Roby Koik Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 kehtivuse peatamiseks
Kohtuasi Menetlusosalised
Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Xi vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 09.08.08.12.2021 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 3 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale tõlgituna vene keelde.
Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule 09.12.2021 venekeelse esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse. X taotles esialgse õiguskaitse korras tühistada ja peatada Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/323, millega taotleja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. X taotles üksikvangistuse ja tema piinamise keelamist, kuna tema psüühiline ja füüsiline tervis on ohus.
2.Kohus korraldas vene keeles esitatud EÕK taotluse tõlkimise eesti keelde.
3.Kohus palus 13.12.2021. a kohtunõudega Tartu Vanglal esitada kohtule asjakohased menetlusdokumendid, st vaidlusalune Tartu Vangla käskkiri, Xi vaie ning teatada, kas vaie on menetlusse võetud, samuti seisukoht Xi esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse ja kohaldamise tagajärgede kohta ning vajadusel asjakohased tõendid taotleja tervise kohta.
4.Tartu Vangla esitas menetlusdokumentidega.
20.12.2021
vastuse
kohtunõudele
koos
asjakohaste
5.Kohus jättis 23.12.2021. a määrusega Xi EÕK taotluse läbi vaatamata. Kohus tõlgendas Xi taotlust selliselt, et taotluse esitaja tahteks on peatada vaidemenetluse ajaks tema suhtes Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja kehtivus, s.t. taotleja soovib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-s 1 sätestatud abinõu kohaldamist. Kohus märkis, et vaidemenetlus asjas lõppes vangla 14.12.2021. a vaideotsusega. Kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtunud, et X oleks esitanud kohtumääruse tegemise seisuga Tartu Halduskohtule kaebuse vangla 03.12.2021. a käskkirja vaidlustamiseks. Seega oli lõppenud vaidemenetlus ning puudus ka kohtumenetlus, mille ajaks saaks kohus esialgset õiguskaitset kohaldada. Seega ei olnud esialgne õiguskaitse taotlus lubatav.
6.X esitas Tartu Halduskohtu 23.12.2021. a määruse peale määruskaebuse.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11.01.2022. a määrusega Xi määruskaebuse ja tühistas Tartu halduskohtu 23.12.2021. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega kohus jättis Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu 23.12.2021. a määruse tegemise ajal ei olnud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg veel möödunud. Xi määruskaebuse väitel vaidlustas ta kohtus vangla 14.12.2021. a vaideotsuse. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt saabus 23.12.2021 Tartu Halduskohtusse kaebaja kaebus (ümbrikul märgitu kohaselt antud vanglaametnikule 22.12.2021) Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 tühistamise nõudes. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 249 lg-st 4 tuleneb, et ainuüksi vaidemenetluse lõppemine ei tähenda vaidemenetluse ajal taotletud esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemist. Vaidemenetluse lõppemisel on kohtul võimalik varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlust lahendada ja vajadusel esialgset õiguskaitse kohaldada kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse lahendamiseni (Riigikohtu 05.03.2020. a määrus asjas nr 319-2221, p 9; Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2022. a määruse p 10).
8.Kohus tegi 13.01.2021 kohtunõude Tartu Vanglale, paludes vanglal kohtule teatada, kas Xi suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid.
9.Tartu Vangla esitas kohtule 14.01.2021 vastuse kohtunõudele. Kohtu seisukoht
10.Tartu Ringkonnakohus leidis 11.01.2022. a määrusega, et halduskohus jättis Xi esialgse õiguskaitse taotluse ennatlikult läbi vaatamata. Ringkonnakohus saatis asja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tagasi halduskohtule. Lähtudes ringkonnakohtu juhistest, vaatab halduskohus Xi EÕK taotluse uuesti sisuliselt läbi.
11.Kohus vabastab Xi riigilõivu tasumise kohustusest EÕK taotluse esitamisel, kuna taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks asja juurde võetud isikukonto väljavõttest nähtuvalt (HKMS § 104 lg 1, RLS (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 6, HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1).
12.Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist vastavalt HKMS § 249 lg-le 5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4 p 2). Xi 09.12.2021. a EÕK taotlus oli esitatud vaidemenetluse ajal.
