Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu ja Parklaühistu Paldiski mnt 153A kaebus Maa-ameti 07.12.2021 kirja tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks lahendama kaebajate 23.11.2021 avaldus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja 1 Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu (registrikood 80023943), esindaja Malle Rattasepp Kaebaja 2 Parklaühistu Paldiski mnt 153A (registrikood 80167866), esindaja Heino Susi
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu ja Parklaühistu Paldiski mnt 153A kaebus selle esitajatele.
2.Jätta Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu ja Parklaühistu Paldiski mnt 153A esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajatele ja Maa-ametile (esindajate kaudu).
Tallinn, Päevalille tn 15 korteriühistu (edaspidi KÜ) ja Parklaühistu Paldiski mnt 153A esitasid 29.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti kohustamiseks võtma menetlusse kaebajate 23.11.2021 taotlus parkla aluse maa aadressil Päevalille 14 tasuta kasutamise õiguse pikendamiseks 15-aastaks ja rahuldama taotlus. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus keelata Maa-ametil sooritada Päevalille 14 maaüksuse valduse taastamisele suunatud toimingud.
2.Tallinna Halduskohtu 30.12.2021 kohtunõudega paluti Maa-ametil esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning vastata järgmistele küsimustele: 1) kas kaebajate
3-21-3019
23.11.2021 taotlus riigivara tasuta kasutusse andmiseks on lahendatud 07.12.2021 kirjaga või on antud selleks välja riigivaraseaduse (RVS) alusel mõni muu haldusakt; 2) kas Maa-amet on esitanud maakohtule avalduse riigivara (maaüksuse asukohaga Päevalille 14, Tallinn) valduse kaitseks ning 3) kas käesolevaks ajaks on otsustatud kõnesoleva riigivara võõrandamise küsimus. Kohtunõudele tuli vastata hiljemalt 10.01.2022.
3.Kaebajad esitasid 04.01.2021 esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles selgitasid, et 04.01.2022 oli Päevalille 14 maaüksusel asuva parkla väravale kinnitatud Maa-ameti uus kiri; kirja sisu näitab, et Maa-amet jätkab hirmutamistaktikat, mistõttu vajavad kaebajad esialgset õiguskaitset.
4.Maa-amet palub oma 10.01.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Päevalille tn 14 maaüksuse puhul oli tegemist jätkuvalt riigi omandis olnud reformimata maaga maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg 2 tähenduses, st maaüksus ei kuulunud tagastamisele, erastamisele ega munitsipaalomandisse andmisele. Päevalille tn 14 maaüksuse osas on maareform läbi viidud ja menetluses on koostatud maa riigi omandisse jätmise toimik. Maaameti 08.11.2021 korraldusega nr 1-17/21/2689 „Maa riigi omandisse jätmine (Tallinn Päevalille tn 14)“ on Tallinnas Haabersti linnaosas asuv Päevalille tn 14 katastriüksus (katastritunnusega 78401:101:5983, pindalaga 1586 m2, sihtotstarbega transpordimaa) jäetud MaaRS § 31 lg 1 punkti 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse. Päevalille tn 14 katastriüksus on riigi kinnisvararegistris riigivarana arvele võetud 12.11.2021 (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV91021), riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Päevalille tn 14 katastriüksuse kohta on kinnistusraamatus 17.12.2021 avatud registriosa nr 20564250. Maa riigi omandisse jätmise otsust ei ole vaidlustatud. MaaRS § 31 lg 3 kohaselt toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine RVS sätestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt MaaRS § 36 lg-le 1 lõpeb senine maakasutusõigus maakasutuse ümbervormistamisega MaaRS-s või RVS-s sätestatud alustel. RVS § 17 lg 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks kas avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras. Kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda teha