X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu Rapla arestimaja kinnipidamistingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 07.08.–15.11.2017, 17.01.–19.01.2018, 28.02.– 07.03.2018 ja 28.03.–04.04.2018
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Heli Insler
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja 170 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks 59 päeva inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamise eest Rapla arestimajas.
3.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. jaanuar 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.X esitas 06.08.2020. a Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 11.08.2020. a nr 1.2-3/48-1) ja 12.08.2020. a taotluse täienduse (reg nr 1.2-3/482) seoses viibimisega perioodidel 31.07.–15.11.2017; 13.–15.12.2017; 17.–19.01.2018; 28.02.– 07.03.2018 ja 28.03.–04.2018 Rapla arestimajas tingimustes, mis taotleja hinnangul ei olnud nõuetekohased ja mis alandasid taotleja inimväärikust.
2.PPA jättis 01.10.2020. a otsusega nr 1.2-3/48-3 X taotluse rahuldamata. PPA leidis, et taotleja õigusi ei ole sedavõrd intensiivselt riivatud, et oleks põhjendatud taotluse rahuldamine.
3.X esitas 18.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–2), milles taotleb inimväärikuse alandamise eest : 06.08.–15.11.2017, 28.02.–07.03.2018, 17.01.–19.01.2018 ja 28.03.– 04.04.2018 õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
4.Kohus võttis 28.10.2020. a määrusega X kaebuse PPA vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks inimväärikuse alandamise eest Rapla arestimajas perioodidel 06.08.–15.11.2017, 17.01.–19.01.2018, 28.02.–07.03.2018 ja 28.03.–04.04.2018 menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu 250 eurot tasumisest (riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 3) kaebuse esitamisel.
5.Kohus tegi 30.11.2020. a kohtunõude kaebajale, kohustades kaebajat esitama seisukoht kaebuse aluseks oleva perioodi kohta. Kaebaja esitas 30.11.2020. a vastuse kohtunõudele täpsustades, et perioodi 17.01.2018-19.01.2018 osas on õige viidata kolmele päevale, mitte kahele, nagu on teinud vastustaja, mida kohus eelmenetluses 11.12.2020. a määruses aktsepteeris.
6.Kohus jättis 11.12.2020. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o kaebaja nõudes hüvitada mittevaraline kahju 06.08.2017. a osas, läbi vaatamata (tl 31–32). Kohtumäärus jõustus 31.12.2020. a määruskaebust esitamata. Kaebaja nõue
7.Kaebuse kohaselt ei tagatud kaebajale Rapla arestimajas 4 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta. Rapla arestimajas on lisaks ebapiisavale põrandapinnale ka muid puudusi. Puhkepäevadel ja pühade aegu ei võimaldatud kaebajale ühte tundi värskes õhus viibimist ja jalutamist, millega seoses pöördus kaebaja korduvalt arestimaja töötajate poole, kes vastasid eitavalt põhjendusega, et arestimajas pole juba aastatid seda võimaldatud. Kambrites nr 3 ja 4 puudusid toolid või muud istekohad ja nagid, mille kohta öeldi, et pole ettenähtud. Toolide ja istekohtade puudumisel pidi kaebaja sööma nari teisel korrusel või püsti seistes. Kambrites oli liiga ere ja silmipimestav laevalgustus. Kuna kaebaja ei taotlenud kohtueelselt hüvitist tervisekahjustuse eest, siis on vastustaja jutt arsti poole pöördumise ja terviseprobleemide tõendamatusest asjakohatu. Kaebajale ei võimaldatud ligipääsu internetile, et tutvuda seaduste ja kohtulahenditega. Kaebaja taotlustele saada õigusakte paberkandjal vastati, et puudub võimekus seaduste tervikuna kaebajale printimiseks. Kaebaja taotleb kaebuses toodud asjaoludel õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Vastustaja vastuväited
8.PPA 25.11.2020. a vastuse kohaselt viibis kaebaja Rapla arestimajas perioodidel 31.0715.11.2017 (107 päeva); 13-15.12.2017 (2 päeva); 17-19.01.2018 (2 päeva); 28.02-07.03.2018 (7päeva) ja 28.03-04.04.2018 (7 päeva). Vastustaja on vastuses kaebusele võtnud nõude aluseks perioodid: 07.08-15.11.2017, 28.02.2018-07.03.2018, 13.12.2017-15.12.2017, 17.01.201819.01.2018 ja 28.03.2018-04.04.2018. a.
