lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1474/13

Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1474/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1474

Haldusasi

Menetlusosalised

Cuce-Camp OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 31.05.2020 otsuse ja 10.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja Cuce-Camp OÜ, esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Terje Kleemann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.05.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Cuce-Camp OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Cuce-Camp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.05.2021 otsus asjas nr 3-20-1474 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

21.01.2022

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-20-1474

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Cuce-Camp OÜ esitas 11.05.2020 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020 määruses nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus” (määrus nr 12) sätestatud toetuse saamiseks.

EAS jättis 30.05.2020. a otsusega kaebaja taotluse toetuse saamiseks rahuldamata.

Määruse nr 12 § 7 lg 3 kohaselt võib toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40% ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt MTA-le tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed. Kaebajal oli MTA andmete kohaselt märtsis käibe langus 39,44% ja aprillis 22,19%. Kaebaja ei vasta määruse nr 12 § 7 lg-s 3 sätestatud nõuetele.

EAS jättis 10.07.2020. a vaideotsusega kaebaja 30.06.2020. a vaide rahuldamata.

4.Kaebaja esitas 10.08.2020 halduskohtusle kaebuse EAS-i otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ja määrata toetus. EAS jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna taotluse läbivaatamise hetkel nähtus MTA andmetest justkui oleks kaebaja käibe langus olnud 39,44%. Kaebaja 2020. a märtsikuu käibe langus oli rohkem kui 40%, kuid kahetsusväärselt kajastusid taotluse menetlemise hetkel MTA andmetes kaebaja raamatupidaja inimliku eksituse tõttu ebaõiged andmed, mis olid aga vaide esitamise hetkeks parandatud. Eeltoodut selgitas kaebaja EAS-le ka 17.06.2020 saadetud ekirjas. EAS-i tõlgenduse kohaselt ei ole määruse nr 12 alusel lubatud toetusi määrata äriühingutele, kes on käibedeklaratsioone kooskõlas käibemaksuseadusega parandanud. Määruse eesmärgiks ei saa mõistlikult olla toetuse väljastamisest keeldumine formaalsetel kaalutlustel. Käibedeklaratsioonide parandamine on praktikas tavapärane. EAS oleks pidanud vaidemenetluses lähtuma parandatud MTA andmetest ja kaebajale toetuse määrama. EAS ei tohiks võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes taotluse rahuldamisest keelduda. EAS-i tõlgendus on põhjendamatult kitsas ja vastuolus maksuseaduste põhimõttega, millest tuleneb isiku õigus esitatud deklaratsioone parandada. EAS ei väida, et eelarve täitmine/ületamine oli kaebaja taotluse rahuldamisel takistuseks, vaid märgib, et 05.06.2020 seisuga suleti taotlusvoor põhjusel, et eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Juhul, kui eelarves konkreetse toetuse tarbeks rohkem raha ei oleks, siis usutavasti oleks EAS sellele ka selgelt viidanud.

EAS taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

Taotluste menetlemisel tuli lähtuda MTA andmetest. EAS-l ei olnud otsuse tegemise ajal võimalik mõistlikult eeldada, et MTA-le esitatud andmed on ebaõiged. Hilisem andmete parandamine ei muuda asjaolu, et otsuse tegemise ajal oli MTA andmetel käibe langus märtsis 39,44%. Käibedeklaratsioone muudeti pärast otsuse tegemist, mistõttu EAS ei näinud vaidemenetluse ajal võimalust vaiet rahuldada ja taotluse menetlust uuendada. Taotluse osas tehtava otsuse mõjutamiseks pidi selline muudatus toimuma enne otsuse tegemist. Pärast otsuse tegemist toimunud muudatusi ei olnud EAS-l võimalik arvesse võtta, kuna see oleks läinud 2(7)

