Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-1935 31. detsember 2021 Maria Lõbus X kaebus Viru Vangla 31. augusti 2020. a käskkirja nr 6-3/608-1 ja 5. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 6-12/288-7 tühistamiseks Kaebaja – X , esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Kuulutada asja menetlus kaebaja terviseandmeid sisaldavat tõendit (tervisekaart, tl 55‒57) puudutavas osas kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31. jaanuar 2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9).
3-20-1935 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Viru Vangla määras kinnipeetav X (kaebaja) 28. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 62/241-1 tööle üldkasutatavate ruumide koristajana. Käskkirja kooskõlastas vangla arst, kelle hinnangul võimaldas kaebaja tervis tal tööülesandeid täita. 30. juulil 2020 andis vanglaametnik kaebajale korralduse tööle asuda. Kaebaja keeldus tööle asumast, viidates tervisega seotud põhjusele.
2.Viru Vangla määras 31. augusti 2020. a käskkirjaga nr 6-3/608-1 kaebajale töökohustuse rikkumise ja allumatuse eest (vangistusseaduse (VangS) § 67 punkt 1 ja § 37 lõige 1) 45-päevase kartserikaristuse. Käskkirja järgi hindas meditsiiniosakonna õde kaebaja terviseseisundit 30. juulil 2020 ja kinnitas, et kaebaja võib koristustöid teha. Seega oli kaebaja
30.juulil 2020 terviseseisundi poolest võimeline töötama ning temal kui kinnipeetaval lasus kohustus alluda vanglaametniku korraldusele asuda tööle. Kaebaja poolt ravimite tarvitamine ei anna automaatset vabastust tööst. Vangla koristustööd on lihtsad ega nõua suurt füüsilist pingutust ega erialaseid teadmisi. Tööle asumise korraldusele allumata jätmine on väga raske rikkumine. See annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele ning ohustab vangla julgeolekut. Õiguskuuleka elu elamiseks tuleb kinnipeetaval arendada tööoskusi ja -harjumusi. Töökohustuse täitmisest keeldumine väljendab kaebaja otsest vastupanu vanglasüsteemile ja kehtivale õiguskorrale. Tegu on olulise kohustuse eiramisega, mis näitab, et kaebaja ei soovi asuda õiguskuulekale teele. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli oli määratud samasuguse rikkumise eest. Viimati määrati talle sarnase rikkumise eest 45‐päevane kartserikaristus. Leebemad karistusliigid ei oleks proportsionaalsed ega eesmärgipärased. 45‐päevane kartserikaristus on piisav selleks, et kaebaja mõistaks oma rikkumise tõsidust ja teeks järeldusi, mis võimaldaks tal edaspidi õiguskuulekalt käituda.
3.Viru Vangla jättis 5. oktoobri 2020. a vaideotsusega nr 6-12/288-7 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla ei olnud nõus kaebaja väitega, justkui peaks tramadooli sisaldava ravimi kasutamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lõike 2 järgi välistama koristustööde tegemise. Iseenesest on õige, et TTOS § 14 lõike 2 kohaselt on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all ning tramadool kuulub psühhotroopsete ainete nimekirja. Tramadooli tarvitamine ei tähenda automaatselt psühhotroopse aine mõju all olemist ega välista kohe töötamist. Mingi aine mõju all olemine tähendab seda, et aine avaldab isikule sellist mõju, mis avaldub mingi objektiivselt hinnatava välise teguri kaudu. Näiteks aeglustab reaktsioonikiirust sellisel määral, mis avaldab objektiivset takistust mingi tegevuse läbiviimiseks. Sisuliselt oleks selline takistus käsitletav ravimi kõrvalmõjuna. Vangla koristustööd on lihtsad ega erine vanglavälisest tavapärasest olmetööst. Töö ei vaja erioskusi, selle käigus ei tule tõsta suuri raskusi, kasutada mehhanisme ega ohtlikke töövahendeid, sh kemikaale. Tööle asumise korralduse andmise ajaks oli tramadooli sisaldava ravimi manustamisest möödunud ligi kaks tundi. Kaebaja vaatas tööle asumise korralduse andmise järel üle tervishoiutöötaja, kes ei sedastanud kaebajal terviseseisundi selliseid muutusi, mis oleks takistanud tal tööle asumast, muu hulgas ei tuvastanud tervishoiutöötaja ravimi töötamist
