Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 28.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305) tühistamiseks osas, kus negatiivne testitulemus ei ole eelduseks Covid-tõendi väljastamisel. Korraldus nr 305 takistab oluliselt kaebaja õpinguid ja teisi tegevusi. Kaebaja elab Tartus, kuid õpib Tallinna Ülikoolis. Õppe- ja eksamisessioonidel tuleb tal sõita Tallinnasse ja viibida Tallinnas 2-3 päeva nädalas. Covid-tõendi puudumise tõttu ei ole tal võimalik hotellis ööbida ega süüa, käia loengute vahepeal väljas söömas, õppida loengute vahepeal kohvikus jne. Kaebaja ei ole Covid-haigust läbi põdenud ega vaktsineeritud. Vaktsineerimine ei ole toonud soovitud tulemusi ega too neid tõenäoliselt ka lähiaastatel. Testimine on kõige asjakohasem meede viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks. Lastel võimaldatakse negatiivse Covid-testi alusel tegevustes osaleda, seega tuleks seda võimaldada ka täiskasvanutel. Vastasel juhil on tegemist diskrimineerimisega. Kuna loengud algavad kl 8 ja lõppevad kl 19.30, siis ei ole Tartu ja Tallinna vahet sõitmine põhjendatud, eriti pimeda ja
libedaga. Lisaks soovib kaebaja osaleda võõrkeele kursustel, et kandideerida suvel ülikooli keeleõppesse. Tõendi puudumine takistab kursustel osaleda. Samuti ei ole võimalik osaleda ülikooli pakutavas täiendusõppes. Seega on hariduse omandamine takistatud. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus.
2.Kohus jättis 29.11.2021 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõudeid, põhjendada kaebetähtaega, esitada vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus. Lisaks tuli kaebajal tuua välja soovitav esialgse õiguskaitse abinõu ja esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.
3.Kaebaja esitas 07.12.2021 kaebuse täienduse, taotledes Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldus nr 362 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 1 ap 7 tühistamist. Põhjendused:
3.1.Eestis ei ole vaktsineerimise kohustust. Kaebaja ei ole vaktsiinivastane, kuid soovi saada Covid-vaktsiini, sest selle arendamine on alles algusjärgus ja ohutusuuringuid ei ole lõppenud. Keegi ei tea veel, millised pikaajalised mõjud võivad vaktsiinil olla. Kaebaja kaalub vaktsineerimist uuesti 2023. a, mil koroonavaktsiini ohutusuuringud peaksid olema lõppenud ja ühiskonnas parem ülevaade, kui suured on vaktsiinitüsistused. Lisaks ei saa välistada, et uue viirusetüve puhul ei pruugi praegused vaktsiinid kaitset pakkuda. Ainus võimalus on aktsepteerida negatiivset Covid-testi tulemust. Koolides on see laialdast kasutust leidnud ja näidanud kõrget efektiivsust pandeemia ohjamisel.
3.2.Kaebajal ei ole Tallinnas selliseid tuttavaid, kelle juures teatud perioodidel iganädalaselt 1-2 päeva ööbida. Külaliskorterit kaebaja ei poolda, sest hotell on turvalisem, puhtam, mugavam, professionaalse jne. Lisaks on hotellis hommikusöögi võimalus ja ka muud võimalused (nt saun). Lisaks pakuvad hotellid üliodavat kuupõhist üürimise võimalust, kus kuu eest tuleb tasuda 400-500 eurot.
3.3.Kaebaja ei soovi jätkata õpinguid hiljem, sest pole teada, millal pandeemia lõpeb.
4.Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja sai uutest piirangutest teada 01.11.2021. Ta ei loe igapäevaselt koroonateemalisi uudiseid ega ole kursis pidevalt muutuva olukorraga. Eestis ei ole niivõrd head allikat, mis väga ruttu tagaks objektiivse info jõudmise inimesteni. Vabariigi Valitsus ei ole saatnud kaebaja elukoha postkasti teadet uute piirangute kehtestamise kohta. Kaebaja ei kuulnud sellekohast teavet ka mujalt. Piirangud kehtivad vähemalt kuni 10.01.2022. Järelikult võivad need kehtida ka veel aastaid, mistõttu ei tohiks kaebetähtajale üldse piiranguid olla ja peaks olema võimalus neid igal hetkel vaidlustada.
5.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse taotluses vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kui negatiivset Covid-testi tulemust enam ei arvestata, ei saa välistada, et kaebaja õpingud jäävad mingil ajahetkel pooleli ja ettevalmistused järgmisele erialale siirdumiseks (võõrkeeleõpe) võivad olla tõsiselt häiritud. Kaebajal on raskendatud Tallinnas ööbimine, osalemine erinevatel kontaktõppekursustel. Lisaks jääb arusaamatuks, miks negatiivset Covid-testi tulemust enam ei arvestata, sest Euroopa Liidu digitaalse Covid-tõendi väljastamisel tuleks seda arvestada. Kaebaja soovib oma õigusi menetluse ajal kaitsta, sest menetlus võib kesta kaua.
2(7)
3-21-2766
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebetähtaeg
6.Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Korraldus nr 305 ja ka seda muutvad korraldused (sh korraldus nr 362) on üldkorraldused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg võib hakata kulgema ajast, mil see korraldus hakkab reaalselt isiku õigusi piirama (vt nt Riigikohtu 13.02.2008 määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p-d 13-14). Kaebaja arusaam, et pikemaajalisi piiranguid kehtestavaid haldusakte võib vaidlustada tähtajatult, ei ole kooskõlas HKMS-iga ega kohtupraktikaga. See ei oleks kooskõlas ka õiguskindluse põhimõttega.
7.Kohus selgitab, et kuna korraldus nr 362 puudutab enam kui 50 inimese õigusi ja kohustusi, siis ei tulnud haldusakti kätte toimetada kõigile isikutele, keda see võis puudutada. See oleks olnud haldusorganile ebaproportsionaalselt koormav. HMS § 62 lg 3 p 3 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 28 lg 9 võimaldavad piirangute kehtestamisest ja lõpetamisest teavitada avalikult massiteabevahendite kaudu. Seda on Vabariigi Valitsus oma korralduste puhul ka teinud. Lisaks sellele, et korraldused on alati avalikustatud Riigi Teatajas, on teave uute piirangute kehtestamisest või seniste piirangute muutmisest tehtud avalikult teatavaks nii meedia vahendusel kui ka ametliku veebilehe https://kriis.ee/ kaudu. Ka praegusel juhul on see nii toimunud1. Samuti on teate avaldamisel tehtud viide nii uuele korraldusele kui ka selle seletuskirjale või vähemalt korralduse numbrile, mis võimaldab seda Riigi Teatajast otsida. Seega on isikutel olnud võimalus teate avaldamisest uusi piiranguid kehtestava korraldusega tutvuda ja oma õiguste riivet hinnata.
8.Kohus ei nõustu kaebajaga, et Eestis ei ole head allikat, mis tagaks väga ruttu objektiivse info jõudmise inimesteni. Sellel eesmärgil peab riik veebilehte https://kriis.ee/, mis kajastab koroonateemalisi uudiseid, kehtivaid piiranguid, seotud õigusakte ja nende seletuskirju. Sellele veebilehele on avalikkuses mitmel korral viidatud. Seega on kõigil olemas võimalus saada kiirelt teavet kehtiva olukorra kohta.
9.Korraldus nr 362 jõustus 25.10.2021. Kaebaja ei ole põhjendanud, et piirangud hakkasid tema õigusi reaalselt mõjutama alles hiljem, vaid et ta ei saanud piirangute kehtestamisest kohe teada. Kuna kaebaja selgitas Tallinnas toimuvaid ülikooliõpinguid iganädalaste õppesessioonidena, siis on ka eluliselt usutav, et korraldusega nr 362 kehtestatud piirang hakkas kohe kaebaja õigusi piirama.
10.Kohtu hinnangul on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Olukorras, kus piiranguid kehtestav üldkorraldus on tehtud avalikult teatavaks, tuleb lugeda see kõigile isikutele teatavaks tehtuks ja järgimiseks kohustuslikuks. Ei ole mõeldav, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks seatavad piirangud, mida tuleks raskete tagajärgede ennetamise eesmärgil rakendada kohe või võimalikult ruttu, hakkavad erinevate inimeste osas kehtima sõltuvalt sellest, millal nad suvatsevad uudiseid lugeda või korraldusega tutvuda. Selliselt ei ole võimalik piiranguid tõhusalt kohaldada ega nendega seatavaid eesmärke saavutada. Ühelt poolt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei ole kursis koroonapiiranguid puudutavate uudistega, kui need reguleerivad mh ka tema enda õigusi ja kohustusi ning kaebajal tuleb neid järgida. Viirus on levinud Eesti juba üle 1,5 aasta ja Vabariigi Valitsus on järjepidevalt püüdnud viiruse levikut
erinevate meetmetega ohjata. Meetmeid on kehtestatud, muudetud, üle vaadatud või lõpetatud perioodiliselt ja tihti. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et isik ei hoia end koroonateemaliste uudistega kursis. Teiselt poolt on koroonapiiranguid puudutavaid uudiseid levitatud väga laialdaselt erinevates meediakanalites, mistõttu ei saa pidada usutavaks, et kaebajast on see teave mööda läinud. Seda enam, et kaebaja näol on tegemist õigusteaduse üliõpilasega, kelle poolt õpitav eriala eeldab ühiskonnas toimuvaga kursis olemist. Kuna piiranguid said rohkemal või vähemal määral mõjutada ka kaebaja õppetegevust, siis seda enam pidanuks kaebaja hoidma end kursis uute piirangute kehtestamisega.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
12.Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ennistamise taotlust sellega, et ta sai vaidlusalusest piirangust teada 01.11.2021. Kohus leiab, et isegi kui pidada seda väidet tõendatuks, oli kaebajal veel reaalselt võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Kaebus tulnuks esitada hiljemalt 24.11.2021. Kuna kaebus on üsna lühike ja vähe põhjendatud, ei saanud selle koostamine võtta pikalt aega ja selle esitamine hiljemalt 24.11.2021 oli ka tegelikult võimalik. Kaebaja kui õigusteaduskonna üliõpilase puhul ei saa ka eeldada, et ta ei ole kursis sellega, et kaebuse esitamisel kohtule tuleb lähtuda menetlusseadustikus toodud nõuetest, mh kaebetähtaja reeglitest. Kaebaja puhul ei ole põhjust eeldada, et sellise teabe otsimine ja endale selgeks tegemine oli tema jaoks raskendatud. Korralduse vaidlustamist on selgitanud ka korralduses nr 362 endas. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal oli muid olulisi takistusi, mis ei võimaldanud tal varem kohtu poole pöörduda – nt haiglas viibimine, välismaal viibimine ilma interneti kasutamise võimaluseta vms. Seega ei näe kohus, et kaebaja puhul esinenuks mõjuvaid põhjuseid kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Seetõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ja menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada (HKMS § 152 lg 1 p 2).
13.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
14.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. Tagastamisele ei kuulu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, sest kohus on taotluse sisuliselt läbi vaadanud. Esialgse õiguskaitse taotlus
15.Kuigi kohus lõpetab kaebuse menetluse, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus siiski läbi vaadata, sest kaebajal võib olla esialgse õiguskaitse vajadus kuni praeguse kohtumääruse jõustumiseni.
16.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
17.Kohus saab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et ta taotleb kohtumenetluse ajaks korralduse nr 362 p 1 ap 7 kehtivuse peatamist tema suhtes (HKMS § 251 lg 1 p 1). Korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 tunnistati korralduse nr 305 p 15 alates 25.10.2021 kehtetuks. Korralduse nr 305 p 15 võimaldas vaktsineerimata ja Covid-haigust läbipõdemata isikutel negatiivse Covid-testi tulemuse alusel osaleda korralduse nr 305 p-s 10 sätestatud
4(7)
3-21-2766
tegevustes. Kaebaja soovib kaebusest nähtuvalt jätkata täienduskoolitustel osalemist, samuti tasemeõppes osaledes Tallinnas hotellis ööbida ja toitlustuskohas einetada ning on valmis selleks tegema igakordselt Covid-teste.
18.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa ilmselgelt välistada. Kaebaja väitel ei ole ta vaktsineeritud ega Covid-viirust läbi põdenud, seega piirab korraldus nr 305 korraldusega nr 362 kehtestatud muudatustega kaebaja õigusi. Korraldusest tulenevaid piiranguid ei ole võimalik tagantjärele kaebuse rahuldamisega kõrvaldada.
19.Samas leiab kohus, et isegi kui kaebus menetlusse võtta, ei oleks kaebuse eduväljavaated head. Samuti tuleb taotlus jätta rahuldamata teiste isikute õiguste ja avaliku huvi ülekaalukuse tõttu. Korraldusega nr 362 kehtestatud piiranguid on põhjendatud korralduses endas ja selle seletuskirjas2. Neist on näha, millistest faktilistest asjaoludest ja olukorrast lähtudes on piirangud kehtestatud ning mis on piirangute kehtestamise eesmärk.
20.Olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, eelistada esialgse õiguskaitse kohaldamisel lahendusi, mis on suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Teiste inimeste elu ja tervis on võrreldes kaebaja riivatud õigustega olulisemad. Isegi kui kaebaja risk mittevaktsineerituna raskelt haigestuda ei ole väga kõrge, ei ole välistatud, et ta võib siiski nakkuse saada ja seda edasi levitada. Seega võib kaebaja olla ohtlik teiste inimeste elule ja tervisele. Samuti on tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine äärmiselt kaalukas avalik huvi. Tervishoiusüsteemi ülekoormus seaks ohtu ravi vajavate isikute ravi saamise võimalused, nende õigused tervise ja elu kaitsele. Kaebaja võib ise Covid-viirusesse haigestudes olla koormaks tervishoiusüsteemile ja ravikindlustusele. Samuti võib haiglavõrgu ülekoormatus Covid-patsientidega seada ohtu teiste haiguste käes kannatavate isikute õiguse õigeaegsele ravile. Lisaks võib viiruse laiaulatuslik levik tuua kaasa majanduselus negatiivseid tagajärgi (sissetulekute langus, töökohtade kadumine jne), mõjutada riigi tuumikfunktsioonide toimimist ja avalike ülesannete täitmist. Nende õigushüvede kaitsmine ning sel eesmärgil haigestumise ja eelkõige raskesti haigestumise vähendamiseks kaitsemeetmete võtmine on riigi kohustus, kusjuures Vabariigi Valitsusel on vastavate meetmete kehtestamisel avar kaalutlusruum. Kehtestatud piirangud ei tohi olla meelevaldsed, kuid Vabariigi Valitsus ei pea puuduliku või vastuolulise teabe tingimustes tingimata valima isikute õiguste seisukohast võimalikult leebeid piiranguid. Praegusel juhul ei ole haiguse tõrjumiseks kasutatavate meetmete puhul määravaks see, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmed või piirangud ei pruugi 100% tagada nakkusohu tõrjumist, vaid oluline on see, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel praeguste parimate teadmiste valguses ei ole alust väita, et valitud meetmed oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning ei aitaks üldse saavutada taotletavat eesmärki (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus asjas nr 3-21-2030, p 13). Kuna Covid-viirus levib piisknakkuse kaudu inimeselt inimesele, siis on viiruse leviku ohjamiseks põhjendatud piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangud on seatud vaktsineerimata inimestele, kes võivad kergemini nakatuda, nakkust levitada, raskemalt haigestuda ja haiglaravi vajada või isegi tõenäolisemalt surra. Covid-haigusesse võivad nakatuda ja nakkus levitada igas vanuses isikud, mitte ainult riskigruppi kuuluvad isikud. Seega ei ole põhjust piirata vaid riskigruppi kuuluvate isikute vabadusi. Piiratud on osalemist tegevustes, mis ei ole esmatähtsad. Kaebajale tema taotletud erandi tegemine kahjustaks piirangute seadmise eesmärki ning oleks vastuolus avaliku huviga. Seejuures tuleb silmas pidada, et piirangud on seatud mh ka kaebaja enda kaitseks, et
vältida tema võimalikku haigestumist. Kaebaja tegevusvabadust on piiratud vaid ajutiselt, samas kui viiruse jätkuv levik võib tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed.
21.Kohtu arvates näitas 2021. a sügisel esinenud nakatumisenäitajate suur kasv, et seni kehtinud piiranguid oli ebapiisavad viiruse leviku ohjamiseks. Esines tungiv vajadus võtta tarvitusele täiendavad meetmed. Tegevuspiirangud võimaldavad vähendada vaktsineerimata inimeste nakatumist, nende poolt nakkuse levitamist ja tervishoiusüsteemi koormamist. Testimise võimalus ei oleks sama tõhus meede, sest ei takista testi teinud isiku nakatumist ega viiruse levitamist. Samuti näitab test vaid hetkeolukorda ega ole seega usaldusväärne pikemaajalises perspektiivis. Testi tegemine ei välista, et kaebaja võib nakatuda kohe pärast testimist ja nakatada teisi.
22.Sellel, et negatiivse Covid-testi alusel lubatakse kontrollitud tegevustes osaleda 12-18-aastastel, on asjakohane ja mõjuv põhjendus. Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korralduse nr 373 „Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ (korraldus nr 373) seletuskirjas (vt lk 9) on korraldusse nr 305 p 151 lisamist selgitatud sellega, et alla 18-aastastel on olnud võimalik end vaktsineerida lühema perioodi jooksul ning neile ei kehtinud varem mingeid piiranguid kontrollitud tegevustes osalemiseks. Seega oleks kontrollitud tegevustes osalemise piiramine vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõendamisega liiga järsk meede. Lisaks tuleb arvestada, et vaktsineerimiskuuri läbimiseks on vajalik kahe doosi manustamine, mille vaheline aeg on Pfizeri vaktsiini puhul 6 nädalat. Seega kui isik saab piirangute kehtivuse ajal 12aastaseks, ei saa ta kiiremini kui 6 nädala jooksul end täielikult vaktsineerida ja seeläbi on temast mittetulenevalt piiratud tema ligipääs kontrollitud tegevustele. Täiskasvanutel on olnud võimalik vaktsineerida end piiranguteta alates selle aasta kevad-suvest, seega on neil olnud piisavalt aega, et piirangute kohaldumist enda suhtes vältida. Kuna täiskasvanud ja alaealised ei ole sarnases olukorras, siis ei pea neid kohtlema võrdselt ja ebavõrdne kohtlemine ei tähenda õigusvastast diskrimineerimist.
23.Kohtu hinnangul õigustab õigushüvede kaitsmise eesmärgil kehtestatud piirangute tõhusa ja järjepideva rakendamise vajadus praegusel juhul kaebaja õiguste piiramist. Seejuures on kaebajal mitmeid võimalusi kas piiranguid vältida või neid leevendada. Pandeemia tingimustes on üha enam levinud võimalus osaleda koolitustel veebi teel. Kui veebi teel ei ole võimalik koolitusel osaleda, on võimalik koolitusel osalemist edasi lükata aega, mil piirangud on leebemad. Kaebaja soov osaleda erinevatel koolitustel kohe ei anna põhjendatud alust temale erandi tegemiseks. Koolitustel osalemine on kaebaja enda valik, mitte eriala omandamiseks tingimata hädavajalik. Kaebaja ei ole väitnud, et talle tehtaks takistusi tasemekoolitusel osalemiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal ei oleks võimalik vajadusel Tallinnas viibides ööbimiskohta leida. Nt on võimalik üürida külaliskorterit. See, et kaebaja eelistab kasutada hotelli, ei ole vajaduspõhine, vaid mugavusega seotud eelistus, mis ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamiseks seatud eesmärke. Süüa on võimalik osta toidupoest, kus ei nõuta Covid-tõendit. Õppida on võimalik õppehoones või majutuskohas. Seega ei ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt riivatud.
24.Kaebajal oleks võimalik piirangutest vabaneda, kui ta end vaktsineeriks. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaktsineerimine oleks talle vastunäidustatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate umbusk vaktsiinide mõjusse. Kohtul puudub põhjus arvata, et müügiloa saanud vaktsiinid oleksid ohtlikud. Arvestades vaktsineeritute hulka ja nende hulgas isikuid, kellel esinesid kõrvaltoimed, saab järeldada, et kõrvaltoimete avaldumine on pigem harv nähtus. Iga ravim või vaktsiin võib omada teatud kõrvalmõjusid. See ei anna veel alust kahelda ravimi või vaktsiini kasulikkuses. Veel ei ole usaldusväärseid teaduslikke andmeid, mis võimaldaks järeldada, et vaktsiinide kõrvalmõjud kaaluksid üles vaktsiinidest saadava kasu. Ka 6(7)
3-21-2766
Covid-haiguse läbipõdemine võib lõppeda surmaga või tuua kaasa püsivad tervisekahjustused. Seetõttu puudub alus arvata, et vaktsineerimine oleks inimesele kahjulikum haiguse läbipõdemisest. Vastustaja on teinud pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel ja hoiatanud, mis olukord võib saabuda, kui otsustatakse mittevaktsineerimise kasuks. Vaktsineerimine on olnud juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Järelikult oli ja on kaebajal võimalik piirangute kohaldamist tema suhtes vältida.
25.Vaktsineerimise üle otsustamine on jäetud igaühe enda otsustada, mis aga ei tähenda, et kui isik otsustab mittevaktsineerimise kasuks, siis ei tohi tema suhtes piiranguid kohaldada. Valitsus on erinevate piirangute kehtestamisel lähtunud tõdemusest, et haiguse leviku kontrolli alla saamine eeldab võimalikult suure elanikkonna osa immuniseerimist. Immuunsus saadakse vaktsineerimise või läbipõdemise kaudu. Valitsuse seisukoht, et immuunsus tuleks saavutada eelkõige vaktsineerimise teel, ei ole meelevaldne. Avalikes huvides ei ole immuunsuse suurendamine läbipõdemise kaudu, kuna Covid-19 haiguse kulg konkreetsel inimesel on raskesti prognoositav. Sellest tuleneb, et erinevate piirangute kehtestamisel ja soodustuste andmisel läbipõdenud inimeste võrdsustamine vaktsineeritud inimestega võib kokkuvõttes kaasa tuua selle, et see osa elanikkonnast, kes ei ole vaktsineeritud ega ka haigust läbipõdenud, eelistab immuunsuse saavutamiseks riskida nakatumisega, mis töötaks aga haiguse leviku piiramise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise eesmärkidele otseselt vastu. Massiline läbipõdemine on rahvatervisele kõige ohtlikum viis pandeemia kontrolli alla saamiseks, kuna sellega kaasnevad surmade ja raskete haigestumiste suur arv, väga suured kulud tervishoiule ning arstiabi kättesaadavuse halvenemine perioodidel, kui haigestumus on tipus (Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2473). Seega võib pidada õigustatuks, et avalik võim propageerib vaktsineerimist ning kasutab erinevaid avalik-õiguslikke meetmeid selle soodustamiseks, sh vaktsineeritud inimeste mõningast eeliskohtlemist mittevaktsineeritutega võrreldes. Lisaks tuleb arvestada, et teatud hulk elanikkonnast on võtnud vaktsineerimise riski, toetades seeläbi üldist huvi haiguse leviku tõkestamiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et nii toiminud isikute suhtes kohaldatavad piirangud on leebemad, sest need inimesed ise on astunud omalt poolt sammu üldise kasu nimel, seejuures teatud määral enda heaolu ja tervisega riskides.
26.Kaebaja soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus osalemist ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadust ning tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust. Sel põhjusel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.