X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju (tervise kahjustamine) hüvitamise nõudes (19.05.2021. a kahjunõue nr 113/152-1)
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv summas 66 eurot. Kaebajal teatada kohtule isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse läbi vaatamata jätmine) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 3, § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 19.05.2021 registreeritud kahjunõude nr 1-13/152-1, millega nõudis vanglalt materiaalse kahju ehk vangla poolt põhjustatud televiisori purustamise eest 200 eurot hüvitist. Kompromissina pakkus kaebaja vangla poes müüdava teleriga kahju hüvitamist. Tugeva alanduse ja moraalse kahju eest nõudis kaebaja ühtlasi 3000 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 20.07.2021. a otsusega nr 1-13/152-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 05.08.2021 kaebuse, mille kohaselt ei müünud Tartu Vangla temale digiboksi ja ähvardustega panna teler lattu, viidi kaebaja sellisesse seisundisse, kus tal kadus teadvus ja kaebaja viskas teleri puruks. Kaebajale tekitati moraalne ja varaline kahju. Kaebaja taotleb kohtult määrata temale advokaat, et ta võiks koostada nõuetekohase kaebuse kahjunõude osas. Lisaks taotleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal puudub rahaline võimekus.
4.Tartu Vangla edastas 19.08.2021 vastuseks kohtunõudele X 19.05.2021 esitatud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/152-1 ja Tartu Vangla 20.07.2021. a otsuse nr 1-13/152-2.
5.Kohus jättis 23.08.2021. a määrusega X kaebuse käiguta, kohustades kaebajat kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o täpsustama rahalise hüvitise suurust. Kohus võttis tõendina asja juurde väljavõtte X vabakasutuskontost ajavahemiku 05.04.-04.08.2021 kohta.
6.X esitas 29.08.2021 vastuse kohtumäärusele. Kaebaja palub arvestada mitte ainult RVastS § 9 lg 1, vaid ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 ja VÕS § 128 lg 5 tähendust. Hingelise valu, moraalse kannatuse ja läbi kaebajal diagnoositud ärevuse somatisatsiooni tekkinud terviserikete, mis omakorda põhjustavad moraalset laostumist, nõuab kaebaja kahjutasu 3000 eurot. Materiaalne kahju televiisori eest on 200 eurot.
7.Kohus jättis 02.09.2021. a määrusega X kaebuse uuesti käiguta, kohustades kaebajat selgelt piiritlema, millises osas nõuab ta kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest ja millises osas tervise kahjustamise eest. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal märkida, mis summas 3000 eurost moodustab tervisekahju ja mis summas 3000 eurost moodustab hüvitis väärikuse alandamise („moraalse kahju ja kannatuste“) eest.
8.X esitas 07.09.2021 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles teavitas, et väärikuse alandamise eest nõuab 1000 (tuhat) eurot, moraalse kahju ja kannatuste eest 1000 (tuhat) eurot ja tervise kahjustuse eest 1000 (tuhat) eurot.
9.Kohus jättis 20.09.2021. a määrusega X taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ning kohustas Xi tasuma riigilõivu 2200 euro suuruselt nõudelt summas 66 eurot.
10.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.09.2021. a määruse peale. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21.10.2021. a määrusega X määruskaebuse.
11.Kohus tagastas 29.10.2021. a määruse resolutsiooni p-ga 1 X kaebuse osaliselt, s.o varalise kahju (200 eurot) ja mittevaralise kahju, mis seisnes väärikuse alandamises (2000 eurot), hüvitamise nõuete osas Tartu Vangla vastu. Kohus võttis 29.10.2021. a määrusega menetlusse X kaebuse Tartu Vangla vastu tervise kahjustamisega põhjustatud mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes.
12.Tartu Vangla esitas 30.11.2021 vastuse kaebusele. Vastustaja leiab, et kaebajal ei ole siiski tervise kahjustamisega seonduvalt kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seetõttu ei ole Tartu Vangla hinnangul kaebus tervise kahjustamise alusel lubatav. Juhul, kui halduskohus Tartu Vangla eeltoodud seisukohaga ei nõustu, palub Tartu Vangla jätta X kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
13.Kaebaja esitas 09.12.2021 taotluse ennistada 29.10.2021. a määrusega tagasi lükatud osa, sest kaebaja tasus riigilõivu summas 66 eurot. Kohtu seisukoht
14.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 29.10.2021. a määruse, millega kohus kaebuse osaliselt tagastas riigilõivu tasumata jätmise tõttu, kätte 02.11.2021 (väljastusteade, tl 38). Kaebaja tagastamise määruse peale määruskaebust ei esitanud. Seega jõustus 29.10.2021. a kohtumääruse resolutsiooni p 1, millega X kaebus osaliselt tagastati riigilõivu tasumata jätmise tõttu, 18.11.2021.
15.Kaebaja teatas 09.12.2021 taotluses kohtule, et nüüdseks on tasutud riigilõiv summas 66 eurot. Kaebajal ei olnud kontol raha, et riigilõivu tasuda, vangla ei andnud kaebajale tasuvat tööd ja kolmandaid isikuid ei ole võimalik kaebajal mõjutada temale raha andma. Kaebaja leiab, et viivitus riigilõiv tasuda ei ole seganud kohtu tööd. Kaebaja palub ennistada kohtuasjas 29.10.2021. a määruse punktiga 1 tagasilükatud osa.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 70 on sätestatud, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist oli sellise tagajärje eest eelnevalt hoiatatud.
17.HKMS §-st 70 tulenevalt polnud kaebajal õigust tasuda riigilõivu kaebuselt, mille osas oli riigilõivu tasumiseks antud tähtaeg möödunud ja jõustunud kohtumäärus kaebuse tagastamise kohta riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kaebaja ei taotlenud kohtult enne kaebuse osalist tagastamist riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamist. Kohus oleks saanud pikendada HKMS § 69 lg 1 alusel riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega, kuid kaebaja seda ei taotlenud ega teatanud kohtule, et tema tegelikuks sooviks on arvele raha laekumisel nõutud riigilõiv tasuda. Ka Tartu Ringkonnakohtule 26.09.2021 esitatud määruskaebuses ei avaldanud kaebaja, et tema soov on riigilõivu tasuda, vaid jäi seisukohale, et tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks ning ta soovib nõutavat rahalist hüvitist hoopis suurendada ja tema nõudeks on 5000 eurot moraalse kahju ja kannatuste eest ning 5000 eurot väärikuse alandamise eest.
18.Kohus leiab, et käesoleval hetkel, kus X kaebus varalise ja mittevaralise kahju (väärikuse alandamine) nõuete osas ei ole enam käesoleva kohtuasja vaidluse esemeks ega menetluses, ei ole võimalik kohtul vastu võtta riigilõivu nimetatud nõuetelt. Kaebaja on tasunud riigilõivu pärast 29.10.2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 jõustumist ekslikult.
19.Kohus tagastab kaebajale enam tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Kaebajal tuleb kohtule teatada isiku nimi ja arvelduskonto number, kuhu kohus riigilõivu tagastab (HKMS § 104 lg 8).
20.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust esitada halduskohtule uus kaebus vastavalt HKMS § 43 lg-le 2. Tervise kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvitamise nõue
21.Kohus leiab, et X kaebus kuulub läbi vaatamata jätmisele ka osas, milles kohus võttis kaebuse menetlusse 29.10.2021. a määrusega.
22.HKMS § 121 lg 2 p 21 näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus võib HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.
