lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2790/8

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2790/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
760
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2790

Määruse kuupäev

4. jaanuar 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X ja Y kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ning seoses pankroti väljakuulutamise, täitemenetluste ja võlgnevuste sissenõudmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada X ja Y kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 29. novembril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kahjuhüvitise määramist seoses vangistuses ja vahi all viibimisega. Kaebaja taotleb talle tekkinud kahju hüvitamist 29 000 euro ulatuses ja tema ettevõttele Y tekkinud kahju hüvitamist 75 000 euro ulatuses. Kaebaja põhjendab, et vahi all ja vangistuses viibimise tõttu on talle tekkinud varaline kahju umbes 29 000 eurot, kuna sel ajal ei ole ta saanud töötasu ega raske puude sotsiaaltoetust ning tasumata on jäänud maksed võlausaldajatele. Kuna osamaksed jäid võlausaldajatele tasumata, siis nõutakse kaebajalt võlausaldajate, inkassofirmade ja kohtutäiturite poolt kogu võlasummade kohest tasumist koos viiviste, intresside ja kõrvalnõuetega. Kaebaja arvates on võlanõuete sundtäitmine õigusvastane. Kaebaja arvates tuleks talle tekkinud varaline kahju hüvitada või lõpetada võlgnevuste sissenõudmine tema pankrotistumise tõttu. Lisaks on seoses kaebaja vahi all ja vangistuses viibimisega tekkinud varaline kahju summas 75 000 eurot kaebaja ettevõttele Y . Kaebaja leiab, et talle ja tema ettevõttele ei oleks materiaalset kahju tekkinud, kui vahistamise asemel oleks talle määratud elektrooniline järelevalve. Kaebaja oleks saanud sel juhul võlgnevused likvideerida ja kahju tekkimist vältida. Kaebaja arvates rikuti tema vahistamisel ultima ratio põhimõtet.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus andis kaebuse 7. detsembri 2021. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

3-21-2790

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
4.Kohus mõistab, et praeguse kaebusega taotletakse Xle ja talle kuuluvale ettevõttele Y süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamist. X viitab tema vahistamisel ultima ratio põhimõtte rikkumisele ning leiab, et kui teda ei oleks enne vangistust vahistatud, siis oleks ta saanud varalise kahju tekkimise ära hoida. Kahju tekkimine jätkus kaebaja vangistuses viibimise ajal.
4.1.Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui eelnimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb samuti lähtuda SKHS-st (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13 ja Riigikohtu erikogu 25. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9). SKHS võimaldab kahju hüvitamist nõuda ka kolmandal isikul (§ 3, § 5 lg 5). SKHS 4. peatüki 3. jao alusel ei ole sellise kahjunõude lahendamise pädevus halduskohtul, vaid olenevalt kohtumenetluse menetlusstaadiumist on see kas maakohtu, ringkonnakohtu, Riigikohtu või prokuratuuri pädevuses (vt SKHS § 18-21). Seega on seadusandja näinud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ette eraldi menetluskorra ning sellise vaidluse lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus.
5.Kaebuses on viidatud ka täitemenetluste ja võlgnevuste sissenõudmise õigusvastasusele ning pankrotimenetluse algatamise vajadusele. Kohus leiab, et ka selles osas ei kuulu kaebus halduskohtu pädevusse, kuna vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
5.1.Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning täitedokumendi täitmise menetlust reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS). TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule.
5.2.Halduskohtul puudub pädevus lahendada ka X või talle kuuluva äriühingu ja teiste võlausaldajate vahelisi võlasuhetest (sh viiviste, intresside ja kõrvalnõuete rakendamisest) tekkinud vaidlusi. Tegemist on eraõigussuhetest tulenevate vaidlustega, mille lahendamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 kohaselt maakohtu pädevuses.
5.3.Pankrotiasja menetlemine kuulub pankrotiseaduse § 4 lg 1 kohaselt samuti maakohtu pädevusse. Kui X soovib tema kui füüsilise isiku või tema ettevõtte pankroti väljakuulutamist, siis selleks tuleb esitada pankroti väljakuulutamise avaldus maakohtule.

3-21-2790

6.Eelnevale tuginedes tagastab kohus pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel X ja Y kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja