C.C. kaebus Viru Vangla 30.09.2021. a otsuse nr 6-12/3932 tühistamiseks, vangla kohustamiseks andma kaebajale kartserisse taotluses palutud esemed ja võimaldama kasutada veloergomeetrit ja talle määratud abilist ning taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – C.C. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada C.C. kaebus.
2.Jätta C.C. tõendite kogumise taotlus ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Võtta asja materjalide juurde C.C. vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 25.06.2021– 24.10.2021 kohta.
6.Asendada kohtulahendi avaldamisel C.C. nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
Muud selgitused
Määrus edastatakse kaebajale ja teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.C.C. esitas 22.09.2021 Tartu Halduskohtule avalduse, mille ta palus lisada kaebustele, mille ta esitas kohtule 09.09.2021 ja 20.09.2021 ning milles ta palus tühistada Viru Vangla käskkirjad nr 6-3/737-1, nr 6-3/747-1, nr 6-3/768-1, nr 6-3/779-1, nr 6-3/787-1 ja peatada nende täitmine
3-21-2224 (haldusasjad nr 3-21-2095 ja nr 3-21-2152 – kohtu märkus). C.C. palus 22.09.2021. a avalduses veel kord peatada eelnimetatud käskkirjade ja vangla käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmine. C.C. selgitab, et kuni avalduse esitamiseni hoiti teda erirežiimil, mis oli kehtestatud vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 ja mida pikendati käskkirjaga nr 3-21/1-2/275. Alates 22.09.2021 paigutati ta kartserisse, mis on tema jaoks koormavam kui teistele kinnipeetavatele, sest ta ei saa valu tundmata istuda ning on võimeline tugevat valu tundmata seisma 2 tundi päevas korraga 30 minutit. Juhuks, kui kohus leiab, et vangla käskkiri nr 3-21/12/135 on õiguspärane ja selle täitmist ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras peatada ja selle alusel määratud karistused on õiged, palus C.C. teha esialgse õiguskaitse korras vanglale ettekirjutuse talle kartserirežiimil viibimise ajal õppekirjanduse ja võimlemismati tagastamiseks, ühe madratsi jätmiseks päevaseks ajaks kambrisse, tellitud ajalehtede kätteandmiseks ning veloergomeetri kasutamise võimaldamiseks. Kohus registreeris C.C. avalduse haldusasjana nr 3-21-2224.
2.C.C. esitas 23.09.2021 Viru Vanglale vaide blanketil pöördumise (registreeritud 24.09.2021 nr-ga 6-10/27868-1; digitoimiku lehed (dtl) 45–49), milles ta taotles kohustada vanglat tagastama talle kartserikaristuse ajaks õpikud ja teatmeteosed, käekell, võimlemismatt ja tema tellitud ajalehed; võimaldama tal veloergomeetri kasutamine; jätma üks madrats päevaseks ajaks kambrisse; tagastama veekeedukann ning võimaldama abilise kasutamine madratsite tassimisel ja voodi tegemisel.
3.C.C. esitas 26.09.2021 Tartu Halduskohtule avalduse, mille ta palus samuti lisada kaebustele, mille ta esitas kohtule 09.09.2021 ja 20.09.2021. C.C. märgib, et esitatud avaldusega täiendab ta 22.09.2021. a esialgse õiguskaitse taotlust. C.C. palus järgmist: - tagastada talle kartserikaristuse kandmise ajaks käekell ja veekeedukann; võimaldada talle määratud abilise kasutamine madratsite kandmisel ja voodi tegemisel ning lubada tal enda ostetud jookide (kohvi/tee) ja söökide kasutamine; - tühistada Viru Vangla kodukorra lisa nr 1.8 punkt 3 osas, mis puudutab keeldu kasutada päevasel ajal voodivarustust kartserikaristust kandes; - tühistada vangla sisekorraeeskirja (justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72; edaspidi VSkE) § 60 lg 1 ja tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks; - tunnistada VangS § 651 lg 2 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtestada see uues üheselt mõistetavas sõnastuses; - kohustada vanglat tagastama vangla antud jope; - tagastada talle kartserikaristuse ajaks ära võetud raamatud. Kohus registreeris C.C. avalduse haldusasjana nr 3-21-2229.