vähemalt turupõhise kasutustasu eest (RVS § 18 lg 1). RVS § 18 lg-s 2 on toodud loetelu, kellele võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta. Kaebuse põhinõudeks on, et kohus kohustaks Maa-ametit pikendama Päevalille tn 14 asuva parkla tasuta kasutamise õigust 15-ks aastaks. Ei eelviidatud sätetest ega ühestki teisest RVS sättest tulene kaebajatele nõudeõigust saada riigivara tasuta kasutamiseks ning riigil ei ole õigust, veel vähem kohustust anda kaebajatele riigivara kasutamiseks tasuta ja ilma enampakkumist korraldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Riigi omand Päevalille tn 14 maaüksusele on tekkinud MaaRS-i alusel ja Eesti Vabariik on Päevalille tn 14 omanikuna kinnistusraamatusse kantud 17.12.2021. Vaidlust ei ole selles, et Päevalille tn 14 kinnisasja valdajaks AÕS § 33 lg 1 mõistes on kaebajad, kes on nii Maa-ametile saadetud kirjades kui ka halduskohtule esitatud kaebuses tunnistanud ja kinnitanud, et on kasutanud ja kasutavad ka praegu Päevalille tn 14 kinnisasja parkimiseks. Kaebajad ei ole esitanud Maa-ametile ega kohtule ühtegi lepingut ega muud dokumenti, mis 2(6)
3-21-3019
tõendaksid, et Päevalille tn 14 kinnisasja kasutamiseks on õiguslik alus. Maa-amet on seisukohal, et valduse vabastamise nõue on põhjendatud ja õiguspärane. Kuna seadusest ei tulene kaebajatele õigust nõuda, et riik võib või peab andma kaebajatele riigivara tasuta kasutamiseks ja ka riigil ei ole sellist õigust ega kohustust, ning riigil maaomanikuna on õigus nõuda valduse vabastamist, siis on tegemist alusetu ja põhjendamatu ning ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Seetõttu tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Maa-ameti 07.12.2021 kirjaga nr 7-1/21/18165-4 on kaebajatele antud selgitusi seoses kaebajate kolme erineva pöördumisega (16.11.2021, 17.11.2021 ja 23.11.2021) ning palutud kaebajatel Päevalille tn 14 maaüksuse omavoliline kasutamine lõpetada. Nimetatud kirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga, millega oleks lahendatud kaebajate 23.11.2021 taotlust riigivara tasuta kasutusse andmiseks, sest selles kirjas ei ole sõnagagi kaebajate taotlust ja selle lahendamist käsitletud. Lisaks, kirja vormistus ei vasta haldusakti vorminõuetele, mh puudub selles vaidlustamisviide ja seda ei ole allkirjastanud pädev isik. Kirja on allkirjastanud Tiina Vooro, kes on Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja. Keskkonnaministri 02.05.2016 määrusega nr 7 kehtestatud „Maa-ameti põhimääruse“ § 6 lg 2 punkti 5 kohaselt esindab Maa-ametit ilma erivolituseta vaid peadirektor, kes annab volitusi ameti esindamiseks. Maa-ameti peadirektor ei ole andnud volitust Tiina Voorole Maa-ameti esindamiseks otsustamaks kaebajate taotluse lahendamise üle. Käesolevaks ajaks ei ole vastu võetud haldusakti, millega oleks kaebajate 23.11.2021 taotlus lõplikult lahendatud. Kaebajate taotlust menetletakse vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule ning kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, siis antakse selle kohta haldusakt. Seega, kuna kirjaga ei ole kaebajate taotluse osas tehtud keelduvat otsust, siis ei saa kiri kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Maa-amet ei ole esitanud maakohtule avaldust Päevalille tn 14 kinnisasja omavolilisest valdusest vabastamiseks ning käesolevaks ajaks ei ole otsustatud Päevalille tn 14 kinnisasja võõrandamise küsimust.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Käesoleval juhul nähtub kaebajate eesmärgiks olevat Päevalille tn 14 katastriüksusel asuva parkla jätkuv kasutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on esitatud kohustamisnõue – kohustada vastustajat lahendama kaebajate 23.11.2021 taotlus parkla aluse maa tasuta kasutamise õiguse pikendamiseks 15-aastaks ja rahuldama esitatud taotlus.