3-20-1474 vastuollu võrdse kohtlemise põhimõttega. Määruse nr 12 § 3 lg 2 sätestab, et piiratud rahalise mahuga ettevõtluse toetusmeetmete puhul otsustatakse toetuse saamine tingimustele vastavate taotluste laekumise järjekorras. Toetusteks eraldatud raha oli piiratud ning seda ei jätkunud kõigile soovijatele. Menetlus pidi olema läbipaistev ning kõiki taotlejaid tuli kohelda võrdselt. Kaebaja taotluse menetluse uuendamine otsuse tegemise järgsete muudatuste alusel oleks andnud kaebajale ebavõrdse eelise võrreldes teiste taotlejatega, kes oma taotlust hoolikalt ette valmistasid ning esitasid selle ajaliselt hiljem. Kaebaja taotluse menetluse uuendamisel oleksid nad jäänud toetusest ilma, kuna raha oli lõppenud. Toitlustusettevõtja toetust sai taotleda kuni 05.06.2020 kella 16.00, mil taotluste vastuvõtmine peatati vastavalt määruse nr 12 § 8 lg-le 5, kuna taotluste rahastamise eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Seega kaebaja poolt EAS-le 17.06.2020 saadetud kirja ning 30.06.2020 esitatud vaide ajal ei olnud enam võimalik uusi taotlusi esitada. Taotlejal on hoolsuskohustus tagada, et kõik taotluse vastavushindamisel kasutatavad andmed, sh MTA-le esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Määruse nr 12 sätetega ei ole vastuolus EAS seisukoht, mille kohaselt pärast otsuse tegemist kaebaja käibedeklaratsioonides tehtud muudatused ei tingi otsuse uuesti läbivaatamist. Vastupidine käsitlus ei oleks kooskõlas määruse nr 12 eesmärgiga ning taotluse esitanud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega. Määruse nr 12 § 7 lg 3 kehtestab toitlustusettevõtjatele toetuse kvalifitseerimiseks selge kriteeriumina ettevõtja 2020. a märtsi või aprillikuu käibe vähemalt 40% languse. Käibeandmed saadakse MTA-lt. Ettevõtjal on kohustus tagada MTA-le esitatud käibedeklaratsioonides toodud andmete õigsus. Kaebaja on 2020. a märtsi käibedeklaratsiooni (mille esitamise tähtpäev oli 20.04.2020) parandanud alles 02.06.2020, seega rohkem kui kuu aega pärast käibedeklaratsiooni esitamise tähtaega ja mõned päevad pärast EAS-i otsuse tegemist. EAS lähtus otsuse tegemisel kohastest andmetest. Pelgalt asjaolu, et maksuseadused annavad kaebajale õiguse esitatud deklaratsioonide muutmiseks, ei tähenda, et EAS-il tulnuks toetuse määramise otsus ümber vaadata pärast kaebajalt vastava teate saamist. Seejuures teavitas kaebaja andmete muutmisest EAS-i alles 17.06.2020. Kaebajal on kohustus tagada käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsus. Asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud taotluse esitamisel oma käibedeklaratsiooni andmeid ja ei teostanud asjakohast võrdlust eelneva aasta sama perioodiga, ei õigusta kaebaja erinevat kohtlemist võrreldes teiste toetuse saajatega, kelle puhul arvestati taotluse esitamise ja selle kohta otsuse tegemise aja andmeid. Taotluste alusel toetuste määramine toimus piiratud ajaressursi tingimustes. Kaebaja suhtes tehtud otsuse uuesti ümber vaatamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et määruse nr 12 § 8 lg-st 6 tulenevalt menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras alates hetkest, mil taotletava toetuse summa saab võrdseks taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga. EAS on vastuses kaebusele viidanud, et taotluste vastuvõtmine suleti 05.06.2020 kell 16.00. Kaebaja teavitas EAS-i andmete muutmisest 17.06.2020 ning sel ajal ei olnud võimalik enam taotluseid esitada. Seega tekitaks kaebaja suhtes tehtud otsuse ümbervaatamine olukorra, kus kaebaja saaks ebavõrdse eelise võrreldes teiste taotlejatega, kes esitasid taotluse ajaliselt hiljem kuid kaebaja taotluse uuendamise tõttu võinuksid jääda toetusest ilma toetusmeetme vahendite lõppemise tõttu või ei saanud taotlust enam üldse esitada. Kaebaja selgitused käibedeklaratsioonide andmete muutmise kohta ei ole olnud järjepidevad. Esmalt põhjendas kaebaja taotluse läbivaatamise vajadust sellega, et pärast otsuse tegemist tegi kaebaja kreeditarved klientidele ja sellega seoses muutusid kaebaja käibeandmed. Seejärel aga muutis ta seisukohta ja viitas raamatupidaja inimlikule eksimusele. Seega kaebaja otsis võimalusi, kuidas siiski toetuse saamiseks kvalifitseeruda, esitades menetluse käigus erinevaid 3(7)

