Cuce-Camp OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 31.05.2020 otsuse ja 10.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks koos kohustamisnõudega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Viilup
– Cuce-Camp OÜ, esindaja vandeadvokaat Teele
Vastustaja — Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Terje Kleemann Asja läbivaatamise vorm
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.06.2021, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11.05.2020 esitas Cuce-Camp OÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse registreerimisnumbriga EU54345 väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020. a määruses nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus” (määrus) sätestatud toetuse saamiseks.
3-20-1474
2.30.05.2020 otsusega (otsus) tuvastas EAS, et kaebaja ei vasta määruse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele, millest tingituna jättis EAS kaebaja taotluse rahuldamata. Otsusest nähtuvalt oli kaebajal Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete kohaselt märtsis käibe langus 39,44% ja aprillis 22,19%, mistõttu ei vastanud kaebaja määruse nõuetele ja EAS jättis toetuse väljastamata.
3.17.06.2020 saatis kaebaja EAS-le e-kirja, milles palus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata selgitades, et märtsikuu käibedeklaratsioon ei olnud korrektne ning selles sisalduvad vead on parandatud, mille tulemusena kajastab käibedeklaratsioon märtsikuu käibe langust korrektselt (rohkem kui 40%). Kuna kaebaja viidatud e-kirjale vastust ei saanud, esitas kaebaja 30.06.2020 otsuse tühistamiseks vaide.
4.10.07.2020 vaideotsusega (vaideotsus) jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kaebaja hinnangul on EAS ebaõigesti jätnud kaebajale toetuse määramata, mistõttu pöördub kaebaja käesoleva kaebusega kohtu poolt ning palub tühistada EAS-i otsus ja vaideotsus ning kohustada EAS-i määrama kaebajale määruses sätestatud toetus vastavalt määruse tingimustele.
5.10.08.2020 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb EAS-i otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist taotluse uuesti läbivaatamiseks ja toetuse määramiseks.
6.Tallinna Halduskohus võttis 13.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks EAS-i. Vastustaja esitas 29.09.2020 vastuse kaebusele ning taotles kaebuse rahuldamata jätmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
7.Kaebaja leiab, et taotluse rahuldamata jätmine ei ole olnud põhjendatud.
7.1.Määruse § 7 lg 3 sätestab, et toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.
7.2.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja poolt 2019.a. eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot ning EAS jättis kaebaja taotluse rahuldamata vaid seetõttu, et taotluse läbivaatamise hetkel nähtus Maksu- ja Tolliameti andmetest justkui oleks kaebaja käibe langus olnud 39,44 %. Kaebaja selgitab, et 2020.a. märtsikuu käibe langus oli rohkem kui 40%, kuid kahetsusväärselt kajastusid taotluse menetlemise hetkel Maksu- ja Tolliameti andmetes kaebaja raamatupidaja inimliku eksituse tõttu ebaõiged andmed, mis aga vaide esitamise hetkeks olid parandatud. Eeltoodut selgitas kaebaja EAS-le ka 17.06.2020.a. saadetud e-kirjas. Seega faktiliselt kvalifitseerus kaebaja taotluse esitamise hetkel toetuse saamiseks ning andmete korrigeerimise (s.t. märtsikuu deklaratsioonis sisalduvate vigade parandamise) tulemusena langes ära takistus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Taotluse esitamise hetkeks ei olnud kaebajal aprillikuu deklaratsioon esitatud, s.t. käibe languse arvutamisel tuli (ja tuleb) arvesse võtta märtsikuu käibedeklaratsioon ning EAS-i viited aprillikuu käibele tuleb jätta tähelepanuta.
7.3.EAS-i tõlgenduse kohaselt ei ole määruse alusel lubatud toetusi määrata äriühingutele, kes on käibedeklaratsioone kooskõlas käibemaksuseadusega parandanud – kaebaja hinnangul on EAS-i tõlgendus meelevaldne ning vastuolus määruse eesmärgiga anda abi turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Määruse eesmärgiks ei saa mõistlikult olla toetuse väljastamisest keeldumine formaalsetel kaalutlustel olukorras, kus puudub vaidlus selles, et taotleja vastab 2(6)
3-20-1474 faktiliselt kõikidele toetuse väljastamise eelduseks olevatele nõuetele. Käibedeklaratsioonide parandamine on praktikas tavapärane ning olukorras, kus KMS § 27 lg 5 deklaratsioonide tagasiulatuvat muutmist ka lubab, on kummastav EAS tõlgendus justkui tuleks deklaratsiooni parandused jätta vaidemenetluses tähelepanuta, kuna esialgse otsuse tegemise hetkel oli deklaratsioonis viga. Kaebaja rõhutab, et EAS ei eita, et kaebaja märtsikuu deklaratsioonis olid vead ning need on parandatud, vaid üksnes väidab, et vigade parandamisest sõltumata, saab EAS tugineda vaid EMTA andmetele taotluse esialgse läbivaatamise seisuga. Kuna kaebaja vastas parandatud andmete kohaselt toetuse nõetele, siis oleks EAS vaidemenetluses pidanud parandatud EMTA andmetest lähtuma ja kaebajale toetuse ka määrama.
7.4.EAS leiab, et taotluse uuesti läbivaatamine oleks vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Kohtuasjas nr 3-19-1501/203 on Riigikohus selgitanud, et pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata võrdse kohtlemise põhimõttele viidates kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Kaebaja hinnangul on eeltoodu analoogia korras kohaldatav ka taotluse lahendamisel ning EAS ei tohiks võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes taotluse rahuldamisest keelduda. EAS-i tõlgendus on põhjendamatult kitsas ja vastuolus maksuseaduste põhimõttega, millest tuleneb isiku õigus esitatud deklaratsioone parandada.
7.5.Kaebaja rõhutab lisaks, et EAS ei väida, et eelarve täitmine/ületamine oli kaebaja taotluse rahuldamisel takistuseks, vaid, et 05.06.2020.a. seisuga suleti taotlusvoor põhjusel, et eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Juhul, kui eelarves konkreetse toetuse tarbeks rohkem rahalisi vahendeid ei oleks, siis usutavasti oleks EAS sellele selgelt ka viidanud. EAS seisukohad
8.EAS ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
8.1.Määruse § 7 lõikes 3 on selgesõnaliselt viidatud, et käibe languse arvutamisel lähtutakse Maksu- ja Tolliameti andmetest. Seega ei oma tähtsust, millised olid kaebaja tegelikud käibeandmed, vaid taotluste menetlemisel tuli lähtuda Maksu- ja Tolliameti andmetest. EAS-l ei olnud otsuse tegemise ajal võimalik mõistlikult eeldada, et Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed on ebaõiged.
8.2.Kaebaja on ka ise välja toonud, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise hetkel oli Maksu- ja Tolliameti andmetel kaebaja märtsikuu käibe langus alla määruses nõutud määra. Seega puudub vaidlus selles, et EAS lähtus otsuse tegemise hetkel õigetest andmetest. Asjaolu, et kaebaja parandas Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioone peale taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, ei mõjuta otsuse õiguspärasust, kuna tegemist on peale otsuse tegemist muutunud asjaoludega. Vaideotsuses on selgitatud, et vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus EAS vaide esitaja enda poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud andmetest ja hilisem andmete parandamine ei muuda asjaolu, et otsuse tegemisel oli Maksu- ja Tolliameti andmetel käibe langus märtsis 39,44 %. EAS jääb nimetatud seisukoha juurde.
8.3.Haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punkt 2 annab võimaluse haldusmenetluse uuendamiseks, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. EAS leiab, et selline olukord eksisteeriks juhul, kui ilmneksid asjaolud, mis olid otsuse tegemise ajal olemas, kuid millest haldusorgan ei olnud otsuse tegemisel teadlik. Antud juhul puudutavad muutunud asjaolud (muudetud käibedeklaratsioonid) otsuse järgset aega, mistõttu EAS ei näinud vaidemenetluse ajal võimalust vaiet rahuldada ja taotluse menetlust uuendada. EAS ei eita õigust käibedeklaratsioonide muutmiseks, kuid taotluse osas tehtava otsuse mõjutamiseks pidi selline muudatus toimuma enne otsuse tegemist.
3(6)
3-20-1474
8.4.Peale otsuse tegemist toimunud muudatusi ei olnud EAS-l võimalik arvesse võtta (ja nende alusel taotluse menetlust uuendada), kuna see oleks läinud vastuollu võrdse kohtlemise põhimõttega. Määruse § 3 lõige 2 sätestab, et piiratud rahalise mahuga ettevõtluse toetusmeetmete puhul otsustatakse toetuse saamine tingimustele vastavate taotluste laekumise järjekorras. Olukorras, kus toetusteks eraldatud vahendid on limiteeritud ning ei jätku kõigile soovijatele, peab menetlus olema läbipaistev ning kõiki taotlejaid peab kohtlema võrdselt läbi määruses toodud tingimuste ühetaolise kohaldamise. Kaebaja taotluse menetluse uuendamine otsuse tegemise järgsete muudatuste alusel oleks andnud kaebajale ebavõrdse eelise võrreldes teiste taotlejatega, kes oma taotlust hoolikalt ette valmistasid ning esitasid ajaliselt hiljem, kuid kaebaja taotluse uuendamise tõttu oleksid jäänud toetusest ilma toetusmeetme vahendite lõppemise tõttu.
8.5.Toitlustusettevõtja toetust sai taotleda kuni 05.06.2020 kell 16.00, mil taotluste vastuvõtmine peatati vastavalt määruse § 8 lõikele 5, kuna taotluste rahastamise eelarve jääk sai võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Seega kaebaja poolt EAS-le 17.06.2020 saadetud kirja ning 30.06.2020 esitatud vaide ajal ei olnud enam võimalik uusi taotlusi esitada. Juhul, kui 17.06.2020 kirja (milles oli toodud käibedeklaratsioonide parandamise info) saatmise ajal oleks taotlemine olnud veel avatud, oleks kaebaja pöördumist saanud ehk käsitleda uue taotluse esitamisena.
9.Taotlejal on hoolsuskohustus tagada, et kõik taotluse vastavushindamisel kasutatavad andmed, sh Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Maksu- ja Tolliametile esitab andmed ettevõtja ning vastutab nende õigsuse eest, seda isegi juhul, kui käibedeklaratsioonide esitamise õigus oli volitatud raamatupidajale.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
11.Asjakohaseks sätteks käesoleva vaidluse lahendamisel on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020.a määruse nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus” § 7 lõige 3, mis sätestab toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetuse taotlemise kriteeriumid. Nimetatud sätte kohaselt võib määruse alusel käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda toitlustusettevõtja, kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. /---/ Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks ettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.
12.Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et EAS leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja ei vasta määruse § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele, sest MTA andmete kohaselt oli kaebaja käive 2020 märtsikuus langenud 39,44% ja aprillis 22,19%.
13.Käesoleval juhul ei vaidlusta kaebaja seda, et EAS ei oleks pidanud MTA andmetele tuginema või et EAS on MTA andmetest ekslikult aru saanud, vaid viitab, et kuna 2020.a märtsikuu käibeandmed osutusid ebaõigeks ja need hilisemalt parandati, oleks EAS pidanud taotluse uute andmete valguses uuesti läbi vaatama. Ma ei nõustu kaebaja sellekohase seisukohaga
13.1.Määruse sätetega ei ole vastuolus EAS seisukoht, mille kohaselt peale otsuse tegemist kaebaja käibedeklaratsioonides tehtud muudatused ei tingi otsuse uuesti läbivaatamist. Vastupidine käsitlus ei oleks kooskõlas määruse eesmärgiga ning taotluse esitanud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega.
13.2.Käesoleval juhul kehtestab määruse § 7 lõige 3 toitlustusettevõtjate puhul toetuse saajate kvalifitseerimiseks selge kriteeriumina ettevõtja 2020 märtsi või aprillikuu käibe vähemalt 4(6)
3-20-1474 40%lise languse ning selle, et käibeandmete puhul lähtutakse MTA andmetest. Kuigi ei määrusest endast ega määruse seletuskirjast1 ei tulene otseselt täiendavaid põhjendusi MTA käibeandmetele tuginemise osas, võib seda pidada mõistetavaks, sest ettevõtjad on igakuiselt kohustatud oma käibeandmeid MTA-le esitatavates käibedeklaratsioonides deklareerima ning MTA andmetele tuginemine on seega lihtsaim ja tõhusaim viis toetuse saajate vastavuse kontrollimiseks. Seejuures on ettevõtjatel kohustus tagada MTA-le esitatud käibedeklaratsioonides toodud andmete õigsus.
13.3.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 2020.a. märtsi käibedeklaratsiooni (mille esitamise tähtpäev oli 20.04.2020) parandanud alles 02.06.2020, seega rohkem kui kuu aega peale käibedeklaratsiooni esitamise tähtaega ja mõned päevad peale EAS-i otsuse tegemise aega (vt kaebuse lisa 6). EAS lähtus seega otsuse tegemisel kohastest andmetest. Pelgalt asjaolu, et maksuseadused annavad kaebajale õiguse esitatud deklaratsioonide muutmiseks, ei tähenda, et EAS-il tulnuks toetuse määramise otsus ümber vaadata peale kaebajalt vastava teate saamist. Seejuures teavitas kaebaja andmete muutmisest EAS-i alles 17.06.2020. Kaebajal on kohustus tagada käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsus ning asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud taotluse esitamisel üle oma käibedeklaratsiooni andmeid ja ei teostanud asjakohast võrdlust eelneva aasta sama perioodiga, ei saa õigustada kaebaja erinevat kohtlemist võrreldes teiste toetuse saajatega, kelle puhul arvestati taotluse esitamise ja selle kohta otsuse tegemise aja andmeid. Siinjuures tuleb arvestada, et taotluste alusel toetuste määramine toimus piiratud ajaressursi tingimustes.
