Korrakaitse › Muu korrakaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(8)

3-21-2722 esitada mingeid mõjuvaid tõendeid, millest nähtuks, et kaebajad on teistele nakkusohtlikumad (sh võivad haigestudes suurema tõenäosusega teisi nakatada kui vaktsineeritud isikud), siis on kaebajate õiguste piiramine kohtumenetluse ajal põhjendamatu. Kaebajad soovivad taastada oma põhiseaduslikud õigused.

3-21-2722 näitavad, et vaktsineerimine vähendab nakatumise tõenäosust suures ulatuses ja vaktsineeritud nakatunud inimestelt viiruse edasikandumise tõenäosus on tunduvalt väiksem. Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi professor JS sõnul põevad haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed haigust võrreldes vaktsineerimata patsientidega kergemalt ja lühemalt. Nagu selgitas prof JS, on vaktsineerimata isikute haiguse kulg sama keeruline ja raske kui pandeemia esimese ja teise laine ajal. Samuti vajavad COVID-19 haiged raviks oluliselt rohkem ressurssi kui teised haiged. Kuna vaktsineerimata inimesed on haiglas kauem intensiivravil, hõivavad nad ka suurema osa voodikohtadest, mis omakorda tähendab, et teiste patsientide ravivõimalused vähenevad ja vähem on võimalik osutada plaanilist ravi. Riigikohus leidis 25.11.2021 määruses asjas nr 3-21-2241, et COVID-19 vastu vaktsineeritud inimesed haigestuvad elanikkonnas üldiselt harvemini ja kergemalt kui immuunsuseta inimesed ning neid järeldusi toetavad süsteemselt kogutud, analüüsitud ja hinnatud teadusandmete tervikraportid ning riigiülesed vaktsineerimise efektiivsusuuringud, nt ECDC raportid. Riigikohus rõhutas, et teadusandmete põhjal metoodiliselt tehtud järeldustele tuginemist haldusorgani ega kohtu poolt ei takista see, et osa teadlasi on teistsugusel seisukohal. Kuna teadusuuringute kvaliteet on erinev ning need võivad olla omavahel vasturääkivad, samuti kuna kohtutel puuduvad eelduslikult erialateadmised asjaomastes teadusvaldkondades korraldatud uuringute iseseisvaks hindamiseks, on põhjendatud lähtuda asjatundjate poolt koostatud koondülevaadetest ja tervikraportitest, samuti Eesti teadlaste ametlikest seisukohtadest. Kaebajad ei ole toonud esile ülekaalukaid huvisid või oma õiguste ülemäärast rikkumist, mis kaasneks piirangute järgimisega ning mis kaaluks üles avalikud huvid ja kolmandate isikute õiguse elu ja tervise kaitsele. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi elulist argumenti ega selgitust, millest oleks näha, et piirangutega on rikutud kaebajate õigusi ja tekitatud neile pöördumatuid tagajärgi. Kaebajatel on tänapäevaste mugandustega võimalik oma tavapärast elu jätkata ning soovitud tegevusi nautida. Esialgset õiguskaitset õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud, kuid kaebajad ei ole neid esile toonud. On selge, et avalikud huvid põrkuvad esialgset õiguskaitset taotlenud üksikisikute huvidega ning kaaluvad need üles. Pidades silmas seisukohti, mida on väljendanud Tallinna Ringkonnakohus praeguse vaidlusega sarnastes olukordades 02.12.2021 asjades nr 3-21-2473, 3-21-2432 ja 3-21-2412 tehtud määrustes, räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu kaalukas avalik huvi tõkestada haiguse levikut ja tagada meditsiinisüsteemi toimepidevus. Nende eesmärkide saavutamiseks on kehtestatud piirangumeetmete tõhusa ja järjepideva rakendamise vajadus kaalukam kui kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks piirangute süsteemi järjepidevat toimimist ja töötaks seega vastu avalikule huvile saavutada võimalikult kiiresti elanikkonnas selline immuunsete inimeste osakaal, mis võimaldaks tagada eeskätt tervishoiusüsteemi toimepidevuse ning piirata COVID19 haiguse levikut.

3-21-2722 tagantjärgi taastatav. Avalik huvi säilitada COVID-19 leviku tingimustes haiglate ravivõimekus on tunduvalt kaalukam kui kaebajate õiguste võimalik riive. Kaebajate õiguste riive on pigem väheintensiivne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2722 loetletud ettevõtet või asutust külastada või mõnes seal toodud tegevuses osaleda. Need tegevused käivad inimese normaalse elu juurde ning õiguste riive olemasolu kontekstis ei pea kaebajad välja tooma erilisi põhjusi, miks nad nendes osaleda soovivad.

6(8)

3-21-2722 saab ta osaleda soovitud tegevustes COVID-19 tõendi asemel arsti väljastatava tõendi alusel. Tõendi väljastamise korral ei oleks kaebajatel enam ka esialgse õiguskaitse vajadust.

