Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1474
Haldusasi
Menetlusosalised
Cuce-Camp OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 31.05.2020 otsuse ja 10.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja Cuce-Camp OÜ, esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Terje Kleemann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.05.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Cuce-Camp OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
21.01.2022
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-20-1474
EAS jättis 30.05.2020. a otsusega kaebaja taotluse toetuse saamiseks rahuldamata.
Määruse nr 12 § 7 lg 3 kohaselt võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40% ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt MTA-le tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed. Kaebajal oli MTA andmete kohaselt märtsis käibe langus 39,44% ja aprillis 22,19%. Kaebaja ei vasta määruse nr 12 § 7 lg-s 3 sätestatud nõuetele.
EAS jättis 10.07.2020. a vaideotsusega kaebaja 30.06.2020. a vaide rahuldamata.
EAS taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
Taotluste menetlemisel tuli lähtuda MTA andmetest. EAS-l ei olnud otsuse tegemise ajal võimalik mõistlikult eeldada, et MTA-le esitatud andmed on ebaõiged. Hilisem andmete parandamine ei muuda asjaolu, et otsuse tegemise ajal oli MTA andmetel käibe langus märtsis 39,44%. Käibedeklaratsioone muudeti pärast otsuse tegemist, mistõttu EAS ei näinud vaidemenetluse ajal võimalust vaiet rahuldada ja taotluse menetlust uuendada. Taotluse osas tehtava otsuse mõjutamiseks pidi selline muudatus toimuma enne otsuse tegemist. Pärast otsuse tegemist toimunud muudatusi ei olnud EAS-l võimalik arvesse võtta, kuna see oleks läinud 2(7)
3-20-1474 vastuollu võrdse kohtlemise põhimõttega. Määruse nr 12 § 3 lg 2 sätestab, et piiratud rahalise mahuga ettevõtluse toetusmeetmete puhul otsustatakse toetuse saamine tingimustele vastavate taotluste laekumise järjekorras. Toetusteks eraldatud raha oli piiratud ning seda ei jätkunud kõigile soovijatele. Menetlus pidi olema läbipaistev ning kõiki taotlejaid tuli kohelda võrdselt. Kaebaja taotluse menetluse uuendamine otsuse tegemise järgsete muudatuste alusel oleks andnud kaebajale ebavõrdse eelise võrreldes teiste taotlejatega, kes oma taotlust hoolikalt ette valmistasid ning esitasid selle ajaliselt hiljem. Kaebaja taotluse menetluse uuendamisel oleksid nad jäänud toetusest ilma, kuna raha oli lõppenud. Toitlustusettevõtja toetust sai taotleda kuni 05.06.2020 kella 16.00, mil taotluste vastuvõtmine peatati vastavalt määruse nr 12 § 8 lg-le 5, kuna taotluste rahastamise eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Seega kaebaja poolt EAS-le 17.06.2020 saadetud kirja ning 30.06.2020 esitatud vaide ajal ei olnud enam võimalik uusi taotlusi esitada. Taotlejal on hoolsuskohustus tagada, et kõik taotluse vastavushindamisel kasutatavad andmed, sh MTA-le esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata.
Määruse nr 12 sätetega ei ole vastuolus EAS seisukoht, mille kohaselt pärast otsuse tegemist kaebaja käibedeklaratsioonides tehtud muudatused ei tingi otsuse uuesti läbivaatamist. Vastupidine käsitlus ei oleks kooskõlas määruse nr 12 eesmärgiga ning taotluse esitanud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega. Määruse nr 12 § 7 lg 3 kehtestab toitlustusettevõtjatele toetuse kvalifitseerimiseks selge kriteeriumina ettevõtja 2020. a märtsi või aprillikuu käibe vähemalt 40% languse. Käibeandmed saadakse MTA-lt. Ettevõtjal on kohustus tagada MTA-le esitatud käibedeklaratsioonides toodud andmete õigsus. Kaebaja on 2020. a märtsi käibedeklaratsiooni (mille esitamise tähtpäev oli 20.04.2020) parandanud alles 02.06.2020, seega rohkem kui kuu aega pärast käibedeklaratsiooni esitamise tähtaega ja mõned päevad pärast EAS-i otsuse tegemist. EAS lähtus otsuse tegemisel kohastest andmetest. Pelgalt asjaolu, et maksuseadused annavad kaebajale õiguse esitatud deklaratsioonide muutmiseks, ei tähenda, et EAS-il tulnuks toetuse määramise otsus ümber vaadata pärast kaebajalt vastava teate saamist. Seejuures teavitas kaebaja andmete muutmisest EAS-i alles 17.06.2020. Kaebajal on kohustus tagada käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsus. Asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud taotluse esitamisel oma käibedeklaratsiooni andmeid ja ei teostanud asjakohast