9.Vastustaja jääb PPA 01.10.2020. a otsuses toodud seisukohade juurde.
10.Kahju hüvitamine eeldab mitte üksnes haldusorgani tegevuse õigusvastasust, vaid ka kahju kindlaks tegemist, st kas kaebajal on üldse kahju tekkinud ning kas esineb vältimatu põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel. Eeltoodust tulenevalt vastustaja leiab, et juhul, kui kohus tuvastab riive ning leiab, et 2,5 m2 põrandapinda on ebapiisav, siis antud riive (perioodidel 05.09.2017-11.09.2017, 26.09.2017-27.09.2017, 30.09.201708.10.2017, 27.10.2017-08.11.2017, 02.03.2018-07.03.2018, 28.03.2018-04.04.2018, kokku 39 kalendripäeva põrandapind 2,53 m2) olukorras, kus kaebaja ei viibinud järjestikku alla 3 m2 põrandapinnal ning muul ajal oli kaebajal põrandapinda üle 3 m2 kuni 7,59 m2, on kaebaja jaoks
vähese intensiivsusega ning väheoluline, mistõttu ei ole õigustatud rahalise hüvitise määramine. Osaliselt puudulikust isiklikust ruumist (3-4 m2) tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebaja kaebuses ka välja toonud. Kaebajale oli teada Rapla arestimajas kambrite olukord ja arestimaja töökorraldus, s.h olukord, mis puudutas võimalust värskes õhus jalutamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ning juhul kui kohus leiab, et kinnipidamistingimustega on mingis osas tekkinud riive kaebajale, ei ole vastustaja arvates võimalik ega õiglane arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju.
11.Puudub vaidlus, et vastustaja on kaebajale tutvustanud arestimaja sisekorda. Seega oli kaebaja teadlik oma õigustest esitada taotlusi kui ka õigusest viibida iga päev värskes õhus. Kaebaja ei ole tõendanud, et arestimajas viibides on oma õiguse (värskes õhus vähemalt üks tund viibimine) realiseerimiseks esitanud taotlusi ja avaldusi või pretensioone selle kohta, et vastustaja on kaebaja õigust viibida vähemalt üks tund värskes õhus piiranud. Kaebajal oli võimalik kui ta leidis, et ei ole saanud piisavalt jalutada, pöörduda kaebusega arestimaja juhi poole. Kaebaja seda ei teinud kuigi oli oma õigustest teadlik. Pigem võib eeldada, et ka kaebaja ise ei pidanud riivet nii oluliseks ja intensiivseks, et seda käsitleda inimväärikust alandava kohtlemisena. Vastustaja seisukohti toetab ka asjaolu, et kaebaja ise on keeldunud värskes õhus jalutamisest. kuigi kaebaja oli teadlik asjaolust, et nädalavahetusel ei pruugi vastustaja tagada kaebajale turvalisuse kaalutlustest lähtuvalt värskes õhus jalutamise võimalust, siis kaebaja on keeldunud jalutama minemast ning seda olukorras, kus kaebaja viibis kambris, millises põrandapinda kinnipeetu kohta oli alla 3 m2 (2,53 m2).