4.C.C. esitas 27.09.2021 Justiitsministeeriumile ja Viru Vanglale vaide (registreeritud 28.09.2021 nr-ga 6-12/393-1; dtl 54–55), milles vaidlustas vangla tegevust, mis seisneb kartserikaristuse ajal raamatute kasutamise keelamises, madratsite äravõtmises päevaseks ajaks, abilise abi kasutamise keelamises voodi tegemiseks ja madratsite tassimiseks ning isikliku toidu ja joogi kasutamise keelamises. C.C. palus vaides tühistada eelnimetatud piirangud ja Viru Vangla kodukorra lisas 1.8 punktis 3 sätestatud kohustus anda päevaseks ajaks ära madrats.
5.Viru Vangla tagastas 30.09.2021. a otsusega nr 6-12/393-2 (dtl 52–53) C.C. 27.09.2021. a Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide.
5.1.Vangla leidis, et piirangud, mida C.C. soovib vaidlustada, tulenevad VSkE-st. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 2 kohaselt ei saa vaiet esitada sellise haldusorgani akti või toimingu peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Vabariigi
3-21-2224 Valitsuse seaduse § 94 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel järelevalvepädevus ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Seega ei saa C.C. vaidemenetluse raames vaidlustada VSkE sätteid ning selles osas kuulub vaie HMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt tagastamisele.
5.2.Vangla tagastas C.C. vaide vangla kodukorra lisa 1.8 punkti 3 kehtetuks tunnistamise osas HMS § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna C.C. oli mööda lasknud vaide esitamise tähtaja ning vangla tähtaega ei ennistanud. Kohtupraktika kohaselt sõltub üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva üldkorralduse sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. C.C. paikneb Viru Vanglas alates 03.01.2017 ning ajavahemikus 09.12.2019– 17.12.2019 kandis ta Viru Vangla 03.12.2019. a käskkirjaga nr 6-3/890-1 määratud kartserikaristust. Seega avaldasid kartserikaristusega kaasnevad piirangud, sh kodukorra päevakavas sätestatud kohustus anda ära päevaseks ajaks madrats, talle mõju juba detsembris 2019. Sellest ajast hakkas kulgema ka kodukorra punkti vaidlustamise tähtaeg, mis lõppes 16.01.2020, mistõttu on vaie kodukorra lisa 1.8 punkti 3 vaidlustamiseks esitatud tähtaega ületades. Kuna tegelikust vaidetähtaja lõpust on möödunud rohkem kui üks aasta, siis on välistatud vaidetähtaja ennistamine (HMS § 77, § 34).
6.C.C. esitas 30.09.2021 ja 03.10.2021 kohtule täiendavad avaldused, mis registreeriti haldusasjas nr 3-21-2229. C.C. selgitas 03.10.2021. a avalduses, et käis 30.09.2021 perearsti vastuvõtul, kus palus luba kartserikaristuse kandmise ajal võimlemismati kambrisse saamiseks ning päevaseks ajaks vähemalt ühe madratsi kambrisse jätmiseks. Perearst aga teatas, et annab seljalihaste tugevdamiseks harjutused, mida on võimalik teha seistes, siis, kui meditsiiniõde puhkuselt naaseb.
7.Viru Vangla esitas haldusasjas nr 3-21-2229 05.10.2021 kohtule C.C. 23.09.2021. a ja 27.09.2021. a vaided ning Viru Vangla 30.09.2021. a otsuse nr 6-12/393-2 viimase vaide tagastamise kohta. Vangla leidis, et C.C. ei ole esitanud 26.09.2021 kohtule kaebust ning tema selgeks sooviks oli täiendada varasemalt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi.