13.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 peale 23.12.2021. Kaebus registreeriti sama haldusasja numbriga 3-21-2877. Kohtumenetlus Xi kaebuse osas on käesolevalt pooleli. Kohus selgitab, et Xil on õigus kohtule esitada oma kaebuse juurde uus EÕK taotlus, kui kaebaja leiab, et see on tema õiguste kaitseks vajalik ja esinevad uued asjaolud, mis tingivad EÕK kohaldamise vajaduse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
14.X palus 09.12.2021 kohtule esitatud taotluses esialgse õiguskaitse korras tühistada Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/323. Kohus jääb tõlgenduse juurde, et taotluse esitaja tahteks on peatada tema suhtes Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja kehtivus või täitmine, see tähendab taotleja soovib HKMS § 251 lg 1 p-s 1 sätestatud abinõu kohaldamist oma vaimse ja füüsilise tervise kaitsmiseks. Taotleja leiab, et üksikvangistuses tema psüühilised probleemid süvenevad ja teda ei tohi üksikvangistused hoida.
15.Kohus tugineb käesolevas asjas Tartu Vangla 20.12.2021. a seisukohale. Kohus leiab, et kaebajal puudub EÕK vajadus, lähtudes Tartu Vangla psühhiaater S. Kail kinnitusest 15.12.2021 e-kirjas (Tartu Vangla 20.12.2021. a vastuse lisa 6), et Xil esineb segatüüpi isiksushäire (paranoiline, düssotsiaalne) ja kinnipeetav saab närvilisust ja peavalu pärssivat ravi antidepressandiga duloksetiin ja antikonvulsandiga gabapentiin. Psühhiaatri hinnangul ei ole isiksushäire eraldatud lukustatud kambris hoidmist välistav psüühikahäire, pigem on see seda põhjustav. Psühhiaatri sissekanded ei kinnita, et Xi eraldatud lukustatud kambris hoidmine on kuidagi halvendanud tema tervist ning ei esine andmeid, et tulevikus võiks eraldatud lukustatud kambris hoidmine kinnipeetava tervislikku seisundit halvendada. Psühhiaatri hinnangut ei sea kohus käesolevas asjas kahtluse alla. Kui X ei nõustu vangla arsti hinnanguga, siis on kinnipeetaval õigus seda vaidlustada põhivaidluse raames. Seega puudub kohtul jätkuvalt alus arvata, et Xi paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse põhjustaks talle selliseid tagajärgi, mille tõttu tuleks EÕK abinõud kohaldada. Puuduvad terviseseisundist tulenevad erandlikud asjaolud, mistõttu oleks põhjendatud Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja kehtivuse peatamine.
16.Tartu Vangla teatas 14.01.2021. a vastuses kohtunõudele, et Xi suhtes kohaldatakse jätkuvalt parasjagu täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vangla edastas kohtule üksuse juhi 04.01.2022. a protokolli (vastuse lisa 1), millest nähtuvalt ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud veel ära langenud, mistõttu jätkati 03.12.2021. a käskkirjas nr 2-21/1-2/323 nimetatud abinõude kohaldamist. Haldusakti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kohta 14.01.2022. a seisuga välja antud ei ole. X esitas 05.01.2022. a vanglale vaide nr 1-11/11-1 (vastuse lisa 2) täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vaidlustamiseks. Vaie on hetkel veel menetluses ja menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole. Täiendavalt andis Tartu Vangla teada, et X esitas 05.01.2022. a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 04.01.2022. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise peatamiseks (haldusasi nr 3-22-68). Nimetatud haldusasjas esitas Tartu Vangla 13.01.2022. a halduskohtule dokumentaalsed tõendid ja seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse kohta.
17.Seega on Xil lisaks haldusasjale 3-21-2877 pooleli kohtumenetlus ka haldusasjas nr 3-22-68. Kohus ei võta praeguses asjas seisukohta, kas Xi suhtes jätkuvalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib põhjustada taotlejale tagajärgi, mille vältimiseks on põhjendatud EÕK abinõu kohaldamine. Halduskohus hindab seda asjas nr 3-22-68. Kuna käesolevalt kohaldatakse taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid 04.01.2022. a protokollilise pikendamise otsuse aluse, siis võib asuda ka seisukohale, et praeguses asjas on EÕK vajadus ära langenud. Õiguslikku vaidlust ei saa olla aga selles, et kõrgema astme kohtu seisukohad on alama astme kohtule asja uuel
läbivaatamisel kohustuslikud, mistõttu lahendab kohus EÕK taotluse kooskõlaliselt Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2022. a määruse resolutsiooniga.
18.Kohus jätab Xi 09.12.2021. a EÕK taotluse eeltoodud põhjendustel rahuldamata HKMS § 249 lg 1 alusel, sest taotlejal puudub vajadus Tartu Vangla 03.12.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/323 kehtivuse peatamiseks.
19.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.