3-20-1474 selgitusi käibedeklaratsioonide muutmise osas. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 7 kohaselt tuleks kreeditarve esitamisel kajastada vastavad parandused mitte selle kuu käibedeklaratsioonis, mille kohta kreeditarve esitati, vaid kreeditarve esitamise kuu käibedeklaratsioonides. Seega ei oleks kaebaja ka kreeditarvete esitamise korral saanud tagantjärele enam muuta 2020. a märtsikuu deklaratsiooni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja vastas määruses sätestatud toetuse määramise tingimustele. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et formaalselt kõrvaldas kaebaja käibedeklaratsiooni puudused pärast taotluse esitamist. Kaebajal on õigus maksudeklaratsioone parandada ning nende normide kitsendav tõlgendamine ei ole põhjendatud. Asjakohatud on kohtu viited kuupäevale, millal kaebaja käibedeklaratsiooni parandas ja sellest vastustajat teavitas. Kohtule ei ole teada, kas mõni taotleja kasutas veel seadusest tulenevat õigust deklaratsiooni parandamiseks. Kaebaja ei esitanud uut taotlust, vaid parandas kooskõlas KMS-ga taotluses avaldatud andmed. Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et eelarve täitmine/ületamine oli kaebaja taotluse rahuldamisel takistuseks, vaid, et 05.06.2020 seisuga suleti taotlusvoor põhjusel, et eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Juhul, kui eelarves ei oleks konkreetse toetuse tarbeks rohkem raha olnud, oleks vastustaja sellele viidanud. Riigikohtu lahendist nr 3-19-1501 tuleneb, et taotleja peab olema küll hoolas, kuid kui taotluse rahuldamist takistavad vead on lihtsasti kõrvaldatavad, ei tohiks vastustaja (ega kohus) võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes taotluse rahuldamisest keelduda. Vastustaja ja halduskohtu tõlgendus on vastuolus maksuseaduste põhimõttega, millest tuleneb isiku õigus esitatud deklaratsioone parandada. Kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust kohtu seisukoht, justkui oleks kaebaja esitanud deklaratsiooni parandamiseks erinevaid selgitusi. Deklaratsiooni parandamise ja deklaratsioonis esinenud vigade põhjused ei oma määruse kohaldamisel ka relevantsust, kuna määruse tõlgendamisel ei saa minna mööda ja eirata kohalduvaid määruse üleseid seadusi. Määruse nr 12 eesmärgiks ei ole toetuse väljastamisest keeldumine formaalsetel kaalutlustel olukorras, kus puudub vaidlus selles, et kaebaja vastab faktiliselt kõikidele toetuse väljastamise eelduseks olevatele nõuetele. Käibedeklaratsioonide parandamine on praktikas tavapärane ning KMS § 27 lg 5 lubab deklaratsioonide tagasiulatuvat muutmist. Vaidemenetluses tuli deklaratsiooni parandusi arvesse võtta, kuna esialgse otsuse tegemise hetkel oli deklaratsioonis viga. Vastustaja ei eita, et kaebaja märtsikuu deklaratsioonis olid vead ning need on parandatud, vaid üksnes väidab, et vigade parandamisest sõltumata saab vastustaja tugineda vaid MTA andmetele taotluse esialgse läbivaatamise seisuga. Kuna kaebaja vastas parandatud andmete kohaselt toetuse nõetele, siis oleks vastustaja pidanud vaidemenetluses lähtuma parandatud MTA andmetest ja määrama kaebajale toetuse.
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Maksukorralduse seaduse § 56 lg-st 2 ja § 85 lg-test 1 ja 4 tulenes kaebaja kohustus esitada maksudeklaratsioonis õiged andmed. EAS pidi määruse nr 12 § 7 lg-st 3 tulenevalt käibelanguse arvestamisel lähtuma MTA andmetest. Kaebaja viide kohtuasjale nr 3-19-1501 ei ole 4(7)