8.C.C. esitas 10.10.2021 Tartu Halduskohtule taotluse tõendite juurdevõtmiseks haldusasja nr 3-21-1557 juurest (vangla tõendid ja sissekanded kuupäevadest 06.12.2016, 03.04.2017, 05.09.2017, 11.06.2018 ja 26.02.2018 ning puuet ja töövõimet tõendavad dokumendid alates 2011. aastast), leides, et tõendid on asja õigeks otsustamiseks vältimatult vajalikud. Kohus registreeris taotluse haldusasja nr 3-21-2224 juurde, kuna C.C. palus võtta nimetatud tõendid 22.09.2021. a kaebuse juurde.
9.C.C. esitas 17.10.2021 kohtule täiendavad avaldused (saabusid kohtusse 19.10.2021). Ühes neist selgitab ta kohtule täiendavalt, millised raskused kaasnevad talle kartseris viibimise ajal päevaseks ajaks madratsite äravõtmisega ja talle madratsite tassimisel abilise abi võimaldamata jätmisega. Teises avalduses palub kaebaja: 1) tunnistada VSkE § 51 osa, milles minister teeb vanglale edasivolituse kehtestada telefoni kasutamise aeg ja kestus vangla kodukorras, ning sama lõike esimene lause, mille järgi võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas, põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tühistada Viru Vangla kodukorra punktid 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 ning kohustada vanglat võimaldama suletud kambrites viibivatel kinnipeetavatel helistada vähemalt 3 x 30 minutit nädalas esmase õiguskaitse korras.
10.C.C. esitas kohtule avalduse ka 18.10.2021 (saabus kohtusse 20.10.2021). C.C. märgib, et vaidlustas 23.09.2021 vangla tegevuse kartserikaristuse täideviimisel ja täiendas vaiet
3-21-2224 27.09.2021. C.C. palus vanglal kartserikaristuse kandmise ajaks tagastada isiklikud ajalehed, õppekirjandus, raamatud, võimlemismatt, käekell, veekeedukann, vangla antud jope, poest ostetud söök-jook ja madrats päevaseks ajaks, ning võimalust kasutada talle määratud abilist voodivarustuse tassimisel ja voodi tegemisel ning arsti määratud veloergomeetrit 30 minutit iga päev. C.C. ei nõustu vangla 30.09.2021. a otsusega, millega vangla tagastas tema vaide põhjendusega, et vaidemenetluses ei saa nõuda VSkE sätete tühistamist (mida taotleja ei teinudki) ning et ülejäänud osas on ta kaotanud vaideõiguse. C.C. palus tunnistada vangla 30.09.2021. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/393-2 õigusvastaseks ja selle tühistada ning tuvastada, et teda hoiti 22.09.2021–18.10.2021 õigusvastastes ja alandavates oludes. C.C. palub esmase õiguskaitse korras keelata vanglal hoida teda kartseris selliselt, et ta ei saa päevasel ajal kasutada madratsit, võimlemismatti, veloergomeetrit, veekeedukannu, jopet, käekella, raamatuid ning enda tellitud ajalehti. Lisaks palub ta tühistada käskkirjad, millega talle kartserikaristused määrati ning peatada esmase õiguskaitse korras nende täitmine.
11.Tartu Halduskohus liitis 18.10.2021. a määrusega asjad nr 3-21-2224 ja nr 3-21-2229 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-21-2224 (resolutsiooni p 1). Kohus märkis, et pärast asjas nr 3-21-2229 Viru Vanglalt vaidlust puudutavate dokumentide ja vastuse saamist võis järeldada, et C.C. sooviks võis olla 22.09.2021. a ja 26.09.2021. a avaldustega kohtule ühe terviku esialgse õiguskaitse taotluse esitamine, mitte täiendavalt tühistamiskaebuse esitamine. Nendel põhjustel esines kohtu hinnangul vajadus asjad nr 3-21-2224 ja nr 3-21-2229 liita ning menetleda nendes registreeritud avaldusi koos ühtse esialgse õiguskaitse taotlusena. Sama määrusega jättis kohus C.C. esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis talle tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse täpsustamiseks. Kohus selgitas C.C.le tema taotlustega seonduvat ning tal tuli kohtule lühidalt ning konkreetse loeteluna välja tuua need abinõud, mille kohaldamist ta esialgse õiguskaitse taotluses soovib. C.C.l tuli ka täpsustada, kas tema sooviks oli esitada kohtule muu hulgas tühistamiskaebus või nõustub ta kohtu tõlgendusega, et tegemist on tervikuna esialgse õiguskaitse taotlusega.