23.Tartu Vangla vaidleb 03.12.2021. a vastuses kaebusele vastu kaebuse menetlusse võtmisele tervise kahjustamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tartu Vangla ei nõustu kohtu järeldusega, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudis kaebaja hüvitist ka tervise kahjustamise tõttu. Vastustaja märgib, et kahju hüvitamise taotluse viimases lõigus on kaebaja tõesti avaldanud tervisega seonduvaid asjaolusid. Siiski ei saa avaldatust (diagnoositud ärevuse somatisatsioon, sügav depressioon ning Covid-19 tõttu lukustatud kambris viibides on üliraske jääda iseendaks, kui tahtmatult sõgestud. See on tekitanud ka tervisehäireid) järeldada, et vanglale etteheidetud tegevuse (ei võimaldatud osta digiboksi) tagajärjel on tema tervis saanud
kahjustada ning et kaebaja nõuab kahju hüvitamist ka tervise kahjustamise tõttu. Selliste asjaolude väljatoomisel on kaebaja soovinud kirjeldada üldist tausta ja selle foonil selgitada enda ägestumist vangla keelduva otsuse peale ning teleri olulisust Covid-19 liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise ajal. Kaebaja selgitusest on võimalik pigem järeldada, et pikaajalised liikumis- ja suhtlemispiirangud Covid-19 tõttu on tema tervist mõjutanud. Taotlusest on aru saada, et kaebaja soovis rõhutada, et tema tervisest tulenevate asjaolude ja vangla kehtiva olukorra tõttu on tema enesevalitsemine veelgi keerulisem ning vangla tegevus on mõjunud tema inimväärikusele intensiivsemalt. Kuivõrd Tartu Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirja nr 11/139 alusel oli alates 07.11.2020. a kinnipeetavate vanglasisene liikumis- ja suhtlemisvabadus piiratud, siis soovis kaebaja rõhutada sellega kaasnevat mõju tema tervisele ja selgitada sellega ägestumist seoses digiboksi ostmise mittevõimaldamisega. See aga ei tähenda veel, et kaebaja nõuaks kahju hüvitamist ka tervise kahjustamise tõttu. Tartu Vangla saab kaebaja kahju hüvitamise taotlusest aru selliselt, et tervisehäirete tekkimisele viitab kaebaja seoses liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega, mitte digiboksi ostmise mittevõimaldamise ja teleri purunemisega. Eeltoodud põhjustel on Tartu Vangla seisukohal, et kaebajal ei ole siiski tervise kahjustamisega seonduvalt kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seetõttu ei ole Tartu Vangla hinnangul kaebus tervise kahjustamise alusel lubatav, kuna selles osas ei ole kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
24.Kohus ei eita, et kaebaja kahjunõudest on keeruline aru saada, milline vangla tegevus ja kuidas kaebaja tervisele kahju tekitas. Kohus sai kaebaja tegelikku tahet tõlgendades aru, et liikumis- ja suhtlemisvabadus piiramise tingimustes ei olnud kaebajal oma kambris võimalik isiklikku televiisorit tavapäraselt vaadata, kuna vangla oli alates 17.12.2020 läinud üle digisignaalile ning nimetatud kuupäevast ei töötanud enam telerid, millel puudus digisignaali vastuvõtjad. Puudub vaidlus, et kaebajal oli kambris teler, millel puudus digisignaali vastuvõtja ning alates 17.12.2020 ei saanud kaebaja isiklikku analoogtelerit vaadata. Tartu Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirja nr 1-1/139 (lisa 9) kohaselt piirati alates 07.11.2021. a kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kõigi eluosakondade kambrid lukustati. Seega ei olnud Xl tõesti võimalik vaadata telerit ka eluosakonna olmeruumis. Kaebaja soovis osta vangla kauplusest digiboksi (vastus kaebusele lisa 2), kuid kaebaja sellist taotlust ei rahuldatud (vastus kaebusele lisa 3). Kaebaja vaidlustas vangla keelduva otsuse vaidemenetluses (vastus kaebusele lisa 4), kuid Tartu Vangla jättis 04.01.2021. a vaideotsusega nr 1-11/665-2 (vastus kaebusele lisa 5) kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja kaebusega halduskohtu poole vastavasisulise kaebusega ei pöördunud.