3-20-1474 asjakohane, kuna see puudutas üksnes formaalsete „linnukeste“ tegemata jätmist infosüsteemis, mitte oluliste otsuse alusandmete muutmist, nagu antud kaasuses teemaks. EAS ei saanud taotluse menetlemisel mõistlikult teada, et kaebaja poolt MTA-le esitatud andmed on ebakorrektsed. Vaidemenetluses teostatav õiguspärasuse kontroll sarnaneb halduskohtumenetluses läbiviidava õiguspärasuse kontrolliga. Vaidemenetluses leiti, et haldusakt on õiguspärane (vastavuses selle andmise ajal kehtinud õiguse ja asjaoludega), mistõttu puudus alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks. Toetuse määramise haldusakt on haldusorgani kaalutlusotsus ning seda kaalutlust ei saa haldusorgani eest sisustada kohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei korda kõiki põhjendusi üle (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.EAS jättis vaidlustatud otsusega kaebaja käibe languse osalise hüvitamise toetuse taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei vastanud määruse nr 12 § 7 lg-s 3 sätestatud nõudele. MTA andmete kohaselt oli kaebaja käive 2020. a märtsikuus langenud 39,44% ja aprillis 22,19%. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja taotlus oleks tulnud rahuldada, kui ta pärast vaidlustatud otsuse tegemist esitas MTA-le parandusdeklaratsioonid, mille põhjal oli kaebaja käive 2020. a märtsis langenud üle 40%.
11.Määruse nr 12 § 7 lg 3 esimene ja kolmas lause sätestavad järgmist: „Toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.“
12.Haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54; HKMS § 158 lg 2 teine lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 29.05.2018 otsus asjas nr 3-15-1445, p 15). Vaidlus puudub selle üle, et vaidlustatud otsuse tegemise hetkel oli kaebaja esitanud MTA-le käibedeklaratsioonid, mille andmete kohaselt ei vastanud kaebaja määruse nr 12 § 7 lg 3 tingimusele.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on määrusandja teadlikult käibe languse arvutamise aluseks võetavad andmed sidunud MTA-le tähtaegselt esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmetega. Tallinna Ringkonnakohus on toitlustusettevõtja käibe languse tõendamist puudutavas osas märkinud: „Vastustaja hinnangul oli selline piirang seatud põhjusel, et kriisiolukorras tuli kiiresti reageerida ettevõtjate käibe langusest tingitud käibevahendite puudusele. Selleks tuli toetuste taotlused läbi vaadata ja ettevõtjatele rahad välja maksta lühikese aja (s.o reeglina 15 ja 10 päeva) jooksul (vt määrus nr 12 11 lg 2 ja § 13). Vastustaja seisukoha kohaselt esitati EAS-le turismisektori kriisitoetuste saamiseks 1540 taotlust ning paralleelselt avati ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 4. juuli 2020. a määruse nr 13 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud 5(7)

3-20-1474 väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“ alusel toetuse andmine, kuhu esitati 3837 taotlust. Taotluste menetlemise ajaks oli valdavalt 2020. a mai kuni juuni, mis tähendas, et selle aja jooksul tuli lahendada 5377 taotlust. Seevastu tavaolukorras tuli EAS-l keskmiselt ühes kuus lahendada umbes 55 taotlust. Käibe languse tuvastamine MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete alusel tagas selle, et määrusega nr 12 taotletav eesmärk saaks võimalikult kiiresti tulemuslikult ellu rakendatud. Eelduslikult vastasid MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel kajastatud andmed tõele (vt maksukorralduse seaduse § 82) ning neid oli seetõttu võimalik kiiremini koguda ja analüüsida. Kui käibe langust oleksid ettevõtjad pidanud tõendama enda esitatud muude tõenditega, oleks see tõenäoliselt ohustanud taotluste kiiret menetlemist ja määrusega nr 12 taotletavate eesmärkide saavutamist. Vastustaja oleks tõenäoliselt pidanud läbi töötama suuremas mahus dokumente, vajadusel nõudma neid lisaks ning panustama rohkem aega nende usaldusväärsuse hindamisele. Ka määruse nr 12 seletuskirjas on eraldi esile toodud, et määrusega loodi mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks (seletuskiri, lk 1), mis kinnitab eespool tehtud järeldust, et määrusandja tahteks oligi luua kindel tõendite kogum (s.o MTA-le esitatud käibedeklaratsioonid), mille alusel käibe langust saab tõendada“ (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 otsus asjas nr 3-20-1672, p 16). Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas eespool märgitud seisukoha juurde.