12.C.C. esitas 25.10.2021 vastuse kohtu 18.10.2021. a määrusele. C.C. selgitab, et ta on kartserist vabastatud, mistõttu puudub alus tavapärase esmase õiguskaitse taotluse esitamiseks. C.C.l on kandmata 130 päeva kartserikaristust (kohus peatas kohtuasjas nr 3-21-2152 kolme käskkirjaga määratud, kokku 130 päeva pikkuse kartserikaristuse täitmisele pööramise 15.10.2021. a määrusega – kohtu märkus). C.C. palub juhul, kui talle määratud 130 päeva kartserikaristust pööratakse täitmisele, kohustada esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglat võimaldama tal kasutada karistuse kandmise ajal veloergomeetrit arsti nimetatud mahus, andma võimlemiseks vajalik võimlemismatt, jätma talle kartserisse vähemalt üks madrats päevaseks ajaks ning andma talle õppekirjandus, tema tellitud ajalehed (või põhjendama ajalehtede keelamist kirjalikult) ja käekell. C.C. palub tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Viru Vangla 30.09.2021. a otsus nr 6-12/393-2, millega vangla tagastas tema vaide. C.C. palub veel kohustada vanglat jätma talle kartserikambrisse vaides ja selle täienduses nimetatud esemed ning võimaldama tal kasutada veloergomeetrit ja talle määratud abilist. Kaebuse menetlemise käigus palub C.C. kontrollida ka tema nimetatud VSkE sätete põhiseaduspärasust ning sellest tulenevalt Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punkti 3 õiguspärasust. C.C. palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
13.Tartu Halduskohus palus 12.11.2021. a kohtunõudes Viru Vanglal kohtule teatada, kas vangla on lahendanud C.C. vaide, mis registreeriti 24.09.2021 nr-ga 6-10/27868-1, ja/või selles
3-21-2224 sisalduvad taotlused. Viru Vangla teatas 16.11.2021 kohtule, et käsitas C.C. pöördumist taotlusena, mitte vaidena, kuid ei olnud veel pöördumist lahendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tartu Halduskohus liitis 18.10.2021. a määrusega haldusasjad nr 3-21-2224 ja nr 3-21-2229 ühte menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-21-2224). Kuigi kohus märkis selles määruses, et käsitab C.C. avaldusi kui ühtset esialgse õiguskaitse taotlust, ning palus C.C.l teatada, kas tema tahe on esitada lisaks esialgse õiguskaitse taotlusele ka kaebus, ei ole C.C. kohtule seda selgesõnaliselt märkinud. Siiski võib C.C. 25.10.2021. a vastusest kohtule aru saada, et tema tahe on suunatud nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka kaebuse esitamisele. Kuivõrd taotluse aluseks olnud asjaolud on menetluse kestel muutunud, palus kohus 18.10.2021. a määruses taotluse selguse huvides C.C.l lühidalt ning konkreetse loeteluna välja tuua need abinõud, mille kohaldamist ta esialgse õiguskaitse taotluses soovib. Sellest tulenevalt lähtub kohus taotluse ja kaebuse sisustamisel üksnes C.C. 25.10.2021 esitatud vastusest ega arvesta muu hulgas kaebaja taotluseid tema 17.10.2021. a ja 18.10.2021. a avaldustes. Kaebajal oli võimalus pärast Tartu Halduskohtu 18.10.2021. a määruse saamist kõik oma nõuded ja taotlused, mille läbivaatamist ta praeguses asjas soovib, 25.10.2021. a avalduses välja tuua.
15.C.C. palub 25.10.2021. a avalduses kohtul tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Viru Vangla 30.09.2021. a otsus nr 6-12/393-2, millega vangla tagastas tema vaide, ning kohustada vanglat võimaldama tal kasutada kartserikaristuse kandmise ajal veloergomeetrit ja määratud abilise abi ja jätma talle kartserikaristuse kandmise ajaks kambrisse tema vaides ja selle täienduses nimetatud esemed, s.o võimlemismatt, õppekirjandus, tema tellitud ajalehed, käekell, veekeedukann, isiklik toit ja jook ning päevaseks ajaks vähemalt üks madrats (kohus mõistab siinkohal kaebajat selliselt, et ta on pidanud vaideks ja vaide täienduseks tema 23.09.2021 ja 27.09.2021 vanglale vaide blanketil esitatud pöördumisi). Kaebaja taotlust kontrollida Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punktis 3 sätestatud kohustuse õiguspärasust tõlgendab kohus kui seda kohustust ette nägeva sätte tühistamise nõuet (ka vaidemenetluses palus kaebaja selle piirangu tühistamist). Kohus märgib, et alates 01.06.2021 sisaldub lukustatud kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava (sh voodivarustuse äraandmine kell 06.00–07.00 ja voodivarustuse kätteandmine kell 20.00–20.45) Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punktis 4 (kodukorda on vastavas osas muudetud 31.05.2021. a käskkirjaga nr 1-1/64). Seega tõlgendab kohus kaebust selles osas Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punkti 4 osalise tühistamise nõudena. Lisaks palub C.C. 25.10.2021. a avalduses juhul, kui talle määratud 130 päeva kartserikaristust pööratakse täitmisele, kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras võimaldama talle karistuse kandmise ajal kasutada veloergomeetrit arsti nimetatud mahus, andma võimlemiseks vajalik võimlemismatt, jätma talle kartserisse vähemalt üks madrats päevaseks ajaks ning andma kambrisse õppekirjandus, tema tellitud ajalehed (või põhjendama ajalehtede keelamist kirjalikult) ja käekell.
Viru Vangla kohustamise nõue andma kaebajale kartserikaristuse kandmise ajaks kambrisse võimlemismatt, õpikud ja teatmeteosed, käekell, tema tellitud ajalehed, veekeedukann, madrats päevasel ajal, isiklik toit ja jook ning võimaldama tal kartserikaristuse kandmise ajal kasutada veloergomeetrit ja abilise abi
16.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette
3-21-2224 kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebajale on kohustamis- ja tühistamisnõude esitamiseks ette nähtud kohustuslik vaidemenetlus VangS § 11 lg-s 5. Selle sätte kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
16.1.Kaebaja esitas 23.09.2021 vaide blanketil Viru Vanglale adresseeritud taotluse (dtl 45– 49), et vangla tagastaks talle kartserikaristuse ajaks õpikud ja teatmeteosed, käekella, võimlemismati, tema tellitud ajalehed ja veekeedukannu; võimaldaks tal kasutada veloergomeetrit ja abilise abi; ning jätaks talle ühe madratsi päevaseks ajaks kambrisse.
16.2.Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja 23.09.2021. a pöördumist tuleb käsitada taotlusena pöördumises soovitud esemete väljastamiseks kartserisse ning kartserikaristuse kandmise ajal talle veloergomeetri kasutamise ja abilise abi võimaldamiseks. Praegusel juhul on selge, et kaebajalt nimetatud esemete äravõtmine ja talle soodustuste edasine mittevõimaldamine kaasnes tema suhtes kartserirežiimi kohaldamisega. Seega ei olnud tegemist eraldiseisvate vangla toimingutega, mida kaebaja oleks saanud vaidemenetluse korras vaidlustada, vaid kaebajal tuli esmalt esitada vanglale taotlus toimingute sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3) ja vangla poolt toimingute tegemisest keeldumisel vaie ettekirjutuse tegemiseks toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3).
16.3.Viru Vangla teatas 16.11.2021 kohtule, et ei olnud kaebaja 24.09.2021. a taotlust veel lahendanud. Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 11.1.5 on kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et ka olukorras, kus vangla jätab kaebaja taotluse (praegusel juhul kohustamistaotluse asjade andmiseks ja soodustuste saamiseks) tähtaegselt lahendamata, pidi kaebaja esitama vanglale vaide tema taotluse lahendamiseks ning asjade andmiseks ja soodustuste võimaldamiseks kohustamise nõudes (vt RVastS § 6 lg 3 teine lause). Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise vaide vanglale esitanud. Seega, kuna kaebaja ei ole vanglale esitanud kohustamisvaiet, siis ei ole ta kohustamisnõudes nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus kohustamisnõudes ei ole seetõttu kohtus lubatav.
16.4.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus C.C. kaebuse Viru Vangla kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punktis 4 sätestatud kohustuse, anda kartseris päevaseks ajaks ära madrats, tühistamise nõue
17.Kaebaja palub kohtul tühistada Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punktis 4 sätestatud kohustus, et kartserikambris viibides tuleb päevaseks ajaks ära anda voodivarustus.
17.1.C.C. esitas 27.09.2021 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide (dtl 54–55), milles palus lisada esitatud vaie juba 23.09.2021 vanglale esitatud vaide juurde. Vaides palus C.C. muu hulgas tühistada kodukorras sätestatud kohustuse madratsi äraandmiseks päevasel ajal kartserikaristuse kandmise ajal. Viru Vangla tagastas C.C. vaide 30.09.2021, kuna leidis, et vaie kodukorra vastava punkti vaidlustamiseks on esitatud tähtaega ületades.
17.2.Kohus selgitab, et kaebus Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punktis 4 sätestatud kohustuse tühistamiseks on lubatav vaid juhul, kui kaebaja vaie on tagastatud ebaõigesti. Seega peab kohus hindama, kas Viru Vangla 30.09.2021. a otsus nr 6-12/393-2 (dtl 52–53) on vastavas
3-21-2224 osas õiguspärane. Kui kohus leiab, et vangla tagastas vaide ebaõigesti, tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue lugeda täidetuks. Vastupidisel juhul esineb alus kaebuse tühistamisnõude osas tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
17.3.HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Praeguses asjas vaidlustas kaebaja vaidemenetluse korras Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 punktis 4 sätestatud kohustust anda kartseris viibimise ajal päevaseks ajaks ära voodivarustus. Viru Vangla kodukord on üldkorraldus, s.t see on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele (HMS § 51 lg 2). Kuivõrd kodukorrast tulenev kohustus anda kartserikaristuse kandmisel madrats päevaseks ajaks ära avaldab kinnipeetavale mõju hetkest, kui ta viibib kartserikambris, tuleb kaebus selle tühistamise nõudes esitada 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel kaebaja suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-95-07).
17.4.Menetlusosalised on eri meelt selles, millal hakkas voodivarustuse päevaseks ajaks ära andmist ette nägev kodukorra punkt kaebajale mõju avaldama. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja viibib Viru Vanglas alates 03.01.2017 ning ta kandis kartserikaristust 09.12.2019–17.12.2019 (vangla 03.12.2019. a käskkirja nr 6-3/890-1 alusel), avaldasid kartserikaristusega kaasnevad piirangud, sealhulgas kodukorra päevakavas sätestatud kohustus anda päevaseks ajaks ära madrats, talle mõju juba detsembris 2019. Vastustaja on seisukohal, et sellest hetkest hakkas kulgema kodukorra punkti vaidlustamise tähtaeg, mis lõppes 16.01.2020. Seetõttu on vastustaja hinnangul vaie kodukorra vastava punkti vaidlustamiseks esitatud tähtaega ületades. Kaebaja märgib, et ta paigutati 09.12.2019 kartserisse ning ta esitas samal päeval vanglale vaide (nr 6-12/480-1), milles palus jätta madratsid päevaseks ajaks kambrisse, sest ta vajab neid selja puhkamiseks. Vangla tagastas vaide 08.01.2020. a otsusega nr 6-12/480-2 vaideõiguse puudumise tõttu, sest selleks hetkeks oli kaebaja olnud 23 päeva tavarežiimil. 2019. aastal oli kaebaja tervislik seisund parem ning madratsita olemine päevasel ajal avaldas talle seetõttu ka väiksemat mõju kui praegu. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et vangla jättis tema vaide õigusvastaselt menetlemata (dtl 79–82). Eelnevast nähtub, et kaebaja möönab, et madratsi päevaseks ajaks ära andmine avaldas talle mõju juba detsembris 2019, kuid leiab, et kuna mõju oli praeguse olukorraga võrreldes väiksem, pidi vangla tema vaide sisuliselt lahendama. Kohus kaebajaga ei nõustu. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine ei saa sõltuda üldkorraldusest tuleneva mõju määrast ehk sellest, kas mõju on minimaalne või tugev. Oluline on see, kas piirang või kohustus üldse isikule mõju avaldas. Kui üldkorralduse alusel on isiku suhtes sooritatud toiming või antud haldusakt, avaldab see mõju isiku õigustele koheselt pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kodukorra lisast 1.8 tulenev kohustus anda kartserikaristuse kandmise ajal päevaseks ajaks ära madrats hakkas kaebajale mõju avaldama detsembris 2019 ning selle vaidlustamise tähtaeg lõppes jaanuaris 2020. Kaebaja esitas vaide 27.09.2021, seega tähtaega ületades.
17.5.HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada sama seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna tegelikust vaidetähtaja lõpust on möödunud rohkem kui üks aasta, siis on vaidetähtaja ennistamine välistatud (HMS § 34 lg 3). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Viru Vangla jättis õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata, on kaebaja vaie ka õiguspäraselt tagastatud.
17.6.Kuna Viru Vangla 30.09.2021. a otsus nr 6-12/393-2 on õiguspärane vähemalt osas, milles vangla tagastas kaebaja vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.8 kehtetuks tunnistamiseks
3-21-2224 kartserikaristuse ajal päevaseks ajaks voodivarustuse äraandmist ettenägevas osas, siis ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust vastava tühistamisnõude osas nõuetekohaselt läbituks lugeda. Kaebus selles tühistamisnõudes kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Viru Vangla 30.09.2021. a otsuse nr 6-12/393-2 õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise nõuded
18.Viru Vangla 30.09.2021. a otsus vaide tagastamise kohta ei ole haldusakt, kuna see ei vasta HMS § 51 lg 1 tunnustele. Vaide tagastamise näol on tegemist menetlustoiminguga (HMS § 106 lg 1), mille vaidlustamise võimalus on piiratud. Sellise menetlustoimingu osas on võimalik taotleda üksnes õigusvastasuse tuvastamist, kuid seda ilma lõplikku toimingut vaidlustamata üksnes juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja lõplikust toimingust sõltumatuid õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Kuna kaebaja märkis kaebuses, et taotleb vangla otsuse õigusvastaseks tunnistamist ja palub selle tühistada, kuid tegemist ei ole haldusaktiga, mille tühistamist ta saaks nõuda, käsitab kohus kõnealust nõuet vangla otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudena (HKMS § 37 lg 1 p 6).