25.Tartu Vangla 20.07.2021. a otsusest nr 1-13/152-2 nähtuvalt lõhkus kaebaja 10.03.2021 oma isikliku teleri, mis digisignaali vastu ei võtnud (valvuri 10.03.2021. a ettekanne nr 2-211059). Kohus saab aru, et kaebaja arvates ei saanud ta vangla süül kambris isiklikku telerit vaadata alates 17.12.2020 kuni 10.03.2021, kui inspektor-kontaktisik käskis ähvarduste survel teleri lattu panna ja kaebaja teleri lõhkus. 18.05.2021. a kahjunõude kohaselt viidi kaebaja provokatiivselt tahtlikult vanglaametniku poolt nii endast välja, et ta viskas oma teleri nurka puruks. Vangla kindel keeld digiboksi ostmiseks ei andnud ka kaebajale lootust. Seega mõistab kohus, et kaebaja leiab, et tema tervist kahjustas ajavahemikul 17.12.2020-10.03.2021 isikliku teleri kambris kasutamise mittevõimaldamine, mis kaebaja hinnangul oli õigusvastane ja süüline, sest hiljem lubas vangla teistel kinnipeetavatel digiboksi vangla kaupluse vahendusel osta.
26.Kohus leiab, et olenemata vaieldavusest, kas kaebaja on tervisekahju nõude osas kohtueelse menetluse läbinud või mitte, on kaebaja temale põhjustatud väidetava mittevaralise kahju üle paisutanud ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
27.Kohus nõustub, et kaebaja võis tunda end häirituna ja kaebaja vaimset tervist võis mõjutada vanglas toimunud muudatused seoses telerite digisignaalile üleminekuga, mille
tagajärjel ei olnud enam kaebajal võimalik oma isiklikku telerit kambris vaadata ning parasjagu kehtinud liikumispiirangute tõttu ei olnud võimalik ka üldkasutatavat telerit vaadata, kuid kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et vangla tegevuse tagajärjel tekkis kaebajale sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel rahaliselt hüvitamisele. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-83-16 ja 3-3-1-42-15). Oluline on ka asjaolu, et kaebaja õiguskaitsevahendid kahju ära hoidmiseks ei olnud ammendunud. Kaebaja oleks saanud oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole ja vaidlustada halduskohtus vangla keelduvat vastust osta kauplusest vanale telerile digiboks. Kaebaja otsustas kahjuks ise enda teleri lõhkuda, jättes efektiivsed õiguskaitsevahendid oma õiguste riive ära hoidmiseks kasutamata. Kaebuse rahuldamine, eeltoodud asjaoludele tuginedes, on väga vähetõenäoline.
28.Kohus leiab, et kaebaja õigusi võis vangla tegevus riivata väheintensiivselt. Kaebaja täpsustas 07.09.2021. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et tervise kahjustuse eest nõuab ta 1000 (tuhat) eurot hüvitist. Kuna nõutava varalise hüve väärtus ei ületa 1000 eurot, siis analoogia korras saab seetõttu lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivet saab, arvestades, et kaebaja pidi väidetavalt vangla õigusvastast tegevust taluma ligikaudu kolme kuu vältel, kui kaebaja ei saanud isiklikku telerit kambris kasutada, pidada väheintensiivseks. Tartu Vangla on vastuses kaebusele lisaks kohtule selgitanud, et vangla arst nõustas kaebajat ja määras kaebajale ravi, et emotsionaalsete häiretega toime tulla. Kohus nõustub vanglaga, et asjas ei ole tõendatud, et kaebaja tervisega seotud probleemid tekkisid vanglale etteheidetud tegevuse vahetu tulemusena. Isegi, kui põhjuslikku seost möönda, võis vangla tegevus kahjustada kaebaja terviseseisundit vähesel määral. Rahalise hüvitise välja mõistmist on Eesti kohtupraktikas peetud põhjendatuks oluliselt intensiivsemate ja kauakestvamate riivete puhul, näiteks kahe aasta jooksul lähedastega pikaajaliste kokkusaamiste piiramise puhul mõisteti kinnipeetava kasuks välja 1500 euro suurune hüvitis (Riigikohtu 17.06.2021. a otsus asjas nr 3-19-1416).
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus on kaebaja õigusi saanud riivata üksnes väheintensiivselt ja võimalik tekkinud kahju on vähene. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus oleks põhjendatud vanglalt rahalise hüvitise välja mõistmine kaebaja kasuks ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohus peab põhjendatuks kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 koostoimes § 121 lg 2 p-ga 21 alusel.
30.Vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 koostoimes HKMS § 43 lg-ga 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebusega uuesti kohtusse pöördumisel tuleb järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegu (HKMS § 46-47).
31.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.