Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 06.01.2022, Tartu 3-21-2844 Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 01.12.2021 eluosakonna sulgemise, liikumispiirangute rakendamise ja helistamise keelamisega ning
02.ja 03.12.2021 kirjade vastuvõtmisest ja helistamise võimaldamisest keeldumisega Tartu Halduskohtu 15.12.2021. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut
RESOLUTSIOON
Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2021. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. Kogut esitas 03.12.2021 Tartu Halduskohtule kaks kaebust Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, millest esimene kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-21-2844. Esimeses kaebuses palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks, et 02. ja 03.12.2021 keeldusid vanglaametnikud vastu võtmast tema kirju advokaadile, ametnikele, prokuratuurile ja abikaasale ning 03.12.2021 ei võimaldatud kaebajal helistada advokaadile ja sugulastele (helistamise taotluse esitas 02.12.2021). Samuti palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks 01.12.2021 kell 18.00 elusektori E-6 sulgemise ja liikumispiirangute kohaldamise ning helistamise keelamise selleks vastavat haldusakti andmata.
2.Tartu Vangla teatas 14.12.2021. a vastuses kohtunõudele, et kaebuses toodud asjaoludel on kaebaja esitanud vaide nr 1-11/396-1, mille p-des 3.1, 3.5. ja 4 viitab kaebaja helistamisele ja osakonna lukustamisele. Vangla märkis, et osakond lukustati 01.12.2021 julgeoleku kaalutlustel (01.12.2021. a käskkiri nr 6-1/586).
3.Tartu Halduskohus tagastas 15.12.2021. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Kaebajal on võimalik kaebuses toodud asjaoludel esitada oma õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina vanglale kohustamisnõue ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järgselt vajadusel esitada kaebus kohtule. Eluosakonna sulgemist ja selle raames liikumispiirangute ja teiste piirangute kohaldamist on kaebajal võimalik vaidlustada ka tühistamisnõudega, sest osakonna lukustamise käskkiri on haldusakt. Lisaks on kaebajal tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada vajadusel kahjunõue, kui ta leiab, et vangla on oma tegevusega talle kahju põhjustanud. Kohus ei pidanud vajalikuks suunata kaebajat nende nõuete esitamise juurde, sest kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal eeltoodud nõuetes kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8) läbimata. 2) Vangla ei ole kaebaja vaiet seoses eluosakonna sulgemisega ja helistamise korraldusega veel lahendanud, kuid arvestades vaide esitamise kuupäeva ei ole ilmselgelt veel möödunud VangS § 11 lg-s 7 sätestatud tähtaeg vaide lahendamiseks. Seega on kaebaja pöördunud selles osas kohtusse ennatlikult. Samuti on kaebajal võimalik kaebuses kirjeldatud teiste toimingute osas, mida vanglale esitatud vaides ei hõlmatud, esitada vajadusel kohustamisnõue vanglale või täpsustada vaiet. Kaebaja esitatud nõuete osas ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt tuletada kaebeõigust ka seoses võimaliku hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Kaebajal on jätkuvalt võimalik vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus ja pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus halduskohtule. Olukorras, kus kaebaja jätab teadlikult tõhusamad õiguskaitsevahendid kasutamata ja/või pöördub ennatlikult kaebusega kohtusse, ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. 3) Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist. Seda järeldust ei väära ka kaebaja viide Tartu Ringkonnakohtu määrusele nr 3-21-932 ja Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-9-08, sest nende asjade asjaolud erinevad märkimisväärselt praeguse asja asjaoludest. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib sarnaselt tulevikus tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.V. Kogut esitas 28.12.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.12.2021. a määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: Kohus tagastas õigusvastaselt kaebuse vanglaametnike vastu, kes ei võtnud temalt vastu kirju advokaadile, prokuratuuri ja perekonnale, samuti ei lasknud helistada advokaadile. Kohus rikkus põhiseaduse (PS) § 13, § 14, § 15 ja § 146 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 ja art 13 põhimõtteid. Kaebaja väide, et vanglas rikutakse süstemaatiliselt õigusi, mitte saates kirju võimuesindajatele, advokaadile ja mitte võimaldades telefonikõnesid advokaadile, ei ole abstraktsed. Kaebaja on korduvalt saatnud kohtusse sellise temaatikaga kaebusi (haldusasjad nr 3-21-288 ja nr 3-21-253). Kaebaja põhjendatud huvi on põhjendatud, kuna ta tahab saavutada, et vanglas järgitaks VangS § 28 lg-t 3. Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole seotud vaidemenetlusega, sellepärast ei hõlma kohtueelse menetluse põhimõtteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades V. Koguti määruskaebuse
põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et V. Kogut vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 15.12.2021. a määrust osaliselt, s.o kaebuse tagastamise osas seonduvalt nõudega tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus 02. ja 03.12.2021 kirjade vastuvõtmisest ja helistamise võimaldamisest keeldumisega. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust kaebuse tagastamise osas seonduvalt nõudega tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses 01.12.2021 eluosakonna sulgemise, liikumispiirangute rakendamise ja helistamise keelamisega, kuna sellega seonduvaid põhjendusi ei ole kaebaja määruskaebuses esitanud.
6.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal on võimalik eeltoodud osas esitada oma õiguste kaitseks efektiivsema õiguskaitsevahendina vanglale kohustamisnõue. Veel leidis halduskohus, et olukorras, kus kaebaja jätab teadlikult tõhusamad õiguskaitsevahendid kasutamata, ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. Halduskohtu hinnangul kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kaebaja jätab põhjendatud huvi esinemise väite puhul arvestamata halduskohtu selgitused, et preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel. Halduskohus sedastas, et kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole halduskohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja määruskaebuses väidetu eeltoodut ümber ei lükka. Ka määruskaebuses viidatud haldusasjad nr 3-21-253 ja 3-21-288 ei väära eeltoodut. Nimelt nähtub Kohtute infosüsteemist, et kaebaja esitas haldusasjas nr 3-21-253 halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu 29.01.2021 kaebaja rahunemiskambrisse paigutamise, jõu kasutamise ja kehavigastuste tekitamise õigusvastasuse tuvastamise ning Tartu Vangla 30.01.2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/14 (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tühistamise nõuetes. Haldusasjas nr 3-21-288 esitas kaebaja 08.02.2021 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seonduvalt advokaadile ja riigiasutustesse helistamise teemaga, kuid tema taotlus jäeti läbi vaatamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodu ei põhista käesolevas haldusasjas ülekaaluka preventiivse huvi esinemist ega muuda asjaolu, et kaebajal on võimalik esitada efektiivsema õiguskaitsevahendina vanglale kohustamisnõue.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka kaebaja väide PS ja EIÕK rikkumise kohta alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kaebuse tagastamisest ei saa tuletada EIÕK art 6 lg 1 rikkumist. Samuti ei eelda EIÕK art 13, et õigus kohtusse pöörduda peaks olema absoluutsena tagatud. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 04.06.2013, 3-3-1-86-12, p 11). Sama kohaldub PS § 14 suhtes. Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28). PS § 13 kohaselt seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Halduskohus on toiminud kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja viidatud PS § 13 lg-s 2 on sätestatud õigusselguse põhimõte. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob
(RKHKo 06.03.2015, 3-3-1-1-15, p 15). Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefonikõne teemat käsitleb VangS § 28, millele kaebaja ka ise viitab. PS § 146 lauses 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt tohib õigust mõista ainult kohus. PS § 146 ls 2 järgi on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kaebuse tagastamine ei tähenda, et halduskohus ei ole järginud PS §-s 146 sätestatut.
9.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et ringkonnakohtul puudub määruskaebemenetluse raames pädevus võtta kaebus menetlusse. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.
10.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus V. Koguti määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2021. a määruse vaidlustatud osas muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.