18.1.Kaebus Viru Vangla 30.09.2021. a otsuse nr 6-12/393-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vangla on nimetatud otsusega tagastanud kaebaja 27.09.2021. a vaide, milles kaebaja palus tühistada piirangud, mis seisnevad vaides nimetatud esemete ja soodustuste kartserikaristuse kandmise ajal kasutamise võimatuses, ning voodivarustuse ära andmist ette nägev kodukorra punkt. Vangla on õiguspäraselt leidnud, et kaebajal puudus ilmselgelt õigus õigustloovatest aktidest tulenevate piirangute vaidlustamiseks (HMS § 71 lg 2). Seega omab praeguses asjas vaide tagastamise õiguspärasus tähendust ainult sellest aspektist, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud VangS § 11 lg-st 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus on selles osas juba seisukoha võtnud (vt määruse p-d 16–17 ja nende alapunktid). Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav ning kohus tagastab kaebuse selles nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 3 alusel.
19.Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada kaebaja tõendite kogumise taotlust (võtta haldusasja nr 3-21-1557 materjalide juurest käesoleva asja juurde vangla tõendid ja sissekanded tervisekaarti kuupäevadest 06.12.2016, 03.04.2017, 05.09.2017, 11.06.2018 ja 26.02.2018 ning puuet ja töövõimet tõendavad dokumendid alates 2011. aastast), riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ning vangla sisekorraeeskirja sätete põhiseaduspärasuse kontrollimise taotlust. Esialgse õiguskaitse taotlus
20.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 25.06.2021–24.10.2021 kohta, s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta. Väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluste esitamisel.
21.C.C. märgib, et kui temale määratud 130-päevane kartserikaristus pööratakse täitmisele, palub ta esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võimaldama tal kasutada
3-21-2224 kartserikaristuse ajal veloergomeetrit ja võimlemismatti ning jätma talle kambrisse vähemalt üks madrats, õppekirjandus, tellitud ajalehed ja käekell.
21.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg 1 kohaselt peab esinema oht, et kaebaja õiguste kaitse osutub kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks, s.t esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega peavad kaebajale kaasnema pöördumatud tagajärjed.
21.2.Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et kui vangla käskkirjadega talle määratud distsiplinaarkaristused pööratakse täitmisele, peab ta kartseris viibides uuesti taluma kannatusi ja valu. Kohus märgib, et Viru Vangla on tõepoolest 13.09.2021. a käskkirjaga nr 6- 3/768-1, 16.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/779-1 ja 20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/787- 1 määranud kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kokku 132 päevaks. Kaebaja esitas 20.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirjade tühistamiseks, paludes ühtlasi peatada käskkirjade täitmine esialgse õiguskaitse korras (haldusasi nr 3-21-2152). Kohus küll tagastas 15.10.2021. a määrusega kaebuse, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne kord, kuid rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas käskkirjade täitmise. Kohus selgitas kaebajale, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kaebuse tähtaegse esitamise korral kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Kaebaja esitas 02.11.2021 kohtule uue kaebuse Viru Vangla eelnimetatud käskkirjade tühistamise nõudes, märkides, et kohustuslik kohtueelne menetlus on kaebuse esitamise hetkeks läbitud (kohus registreeris kaebuse kohtuasjas nr 3-21-2530). Seega on selge, et praegusel hetkel puudub oht, et vangla hakkaks vaidlusaluseid käskkirjasid täitma ning paigutaks kaebaja nende käskkirjade alusel kartserisse. Kohtul ei ole võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset edasiulatuvalt olukorras, kus kahjulike asjaolude saabumine on oletuslik. Kohus ei saa lähtuda eeldusest, et võib juhtuda, et kaebaja paigutatakse tulevikus uuesti kartserisse või tehakse seda mõne uue distsiplinaarkaristuse käskkirja alusel. Kaebaja saab ka ise edasistest distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoiduda ja seeläbi vältida tema kartserisse sattumist. Seega, kuna kaebaja ei viibi hetkel kartseris ja puudub reaalne oht, et vangla asuks täitma kaebajale 13.09.2021. a, 16.09.2021. a ja 20.09.2021. a käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristusi, ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse korras nõuda Viru Vangla kohustamist.
21.3.Arvestades eeltoodut, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
22.Kohus asendab asjas tehtava lahendi avaldamisel kaebaja nime tema terviseandmete ja eraelu kaitseks tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.