13.4.Kaebaja suhtes tehtud otsuse uuesti ümber vaatamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et määruse § 8 lõikest 6 tulenevalt menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras alates hetkest, mil taotletava toetuse summa saab võrdseks taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga,. EAS on vastuses kaebusele viidanud, et taotluste vastuvõtmine suleti sellest tulenevalt 05.06.2020 kell 16.00. Kaebaja teavitas EAS-i andmete muutmisest 17.06.2020 ning sel ajal ei olnud võimalik enam üldse taotluseid esitada. Seega tekitaks kaebaja suhtes tehtud otsuse ümbervaatamine olukorra, kus kaebaja saaks ebavõrdse eelise võrreldes teiste taotlejatega, kes esitasid taotluse ajaliselt hiljem kuid kaebaja taotluse uuendamise tõttu võinuksid jääda toetusest ilma toetusmeetme vahendite lõppemise tõttu või ei saanud taotlust enam üldse esitada.
13.5.Viitan siinkohal täiendavalt, et kaebaja selgitused käibedeklaratsioonide andmete muutmise kohta ei ole olnud järjepidevad.
13.5.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja taotluse toetuse saamiseks 11.05.2020, EAS tegi taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30.05.2020. Kaebaja saatis seejärel 17.06.2020 EAS-le e-kirja järgneva sisuga: „Palun vaadata see taotlus uuesti üle. Oleme olukorras, kus 12.03 tühistati sisuliselt kõik meie kinnitatud tellimused järgmiseks paariks kuuks. Lisaks jäid meil laekumata väga suur osa veebruari ja märtsikuu arvetest, kuna meie kliendid (ürituste korraldamise kohad, üritusturundusagentuurid jne...) muutusid maksejõuetuks. Sellest tulenevalt krediteerisime osaliselt märtsikuu arveid, kuna nende laekumise tõenäosus on 0% ja hetkel juba kvalifitseerume märtsikuu 40% käibelangusele. Parandasime ka MTA-s käibedeklaratsiooni, kust seda on võimalik kenasti kontrollida.“.
13.5.2.Kuivõrd EAS sellele kirjale ei vastanud, esitas kaebaja 30.06.2020 vaide, mille p-s 2.2 selgitas kaebaja: „Taotleja 2020.a. märtsikuu käibe langus oli rohkem kui 40%, kuid kahetsusväärselt kajastusid Taotleja taotluse menetlemise perioodil Maksu- ja Tolliameti
Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistist https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7364768
5(6)
3-20-1474 andmetes Taotleja raamatupidaja inimliku eksituse tõttu ebaõiged andmed, mis aga tänaseks on parandatud.“
13.5.3.Seega nähtub eelpoolviidatust, et esmalt põhjendas kaebaja taotluse läbivaatamise vajadust sellega, et peale otsuse tegemist tegi kaebaja kreeditarved klientidele ja sellega seoses muutusid kaebaja käibeandmed, seejärel aga muutis positsiooni ja viitas raamatupidaja inimlikule eksimusele. Sellised seisukohad on sisult vastuolulised, mis viitab, et kaebaja otsis võimalusi, kuidas siiski toetuse saamiseks kvalifitseeruda, esitades menetluse käigus erinevaid selgitusi käibedeklaratsioonide muutmise osas. Seejuures tuleb märkida, et käibemaksuseaduse § 29 lg 7 kohaselt tuleks kreeditarve esitamisel kajastada vastavad parandused mitte selle kuu käibedeklaratsioonis, mille kohta kreeditarve esitati, vaid kreeditarve esitamise kuu käibedeklaratsioonides. Seega ei oleks kaebaja ka kreeditarvete esitamise korral saanud tagantjärele enam muuta 2020.a. märtsikuu deklaratsiooni.
14.Eelpooltoodut arvesse võttes leian kokkuvõtvalt, et vaidlustatud EAS 31.05.2020 otsus ja 10.07.2020 vaideotsus on õiguspärased ning kaebus tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.