3-20-1935 takistavate kõrvalmõjude esinemist. Seega puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tramadooli sisaldav ravim oleks avaldanud kaebajale sellist mõju, et saaks rääkida TTOS § 14 lõike 2 tähenduses psühhotroopse aine mõju all olemisest. Vangla tervishoiutöötajatel on hea ülevaade kaebaja tervislikust seisundist ja kaebaja terviseprobleemid kajastuvad tema tervisekaardis. Seega saab vangla arst uute asjaolude ilmnemisel teha uue otsuse kaebaja töövõimelisuse kohta. Praegusel juhul ei ole vanglale teadaolevalt selliseid asjaolusid ilmnenud ning ka kaebaja ise ei ole esitanud andmeid ega taotlust, mis annaks alust tema tööle määramise menetluse uuendamiseks. VangS § 45 lõike 2 järgi on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei suudaks seda kohustust täita või teha muid igapäevaseid lihtsamate koristustööde raskusastmega võrdväärseid tegevusi. Arvestades rikkumise asjaolusid, ei saa pidada määratud karistust ülemääraseks. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) ja õiguskantsleri seisukohad maksimaalse 14-päevase kartserikaristuse kohta on soovituslikud ega muuda kaebajale sellest pikema kartserikaristuse määramist ebaproportsionaalseks ega õigusvastaseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviijale ei tulene õigusaktidest kohustust küsida enne kartserikaristuse määramist tervishoiutöötaja seisukohta. Kui kinnipeetava hinnangul esineb tal tervisehäireid, on tal õigus pöörduda arsti poole. Vanglas on kinnipeetavatele tagatud ööpäevaringselt vältimatu abi kättesaadavus. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, seda ka kartserikaristuste kohaldamise ajal.
4.Kaebaja esitas 7. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 31. augusti 2020. a käskkirja ja 5. oktoobri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 31. augusti 2020. a käskkiri ja 5. oktoobri 2020. a vaideotsus on õigusvastased ja tuleb tühistada. 1) Kaebaja on pidanud alates 29. maist 2020 kasutama igapäevaselt tramadooli sisaldavat ravimit valude leevendamiseks. Seda ravimit oli kaebaja võtnud ka 30. juulil 2020, mil talle anti korraldus tööle asuda. Tramadool kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Tramadooli mõju all olles on keelatud töötada TTOS § 14 lõike 2 kohaselt. Asjakohane ei ole vastustaja viide, et tööle asumise korralduse andmise ajaks oli tramadooli manustamisest möödunud 1 tund ja 40 minutit. Ravimit Tramadol 100 mg võib manustada maksimaalselt kaks korda ööpäevas ning manustamisintervall ei tohi olla alla 8 tunni. Seega on ilmselge, et 1 tund ja 40 minutit pärast selle ravimi manustamist ei ole selle mõju lakanud. Kuna TTOS keelab ilma igasuguste eranditeta psühhotroopse aine mõju all töötamise, siis oli vastustaja tööle asumise korraldus ebaseaduslik ning kaebaja ei pidanudki seda täitma. 2) Käskkirja koostamisel on tuginetud meditsiiniosakonna arsti 4. veebruaril 2017 antud paljasõnalisele kinnitusele kaebaja töövõimelisuse kohta. Arvestades pikka ajavahemikku eelviidatud kooskõlastuse andmisest kuni vaidlustatud käskkirja koostamiseni (s.o üle 3,5 aasta), on ilmselge, et vastav kooskõlastus ei ole enam asjakohane. Vastustaja oleks pidanud enne käskkirja koostamist laskma põhjalikumalt üle kontrollida, milline oli kaebaja tervislik seisund tegelikult. Vastustaja ei ole seda vajalikuks pidanud. 3) CPT ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Komitee on rõhutanud, et üksikvangistuses viibiva kinnipeetava seisundit peab igapäevaselt jälgima meditsiinitöötaja.
