Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses 01.-02.11.2017 toimunud intsidentidega ja saabunud õigusvastaste tagajärgedega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Lõpetada menetlus osaliselt, s.o Xi kaebuse osas seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minekuks ratastooli andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Tagastada Xi kaebus ülejäänud nõuete osas.
3.Jätta Xi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos vastusega kohtunõudele.
1.X esitas Tartu Vangale 05.08.2021. a registreeritud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/2261, mille kohaselt on halduskohtu poolt tõestatud kahes asjas ehk 3-18-877 ja 3-19-107, et vangla pidi Xile väljastama 01.11.2017 ratastooli õue minekuks. Kohus ei ole arutanud tagajärgi, mis juhtusid pärast seda, kui vangla ametnik keeldus ratastooli andmisest. X saadeti ilma ratastoolita meditsiiniosakonda, kus ta vajus kokku poolel teel, närvivapustus ja stress oli nii suur, et ta kaotas teadvuse. Pärast 01.11.2017 kaotas X enesekontrolli ja tal juhtus intsident meedikuga, mille eest paigutati ta E-majja, kus vangla ametniku käitumise tõttu sai ta kehavigastusi ja terviserikke. Hiljem määras kohus Xile 9 kuud vanglakaristust intsidendi tõttu meedikuga ja ta kaotas võimaluse vabaneda enne tähtaega. Sellele kõigele viis vangla vale käitumine. X pakkus taotluses vanglale heastada kahju või muul viisil kokku leppida, kui mitte, siis maksta rahas 20 000 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 13.10.2021. a otsusega nr 1-13/226-2 Xi taotluse läbi vaatamata, kuna osaliselt on vangla juba varasemalt Xi taotluse läbi vaadanud ja ülejäänud osas on see esitatud tähtaega ületades ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 12.11.2021 kaebuse, milles väidab, et tal on tervise probleemide, ravimite mõju, COVID haiguse, astma ja hüpertoonia jm krooniliste haiguste tõttu raske lugeda ja kirjutada. Kaebaja saadab kohtule 13.10.2021. a vangla vastuse nr 1-13/226-2, kust on näha sisu. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda materjalid, mis puudutavad vangla otsust. Kaebaja taotleb nende materjalide saatmist temale, et koostada kaebus õigesti. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda temale advokaat, kuna asi on väga raske.
4.Tartu Vangla esitas 16.11.2021 vastuseks kohtunõudele Xi kohtueelselt esitatud kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/226-1. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus võtab arvesse kaebaja poolt kohtueelselt esitatud nõudeid, st 05.08.2021. a kahju hüvitamise taotluses märgitut. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist, sest arusaadav on kaebaja tahe, et vangla heastaks või hüvitaks temale mittevaralise kahju, mis tekkis pärast 01.11.2017, s.o 1) kaebaja kukkus 01.11.2017 teel meditsiiniosakonda, 2) kaotas enesevalitsuse ja juhtus intsident meedikuga, 3) kaebaja paigutati vangla E-hoonesse, kus temale tekitati tervisekahju, 4) kohus määras kolm kuud vangistust intsidendi tõttu, mistõttu kaotas kaebaja võimaluse ennetähtaegselt vabaneda. I
6.Kohus nõustub Tartu Vangla 13.10.2021. a otsuse seisukohaga, et seoses ratastooli andmata jätmisega on kaebaja läbinud varasemalt nii kohtueelse- kui kohtumenetluse.
6.1.Tartu Halduskohtu rahuldas 14.08.2018. a otsusega asjas nr 3-18-877 Xi kaebuse ja tunnistas Tartu Vangla tegevuse ajavahemikus 28.09.2017- 13.04.2018 kaebajale ratastooli mittevõimaldamisel õigusvastaseks. Tartu Halduskohtu otsus jõustus 14.09.2018.
6.2.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10.12.2020. a otsusega asjas nr 3-19-107 Xi rahuldada kaebuse osaliselt ning mõistis Tartu Vanglalt Xi kasuks välja hüvitis 150 eurot ajavahemik 28. septembrist 2017 kuni 26. jaanuarini 2018, mil talle oli arsti ettekirjutusega ratastool tugevate valude puhul ette nähtud, kuid kaebaja jäi liikumisvõimalusest ratastooliga ilma. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 16.03.2021.
7.Kohus selgitab, et kaebajal ei ole õigust esitada samal alusel sama nõudega kaebust uuesti, kui selle kohta on jõustunud kohtuotsus vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 1. Kui kaebaja esitab kohtule korduva kaebuse, siis peab kohus menetluse lõpetama HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
8.Kohus leiab, et Xi kaebus on korduv mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli andmata jätmisega.
8.1.Tartu Halduskohus jättis 21.12.2018. a otsusega asjas nr 3-18-267 rahuldamata Xi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot inimväärikuse alandamise eest, kui Xile ei antud 1. novembril 2017 meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli. Kohus leidis (otsuse p 7), et kaebaja inimväärikust küll alandati, aga halduskohtu hinnangul mitte sedavõrd intensiivselt, mis
õigustaks mittevaralise kahju eest ka rahalise hüvitise väljamaksmist. Halduskohtu hinnangul sai inimväärikuse alandamise lugeda hüvitatuks Tartu Halduskohtu 14. augusti 2018. a kohtuotsuse asjas nr 3-18-877 resolutsiooni p-ga 2, milles kohus mh tunnistas õigusvastaseks kaebajale 1. novembril 2017 ratastooli mitteandmise. Tartu Halduskohtu 21.12.2018. a otsus jõustus 09.04.2019.
9.Eeltoodust tulenevalt, tuginedes haldusasjas nr 3-18-267 jõustunud kohtuotsusele, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel osaliselt käesoleva kohtuasja menetluse, s.o Xi kaebuse osas seoses 01.11.2017 meditsiiniosakonda minekuks ratastooli andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. II
10.Kohus kaalub järgnevalt, kas Xi kaebus on lubatav seoses 02.11.2017 toimunud intsidendiga ja sellele saabunud tagajärgedega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
11.Tartu Vangla leidis 13.10.2021. a otsuses, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 05.08.2021 hilinenult ja ületas RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
12.Tartu Vangla 13.10.2021. a otsusest nähtuvalt kasutas X 02.11.2017 kella 02.25 ajal füüsilist vägivalda temale abi osutama tulnud meditsiiniosakonna töötaja suhtes. Xi suhtes kohaldati koheselt 02.11.2017. a käskkirja nr 6-1/1076 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis lõpetati Tartu Vangla 12.01.2018. a käskkirjaga nr 6-1/38.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale pidi 02.11.2017 intsidendi järgselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja sellega kaasnevad tagajärjed (ümberpaigutamine) teatavaks saama koheselt, st 02.11.2017, mistõttu saabus kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäev 02.11.2020. Isegi, kui kaebaja pidi aru saama kahjulikest tagajärgedest alles täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamise järgselt, st 12.01.2018, siis saabu kahjunõude esitamise tähtaeg 12.01.2021. Seega esitas kaebaja 05.08.2021. a kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lg 3 tähtaega ületades. Ühtegi mõjuvat põhjust ei ole kaebaja kahjunõudes välja toonud ja seetõttu jättis vangla õiguspäraselt Xi taotluse 13.10.2021. a otsusega läbi vaatamata.
14.Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, siis tuleb kohtul Xi kaebus seoses 02.11.2017 intsidendiga ja selle tagajärjel ümberpaigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada koostoimes HKMS § 47 lg-ga 1, VangS § 11 lg-ga 8. III
15.Kohus mõistab, et kaebaja arvates põhjustas temale veel mittevaralise kahju ka kriminaalasi, mis algatati 02.11.2017 kella 02.25 toimunud sündmuse tõttu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 06.11.2018. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1693 tunnistati X süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, ja mõista Xile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Seega võib mõista, et kaebaja arvates mõisteti ta alusetult süüdi kriminaalasjas nr 1-18-1693.
16.Kohus selgitab, et kui kaebaja tahteks on nõuda kahju hüvitamist seoses talle süüteomenetluses maakohtu otsusega tekitatud kahju eest, siis sellisel puhul on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. SKHS § 18 lg 1 järgi esitab kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule ning taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või
15.peatüki kohaselt ringkonnakohtule (SKHS § 21 lg 1). Kriminaalasjas nr 1-18-1693 jõustusid Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu süüdimõistvad kohtuotsused Xi suhtes Riigikohtu 06.05.2019. a määrusega, kui kaitsja kassatsiooniks jäeti luba andmata, mistõttu võib olla möödunud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg.
17.Asjaolu, et kaebaja peab vanglat vastutavaks kahju tekitamises, ei muuda vaidluse lahendamise pädevust. Halduskohus on ennekõike loodud materiaalses mõttes täidesaatva võimu aktide kohtulikuks kontrolliks ning kriminaalmenetluse läbiviimine ja hinnangu andmine kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimingutele on osa üldkohtute põhifunktsioonist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2008 määrus nr 3-08-1148, p 10).
18.HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse kriminaalasjas süüdi mõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. IV
19.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus lõpetas osaliselt menetluse ning tagastas kaebuse ülejäänud osas, siis on tegemist kohtuasja lõpliku lahendiga ning puudub vajadus riigilõivu taotlus sisulisel läbi vaadata.
20.Kaebaja on kaebuses esitanud veel taotluse, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohtule on esitatud nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.