Samas on vaktsiinide kasutusele võtmise heaks kiitnud riiklikud regulaatorid selle riskiga arvestanud ja kaalumise tulemusena jõudnud järelduseni, et võimalikud negatiivsed mõjud väga vähestel inimestel ei kaalu üles vaktsiiniga kaasnevat üldist kasu nii üksikisikule kui ka ühiskonnale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2732, p 13). See tähendab, et parima teadusliku teadmise kohaselt on ka kaebajatel nende tervist ohustavaid kõikvõimalikke riske kogumis arvestades lõppkokkuvõttes siiski kasulik ja ratsionaalne ennast vaktsineerida, kui arst ei näe selleks vastunäidustust. Teisisõnu, vaktsineerimata jätmine pigem suurendab riski, et kaebaja saab tervisekahjustuse, mida ta loodab vaktsineerimata jätmisega vältida. 15. Isegi kui võimalike vaktsiinikahjude nõudmine ravimi (vaktsiini) valmistajalt või turustajalt võiks osutuda praktikas keeruliseks, ei saa väita, et see poleks õiguslikult tagatud (vt võlaõigusseaduse §-d 1061–1067; Euroopa Kohtu 21.06.2017 otsus kohtuasjas C-621/15, W jt). Samuti võib riigile tuleneda täiendav vastutus COVID-19 vaktsiinide ühistest ostulepingutest (vt Euroopa Komisjoni 18.06.2020 otsuse C(2020)4192 lisa art 6). Lisaks valmistab riik ette vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemi, et toetada inimesi, kellel on vaktsineerimisega seoses tekkinud mõni tõsine kõrvaltoime. Sotsiaalministeerium esitas 16.12.2021 kooskõlastamiseks tervishoiuteenuse osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse eelnõu, millega lisatakse ravimiseadusesse sätted vaktsiinikahjude hüvitamise ja vaktsiinikahjude sundkindlustuse kohta (EIS toimik 19-0548). Eelnõu kohaselt saab vaktsiinikahjude hüvitamist tagasiulatuvalt nõuda alates COVID-19 vaktsiinide manustamise algusest. Ravimiseaduse muudatuste kavandatavaks jõustumisajaks on 01.05.2022. Ehkki õige on see, et rahaline hüvitis ei teeks tervisekahjustust olematuks, on selge, et uudse ohtliku nakkushaiguse pandeemia tingimustes ei saa kellelgi olla garantiid, et nende tervisega midagi ei juhtu, nagu selgitatud määruse p-s 14. Vaktsineerimine vähendaks aga nii üksikisiku kui ka üldpopulatsiooni tasandil tuntavalt riski saada tervisekahjustusi.

7(8)

3-21-2722 immuunsus. Viimatinimetatud inimesed haigestuvad harvem, samuti on vaktsineeritud inimestel teadusandmete kohaselt nakatumise korral väiksem viiruskoormus ning nad annavad seetõttu nakkust vähem edasi. Kaebajate objektiivne tervislik olukord ka legitiimseks põhjuseks, mis õigustab korralduse p-s 10 loetletud asutuste ja ettevõtete külastamisel ja tegevustes osalemisel soodsamate tingimuste kehtestamist nendele, kellest lähtuv oht ei ole nii suur. Valitsusel oli ettevõtete ja asutuste tegevuse piiramisel pandeemia olukorras laialdane kaalutlusõigus. Igal juhul on õige ühiskonna kui terviku ja kõigi inimeste huve arvestavalt eelistada lahendust, mille kohaselt teatud ettevõtete ja asutuste, kus on inimeste kokkupuutumisel suurem nakkushaiguse leviku oht, tegevusi ei piirata täielikult, vaid nii vähe kui võimalik, s.o võimaldada tegevustes osaleda inimestel, kellest lähtuv oht nakatada teisi inimesi ja oht ise nakatuda on praeguste parimate teaduslike teadmiste pinnalt väikseim. Selline lahendus võimaldab minimeerida negatiivseid majanduslikke mõjusid ning hoida ühiskonda avatuna võimalikult paljude inimeste jaoks. Kaebajate soovitud olukord, kus vaktsineerimata inimestel poleks mistahes piiranguid, poleks ühiskondlikult tasakaalustatud lahendus, kätkedes endas suurt ohtu, et võõrastega hakkavad kokku puutuma suur hulk inimesi, kelle immuunsus COVID-19 vastu on madal ning sellele järgneb nakatumise oluline kasv. Nagu eelpooltoodud määrustes ja valitsuse esitatud seisukohas on kirjeldatud, seaks see tervishoiusüsteemi senisest veelgi suurema surve alla ja hakkaks ohustama inimeste põhiõigust saada õigel ajal arstiabi.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.