lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-9/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-9/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2075
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-9/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2021, Tartu

Haldusasja number

3-22-9

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt välisõhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Menetluse osaline lõpetamine Kaebuse osaline tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-22-9 menetlus osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikus 5. jaanuar 2021 kuni 28. september 2021 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest.
3.Tagastada kaebus osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikus 29. september 2021 kuni 2. jaanuar 2022 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest.
4.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Jätta Xi menetlusabi taotlus tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 18 lg 2Taotluse läbivaatamine
6.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2, 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 2. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebaja märgib kaebuses järgnevat. Kaebaja viibis ajavahemikul 28. aprill 2020 kuni 5. jaanuar 2021 Viru Vanglas, kus tal oli võimalik igapäevaselt jalutada sportboksis. Alates 5. jaanuarist 2021 viibib ta Tartu Vanglas ning kuigi ta on taotlenud vanglalt sportboksi kasutamise võimalust, siis vangla tema taotlust ei rahuldanud.

3-22-9

Tartu Vanglas viibides on tal võimaldatud sportboksi kasutada vaid kaks nädalat. Samas on Tartu Vanglas olemas nii sportaedik kui ka sportjalutusboks. Kaebaja märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse korral. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (võlaõigusseaduse § 128 lg 5). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 1996. a otsuse nr 3-21-111-96 kohaselt tuleb mittevaralise (moraalse) kahjuna mõista heaolu langust tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses. Vangla ei ole kaebajale võimaldanud värskes õhus kehakultuuriga tegelemist. Sellega on vangla teadlikult põhjustanud kaebaja heaolu languse. Tema psüühilist seisundit on kahjustatud ja mittevaralise kahju olemasolu tuleb eeldada. Kaebaja on tundnud end alandatuna. X märgib kaebuses, et ta esitas 28. septembril 2021 Tartu Vanglale kahjunõude ning ta soovib jääda selle juurde ning palub vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Seejuures viitab kaebaja dokumendile nr 1-13/288-2. Kaebuse lõpuosas märgib kaebaja, et kuna rikkumine on kestnud praktiliselt aasta, siis on õiglane kahjusumma 1000 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, riigi õigusabi taotluse ning riigilõivust vabastamise taotluse.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 6. jaanuaril 2022 kohtule Xi kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 28.09.2021 nr-ga 1-13/288-1), Tartu Vangla 26. novembri 2021. a otsuse nr 1-13/288-2 „Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ ning kaebaja 17. augusti 2021. a märgukirja nr 2-3/2225-1, millele kaebaja kirjalikku vastust ei soovinud. Vangla selgitas, et X sai Tartu Vangla 26. novembri 2021. a otsuse nr 1-13/288-2 kätte 30. novembril 2021, mis nähtub ka otsusele tehtud märkest.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus määratleb esmalt kaebuse eseme (I) ja selgitab seejärel, miks tuleb menetlus osaliselt lõpetada (II) ning kaebus ülejäänud osas tagastada (III). Viimasena lahendab kohus menetlusabi taotlused (IV). I
4.Kaebaja on oma kaebuse pealkirjastanud õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. Samas selgub kaebusest, et tegemist on hüvitamiskaebusega. Kaebaja soovib vanglalt hüvitist selle eest, et tal ei võimaldata tegeleda kehakultuuriga värskes õhus selleks spetsiaalselt ettenähtud kohas (sportimiseks mõeldud jalutusboks või -aedik). Eeltooduga on kaebaja väitel tekitatud mittevaralist kahju. Kahju suurusena toob kaebaja esmalt välja summa 500 eurot, kuid kaebuse lõpus leiab siiski, et talle tuleks maksta hüvitiseks 1000 eurot. Kaebaja viitab sellele, et rikkumine on kestnud praktiliselt aasta. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude menetlemisel tuleb võtta seisukoht vangla tegevuse õiguspärasuse osas. Seega hõlmab hüvitamisnõue ka tuvastamisnõude ning tegemist ei ole eraldiseisva nõudega. Kohus käsitab seega Xi kaebust hüvitamiskaebusena. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega osaliselt menetluse ning ülejäänud osas tagastab kaebuse, ei ole määravat tähendust sellel, kui suurt hüvitist kaebaja taotleb. Kohus märgib, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitanud vanglale 28. septembril 2021 ning on selles taotluses nõudnud hüvitist muu hulgas ka selle eest, et ta ei ole saanud värskes õhus treenida (v.a ajavahemik 11.06.2021 kuni 14.07.2021). Taotlus on mõistetav sellisena, et hüvitist nõutakse perioodi eest, mis algab Tartu Vanglasse saabumisega ning lõpeb taotluse esitamisega ehk 28. septembriga 2021. Kohtule 2. jaanuaril 2022 esitatud kaebuses viitab kaebaja sellele, et 2(5)

3-22-9

tema õigusi on rikutud praktiliselt aasta. Eelnevast teeb kohus järelduse, et kohtule esitatud hüvitamiskaebus puudutab perioodi alates 5. jaanuarist 2021 (kui kaebaja saabus Tartu Vanglasse) kuni 2. jaanuarini 2022. II