12.Nimetatust järeldub, et arestimajas viibides kambri põrandapind alla 3 või 4 m2 ei mõjutanud kaebaja värskes õhus viibimise vajadust ehk väide inimväärikust alandavates tingimustes viibimisest põhjusel, et kaebajale ei tagatud igapäevaliselt vähemalt üks tund värskes õhus viibimist, ei ole tõsiseltvõetav, mistõttu ka nimetatud asjaoludel ei saa riivet riiklikel pühadel ja nädalavahetustel värskes õhus viibimise mittevõimaldamisest pidada oluliseks. Kuigi nädalavahetustel ja riigipühadel üldjuhul jalutuskäike ei võimaldatud, siis tööpäevadel võimaldas vastustaja kaebajal viibida värskes õhus üldjuhul tunduvalt kauem. Võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul kaebajat konkreetsetes tingimustes peeti, ei ole nimetatud keskkond ja tingimused - kinnipeetu piiratud võimalused värskes õhus viibimiseks negatiivset mõju kaebaja tervisele avaldanud. Vastustaja leiab, et värskes õhus jalutamise tingimuste osaline mittevastavus ei kujuta endast sedavõrd intensiivset riivet, mida on alust käsitada kaebaja inimväärikuse alandamisena.
13.Kambri sisustuse (toolid ja nagi) osas ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kambri sisustus vastab ASKE § 13 lg 1 sätestatule, mistõttu ei ole vastustaja tegevus õigusvastane ja kaebaja etteheited ainetud.
14.Kambri valgustuse osas ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole täpsustanud millisel ajavahemikul ning millises kambris valgus väidetavalt ei vastanud normidele. Kehtiv õigus ei reguleeri detailselt ja objektiivsete näitajate alusel (nt konkreetne valgustugevus), milline peab olema kambri loomulik ja kunstlik valgustus. Valgustust on võimalik hinnata nn olmetasandil. Valguse eredust oli võimalik muuta, kuid nagu kaebaja ise on väitnud, ei olnud kaaskinnipeetavad nõus sellega, et valgust „maha keerata“. Seega ei ole vastustaja tegevus õigusvastane ning vastustaja ei ole kaebaja väidetavaid õigusi rikkunud.
15.Kuni 17.12.2019 kehtinud ASKE § 31 lg 3 sätestas, et arestialune ja vahialune võib kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused. 2017. ja 2018. aastal puudusid Rapla arestimajas tehnilised võimalused interneti kasutamiseks, kuid õigusaktidele ligipääs oli tagatud paberkandjal õigusaktide kättetoimetamisega.
Kohtu seisukoht
16.Kaebaja ei ole kaebuse põhistamiseks kohtule tõendeid esitanud, selgitades vastuseks vastustaja kaebusele esitatud vastuse väidetele asjakohaste taotluste suuliselt esitamist ja sellekohaste tõendite vastustajalt väljanõudmist.
17.Kohtu nõudel esitas vastustaja tõenditena koopiad kaebaja PPA-le esitatud hüvitamisnõudest ja PPA 01.10.2020. a taotluse rahuldamata jätmise otsusest (tl 6–7, 8–9). Vastusega kaebusele esitas vastustaja 22.11.2020. a e-kirjade, X esmase tervisekontrolliakti ja taotluste koopiad (tl 22, 23, 24, 25). Kohtunõudel esitas vastustaja kaebaja taotluse vastuseks väljavõtte arestimaja töö arvestuse raamatust (tl 44–45, 49–50).
18.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Haldusmenetluse toimiku materjalide, milleks on Rapla arestimaja spetsialisti 22.11.2020. a e-kiri ja arestimaja töö arvestuse raamatu väljavõtted (tl 22, 44–45, 49–50) alusel järeldab kohus, et kaebaja viibis Rapla arestimajas vahistatu staatuses.
20.Eelvangistuse üldtingimused on sätestatud VangS §-s 90, mille 1. lõike kohaselt kantakse eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas ja 3. lõike esimese lause kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib.
21.Kehtivast õigusest tulenevalt peab kohus vaidluse lahendamisel määravaks kaebajale kui kinnipeetule arestimajas hoidmise ajal kohalduvat režiimi, mille kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, mis muudab ööpäevas ühetunnise jalutuskäigu võimaluse sisuliselt ainsaks lukustatud kambrist väljumise võimaluseks kaebajale Rapla arestimajas viibimise ajal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja töötas või õppis vaidlusalusel perioodil.
22.Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on poolte vahel vaidluse all kaebaja kui vahistatu kinnipidamistingimused Rapla arestimajas neljal perioodil 07.08.2017 kuni 04.04.2018. a.
23.Kohus ei pea kohaseks vastustaja vastuväiteid kaebaja lühiajalisest viibimisest arestimajas. Kohtueelses menetluses võib kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üksnes seaduses sätestatult maksimaalselt kuni kuueks kuuks (kriminaalmenetluse seadustiku § 130 lg 3). Kaebaja on asjas kogutud tõendite kohaselt (nt tl 44) arestimajas olnud ka kohtualuse staatuses, kuid vaidlusalune periood kokku ületab eelpool viidatud tähtaega. Seega pole alust pidada kaebaja väiteid kohatuteks.
24.Arestimaja tööd reguleerib vaidluse all olevas osas vangistusseaduse kõrval arestimaja sisekorraeeskiri (siseministri 27.09.2011. a määrus nr 21), täpsemalt § 12 lõige 3, mille kuni 31.07.2020. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli kinnipeetule kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda; § 13 lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt kuuluvad kambri sisustusse võimalusel istekoht igale kinnipeetavale ja riidenagi; § 31 lg 2 kohaselt on kinnipeetul õigus vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus; § 31 lg 3 kohaselt oli kinnipeetul õigus kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused (kehtis taoliselt kuni 18.12.2019. a).
Vangistusseadusest kohaldub otse poolte vahelisele vaidlusküsimusele VangS § 45 lg 1 seoses kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse ning nõuetega kambri valgusele (valgustusele) ja § 93 lg 5, mille kohaselt on eelvangistuses vahistatul õigus vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.
25.Kohus ei vastusta oma seisukohtades vastustajaga, et vaidlusalusel perioodil oli ASKE § 12 lg 3 kohaselt kinnipeetule kambris ette nähtud 2,5 m2 põrandapinda, kuid see ei tähenda, et kinnipidamistingimused on selle miinimumnõude tagamisel iseenesest inimväärsed. Pooled vaidlevad kambritingimuste üle 2017–2018. aastal.
26.EIK märkis 20. oktoobri 2016. a otsuses nr 7334/13, et mitmekohalistes kambrites tuleks tagada vähemalt 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta ning kui see langeb alla 3 m2, tekib tugev eeldus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks. Kambrisisest sanitaarsõlme ei tule arvestada kambri üldpinna hulka (Muršić vs. Horvaatia, p‐d 110, 114 ja 124 ja seal toodud viited). Riigikohtu halduskolleegium muutis asjas nr 3-3-183-16 oma senist praktikat ning asus seisukohale, et kambri põrandapinna arvestusest tuleb välja jätta kambris asuva WC pindala. Mööblialust põrandapinda ei tule kambripinna arvutamisel välja arvata, kuid oluline on hinnata seda, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (vt RKHKo 3-3-1-95-16, p 12).
27.Siseminister viis arestimaja sisekorraeeskirja vastava muudatuse 2020. aastal, mille kohaselt on käesolevalt ka siseriiklikult kinnipeetule kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 3-31-93-09, p 11 ja RKHKo 3-3-1-14-10, p 9).
28.Kohus on tõendikogumile tuginedes seisukohal, et kaebaja puhul on kahju hüvitamise eeldused täidetud ebapiisava kambripinna tõttu Rapla arestimajas. Vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad arestimajas kinnipidamisega (VangS § 41 lg 1).
Vastustaja ei täitnud seda seadusest tulenevat kohustust kaebaja puhul rikkudes seeläbi kaebaja õigusi ja tekitades kaebaja väärikust alandades kaebajale mittevaralise kahju. Vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Esmased õiguskaitsevahendid kirjalike taotluste näol ei oleks kaebajale ebapiisavast kambripinnast põhjustatud kahju tekkimist ära hoidnud.
29.Vastustaja haldusmenetluses kogutud andmetel viibis kaebaja vaidlusalusel perioodil kokku 120 päeva vahistatuna Rapla arestimaja kambrites järgnevalt: kambris nr 4 (pindala 8,07 m2 -0,48 m2 WC pind = 7,59 m2) perioodil 07.08-15.11.2017: 07.08.2017-07.08.2017 – 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 08.08.2017-16.08.2017 - 1 kinnipeetu (taotleja) ehk 7,59 m2; 17.08.2017-17.08.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 18.08.2017-23.08.2017 - 1 kinnipeetu ehk 7,59 m2; 24.08.2017-04.09.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 05.09.2017-11.09.2017 - 3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2; 12.09.2017-12.09.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 13.09.2017-13.09.2017 - 1 kinnipeetu (taotleja) ehk 7,59 m2; 14.09.2017-25.09.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 26.09.2017-27.09.2017 - 3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2; 28.09.2017-29.09.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 30.09.2017-08.10.2017 - 3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2; 09.10.2017-23.10.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 24.10.2017-26.10.2017 - 1 kinnipeetu (taotleja) ehk 7,59 m2; 27.10.2017-08.11.2017 - 3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2; 09.11.2017-13.11.2017 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 14.11.2017-15.11.2017 - 1 kinnipeetu (taotleja) ehk 7,59 m2; perioodil 28.02.2018-07.03.2018: 28.02.2018-01.03.2018 - 2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2; 02.03.2018-07.03.2018 - 3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2; kambris nr 7 (pindala 5,97 m2 -0,48 m2 WC pind = 5,49 m2) perioodil 13.12.2017-15.12.2017 - 1 kinnipeetu (taotleja) ehk 5,49 m2; kambris nr 6 (pindala 8,06 m2 -0,48 m2 WC pind = 7,58 m2) perioodil 17.01.2018-19.01.2018 2 kinnipeetut ehk 7,58:2 = 3,8 m2; kambris nr 3 (pindala 8,08 m2 -0,48 m2 WC pind = 7,6 m2) perioodil 28.03.2018-04.04.2018 3 kinnipeetut ehk 7,6:3= 2,53 m2.
30.Halduskohus loeb haldusmenetluse toimiku materjalidele tuginedes tuvastatuks, et kaebaja viibis Rapla arestimajas eespool nimetatud ajavahemikul 45 päeva vahistatu staatuses kambrites, kus kaebaja isiklikus kasutuses olnud põrandapind jäi alla 3 m2 (2,53 m2), mis on vastuolus EIÕK artikliga 3.
31.Halduskohus loeb haldusmenetluse toimiku materjalidele tuginedes tuvastatuks, et kaebaja viibis Rapla arestimajas vahistatuna ka tingimustes, kus talle oli tagatud isiklikku põrandapinda üle 3 m2 kuid alla 4 m2. Sellisel juhul tuleb kinnipidamistingimuste vastavust EIÕK art 3 nõuetele hinnata koos teiste kinnipidamistingimustega (nt RKHKo 3-3-1-83-16, p‐d 13 ja 16).
32.Vastustaja on omaks võtnud, et kaebajale ei tagatud nädalavahetustel värskes õhus jalutamisvõimalust (kirjaliku vastuse p 4, tl 19 ).