14.Määruse nr 12 § 7 lg-st 3 nähtub üheselt, et määrusandja sidus käibe languse tõendamise tähtaegselt esitatud käibedeklaratsiooni andmetega. Kui käibe langust võiksid ettevõtjad tõendada pärast EAS-i poolt toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist esitatud muude tõenditega (näiteks parandusdeklaratsioonidega), oleks see tõenäoliselt ohustanud taotluste kiiret menetlemist ja määrusega nr 12 taotletavate eesmärkide saavutamist. Vaidlustatud otsuse tegemise hetkel ei tõendanud MTA andmed seda, et kaebaja kvalifitseeruks toetuse saajaks.
15.Maksudeklaratsioonide parandamist reguleerivatest normidest ei järeldu, et pärast EAS-i poolt toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist tuleb käibe langus määruse nr 12 § 7 lg 3 tähenduses kindlaks teha MTA-le esitatud parandusdeklaratsioonide alusel. Maksukohustuslasel on tõepoolest kohustus teavitada maksuhaldurit enne maksusumma määramise aegumist avastatud vigadest või puudulikest andmetest sõltumata nende mõjust deklaratsiooni alusel arvutatud maksukohustusele (vt MKS § 89 lg 1; Riigikohtu 12.05.2020 otsus asjas nr 3-18-989, p 13), kuid maksudeklaratsiooni parandamist käsitlevad normid reguleerivad maksuõigussuhet, mitte aga käibe languse tõendamist määruse nr 12 § 7 lg 3 mõttes. Lisaks ei saa tagantjärele esitatud parandusdeklaratsiooni käsitada tähtaegselt esitatud käibedeklaratsioonina.
16.Toetuse määramise menetlus lõppes EAS-i 30.05.2020 otsusega (HMS § 43 lg 1 p 1 ja lg 2). Parandusdeklaratsiooni esitas kaebaja 02.06.2020. Vastustaja andmetel peatati toitlustusettevõtja toetuse taotluste vastuvõtmine vastavalt määruse nr 12 § 8 lg-le 5 05.06.2020 kell 16.00, kuna taotluste rahastamise eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Parandusdeklaratsiooni esitamisest teavitas kaebaja EAS-i 17.06.2020. Seega EAS-le 17.06.2020 saadetud kirja ning 30.06.2020 esitatud vaide ajal ei olnud taotluse vastuvõtmise peatamise tõttu enam võimalik uusi taotlusi esitada ega arvestada vaidemenetluse ajal parandusdeklaratsiooni andmetega. Olukorras, kus toetuse taotluse menetlus oli lõppenud ja toetuse taotluste vastuvõtmine peatatud, ei saa nõustuda kaebaja väitega, et toetuse taotluse rahuldamist takistavad vead oleksid olnud lihtsasti kõrvaldatavad. Kaebaja ei kontrollinud taotluse esitamise ajal (s.o 11.05.2020) oma käibedeklaratsiooni andmeid, kuigi tal oli see võimalus. Äriühingult tuleb eeldada, et ta kontrollib toetuse taotluse esitamisel esitatavate, sh käibedeklaratsioonis kajastatud andmete vastavust tegelikkusele. 6(7)

3-20-1474

17.Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja EAS ei pidanud vaidemenetluses arvestama vaidemenetluses kaebaja esitatud parandusdeklaratsioonidega, on halduskohus kaebaja kohustamiskaebuse jätnud õigesti rahuldamata.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Cuce-Camp OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
19.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja