Y. kaebus Tartu Vangla 5. novembri 2021. a otsuse nr 111/298-2 peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Y. kaebus.
2.Jätta Y. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Y. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtumääruses tähemärgiga Y.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Y. (kaebaja) esitas 6. oktoobril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles avaldas rahulolematust, et talle ei ole toodud astma inhalaatorit ja ninaspreid.
2.Tartu Vangla jättis 5. novembri 2021. a otsusega nr 1-11/298-2 kaebaja vaide läbi vaatamata ja tagastas selle, kuna kaebaja taotlus on täidetud ja puudub edasine õiguskaitsevajadus. Vangla meditsiiniosakond lahendas 7. oktoobril 2021 kaebaja kirjaliku pöördumise ja otsustas talle väljastada inhalaatori ja ninasprei.
3.Kaebaja esitas 30. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Tartu Vangla jättis 5. novembri 2021. a otsusega nr 1-11/298-2 tema vaide valesti läbi vaatamata. Kaebaja arvates pidi vangla talle vastama, et kuidas see üldse juhtus, et kaebaja ei saanud ravimeid ja kes on selles süüdi. Lisaks kirjeldab kaebaja, et vanglas on mitmeid kordi ette tulnud juhtumeid, mil talle ei antud vajalikku ravimit või hilineti oluliselt selle väljastamisega. Kaebajalt võeti ära inhalaator, kuna vangla süüdistas teda inhalaatori liigses kasutamises ja väitis, et kaebaja ei oska inhalaatorit kasutada, ning kaebaja pidi seetõttu kasutama mitu nädalat teise kinnipeetava inhalaatorit. Meditsiinitöötaja on jätnud kaebajale inhalaatori väljastamata, kuigi meditsiinikaarti on tehtud sissekanne selle väljastamise kohta,
3-21-2793 ning samuti pakkunud kaebajale pärast viimase teadvuseta olekut inhalaatorit isegi rohkem kui tohib. Meditsiinitöötaja on valetanud ning teinud tervisekaarti ebaõige sissekirjutuse, et kaebajale toodi hapnikuballoon maskiga, kuigi tegelikkuses seda kaebajale ei toodud. Kaebaja on vajanud mitmel korral arstiabi, kuid keegi ei tulnud tema juurde. Kui kaebaja palub uut inhalaatorit enne, kui ravim on täiesti otsas, siis heidetakse kaebajale ette, et tal on ravimit veel alles. Kui kaebaja palus tuua talle silmatilku, silmasalvi, ninaspreid ja inhalaatorit, kuna need olid otsas, siis ei toodud kaebajale midagi ning meditsiiniosakond heitis hiljem kaebajale ette, et miks ta varem ravimeid ei küsinud. Kaebuses on esitatud riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 8. detsembril 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
6.Kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla 5. novembri 2021. a otsust nr 1-11/298-2, millega tema vaie tagastati. Kaebaja leiab, et vangla pidi talle vaides vastama ning selgitama, kuidas see üldse juhtus, et kaebajale ei väljastatud ravimeid ja kes on selles süüdi.
6.1.Kohus selgitab, et üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus saab seejärel hinnata, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku avaldused on õigesti kvalifitseeritud ning sisuliselt ja tähtaegselt lahendatud. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea, saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ning kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Seega on haldusorgani vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel, mil need rikuvad isiku õigusi sõltumata vaide esemest.
6.2.Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, kus vaidemenetluses tehtud otsus rikuks eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Vangla jättis kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ning tagastas selle, kuna vaides esitatud taotlus oli täidetud ja seega puudus kaebajal edasine õiguskaitsevajadus. Vangla meditsiiniosakond oli kaebajale 7. oktoobril 2021 soovitud inhalaatori ja ninasprei väljastanud. Vangla on vaiet tagastades asunud õiguspäraselt seisukohale, et tuvastamisnõude esitamine ei ole HMS §-s 72 esitatud võimalike nõuete liikide loetelust lähtudes vaidemenetluses lubatav. Kaebaja ei saa nõuda vanglalt vaidemenetluse ega ka halduskohtumenetluse raames süüdlase väljaselgitamist talle ravimite õigeaegselt väljastamata jätmisel. Kohtu hinnangul on vangla eeltoodud põhjustel kaebaja vaide 5. novembri 2021. a otsusega nr 1-11/298-2 õiguspäraselt tagastanud. Kaebajal puudub antud juhul subjektiivne õigus selle vangla otsuse eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustamiseks.
3-21-2793
6.3.Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid, s.o nõuet kohustada vanglat talle inhalaatori ja ninaspreid väljastama, kuivõrd kaebaja on soovitud esemed juba saanud. Samuti ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat esitama vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kohus selgitab, et kui vangla ka edaspidi jätab kaebajale ravimi õigeaegselt väljastamata, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusam pöörduda probleemiga seonduvalt kirjalikult vangla poole, juhtides vangla tähelepanu ravimite väljastamata jätmisele ning esitada taotlus ravimi väljastamiseks. Praegusel juhul on vangla meditsiiniosakond samuti peale kaebaja kirjalikku pöördumist soovitud inhalaatori ja ninasprei väljastanud. Kui vangla peaks ravimi väljastamisest keelduma, siis saab kaebaja esitada selle peale vaide ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist on kaebajal võimalik kohtusse pöörduda (vangistusseaduse § 11 lg-d 5). Kaebuses kaebaja poolt välja toodud teiste ravimite väljastamata jätmise intsidentidega seonduvalt ei ole kaebaja vanglale vaideid esitanud ja seega ei oleks kaebus ka selles osas halduskohtus lubatav.
6.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
8.1.Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184, 3-21-286 jne). Seega on ta võimeline ennast ka käesolevas asjas ise kohtus esindama ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
8.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
9.Kohus asendab kaebaja nime avaldatavas kohtumääruses tähemärgiga Y (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.