Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 30.12.2021, Tartu 3-21-2613 Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses 01.02.11.2017 toimunud intsidentidega ja saabunud õigusvastaste tagajärgedega Tartu Halduskohtu 10.12.2021. a määruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 4 Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Võtta Xi määruskaebus menetlusse.
1.2. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
2.3. Tagastada Xile käesoleva määruse punktis 5 loetletud lisad ning jätta rahuldamata tema taotlus lisada käesolevale asjale haldusasjade nr 3-18-1604, 3-18-267, 3-18-877, 319-107 ja 3-20-2663 toimikud.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
X esitas Tartu Vangale 05.08.2021 registreeritud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/2261, mille kohaselt on halduskohtu poolt tõestatud kahes asjas ehk asjades nr 3-18877 ja nr 3-19-107, et vangla pidi Xile väljastama 01.11.2017 ratastooli õue minekuks. Kohus ei arutanud aga tagajärgi, mis juhtusid pärast seda, kui vangla ametnik keeldus 01.11.2017 ratastooli andmisest. X saadeti ilma ratastoolita meditsiiniosakonda, kus ta vajus kokku poolel teel. Pärast 01.11.2017 kaotas X enesekontrolli ja tal juhtus intsident meedikuga, mille eest paigutati ta E-majja, kus vangla ametniku käitumise tõttu sai ta kehavigastusi ja terviserikke. Hiljem määras kohus kaebajale 9 kuud vanglakaristust intsidendi tõttu meedikuga ja ta kaotas võimaluse vabaneda enne tähtaega. Selle kõigeni viis vangla vale käitumine. X pakkus taotluses vanglale heastada kahju või muul viisil kokku leppida, kui mitte, siis maksta rahas 20 000 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 13.10.2021. a otsusega nr 1-13/226-2 Xi taotluse läbi vaatamata, kuna osaliselt on vangla juba varasemalt Xi samasisulise taotluse läbi vaadanud ja ülejäänud osas on taotlus esitatud tähtaega ületades ning see ei kuulu ennistamisele.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 12.11.2021 kaebuse, milles väidab, et tal on terviseprobleemide, ravimite mõju, COVID haiguse, astma ja hüpertoonia jm krooniliste haiguste tõttu raske lugeda ja kirjutada. Kaebaja saatis kohtule 13.10.2021. a vangla vastuse nr 1-13/226-2, kust on näha sisu. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda materjalid, mis puudutavad vangla otsust. Kaebaja taotles nende materjalide saatmist temale, et koostada kaebus õigesti. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda temale advokaat, kuna asi on väga raske.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 10.12.2021. a määrusega haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minekuks ratastooli andmata jätmisega (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 02.11.2017 meedikuga toimunud intsidendiga ja selle tagajärjel tema ümberpaigutamisega ning kriminaalasjaga, mis algatati tema suhtes 02.11.2017 kella 02.25 paiku toimunud meediku ründamise tõttu (resolutsiooni p 2); jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3) ja jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused olid järgnevad.
4.1.Kohus võtab arvesse kaebaja poolt kohtueelselt esitatud nõudeid, millest on arusaadav kaebaja tahe, et vangla hüvitaks temale mittevaralise kahju, mis tekkis seoses 01.11.2017 ratastooli andmata jätmisega, s.o kaebaja kukkus 01.11.2017 teel meditsiiniosakonda; 02.11.2017 kaotas ta eelnenu tõttu enesevalitsuse ja juhtus intsident meedikuga; kaebaja paigutati vangla E-hoonesse, kus temale tekitati tervisekahju ja maakohus määras vangistuse meedikuga juhtunud intsidendi tõttu, mistõttu kaotas kaebaja võimaluse ennetähtaegselt vabaneda. Kohus selgitab, et kaebajal ei ole õigust esitada samal alusel sama nõudega kaebust uuesti, kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 1. Kui kaebaja esitab kohtule korduva kaebuse, siis peab kohus menetluse lõpetama HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Xi kaebus on korduv mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli andmata jätmisega ja sellest tingitud kukkumisega. Tartu Halduskohus jättis 21.12.2018. a otsusega asjas nr 3-18-267 rahuldamata Xi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot inimväärikuse alandamise eest, kui Xile ei antud 01.11.2017 meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli. Halduskohtu hinnangul sai inimväärikuse alandamise lugeda hüvitatuks Tartu Halduskohtu poolt asjas nr 3-18-877 tehtud 14.08.2018. a kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2, milles kohus mh tunnistas õigusvastaseks kaebajale 01.11.2017 ratastooli mitteandmise. Tartu Halduskohtu 21.12.2018. a otsus jõustus 09.04.2019. Eeltoodust tulenevalt, tuginedes haldusasjas nr 3-18-267 jõustunud kohtuotsusele, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel osaliselt käesoleva kohtuasja menetluse, s.o Xi kaebuse osas seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minekuks ratastooli andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.2.Kohus kaalub järgnevalt, kas Xi kaebus on lubatav seoses 02.11.2017 toimunud intsidendiga ja sellele saabunud tagajärgedega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tartu Vangla leidis 13.10.2021. a otsuses, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 05.08.2021 hilinenult, kuna ületas RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastast tähtaega. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Tartu Vangla 13.10.2021. a otsusest nähtuvalt kasutas X 02.11.2017 kella 02.25 ajal füüsilist vägivalda temale abi osutama tulnud meditsiiniosakonna töötaja suhtes. Xi suhtes kohaldati koheselt 02.11.2017. a käskkirja nr 6-1/1076 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis lõpetati Tartu Vangla 12.01.2018. a käskkirjaga nr 6-1/38. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale pidi 02.11.2017 intsidendi järgselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja sellega kaasnevad tagajärjed (ümberpaigutamine) teatavaks saama koheselt, st 02.11.2017, mistõttu saabus kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäev 02.11.2020. Isegi, kui kaebaja pidi aru saama kahjulikest tagajärgedest alles täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise järgselt, st 12.01.2018, siis saabus vanglale kahjunõude esitamise tähtaeg 12.01.2021. Seega esitas kaebaja alles 05.08.2021. a kahju hüvitamise taotlust vanglale esitades RVastS § 17 lg-st 3 tulenevalt tähtaega. Ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ületamiseks ei ole kaebaja kahjunõudes välja toonud ja seetõttu jättis vangla õiguspäraselt Xi taotluse selles osas 13.10.2021. a otsusega läbi vaatamata. Kuna kaebaja ei ole sellest tulenevalt pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, siis tuleb Xi kaebus seoses 02.11.2017 intsidendiga ja selle tagajärjel tema ümberpaigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada koostoimes HKMS § 47 lg-ga 1,
VangS § 1 lg-ga 8.
4.3.Kohus mõistab, et kaebaja arvates põhjustas temale mittevaralise kahju ka kriminaalasi, mis algatati 02.11.2017 kella 02.25 toimunud sündmuse tõttu. KIS-ist nähtub, et 06.11.2018. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1693 tunnistati X süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. Seega võib mõista, et kaebaja arvates mõisteti ta alusetult süüdi kriminaalasjas nr 1-18-1693. Kohus selgitab, et kui kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle süüteomenetluses maakohtu otsusega tekitatud kahju eest, siis sellisel puhul on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel korras. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. SKHS § 18 lg 1 järgi esitab kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule ning taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või
15.peatüki kohaselt ringkonnakohtule (SKHS § 21 lg 1). Kriminaalasjas nr 1-18-1693 jõustusid Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu süüdimõistvad kohtuotsused Xi suhtes Riigikohtu 06.05.2019. a määrusega, kui kaitsja kassatsiooniks jäeti luba andmata, mistõttu võib olla möödunud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Asjaolu, et kaebaja peab vanglat vastutavaks talle kriminaalasjaga seoses kahju tekitamises, ei muuda vaidluse lahendamise pädevust. Halduskohus on ennekõike loodud materiaalses mõttes täidesaatva võimu aktide kohtulikuks kontrolliks ning kriminaalmenetluse läbiviimine ja hinnangu andmine kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimingutele on osa üldkohtute põhifunktsioonist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008. a määrus asjas nr 3-08-1148, p 10). HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse kriminaalasjas süüdi mõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
4.4.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus lõpetas osaliselt menetluse ning tagastas kaebuse ülejäänud osas, siis on tegemist kohtuasja lõpliku lahendiga ning puudub vajadus riigilõivu taotlus sisulisel läbi vaadata.
4.5.Kaebaja esitas ka taotluse, et temale antaks advokaat. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse
mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. X esitas kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.12.2021. a määruse p-d 1, 2 ja 4. Kaebaja palub anda talle advokaat, kes esitaks halduskohtule nõuetekohase kaebuse ja lisada käesolevale asjale haldusasjade nr 3-18-1604, 3-18-267, 3-18-877, 3-19107 ja 3-20-2663 toimikud. Määruskaebusele on lisatud järgnevad lisad: Xi 2021. a märtsi kiri Riigikohtule seoses kriminaalasjaga; Xi kirjad Tartu Maakohtule asjas nr 2-18-11809; N. Haljaste e-kiri 12.04.2017; Xi töövõime hindamise eksperthinnang 03.10.2018; tagasiside riigikeele õppe osas Xi kohta; väljavõtted Xi tervisekaardist; lisa ettekandele 5151 aastast 2017; 01.11.2017. a ettekanne nr 5538; Tartu Vangla vastus kaitsja järelpärimisele 13.11.2009; Tartu Vangla 11.04.2019. a vastus Xi märgukirjale; Tartu Vangla 09.08.2019. a ja 14.03.2019. a vastused Xi selgitustaotlustele; Tartu Vangla 28.12.2018. a vastus Xile; Tartu Vangla käskkiri 02.11.2017 nr 6-1/1082; Xi omakäelised seletused 2017 ja 2018. a.