Päevade, mille osas kohus peab kaebajale jalutamisvõimaluse mittevõimaldamist õigusvastaseks, ei loobunud kaebaja kohtule esitatud andmete kohaselt vabatahtlikult jalutamisest. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas kaebaja poolt esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine oleks aidanud kaasa kaebaja värskes õhus viibimise õiguse realiseerimisele olukorras, kus samade poolte vahel tehtud Tartu Halduskohtu 08.09.2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-16-464 p 30 kohaselt {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=190080620, 07.12.2021} ei tagatud kaebajale vastavat õigust Rapla arestimajas personali puudusel juba ka 2013–2015. aastal ja kus kohtupraktikas aastaid valitseva seisukoha kohaselt on vastava soovi kasutamise nõudmine arestimajas kinnipeetavalt liigne (nt RKHKo 3-3-154-08, p 13). Ametnikud, kelle otsustuspädevuses oli otsustus kaebaja ebapiisava isikliku pinnaga kambrisse 2017–2018. aastal uuesti paigutamiseks, pidid halduskohtu hinnangul vähemalt möönma, et sellega võidakse riivata kaebaja õigusi. Tõsiselt võetav ei ole vastustaja selgitus, et kaebaja ise avaldas soovi mitmekesi ebapiisava isikliku ruumiga kambris viibimiseks, kuna eluliselt ei ole usutav vahistatu muude seadusega mitte kooskõlas olevate taotluste rahuldamine. Liiatigi ei puuduta vastustaja vastavate tõendite kohane periood päevi, mille osas kohus tuvastas kaebaja õiguste rikkumise.
33.Halduskohus loeb haldusmenetluse toimiku materjalidele tuginedes seega tuvastatuks, et kaebaja viibis Rapla arestimajas eespool nimetatud ajavahemikul 14 päeva vahistatu staatuses kambrites, kus kaebaja isiklikus kasutuses olnud põrandapind jäi alla 4 m2 (3,8 m2) ja tal ei võimaldatud vastuoluliselt VangS § 93 lõike 5 ja ASkE § 31 lõikega 2 üks tund päevas nädalavahetustel värskes õhus viibida.
34.Halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajal Rapla arestimaja kambrites võimalik tavalisel viisil liikumine, kuna kambritesse ei olnud ruumipuudusel võimalust isegi istumiseks toolide paigaldamiseks, v.a kamber 7 kuhu oli kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt paigaldatud istumiseks lisaks voodile pink (tl 8p). Siinkohal väärib märkimist, et kaebaja kambris nr 7 hoidmise aja osas kohus kaebust ei rahulda ja kaebajat hoiti selles kambris kolmel päeval, seega lühiajaliselt ja üksinda.
35.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 13 lg 1 p 3 näeb samuti ette, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muu hulgas õiguste rikkumise raskust. Kaebaja taotleb õiglast kahjuhüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohus on leidnud, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RKHKo 3-3-1-80-09, p 12). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitise kogusumma kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb kõiki olulisi asjaolusid võtta arvesse kogumis, kusjuures kannatanu alandava kohtlemise kestus on samuti ainult üks hüvitise määramisel arvestatav aspekt, mistõttu ei saa tuletada jäiku päevamäärasid ega arvutada hüvitiste suurusi pelgalt aritmeetiliselt (nt RKHKo 3-3-1-42-15, p 25). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHKo 3-3-1-78-11, p 15).