3-20-1935 Vastustaja on jätnud kaebaja tervisliku seisundi kartserikaristuse kandmise ajal sisuliselt hindamata. Kokku on kaebaja viibinud kartseris alates 2017. a aprillist kuni kaebuse esitamiseni üle 800 päeva, s.o 75% ajast, mis on erakordselt ebainimlik, alandav ja piinamisena käsitletav. Sel ajal on kaebajal puudunud vahetu suhtlemise võimalus, kokkusaamised, mõtestatud tegevus ja vaimne stimulatsioon. 4) Kaebajale määratud karistus ei ole ilmselgelt proportsionaalne. CPT on soovitanud, et karistusena määratava üksikvangistuse ülempiir ei ületaks 14 päeva ning üksikvangistust kohaldataks vaid erandjuhtudel kõige tõsisemate rikkumiste korral. Rahumeelne koristajatööst keeldumine ei ole ilmselgelt käsitletav kõige tõsisema rikkumisena, mis õigustaks kartserikaristuse kohaldamist. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on mitmes otsuses rõhutanud, et pelgalt (rahumeelselt) vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole tõsiduseastmelt sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega (vt Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, punkt 470; Mathew vs. Holland, punkt 202). 5) Tartu Vangla leidis kohtuasjas nr 3-17-468, et tööst keeldumine ei ole raske rikkumine. Sellist kahe haldusorgani kardinaalselt erinevat käsitlust ei saa aktsepteerida, sest see toob kaasa kinnipeetavate erineva kohtlemise sõltuvalt sellest, kas karistust kantakse Tartu Vanglas või Viru Vanglas. 6) Vastustaja ei ole hinnanud, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab tal pikaajaliselt kartserikaristust kanda.
Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
1) Vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses on kaebaja väidetele piisavalt põhjalikult vastatud ning vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. Vaidlustatud käskkirjas on käsitletud nii distsiplinaarsüüteo asjaolusid kui kaebaja seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on tema puhul kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega kõige õigem. 2) Määratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne. Ka kohtupraktikas on vangi poolt töötamise korralduse mittetäitmist peetud raskeks rikkumiseks ning korduvate allumatuste puhul, mida esineb ka kaebaja puhul, ei ole nähtud probleemi maksimaalpikkusega distsiplinaarkaristuse määramises. 3) Kohtuasjas nr 3-17-968 jäeti kaebaja kaebus tööle määramise käskkirja tühistamiseks rahuldamata ja vastav otsus on jõustunud ning sellega tuleb arvestada ka praeguses menetluses. Kaebajale antud tööle asumise korraldused tuginesid kehtivale tööle määramise käskkirjale. 4) Kaebaja ei saa õigustada tööle asumata jätmist manustatud ravimitega. Kaebaja vaatas korralduse andmisel üle tervishoiutöötaja, kes ei näinud terviseseisundist tulenevaid takistusi koristustööde, mis on olemuselt lihtsad ning ohutud majandustööd, tegemiseks. Kaebaja põhjendab töötamisest keeldumist tramadooli sisaldava ravimi tarvitamisega. Vangla viitab haldusasjas nr 3-20-83 esitatud Ravimiameti seisukohale, et arsti juhiste järgimise korral ei tohiks tramadoolravi üldjuhul lihtsamat koristustööd mopi, kühvli ja harjaga segada. Kõrvaltoimete puudumist saab järeldada meditsiiniõe seisukohast, kui ta hindas kaebaja terviseseisundit korralduse saamisel.
3-20-1935
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Poolte vahel on vaidluse all, kas kaebajat karistati õiguspäraselt distsiplinaarkorras 45-päevase kartserikaristusega 30. juulil 2020 töökohustuse rikkumise ja allumatuse eest.
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses märgitud põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lõige 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus siiski järgmist.
9.Vastustaja määras kaebaja tööle 28. veebruari 2017. a käskkirjaga. Jõustunud kohtuotsusega asjas nr 3-17-968, mille menetluses osalesid samad pooled, on kindlaks tehtud, et tööle määramise käskkiri oli õiguspärane. See järeldus on praeguses asjas siduv (HKMS § 177 lõige 1). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väite tööle määramise menetluses antud arsti kooskõlastuse paljasõnalisuse kohta.
10.Kaebaja osutas sellele, et ta kasutab alates 29. maist 2020 igapäevaselt valu leevendamiseks tramadooli sisaldavat ravimit. Kaebaja selgitas, et tramadool on psühhotroopne aine. Kaebaja viitas TTOS § 14 lõikele 2, mille järgi on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all.