võrdlust eelneva aasta sama perioodiga, ei õigusta kaebaja erinevat kohtlemist võrreldes teiste toetuse saajatega, kelle puhul arvestati taotluse esitamise ja selle kohta otsuse tegemise aja andmeid. Taotluste alusel toetuste määramine toimus piiratud ajaressursi tingimustes. Kaebaja suhtes tehtud otsuse uuesti ümber vaatamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et määruse nr 12 § 8 lg-st 6 tulenevalt menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras alates hetkest, mil taotletava toetuse summa saab võrdseks taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga. EAS on vastuses kaebusele viidanud, et taotluste vastuvõtmine suleti 05.06.2020 kell 16.00. Kaebaja teavitas EAS-i andmete muutmisest 17.06.2020 ning sel ajal ei olnud võimalik enam taotluseid esitada. Seega tekitaks kaebaja suhtes tehtud otsuse ümbervaatamine olukorra, kus kaebaja saaks ebavõrdse eelise võrreldes teiste taotlejatega, kes esitasid taotluse ajaliselt hiljem kuid kaebaja taotluse uuendamise tõttu võinuksid jääda toetusest ilma toetusmeetme vahendite lõppemise tõttu või ei saanud taotlust enam üldse esitada. Kaebaja selgitused käibedeklaratsioonide andmete muutmise kohta ei ole olnud järjepidevad. Esmalt põhjendas kaebaja taotluse läbivaatamise vajadust sellega, et pärast otsuse tegemist tegi kaebaja kreeditarved klientidele ja sellega seoses muutusid kaebaja käibeandmed. Seejärel aga muutis ta seisukohta ja viitas raamatupidaja inimlikule eksimusele. Seega kaebaja otsis võimalusi, kuidas siiski toetuse saamiseks kvalifitseeruda, esitades menetluse käigus erinevaid 3(7)
3-20-1474 selgitusi käibedeklaratsioonide muutmise osas. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 kohaselt tuleks kreeditarve esitamisel kajastada vastavad parandused mitte selle kuu käibedeklaratsioonis, mille kohta kreeditarve esitati, vaid kreeditarve esitamise kuu käibedeklaratsioonides. Seega ei oleks kaebaja ka kreeditarvete esitamise korral saanud tagantjärele enam muuta 2020. a märtsikuu deklaratsiooni.
3-20-1474 asjakohane, kuna see puudutas üksnes formaalsete „linnukeste“ tegemata jätmist infosüsteemis, mitte oluliste otsuse alusandmete muutmist, nagu antud kaasuses teemaks. EAS ei saanud taotluse menetlemisel mõistlikult teada, et kaebaja poolt MTA-le esitatud andmed on ebakorrektsed. Vaidemenetluses teostatav õiguspärasuse kontroll sarnaneb halduskohtumenetluses läbiviidava õiguspärasuse kontrolliga. Vaidemenetluses leiti, et haldusakt on õiguspärane (vastavuses selle andmise ajal kehtinud õiguse ja asjaoludega), mistõttu puudus alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks. Toetuse määramise haldusakt on haldusorgani kaalutlusotsus ning seda kaalutlust ei saa haldusorgani eest sisustada kohus.
3-20-1474 väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“ alusel toetuse andmine, kuhu esitati 3837 taotlust. Taotluste menetlemise ajaks oli valdavalt 2020. a mai kuni juuni, mis tähendas, et selle aja jooksul tuli lahendada 5377 taotlust. Seevastu tavaolukorras tuli EAS-l keskmiselt ühes kuus lahendada umbes 55 taotlust. Käibe languse tuvastamine MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete alusel tagas selle, et määrusega nr 12 taotletav eesmärk saaks võimalikult kiiresti tulemuslikult ellu rakendatud. Eelduslikult vastasid MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmed tõele (vt maksukorralduse seaduse § 82) ning neid oli seetõttu võimalik kiiremini koguda ja analüüsida. Kui käibe langust oleksid ettevõtjad pidanud tõendama enda esitatud muude tõenditega, oleks see tõenäoliselt ohustanud taotluste kiiret menetlemist ja määrusega nr 12 taotletavate eesmärkide saavutamist. Vastustaja oleks tõenäoliselt pidanud läbi töötama suuremas mahus dokumente, vajadusel nõudma neid lisaks ning panustama rohkem aega nende usaldusväärsuse hindamisele. Ka määruse nr 12 seletuskirjas on eraldi esile toodud, et määrusega loodi mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks (seletuskiri, lk 1), mis kinnitab eespool tehtud järeldust, et määrusandja tahteks oligi luua kindel tõendite kogum (s.o MTA-le esitatud käibedeklaratsioonid), mille alusel käibe langust saab tõendada“ (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 otsus asjas nr 3-20-1672, p 16). Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas eespool märgitud seisukoha juurde.
3-20-1474
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.