36.Kaebus kuulub rahuldamisele järgmiste kuupäevade osas: 26.08.-27.08.2017 ja 02.09.-03.09.2017, s.o 4 nädalavahetuse päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2 kinnipeetava kohta) ja ei saanud värskes õhus jalutada; 05.09.-11.09.2017, s.o 7 päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2 kinnipeetava kohta); 16.09.-17.09.2017 ja 23.09-24.09.2017 s.o 4 nädalavahetuse päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2 kinnipeetava kohta) ja ei saanud värskes õhus jalutada; 26.09.-27.09.2017 s.o 2 päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2 kinnipeetava kohta); 30.09.-08.10.2017, s.o 9 päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2 kinnipeetava kohta); 14.10.-15.10.2017 ja 21.10.-22.10.2017 s.o 4 nädalavahetuse päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2 kinnipeetava kohta) ja ei saanud värskes õhus jalutada; 27.10.-08.11.2017, s.o 13 päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2 kinnipeetava kohta); 11.11.-12.11.2017, s.o 2 nädalavahetuse päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (2 kinnipeetut ehk 7,59:2 = 3,8 m2 kinnipeetava kohta) ja ei saanud värskes õhus jalutada; 02.03.-07.03.2018, s.o 6 päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 4 (3 kinnipeetut ehk 7,59:3= 2,53 m2 kinnipeetava kohta); 28.03.-04.04.2018, s.o 8 päeva osas, kui kaebaja viibis kambris nr 3 (3 kinnipeetut ehk 7,6:3= 2,53 m2 kinnipeetava kohta).
37.Seega on kaebaja 2017. a augusti lõpust 2018. a aprilli alguseni praktiliselt kaks kuud viibinud kambrites kinnipeetuna olukorras, kus tal puudus võimalus kambris tavalisel viisil liikuda ja kust tal ei võimaldatud ka nädalavahetustel välja jalutama minna. Kohtu hinnangul saab riiveid kaebaja õigustele pidada kogumis intensiivseks, mistõttu ei ole vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kohane kohtulik õiguskaitse meede.
38.Neid eelpool loetletud asjaolusid tuleb arvesse võtta isikule kohase hüvitise määramisel. Eelnevat arvesse võttes on halduskohtu hinnangul kohaseks hüvitiseks inimväärikuse alandamise eest 170 eurot 59 päeva eest.
39.Kõigis kambrites istekohtade ja nagide puudumise osas nõustub kohus vastustajaga, et vastustaja tegevusetus ei olnud õigusvastane ja ei kvalifitseeru seetõttu väärikuse alandamisena, mis tuleks rahas hüvitada. Ka internetis seaduste ja kohtulahenditega tutvumisvõimaluse puudumine arestimajas ei olnud vaidlusalusel perioodil õigusvastane ja ei kvalifitseeru kaebaja toodud asjaoludel väärikuse alandamisena, mis tuleks hüvitada.
40.VangS § 90 lg 4 ja § 45 lg 1 kohaselt peab arestikamber vastama eluruumi tingimustele, sh peab valgustatus olema tagatud akna ja kunstliku valgustusega. Kaebaja peab arestimaja poolt kambritesse tagatud piisavat valgustust liigseks. Kohus ei pea kaebaja menetlusdokumentides toodud asjaoludel vastustaja tegevust kaebaja väärikust alandavaks või piinavaks, mistõttu jääb kaebus ka selles osas rahuldamata.
41.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus kaebuse osaliselt.
42.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja ja vastustaja ei ole menetluskulude jagamise
taotlust kehtestatud korras (HKMS § 109 lg 1) esitanud, seega pole kohtul alust menetluskulude poolte vahel jagamiseks.
43.Kaebaja taotles hüvitist 120 päeva eest. Kohus määras kaebajale hüvitise 59 päeva eest, seega rahuldab kohus kaebuse 49, 17 % osas. Otsus tehakse selles oas riigilõivu 250 euro tasumise osas menetlusabi saanud kaebaja (tl 11) kasuks. Kuna vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetluskulusid riigi kasuks välja ei mõisteta (HKMS § 118 lg 2 teine lause).
44.Kaebuses on kaebaja taotlenud hüvitise kandmist oma vabaduses viibiva tuttava kontole, mille andmed on kaebuses märgitud. Tartu Vangla on kohtu poolt kaebajale edastatud menetlusdokumendid kohtule tagastanud, sest kaebaja on praeguseks karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega vabastatud, mistõttu tuleks kaebajal PPA-le teatada kohtuotsuse jõustumise ajaks oma konto number, kuhu väljamõistetav hüvitis kanda.
45.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.