5.1.Määruskaebuses kirjeldab X 01. ja 02.11.2017 juhtunut ja selgitab, et kuna asjas nr 3-202663 selgitasid kohtud, et tal on kohtueelne menetlus läbimata, siis seepärast ta esitaski vanglale praeguse kahjunõude, et kohtueelne kord oleks läbitud. Veel kirjeldab määruskaebuse esitaja oma kaitsja ja prokuröri tegevust kriminaalmenetluses; vangla ja meediku käitumist 01. ja 02.11.2017 ning erinevaid sellega seotud haldusasju; esitatud lisade sisu ja eesmärki ja oma tervislikku seisundit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.12.2021. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna määruskaebuse lahendamisel ei oma sisulist tähtsust ükski määruskaebuse lisana esitatud dokument, siis tagastab ringkonnakohus need määruskaebuse esitajale.
8.Kaebaja vaidlustab määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt halduskohtu 10.12.2021. a määrust resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 kohaselt haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minekuks ratastooli andmata jätmisega. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et 02.11.2017 toimus tal vangla meedikuga intsident, mille tagajärjel ta paigutati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu ümber ning põhjusel, et tema suhtes algatati 02.11.2017 kella 02.25 paiku toimunud meediku ründamise
tõttu kriminaalasi ja määrati ka karistus, mistõttu tal puudub nüüd võimalus enne tähtaega vabaneda. Kuna halduskohus jättis vaidlusaluses määruses rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 4), siis käsitleb ringkonnakohus Xi määruskaebuses toodud taotlust anda talle advokaat, kes esitaks halduskohtule nõuetekohase kaebuse, määruskaebusena halduskohtu keeldumisele talle riigi kulul advokaat anda, mitte uue taotlusena riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebusest ei nähtu, et X vaidlustaks tema riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmist.
9.Halduskohus leidis, et osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minekuks ratastooli andmata jätmisega, tuleb tuginedes haldusasjas nr 3-18-267 jõustunud kohtuotsusele lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel käesoleva kohtuasja menetlus. Ülejäänud nõuete osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata, kuna Tartu Vangla jättis 13.10.2021. a otsusega ka selles osas Xi taotluse õigesti läbi vaatamata, kuna taotlus esitati RVastS-st tulenevat 3 aasta pikkust tähtaega rikkudes ning puudus ka HMS § 34 lg-st 1 tulenev alus kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna kaebaja esitas kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud kirjeldus ega põhjendus ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Mis puudutab kaebaja viidet asjas nr 3-20-2663 tehtud määrusele, siis ka selles asjas nõudis X mittevaralise kahju hüvitist 01.11.2017 tema inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest, kuna ta ei saanud ratastooli ja juba selles asjas märkis halduskohus, et kuna 01.11.2017 kaebajale ratastooli andmata jätmisega seonduvas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on olemas jõustunud kohtuotsus, ei ole käesolevas asjas samal alusel hüvitamisnõude esitamine lubatav. Samas asjas tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist Ü. Jursi tegevuse eest 02.11.2017 ja T. Vaapi poolt meediku kutsumata jätmise eest 01.11.2017 põhjusel, et vangla jättis esitatud taotluse põhjendatult läbi vaatamata, kuna vangla oli samasisulisi hüvitamistaotlusi juba korduvalt lahendanud. Seega on olukorda, et vanglale järjepidevalt samasisuliste kahju hüvitamise taotluste esitamine ei too kaasa asjas uute menetluste algatamist, kaebajale korduvalt selgitanud Tartu Vangla. Ka see, et asjas nr 3-20-2663 tagastati 01.11.2017 seotud hüvitamiskaebus osaliselt põhjusel, et kohtueelset korda ei saa lugeda läbituks, ei anna kaebajale alust pöörduda seetõttu üha uute samasisuliste hüvitamistaotlustega vangla poole ja pärast vangla vastavat otsust uuesti kaebusega halduskohtusse.
10.Kaebaja väide tema terviseseisundist tingitud toimetuleku ja arusaamise vähese võimekuse kohta ei ole ringkonnakohtu jaoks samuti veenev. Ringkonnakohus leiab, et erinevad käitumishäire diagnoosid ja puuduv töövõime ei tähenda, et isik ei saaks aru tema ümber toimuvatest ühiskondlikest protsessidest. Ühtlasi ei järeldu sellest, et isik ei oleks võimeline üldse iseseisvalt kohtumenetluses osalema. Kaebaja on olnud menetlusosaliseks väga paljudes halduskohtumenetlustes, mistõttu on kaebajal olemas ettekujutus menetluskorrast ja menetluses kehtivatest nõuetest. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
11.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2021. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
12.Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu 10.12.2021. a määruse, millega esitatud hüvitamiskaebus osaliselt tagastati ja mille osas osaliselt lõpetati menetlus, siis puudub vajadus rahuldada määruskaebuse esitaja taotlust lisada käesolevale asjale haldusasjade nr 3-18-1604, 3-18-267, 3-18-877, 3-19-107 ja 3-20-2663 toimikud. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.