10.1.Narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks loetakse sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus nr 73) lisas 1 toodud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 punkt 1 ja § 31 lõige 1 ning määruse nr 73 § 3 lõige 1). Tramadool on nimetatud määruse nr 73 lisas 1 toodud III nimekirjas. Määruse nr 73 lisas 1 toodud I, II, III ja IV nimekirjas loetletud teatud aineid sisaldavaid ravimeid ei loeta määruse nr 73 § 3 lõikes 2 kirjeldatud tingimustel narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks. Ravimiamet on haldusasjas nr 3-20-83 selgitanud, et tramadool ja selle kombinatsioonid teiste toimeainetega ei kuulu määruse nr 73 § 3 lõikes 2 sätestatud erandite alla (vt Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2020. a määrus asjas nr 3-20-83). Ravimiamet selgitas ka seda, et tramadool on kuuluvuse järgi liigitatud psühhotroopseks aineks. Seega on õige kaebaja seisukoht, et tema poolt manustatav tramadooli sisaldav ravim tuleb lugeda psühhotroopseks aineks.
10.2.Õige on ka see, et TTOS § 14 lõike 2 kohaselt on töötajal keelatud töötada psühhotroopse aine mõju all. Kohus on seisukohal, et seda sätet ei saa tõlgendada nii, et psühhotroopse aine tarvitamine välistab automaatselt töötamise. Kohus leiab, et iga üksikjuhtumi puhul tuleb hinnata, kas psühhotroopse aine tarvitamine avaldab inimesele sellist mõju, mis seab ohtu tema võime ohutult töötada. Samuti tuleb arvestada tehtava töö iseloomu ja ohtlikkust.
10.3.Tramadool on tugevatoimeline valuvaigisti, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, toimides spetsiifilistele närvirakkudele selja- ja peaajus.1 Seega on selle eesmärk ja taotletav mõju teatud närvirakke mõjutades leevendada valu. Kui kaebaja poolt manustatav tramadooli sisaldav ravim suudab kaebajale sellist mõju avaldada (st valu ära võtta), ei saa seda kuidagi pidada
https://www.kliinik.ee/ravim/tramadol-lannacher-100-mg/id-12454 (kaebaja on kaebuses viidanud samale veebilehele)
3-20-1935 ebasoovitavaks või ohtlikuks mõjuks, mis peaks välistama töötamise. Küll aga võivad inimese võimet ohutult tööd teha mõjutada ravimi kõrvaltoimed. Tramadool võib põhjustada kõrvaltoimeid, kuid kõigil neid ei teki.2
10.4.Kaebaja ei ole kaebuses osutanud ühelegi tramadooli sisaldava ravimi võtmisest tingitud kõrvalmõjule. Kaebaja on vastuses distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 34) selgitanud, et võtab kolme erinevat ravimit (sh tramadooli sisaldavat ravimit), mis põhjustavad talle pearinglust, uimasust ja iiveldust. Samas ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et ta oleks ajavahemikul 29. mai kuni 30. juuli 2020 meditsiinitöötajatele kurtnud, et tal sellised kõrvaltoimed esinevad. Kaebaja ei ole kõrvaltoimetele viidanud ka 30. juulil 2020, kui meditsiiniõde teda üle vaatas. Meditsiiniõe sissekandest (tl 56) nähtuvalt liikus kaebaja kambris ja kummardas vabalt, nahaseisund oli normaalne ning kõne selge. Meditsiiniõde selgitas, et kaebaja näitas anestesioloogi määratud ravimite nimekirja ja oli väga kindel, et nende ravimite võtmine takistab vanglas tehtavaid majandustöid. Meditsiiniõde oli seisukohal, et nende ravimite võtmine koristustöid ei takista. Seega ei tuvastanud ka meditsiiniõde, et kaebajal oleks esinenud koristustööde tegemist takistavaid kõrvalmõjusid. Kõrvaltoimetele on kaebaja viidanud alles pärast distsiplinaarmenetluse algatamist. Kohtu hinnangul võib see osutada sellele, et kaebajal tegelikult 30. juulil 2020 ega varem kõrvaltoimeid ei esinenud, vaid ta viitas neile distsiplinaarmenetluses selleks, et vastutusest vabaneda. Ei ole eluliselt usutav, et kui kaebajal oleksid tõepoolest kõrvaltoimed esinenud, oleks ta jätnud sellest ajavahemikul 29. mai kuni 30. juuli 2020 meditsiinitöötajad teavitamata.
10.5.Tööle määramise käskkirjast nähtuvalt tuli kaebajal täita E8 koristaja tööjuhendist tulenevaid tööülesandeid. Selles tööjuhendis (tl 61 pöördel ‒ 62) on ette nähtud lihtsamad koristustööd. VangS § 45 lõike 2 järgi on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei suudaks seda kohustust täita või teha muid igapäevaseid lihtsamate koristustööde raskusastmega võrdväärseid tegevusi. Tramadooli tarvitamine võib omada toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.3 Kaebaja tööülesanded ei eelda auto juhtimist ega masinate kasutamist. Seega ei olnud kaebajale ette nähtud tööülesanded ohtlikud ega keerulisemad kui muud kaebajal igapäevaselt ette tulevad tegevused.
10.6.Kuna asja materjalidest ei nähtu, et tramadooli sisaldava ravimi tarvitamine oleks põhjustanud kaebajale selliseid kõrvaltoimeid, mis oleksid seadnud ohtu tema võime teha ohutult lihtsamaid koristustöid, ei olnud kaebaja töötamine koristajana TTOS § 14 lõike 2 kohaselt välistatud. Seetõttu ei olnud kaebajal ka õigust keelduda tööle asumise korralduse täitmisest viitega TTOS § 14 lõikele 2.
11.Nõustuda ei saa ka kaebaja selle väitega, et tööle määramise menetluses antud arsti kooskõlastus ei olnud enam pika aja möödumise tõttu asjakohane ning vastustaja oleks pidanud enne vaidlustatud käskkirja koostamist laskma põhjalikumalt üle kontrollida kaebaja tervisliku seisundi. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale sellist kohustust. VangS § 52 lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. Seega kontrollib arst ka pärast tööle määramist kogu aeg kinnipeetavate tervislikku seisundit. Kui pärast tööle määramise menetluses arsti poolt kooskõlastuse andmist toimuvad kinnipeetava tervislikus seisundis sellised püsivad muutused, mis välistavad tema edasise töötamise, tuleb tööle määramise käskkiri kehtetuks tunnistada ja kinnipeetav töökohustusest vabastada (VangS § 37
3-20-1935 lõike 2 punkt 3 ja justiitsministri 7. veebruari 2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lõike 1 punkt 2). Kui muutused tervislikus seisundis on ajutised, saab meditsiinitöötaja anda ajutise töövabastuse (määruse nr 9 § 5 lõike 2 punkt 5). Kaebaja ei ole osutanud distsiplinaar-, vaide- ega kohtumenetluses tema tervislikus seisundis toimunud muutustele, mis oleksid välistanud tema võime töötada. Selliseid põhjuseid ei nähtu ka kaebaja tervisekaardist. Riigikohus on selgitanud, et kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, saab olukorras, kus kinnipeetav keeldub tööle asumise korraldust täitmast, tema terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 16). Meditsiiniõde kontrollis 30. juulil 2020 kaebaja terviseseisundit ega tuvastanud töötamist takistavaid asjaolusid. Meditsiiniõe sissekandest nähtuvalt ei osutanud kaebaja 30. juulil 2020 ka ise ühelegi konkreetsele tervisehäirele, vaid viitas üksnes asjaolule, et võtab ravimeid, arvates, et ainuüksi juba nende ravimite võtmise fakt välistab tema töötamise. Kohus selgitas eespool, et kaebaja selline arusaam on ekslik.
12.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastustaja põhjendas kaebajale 45-päevase kartserikaristuse määramist sellega, et tööle asumise korraldusele allumata jätmine on väga raske rikkumine, mis annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele, ohustab vangla julgeolekut ning näitab, et kaebaja ei soovi asuda õiguskuulekale teele. Kaebajal oli samasuguste rikkumiste eest neli kehtivat distsiplinaarkaristust, lisaks oli tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust muude rikkumiste eest. Viimati määrati talle töökohustuse rikkumise ja allumatuse eest 45‐päevane kartserikaristus. Leebem karistus ei oleks vastustaja meelest eesmärgipärane. 45‐päevane kartserikaristus aitab vastustaja sõnul kaebajal mõista oma rikkumise tõsidust ja edaspidi õiguskuulekalt käituda. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika järgi saab tööle asumise korralduse süstemaatilist täitmata jätmist pidada raskeks rikkumiseks (otsused asjades nr 3-3-2-1-15 (punkt 25), 3-3-2-2-15 (punkt 26), 3-15-3133 (punkt 17)). Kaebaja viide kohtuasjas nr 3-17-468 avaldatud Tartu Vangla seisukohale ei ole siinses asjas asjakohane, sest asjas nr 3-17-468 ei olnud kinnipeetaval rohkem kehtivaid distsiplinaarkaristusi tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Praegusel juhul ei olnud aga tegu ühekordse tööst keeldumisega, vaid süstemaatilise töökohustuse rikkumise ja allumatusega, mis on kohtupraktika kohaselt raske rikkumine. Faktiliste asjaolude erinevuse tõttu on olnud erinevad ka kahe vangla hinnangud rikkumiste raskusastmele. Kuigi kaebaja keeldus tööle asumise korraldust täitmast rahumeelselt, oli tegu kaebajal lasuva kohustuse täitmisest keeldumisega, mitte õiguste kasutamisest loobumisega. Seetõttu erineb praegune asi EIK lahendatud asjast Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, nr-d 11082/06 ja 13772/05 (vt punkt 470), kus kinnipeetav keeldus jalutuskäigule ja duši alla minemast. (Vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-1895, punkt 20.) Eeltoodu põhjal nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja toimepandud rikkumine oli raske ning 45 päeva pikkust kartserikaristust tuleb praegusel juhul pidada põhjendatuks ja proportsionaalseks. Riigisisese kohtupraktika kohaselt ei ole keelatud määrata kinnipeetavale ühe rikkumise eest 45-päevast kartserikaristust, kui see on asjaolusid arvestades
3-20-1935 proportsionaalne. CPT soovitus maksimaalselt 14-päevase kartserikaristuse kohta ei ole siduv (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, punkt 17).
13.Kaebaja heitis ette ka seda, et vastustaja ei ole hinnanud, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab tal kartserikaristust kanda. Kehtiv riigisisene õigus ei kohusta vanglat küsima enne kartserikaristuse määramist eraldi arsti käest arvamust selle kohta, kas konkreetse kinnipeetava suhtes on kartserikaristuse kohaldamine lubatud, sest nagu öeldud, on VangS § 52 lõike 2 kohaselt arst nagunii kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit. See tähendab, et kui arst näeb, et kartserikaristus võib tõsiselt ohustada kinnipeetava tervist, tuleb tal keelata kinnipeetava suhtes kartserikaristuse kohaldamine või anda juhised kartserirežiimi leevendamiseks. Lisaks on kinnipeetaval endal võimalik paluda hinnangu saamiseks meditsiinitöötaja vastuvõttu, kui ta tunneb, et kartserikaristuse kohaldamine ohustab tõsiselt tema tervist. Kinnipeetavatele on tagatud ööpäevaringne vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lõige 1). (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-19-2164, punkt 12, otsus on jõustumata.) Kaebaja ei ole osutanud distsiplinaar-, vaide- ega kohtumenetluses ühelegi terviseprobleemile, mis oleks pidanud välistama talle kartserikaristuse määramise. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka kaebaja tervisekaardist. Seetõttu pole alust väita, et kaebajale kartserikaristuse määramine oli tema terviseseisundit arvestades lubamatu.
14.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad kartserikaristuste täitmisele pööramist (pikaaegne kartseris hoidmine, terviseseisundi jälgimine, vahetu suhtlemise võimaluse, kokkusaamiste, mõtestatud tegevuse ja vaimse stimulatsiooni puudumine), sest kaebaja pole sellega seoses kohtule ühtegi nõuet esitanud. Kaebaja esitas kohtule ainult
31.augusti 2020. a käskkirja ja 5. oktoobri 2020. a vaideotsuse tühistamise nõude. Selle nõude lahendamise raames pole asjakohane käsitleda 31. augusti 2020. a käskkirjaga ega ka ühegi muu käskkirjaga määratud kartserikaristuse täitmisele pööramise tingimusi. Kui kaebaja soovib, on tal võimalik kartserikaristuse täitmisele pööramisega seoses esitada kohtule uus eraldiseisev kaebus (näiteks tuvastamis- või hüvitamiskaebus), järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid nii kaebetähtaja kui ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 31. augusti 2020. a käskkiri ja
5.oktoobri 2020. a vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust.
16.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
17.Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).
18.Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb ka asja menetlus HKMS § 77 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkti 3 alusel kuulutada kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavat tõendit (tervisekaart, tl 55‒57) puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.