6.Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
7.Alljärgnevalt analüüsib kohus kohustamisnõude lubatavust nii eeldusel, et vastustaja on 07.12.2021 keeldunud kaebajate 23.11.2021 taotluse rahuldamisest kui ka eeldusel, et vastustaja alles menetleb kaebajate 23.11.2021 taotlust, nagu on väitnud vastustaja.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt riigivara tasuta kasutusse andmist. Esmalt on vajalik märkida, et selleks, et saaks pikendada riigivara kasutamist peab olema varasemalt antud riigivara kaebajatele kasutamiseks RVS § 17 sätestatud viisil. Sellise olukorraga tegemist ei ole. Teiseks, arvestades, et kaebajad taotlevad riigivara tasuta kasutusse andmist, siis mõistab kohus kaebust viisil, et kaebajad ei vaidlusta asjaolu, et Päevalille tn 14 kinnistu kuulub Eesti Vabariigile (vt Maa-ameti 08.11.2021 korraldus nr 1-17/21/2689; vt kinnistusraamat). Juhul, aga kui kaebajate huviks on vaidlustada maa riigi omandisse jätmist, siis on kohane Maa-ameti 08.11.2021 korralduse tühistamisnõue 3(6)
3-21-3019
(HKMS § 37 lg 2 p 1). Kuid ka ainuüksi maa riigi omandisse jätmise korralduse vaidlustamine ja selle edukus ei taastaks olukorda, kus kaebajatel oli seaduslik alus parkla alust maad kasutada, kuivõrd maa riigi omandisse jätmise korraldusele eelnevalt on Tallinna linn tunnistanud kõnesoleva parkla peremehetuks ehitiseks (Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korraldus nr 1011-k; vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk 2) ning andnud selle Haabersti Linnaosa Valitsuse valitsemisele 06.09.2017 korraldusega nr 1352-k. Viidatud Maa-ameti 08.11.2021 korralduse ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 ning 06.09.2017 korralduste õigusjõu murdmiseks on kohane tühistamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 1). Küll aga tühistamiskaebuse esitamisel tõusetub tähtaja küsimus. Nimelt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (HKMS § 46 lg 7).
9.Samas on kaebajad ise kinnitanud, et parkla alust maad nad ei erastanud, kuivõrd selleks puudusid rahalised vahendid. Asjaolu, et parkla aluse maa suhtes ei ole esitatud 17.01.2008 seisuga taotlust maa ostueesõigusega erastamiseks, kinnitab ka maa riigi omandisse jätmise toimikus olev 17.01.2008 õiend nr 5-5/335 (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 1, lk 11). MaaRS § 31 lg 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lg 1 alusel, on samuti riigi omandis. Riigi omandisse jäetud maa võõrandamine toimub RVS-s sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti (MaaRS § 31 lg 3). Seega on tegemist riigi omandis oleva maaga, sõltumata Maa-ameti 08.11.2021 korralduse kehtivusest.
10.Kuid isegi juhul, kui kaebajad vaidlustaksid nii Maa-ameti 08.11.2021 korralduse kui ka Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 ja 06.09.2017 korraldused seoses kõnesoleva parkla peremehetuks ehitiseks tunnistamisega, tõusetuks jätkuvalt küsimus, kas riigi omandis olevale maale ehitatud parkla on õiguspäraselt ehitatud ning kas sellele saaks seada hoonestusõiguse ehitise omaniku kasuks (vt MaaRS § 351). Küsimus riigi omandis oleval maal paikneva parkla omandiõigusest seondub asjaõigusega ning seda reguleerib asjaõigusseadus (AÕS) ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕSRS). Ehitise kui vallasasja staatus on vaid nendel objektidel, mis on ehitisteks MaaRS mõttes, mistõttu on hoonestusõiguse seadmist õigus nõuda üksnes MaaRS tähenduses vallasasjast ehitise omanikul (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-08, p 11). Käesoleval juhul on aga Maa-amet 08.11.2021 korralduses nr 1-17/21/2689 leidnud, et kuna tegemist on ajutise ehitisega, mille rajamiseks oli 1984. a antud parklakooperatiivile maakasutus seitsmeks aastaks, siis ei ole tegemist ehitisega MaaRS tähenduses, mis annaks ehitise omanikule aluse maareformi käigus maa omandamiseks või ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmiseks, ning selline ehitis ei takista maa riigi omandisse jätmist (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk 2).
11.Ülalmärgitust johtuvalt puudub alus jätta kaebus käiguta (HKMS § 120 lg 3), kuivõrd kaebuse muutmine ei ole võimalik seoses hoonestusõiguse seadmise küsimusega, sest sellist taotlust ei ole kaebajad vastustajale esitanud. Kaebuse muutmine seoses Maa-ameti 08.11.2021 korralduse ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 ja 06.09.2017 korralduste tühistamisnõude esitamisega ei aitaks aga kaebajatel taotletavat eesmärki saavutada, sest nagu kohus on eelnevalt selgitanud on MaaRS § 31 lg 2 kohaselt ka erastamata, tagastamata või munitsipaalomandisse andmata maa riigi omandis.
12.Eeldades, et kaebajate sooviks on taotleda riigivara tasuta kasutusse andmist, nõustub kohus vastustajaga, et sellist subjektiivset avalikku õigust kaebajatel ei ole.
13.RVS § 17 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks järgmisel viisil: 1) avalikul enampakkumisel; 2) valikpakkumisel ning 3) otsustuskorras avaliku enampakkumist või
4(6)
3-21-3019
valikpakkumist korraldamata (edaspidi otsustuskorras). Tulenevalt RVS § 18 lg-st 2 võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik: 1) kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 2) hoonestusõigusega koormamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse kasuks RVS §-s 741 nimetatud juhul; 3) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust; 5) riigi asutatud või asutatavate mittetulundusühingute või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) mittetulundusühingule või sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud pääste-, haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noorsootööga seotud ülesande täitmiseks või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamiseks või muul avalikul eesmärgil ning 7) muude seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Käesoleval juhul kaebajad ühegi RVS § 18 lg-s 2 loetletud juhu alla ei kuulu, mistõttu puudub neil õigus taotleda riigivara tasuta kasutamiseks andmist otsustuskorras.
14.Juhindudes HKMS § 2 lg 4 viimasest lausest analüüsib kohus, kas on lubatav nõue kohustada vastustajat lahendama kaebajate 23.11.2021 taotlus. Kaebajatel on õigus õiguspärasele haldusmenetlusele, sh esitatud taotluse lahendamisele mõistliku aja jooksul. Siit tulenevalt on sellise kohustamisnõude eelduseks tegevusetuse õigusvastasus. Samas arvestades, et kaebajad esitasid taotluse 23.11.2021 ning vahepeal on olnud riigipühad, ei saa pidada praeguses seisus haldusmenetlust ebamõistlikult pikaks. Seda ei ole väitnud ka kaebajad. Seetõttu ei ole kohustamisnõue tegevusetuse peale lubatav, vaid nimetatud osas on kaebus ennatlik. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus vastustaja on vastanud 07.12.2021 kirjaga kaebajate 23.11.2021 taotlusele, sh käsitlenud oma kirjas ka kaebajate poolt 23.11.2021 taotluses kirjeldatud asjaolusid, ei ole hea halduse tavaga kooskõlas jätta selgitamata, et vastustaja kavatseb anda eraldi haldusakti kaebajate 23.11.2021 taotluse osas. Nimetatud rikkumine aga ei loo eraldiseisvalt kaebajatele kaebeõigust, kuivõrd menetlustoimingu vaidlustamiseks esinevad kaebeõiguse piirangud (HKMS § 45). Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemiseni. Ainuüksi kaebajate teavitamata jätmine, et 23.11.2021 taotluse osas menetlus veel jätkub, ei saa iseseisvalt kaebajate menetluslikke õigusi rikkuda ega ka tingida vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise. Seetõttu ei oleks ka menetlustoimingule eraldiseisvalt lõplikust haldusaktist kaebuse esitamine lubatav.
15.Järelikult ei ole kaebuses esitatud kohustamisnõue lubatav.
16.HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebajatel puudub ilmselgelt kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus, seda nii olukorras, kus eeldada, et vastustaja on keeldunud 23.11.2021 taotluse rahuldamisest (kohustamisnõude eelduseks on väidetavalt õigusvastane keeldumine), kui ka olukorras, kus 23.11.2021 taotlus on veel lahendamata (kohustamisnõude eelduseks on väidetavalt õigusvastane tegevusetus). Seega kuulub kaebus selle esitajatele tagastamisele.
17.Kaebajad on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Arvestades, et kaebus kuulub selle esitajatele tagastamisele, tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (HKMS § 249 lg 3).
18.Kaebajad on tasunud kaebuselt kokku riigilõivu 30 eurot. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse
5(6)
3-21-3019
selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.