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
5.1.Kaebaja viitab kaebust esitades Tartu Vangla 26. novembri 2021. a otsusele nr 1-13/288-2, millega lahendati tema vabas õhus sportimist puudutav kahjunõue (esitatud vanglale 28. septembril 2021). Tartu Vangla on edastanud 6. jaanuaril 2022 kohtule viidatud otsuse ning märkinud, et kaebaja sai selle kätte 30. novembril 2021. Vastav märge on tehtud ka otsusele (tl 12). RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja sai Tartu Vangla 26. novembri 2021. a otsuse nr 1-13/288-2 kätte 30. novembril 2021, oli kohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 30. detsember 2021. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 2. jaanuaril 2022 ehk kaebetähtaega ületades. Kaebaja, nõustudes sellega, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, on kaebuse juurde lisanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitab taotluses, et vahepeal olid pühad ning lisaks on tal suur koormus, sest menetletavaid kaebusi on kümneid. Tal ei ole abilisi ning ta peab kõikidele kaebustele ise vastama. Seetõttu taotleb kaebaja ka riigi õigusabi. Kaebuses on kaebaja lisaks märkinud, et tal on menetluses kümneid kahjunõudeid ning tal on raske neid hallata. Ta vabandab hilinemisega tekkinud viivituse pärast.
5.2.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud põhjuseid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis tingiksid käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud tal kaebusega kohtu poole pöördumast. Taotlusest nähtub, et kaebuse hilinenult esitamise tõid kaasa kaebetähtaja sisse sattunud pühad ning asjaolu, et kaebaja on esitanud palju kaebusi ning ei suuda neid hallata. Kaebaja ei ole märkinud, et ta poleks olnud teadlik kaebusega kohtu poole pöördumise tähtajast. Kohus leiab, et pühade tähistamine ei ole selline erandlik asjaolu, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist. Kaebajal oli võimalik kaebust kirjutada ka pühade ajal. Lisaks oli jõulupühade järgselt kaebajal võimalik tähtaegse kaebusega pöörduda kohtu poole veel neli päeva (27. -30. detsember 2021). Ka asjaolu, et kaebaja on esitanud kümneid kaebusi, mida ta ei suuda hallata, ei saa olla mõjuv põhjus kaebuse hilinenult esitamiseks. Kaebajal oleks olnud võimalik oma tegevust ning kaebuste esitamist süsteemselt planeerida ning korraldada. Lisaks ei ole 30-päevane kaebetähtaeg liialt lühike, vaid piisav, et kaebust tähtaegselt esitada ka olukorras, kus on vajadus esitada mitmeid kaebusi või menetlusdokumente teistes kohtuasjades.
5.3.Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 3(5)

3-22-9

5.4.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osaliselt s.t osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikul 5. jaanuar 2021 kuni 28. september 2021 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. III
6.Kohus leiab, et ülejäänud osas ehk osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikul 29. september 2021 kuni 2. jaanuar 2022 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest, tuleb tagastada.
6.1.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades HKMS § 47 lg-s 1 ja vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sisalduvalt regulatsiooni on kaebajal kinnipeetavana kohustus enne vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbida kohtueelne menetlus. Kinnipeetava kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahjunõue on kohtueelses menetluses tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Kaebus on kohustusliku kohtueelse menetluse puhul kohtus lubatav vaid osas, milles on kohtueelne menetlus läbitud. Kuigi kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks perioodi 5. jaanuar 2021 kuni 28. september 2021 puudutavas kahjunõude osas, siis sellele järgneva ajavahemiku eest (kuni kohtule kaebuse esitamiseni) esitatud kahjunõude osas ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
6.2.Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt hüvitist ajavahemikul 29. september 2021 kuni 2. jaanuar 2022 värskes õhus kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamisega tekkinud kahju eest. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. IV
7.X on kaebuse juurde lisanud riigi õigusabi taotluse, milles on palunud määrata endale õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses. Taotluse kohaselt ei suuda kaebaja hallata kõiki kaebusi, mida ta on vanglale ja kohtule esitanud. Nii jäävad tema põhiõigused väidetvalt kaitseta. Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlust tuleb mõista nii, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja ka halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-dele 5 ja 6.
7.1.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat 4(5)

3-22-9

toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.

7.2.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses esindama. Kaebaja on iseseisvalt suutnud läbida kohustusliku kohtueelse menetluse vanglas ning on seejärel pöördunud hüvitamiskaebusega kohtu poole. Hüvitamiskaebuse hilinenult esitamine ei ole olnud tingitud sellest, et kaebaja ei teadnud, millise aja jooksul võib kohtusse pöörduda, vaid asjaolust, et kaebaja ei jõudnud kaebust tähtaegselt esitada (mh oli liialt koormatud oma erinevate kohtuasjadega). Eeltoodust ei saa teha aga järeldust, et kaebaja ei oleks võimeline end ise esindama. Asjaolu, et kaebajal on vaja esitada palju kaebusi ning ta ei jõua nendega üksinda tegeleda , ei saa olla riigi õigusabi andmise aluseks RÕS mõttes. Ei ole usutav, et põhiõiguste rikkumise pinnalt esitatavaid kaebusi vangla vastu saab olla üheaegselt nii palju, et nendega tegelemine oleks kinnipeetavale üle jõu käiv. Kinnipeetav saab ka oma aega planeerida ning kui kohtuasjadega tegelemine on tema jaoks prioriteetne, siis sellele ka oma aega maksimaalselt pühendada. Kaebaja on ka varem halduskohtu poole mitmete kaebustega pöördunud ja end iseseisvalt menetluses esindanud (nt haldusasi nr 3-21-1365). Kohus on veendunud, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses iseseisvalt hakkama ega vaja riigipoolset õigusabi. Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleks esindaja. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
7.3.Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
8.Kuna kohus lõpetab osaliselt haldusasja menetluse ning ülejäänud osas tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab vastava taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium