TAG Funds Management OĂ kaebus Finantsinspektsiooni 24.05.2021 otsuse nr 4.1-1/62 tĂŒhistamiseks ja kohustamiseks vaadata tema vĂ€ikefondi valitsejana registreerimise taotlus uuesti lĂ€bi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja â TAG Funds Management OĂ, volitatud esindaja Rene Lauk Vastustaja â Finantsinspektsioon, seaduslik esindaja Siim Tammer
Asja lÀbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TAG Funds Management OĂ kaebus ning tĂŒhistada Finantsinspektsiooni 24.05.2021 otsus nr 4.1-1/62 ja kohustada Finantsinspektsiooni TAG Funds Management OĂ 25.01.2021 taotlust uuesti lĂ€bi vaatama.
2.MĂ”ista Finantsinspektsioonilt TAG Funds Management OĂ kasuks vĂ€lja menetluskulud 1410 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.12.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses mĂ€rkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nĂ”us kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni vĂ”ib esitada 14 pĂ€eva jooksul apellatsioonkaebuse kĂ€ttetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale vĂ”i ĂŒlejÀÀnud apellatsioonitĂ€htaja jooksul, kui see on pikem kui 14 pĂ€eva.
TAG Funds Management Oà (edaspidi ka taotleja) esitas 25.01.2021 Finantsinspektsioonile (edaspidi ka FI) taotluse enda registreerimiseks vÀikefondi valitsejana investeerimisfondide seaduse (edaspidi IFS) tÀhenduses. Taotluse menetlus lÔppes FI 24.05.2021 otsusega nr 4.1-1/62
(edaspidi otsus), millega jĂ€eti TAG Funds Management OĂ taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kajasta TAG Funds Management OĂ esitatud ĂŒlevaade piisavas mahus teavet tema tegevusega seotud riskide kohta ning ei nĂ€htu, et taotleja oleks detailselt ja piisava hoolsusega olulisi riske kaardistanud ja analĂŒĂŒsinud. Taotleja ei tĂ€ida registrisse kandmiseks vajalikke tingimusi ja taotlus ei vasta IFS § 453 lg-s 2 sĂ€testatud nĂ”uetele. Olukorras, kus finantsjĂ€relevalvele ei ole esitatud kĂ”iki seaduses nĂ”utud andmeid, ei ole vĂ”imalik tĂ€ita finantsjĂ€relevalve jaoks seatud eesmĂ€rki. Taotleja soovib siseneda turule, millele on seatud kĂ”rgendatud nĂ”uded, mistĂ”ttu kaalub registreeringust keeldumine ĂŒle riive taotleja Ă”igustele.
2.TAG Funds Management OĂ (edaspidi kaebaja) esitas 24.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni (edaspidi vastustaja) 24.05.2021 otsuse nr 4.1-1/62 tĂŒhistamiseks ning kohustamiseks vaadata taotlus uuesti lĂ€bi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja seisukoht
3.1.Vastustaja jĂ€ttis tĂ€itmata selgitamiskohustuse ning vÀÀrkasutas kaalutlusĂ”igust. Kaebaja esitas vastustajale IFS § 453 lg 2 kohase taotluse ning informatsiooni Komisjoni delegeeritud 19.12.2012 mÀÀruse (EL) nr 231/2013, millega tĂ€iendatakse Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, ĂŒldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvĂ”imenduse, lĂ€bipaistvuse ja jĂ€relevalvega (edaspidi EL mÀÀrus) lisa 4 vormil, fondi lepingu ning riigilĂ”ivu tasumise tĂ”endi, misjĂ€rel algas tavapĂ€rane kĂŒsimuste-vastuste voor kaebaja ja vastustaja vahel. Ăhtegi abistavat materjali taotluse esitamiseks koostatud ei ole, vaid kujunenud on praktika, mille kohaselt esitatakse taotluse pĂ”hiline informatsioon lĂŒhidalt ning muu info esitatakse menetluses konkreetsetele kĂŒsimustele vastates. Vastustaja esitas kaebajale riskide kohta kĂŒsimusi ĂŒhel korral, pĂ€rast mida kinnitas vastustaja töötaja, et tĂ€iendavaid kĂŒsimusi ei ole. Sellest jĂ€reldas kaebaja, et esitatud info riskide kohta oli piisav. Otsuses jĂ”uti vastupidisele jĂ€reldusele ning selgitamiskohustuse tĂ€itmise ja puuduste kĂ”rvaldamise aja andmise asemel asuti seisukohale, et otstarbekas on jĂ€tta taotlus rahuldamata. Vastustajal on menetluse kĂ€igus selgitamiskohustus ning see on suurem olukorras, kus seadus ei tĂ€psusta, millist informatsiooni ja millises mahus tuleb esitada (sh riskide kohta).
3.2.Otsuses toodud meede ei ole sobiv, kuna vastustaja ei ole ise riskide kohta tĂ€iendavalt kĂŒsimusi esitanud. Samuti ei ole valitud meede vajalik ja mÔÔdukas, kuna alternatiivselt oli vastustajal vĂ”imalik nĂ”uda kaebajalt puuduste kĂ”rvaldamist. Vastustaja kĂŒsis kĂ”ike, mis tema hinnangul vĂ”ib tĂ€htsust omada ning kaebaja vastas vastustaja kĂŒsimustele ning pĂ€ringutele. Vastustaja kĂŒsimused ja kaebaja vastused on olnud vormivabad, mistĂ”ttu ongi ainuvĂ”imalik menetluse kĂ€ik kĂŒsimusi ja vastuseid vastastikku tĂ€psustada ja tĂ€iendada kuni need saavad lahendatud. Kuigi vastustaja viitab otsuses, et otsuste tegemise tingib ka menetluse senine kestus, siis menetlus on veninud vastustajast tingitult ning kui sellele vaatamata puudub haldusorganil piisav informatsioon, siis oleks vĂ”inud seda koostööaltilt kaebajalt kĂŒsida. Menetluses tekkis kaebajal Ă”iguspĂ€rane ootus, et vastustaja on kogu otsustamiseks vajaliku informatsiooni kĂŒsinud ja talle esitatud dokumendid ja informatsioon on otsuse sisuliseks tegemiseks piisavad.
3.3.Halduspraktika muutmine haldusmenetluse kestel, ilma kaebajale kohanemiseks vĂ”imalust andmata, ei ole lubatud. NĂ€ib, et otsusega viiakse ellu vastustaja halduspraktika muutmist vĂ€ikefondi valitsejate registreerimisel ilma seadusi muutmata. Senise halduspraktika muutmise eesmĂ€rk on suurendada registreerimisest keeldumiste arvu. Halduspraktika muudatuste sisu kajastub 24.05.2021 otsuse punktis 5.5, mille kohaselt soovib vastustaja kaalutlusĂ”iguse alusel otsustada, kas ja kui palju ta kĂŒsimusi esitab. Senine praktika on olnud aga selgelt suunatud 2 (9)
sellele, et kĂ”ik kĂŒsimused oleksid kĂŒsitud ja kĂ”ik kĂŒsimused oleksid saanud ammendava vastuse. Seejuures on tĂ€helepanuvÀÀrne, et Rahandusministeeriumile edastatud kirjas mĂ€rgib vastustaja, et tal puudub Ă”igus hinnata, kas info riskide kohta on piisav, vaid tal on Ă”igus hinnata, kas info riskide kohta on esitatud. Info riskide kohta kaebaja esitas.
3.4.Vastustaja vÀÀrkasutas menetlusĂ”igust, kuna 24.05.2021 otsuse projektile arvamuste ja vastuvĂ€idete esitamiseks antud tĂ€htaeg oli pĂ”hjendamatult lĂŒhike.
3.5.IFS § 453 lg 2 enda sĂ”nastus ei toeta vastustaja seisukohta, et siseriiklikult on soovitud minna Euroopa Liidus kehtestatud vĂ€ikefondivalitsejale kehtestatud miinimumnĂ”uetest kaugemale. Seda seisukohta ei toeta ka IFS seletuskirja tabel 20. Samasugust tĂ”lgendust toetab ka seletuskirja lisas 8 olev Euroopa Liidu Ăigusallikate ja eelnĂ”u kohaste sĂ€tete vĂ”rdlustabel, kus on nĂ€idatud ainult Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu 08.06.2011 direktiiv 2011/61/EL, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EĂ ja 2009/65/EĂ ning mÀÀruseid (EĂ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010, (edaspidi direktiiv) ĂŒlevĂ”tmine. Kui vaadata seletuskirjas § 453 kohta antud selgitusi, siis puudub seal igasugune viide sellele, et lisaks direktiivi nĂ”uetele soovitakse antud sĂ€ttega veel mingeid tĂ€iendavaid nĂ”udmisi kehtestada. Vastupidi, seletuskirja lk 383 alguses on vĂ€lja toodud, et fondivalitsejate registreerimise ja fondide kohta esitatava teabe kogumise eesmĂ€rk on saada ĂŒlevaade Euroopa fondituru mahust, selle suundumustest ja selle mĂ”just sĂŒsteemsetele riskidele, ei midagi enamat. Eelnevast on selge, et seadusandja tahe on olnud vĂ”tta ĂŒle direktiivi miinimumnĂ”uded ilma neile midagi lisamata ning selliselt on see ka kirja pandud.
4.Vastustaja seisukoht
4.1.Kaebus ei ole pĂ”hjendatud ning tuleb jĂ€tta rahuldamata. Otsus on Ă”iguspĂ€rane ning kuna see sisaldab valdavalt haldusmenetluses esitatud vĂ€iteid, siis jÀÀb vastustaja otsuses toodud seisukohtadele. Taotluse menetluses kohaldub haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) finantsinspektsiooni seadusest (edaspidi FIS) tulenevate erisustega. IFS § 453 lg 5 annab vastustajale Ă”iguse valida, kas taotluse nĂ”uetele mittevastavuse korral jĂ€tkata taotluse puuduste kĂ”rvaldamisega vĂ”i jĂ€tta taotlus rahuldamata. Kuigi vastustajal on Ă”igus nĂ”uda lisaandmeid vĂ”i -selgitusi (IFS § 453 lg 3), siis puudub vastustajal kaebaja soovitud mahus selgitamiskohustus ning kaebaja kirjeldatud viisil selgitamiskohustuse tĂ€itmine vĂ”ib ÀÀrmuslikul juhul viia olukorrani, kus vastustaja sisustab ja tĂ€idab avalduse fondivalitseja eest. IFS § 453 lg 2 mÀÀratleb ĂŒheselt isiku, kes on kohustatud esitama vastava avalduse ning ka selle nĂ”uded. VĂ€ide, et puudulikus Ă”igusruumis peaks vastustaja asuma taotlejat Ă”petama ja sisuliselt ise koostama seda, millised on taotleja fondi planeeritava Ă€ritegevuse peamised riskid, ei ole kohane ega pĂ”hine seadusel. Taotleja, kes oma fondi peamisi riske ei oska esitada, ei ole valmis ka vastavas valdkonnas tegutsema ega oma Ă”igust registreeringule. Ent isegi kui kohus selgitamiskohustust HMS § 36 lg 1 alusel möönab, siis ei tulene sellest sĂ€ttest ĂŒldist nĂ”ustamiskohustust. Kaebaja ei ole palunud riskide osas selgitusi ning sellised selgitusi ei saa vastustaja ka anda, kuna vastustaja ei saa kaebaja eest asuda sisustama planeeritava Ă€ritegevuse, fondide investeerimispoliitikate ja investeeringute peamisi riske. Tegu on selgelt juhatuse kohustusega IFS § 453 lg 2 ja lg 2 punkti 4 tĂ€henduses. Vastustaja mĂ€rgib otsuses, et kaebaja 31.03.2021 esitatud vastusest ei nĂ€htu, et ta oleks detailselt ja piisava hoolsusega riske kaardistanud ja analĂŒĂŒsinud. Seega on otsuses ĂŒheselt selgitatud, milles seisneb registrisse kandmiseks vajalike tingimuste tĂ€itmata jĂ€tmine ning puudub igasugune pĂ”hjus etteheideteks.
4.2.Etteheited kaalutlusÔiguse rikkumisest on alusetud. Seadusandja on nÀinud ette vÔimaluse nÔuda puuduste kÔrvaldamist. Tegemist ei ole kohustusega. Kaalutlused, miks vastustaja otsustas puuduste tÀiendava kÔrvaldamise asemel valida taotluse rahuldamata jÀtmise, on otsuses toodud. 3 (9)
Isegi kui vastustaja möönab, et tal tĂ€iendavaid kĂŒsimusi ei ole, siis sellele ei pea jĂ€rgnema positiivne otsus. Samuti on alusetu kaebaja etteheide halduspraktika muutusest. Isegi kui kaebaja esindaja on varasemalt taolistes menetluses osalenud, ei anna see alust eeldada, et kĂ”ik menetlused kulgevad ĂŒhtemoodi. Otsus tehakse konkreetse Ă€riĂŒhingu ning sellega seotud spetsiifiliste asjaolude alusel ning kaebaja ei ole varem luba taotlenud.
4.3.Vastustaja valitud meede oli sobiv, vajalik ja mÔÔdukas ning vastustaja jÀÀb selles osas otsuse punktides 4.5â4.8 ja 5.5. toodud seisukohtadele. Kaebaja taotlust ei jĂ€etud rahuldamata mitte pĂ”hjusel, et haldusmenetlus oli kestnud pikka aega, vaid pĂ”hjusel, et sedavĂ”rd olulise puuduse kĂ”rvaldamine ei oleks menetluses juba kulunud aega arvestades sama efektiivne.
4.4.Ka vĂ€ide menetlusĂ”iguse vÀÀrkasutusest on pĂ”hjendamatu, kuna otsuse projekt ei olnud kuigivĂ”rd pikk ning sarnase taotlusega kokku puutunud isikule ei saanud selle sisu olla ĂŒlemÀÀra keeruline. Kaebaja esitas otsusele sisulise arvamuse, mis kinnitab tĂ€iendavalt, et 5 kalendripĂ€eva oli seisukohtade esitamiseks piisav ning see ei piiranud kuidagi kaebaja Ă”igusi.
4.5.IFS § 453 sĂ”nastus on kooskĂ”las EL Ă”igusega, kuna vĂ”imaldab liikmesriigil valdkonda tĂ€iendavalt reguleerida ning kohaldada rangemaid eeskirju. Ehkki EL mÀÀruse ja direktiivi sĂ”nastus on IFS-ist erinev, siis on FI Ă”iguspĂ€raselt lĂ€htunud IFS-i sĂ”nastusest. Seega on kĂ€esoleval juhul EL-i Ă”iguse puhul tegemist minimaalse harmoniseerituse tasemega. Viidatud direktiivis, mÀÀruses ja mÀÀruse IV lisas sĂ€testatud aruande vormis on kĂ€sitletud minimaalselt nĂ”utavaid andmeid, mis ei takista siseriiklikult IFS § 453 lg 2 p 4 alusel rangemate nĂ”uete kehtestamist. SeetĂ”ttu tuleb Finantsinspektsioonile IFS § 453 lg 2 p 4 alusel lisaks riskipositsioonidele esitada ka tegevusega seotud riskid. Kaebaja viide eelnĂ”u seletuskirjale ei ole asjakohane, kuna on ĂŒldsĂ”naline ja selle alusel ei saa teha kaugeleulatuvaid jĂ€reldusi. Asjaolu, et seletuskirjas on tĂ€iendavate nĂ”udmiste kehtestamine kĂ€sitlemata, ei tĂ€henda, et seaduse sĂ”nastusest ei tulene EL-i Ă”igusest rangemad nĂ”uded. Lisaks on kaebaja viidatud lause teabe kogumise eesmĂ€rgi kohta seotud Euroopa SĂŒsteemsete Riskide NĂ”ukogu tegevusega, mitte ei kĂ€sitle ĂŒheselt andmete Finantsinspektsioonile esitamise eesmĂ€rki. Seega seletuskirjas kajastatu ei lĂŒkka kuidagi ĂŒmber asjaolu, et IFS-s on sĂ€testatud mĂ”neti rangemas vormis nĂ”uded, kui EL-i Ă”iguses. EbaĂ”ige on ka kaebaja vĂ€ide, et kui seletuskirja tabelis 20 (lk 376) on tegevusloata vĂ€ikefondi valitsejate puhul nimetatud kohalduva regulatsioonina alternatiivfondide direktiivi art 3 lg 3, siis Eesti siseriiklikult EL-i miinimumnĂ”uetest kaugemale minna ei ole soovinud. Samuti ei ole asjakohane kaebaja vĂ€ide, et vastavat seisukohta kinnitab ka seletuskirja lisa 8. IFS § 453 lg 2 nĂ€eb selgelt ette vĂ€ikefondi valitseja registreerimiseks esitatavad andmed ja dokumendid, sisaldades nii direktiivi art 3 lg-s 3 nimetatut kui ka fondi peamisi riske. Seega tuleneb nii seletuskirja tabelist 20 kui lisast 8, et IFS §-s 453 on tĂ”epoolest ĂŒle vĂ”etud minimaalselt nĂ”utav direktiivi art 3 lg 3. KĂŒll aga ei ole viidatud tabelist ja lisast loogiliselt jĂ€reldatav, et IFS § 453 lg 2 p-s 4 ei ole kehtestatud mĂ”neti rangemaid nĂ”udeid, kui viidatud art 3 lg-s 3.
4.6.Oludes, kus kaebaja ei tea niivĂ”rd olulist informatsiooni (konkreetse fondi peamisi riske) ja seda on vĂ€hemalt ĂŒhel korral ka kaebajalt tĂ€iendavalt kĂŒsitud, ei ole vĂ”imalik kaebajale vastavat tegevusĂ”igust anda. Otsuse punktis 3.3 on Finantsinspektsioon selgitanud, milles seisnes esitatud andmete ebapiisavus ning puudulikkus: âVĂ”ttes arvesse Taotleja investeerimispoliitikat, ei kajasta esitatud ĂŒlevaade Finantsinspektsiooni hinnangul piisavas mahus teavet Taotleja tegevusega seotud riskide kohta. Taotleja vastustest ei nĂ€htu, et Taotleja oleks detailselt ja piisava hoolsusega olulisi riske kaardistanud ja analĂŒĂŒsinud, mis vĂ”ib olla pĂ”hjuseks puuduliku teabe esitamisel.â Kaebuse lisast 6 (kaebaja vastused Finantsinspektsiooni kĂŒsimustele 31.03.2021) nĂ€htub, et kaebaja esitatud riskide analĂŒĂŒs piirdub 11. kĂŒsimuses toodud piiratud loeteluga, mida ei saa pidada struktureeritud ja analĂŒĂŒsitud riskide kaardistamiseks. Seejuures ei ole kaebaja pĂŒĂŒdnud ka pĂ€rast otsuse projekti kĂ€ttesaamist esitatud infot mingilgi mÀÀral tĂ€iendada. Kuna 4 (9)
konkreetse fondi tegevusega kaasnevad riskid vĂ”ivad tuleneda investeerimistegevusest, Ă”iguskeskkonna muutustest, investeerimisfondi varade hoidmisest vĂ”i hindamisest, operatsiooniriskidest ja huvide konfliktidest, siis oleks kaebaja pidanud oma taotluses eraldi kĂ€sitlema kĂ”iki nende valdkondadega seotud riske. Finantsinspektsioonile esitatud ĂŒlevaade kĂ€sitleb ainult ĂŒldiseid riske, mis tulenevad finantsturul tegutsemisest, ega arvesta kaebaja riskiprofiili, investeerimisstrateegiat ja Ă€riplaani. Selline teadmatus peegeldab selgelt mittesobimist vĂ€ikefondivalitseja sektorisse.
KOHTU PĂHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus on pĂ”hjendatud ning vaidlustatud otsus tuleb tĂŒhistada. Haldusakti Ă”iguspĂ€rasuse eeldused on toodud HMS §-s 54 ning selle kohaselt on haldusakt Ă”iguspĂ€rane, kui ta on antud pĂ€deva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Ă”iguse alusel ja sellega kooskĂ”las, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminĂ”uetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt pĂ”hjendamispuudusega ning kaalutlusvigadega ja see ei ole proportsionaalne.
6.Otsuse tegemise ja taotluse esitamise ajal kehtinud IFS § 453 lg 1 sĂ€testas, et Eestis asutatud vĂ€ikefondi valitseja, kes tegevusluba ei taotle, peab oma tegevuse registreerima viivitamata pĂ€rast fondi valitsemisega alustamist vĂ”i kui tal on kavatsus hakata usaldusfondi valitsema, sealhulgas tĂ€isosanikuna. Sama paragrahvi lĂ”ige 2 tĂ€psustab registreerimise korda ning taotluse esitamist. Selle sĂ€tte kohaselt esitab fondivalitseja juhatus Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning jĂ€rgmised andmed ja dokumendid EL mÀÀruse lisas 4 esitatud vormil (avaldus, andmed ja dokumendid ĂŒhiselt edaspidi IFS § 453 taotlus): 1) vĂ€ikefondi valitseja kontaktandmed ja pĂ”hikiri vĂ”i muu samavÀÀrne dokument; 2) valitsetavate fondide arv ja nende nimetused vĂ”i Ă€rinimed; 3) valitsetavate fondide moodustamise vĂ”i asutamise kuupĂ€evad ja millise riigi Ă”iguse alusel on need moodustatud vĂ”i asutatud; 4) teave fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguvÀÀrtuse kohta. IFS § 453 lg 2 aluseks on direktiivi artikkel 3, mille lg 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et lĂ”ikes 2 osutatud alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi AIF) valitsejad tĂ€idavad vĂ€hemalt jĂ€rgmisi nĂ”udeid: a) kuuluvad registreerimisele pĂ€ritoluliikmesriigi pĂ€devate asutuste juures; b) annavad registreerimisel oma pĂ€ritoluriigi pĂ€devatele asutustele enda ja oma valitsetavate AIF-ide identifitseerimisandmed; c) tutvustavad registreerimisel oma pĂ€ritoluriigi pĂ€devatele asutustele oma valitsetavate AIF-ide investeerimisstrateegiaid; d) teavitavad pĂ€ritoluliikmesriigi pĂ€devaid asutusi korrapĂ€raselt oma peamistest kaubeldavatest instrumentidest ning valitsetavate AIF-ide peamistest riskidest ja tĂ€htsaimatest riskikontsentratsioonidest, et pĂ€devad asutused saaksid korraldada tulemuslikku jĂ€relevalvet sĂŒsteemsete riskide ĂŒle, ning e) teavitavad oma pĂ€ritoluliikmesriigi pĂ€devaid asutusi juhul, kui nad enam ei vasta lĂ”ikes 2 osutatud tingimustele. Lisaks sĂ€testab lĂ”ige 3, et lg 3 ja 2 kohaldamine ei takista liikmesriike kohaldamast mĂ”ne lĂ”ikes 2 osutatud AIF-i valitseja suhtes rangemaid eeskirju. Direktiivi artikli 3 lg-t 3 tĂ€psustab EL mÀÀruse artikkel 5 ja artikkel 110.
7.Kohus möönab, et IFS § 453 lg 2 sÔnastus on ebaÔnnestunud, kuid normi tuleb siiski mÔista selliselt, et lisaks EL mÀÀruse lisale IV tuleb registreeringu taotlemisel vastustajale esitada ka 5 (9)
tÀiendavalt IFS § 453 lg-s 2 nimetatud andmed ja dokumendid. Seda seisukohta ei vÀÀra ka eelnÔu seletuskirjas toodud viited, mille kohaselt IFS § 453 lg 2 vastab direktiivi artikli 3 lg-le 3. IFS § 453 lg 2 reguleerib mh siseriikliku avalduse vorminÔuet ning selliselt on seda mÔistnud haldusmenetluses ka kaebaja. Seda jÀreldust ei muuda ka vastustaja kiri Rahandusministeeriumile1.
8.Vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes kohaldub registreerimiskohustus. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas vastustajale 25.01.2021 avalduse ning selle koosseisus andmed ja dokumendid EL mÀÀruse lisa IV vormil. Seejuures oli kaebaja taotluse esitamisel arvestanud, et menetluse kestel kĂŒsib vastustaja tĂ€iendavat informatsiooni ning dokumente. Vaidlust ei ole ka selles, et vastuseks vastustaja pĂ€ringule esitas kaebaja 31.03.2021 teabe fondi riskide kohta ning nende maandamise instrumendid2. Vastustaja jĂ€ttis taotluse rahuldamata 24.05.20213, kuna taotlus ei sisaldanud vastustaja hinnangul piisavas mahus teavet kaebaja tegevusega seotud peamiste riskide kohta4. Et taotluse rahuldamata jĂ€tmise oleks tinginud mĂ”ni muu puudus, seda vastustaja otsuses ei vĂ€ida.
9.IFS ei ava peamiste riskide mĂ”istet. Ehkki direktiivis ja EL mÀÀruses on eestikeelses versioonis samuti toodud vĂ€lja vajadus esitada peamised riskid, siis vĂ”ttes aluseks direktiivi ja EL mÀÀruse teised keeleversioonid5, on eestikeelse tĂ”lke âpeamiste riskideâ all tegelikult silmas peetud riskipositsioone. Fondi riskipositsioonid ning fondi peamised riskid ei ole samatĂ€henduslikud. Arvestades asjaolu, et registreerimiskohustuse eesmĂ€rgiks on vĂ”imaldada korraldada jĂ€relevalvet investeerimisvaldkonna sĂŒsteemsete riskide ĂŒle, siis siseriiklikult kehtestatud nĂ”ue esitada teave fondi peamiste riskide kohta, ei vĂ€lju registreerimiskohustuse eesmĂ€rgist. Seega peamiste riskide kohta teabe andmine on siseriiklik nĂ”ue ning tegemist on mÀÀratlemata Ă”igusmĂ”istega, mille sisustamise kohustus on vastustajal endal. MÀÀratlemata Ă”igusmĂ”istete kasutamisel ning nende sisustamisel on vastustajal oluliselt suurem selgitamiskohustus, et taotleja mĂ”istaks, mida temalt haldusmenetluses oodatakse ning haldusmenetluse lĂ”ppemisel saaks isik mĂ”ista, miks selline otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, punktid 17-18; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, punkt 26). Sel pĂ”hjusel ei nĂ”ustu kohus ka vastustajaga, et selgitamiskohustuse tĂ€itmine eeldab HMS §-st 36 tulenevalt adressaadi selgelt vĂ€ljendatud vastavasisulist taotlust. TĂ€iendav selgitamisvajadus vĂ”ib vĂ€ljenduda ilmneda ka adressaadi ja haldusorgani vahelisest suhtlusest vĂ”i Ă”igusaktidest enestest. Menetluse lĂ€bipaistvuse, sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse lĂ€biviija ĂŒks pĂ”hikohustusi (HMS § 3 lg 2, § 5 lg 2).
10.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja selgitamiskohustust tÀitnud ning see on viinud olukorrani, kus kaebaja ja vastustaja mÔistavad IFS § 453 lg 2 punktis 4 toodud kohustust esitada teave fondi peamiste riskide (edaspidi ka riskihinnang) kohta erinevalt. See nÀhtub nii kaebaja 31.03.2021 ekirjast6 kui ka esitatud vastuvÀidetest otsuse projektile7. Sellises olukorras oleks olnud loogiline ja kooskÔlas HMS-iga, et vastustaja selgitab kaebajale oma ootusi riskihinnangule ning vÔimaldab seelÀbi taotluses esineva puuduse kÔrvaldada.
11.Vastustaja kĂŒsis kaebajalt 16.03.2021 punktis 11 jĂ€rgmist: âPalume nimetada peamiseid riskid, mis vĂ”ivad Taotleja hinnangul plaanitava fondi tegevust mĂ”jutada ning selgitada, kuidas
Kaebuse lisa 7. Kaebuse lisa 6.
Kaebuse lisa 10.
Kaebuse lisa 10, otsuse punkt 3.3.
Kohus vÔrdles eestikeelset versiooni inglise ja prantsuse keelse versiooniga.
Kaebuse lisa 6.
Kaebuse lisa 9.
6 (9)
plaanib Taotleja neid riske vĂ€ltida vĂ”i maandada.â.8 Kaebaja vastas kĂŒsimusele 31.03.20219 ning vabandas muu hulgas ette juhuks, kui ta mĂ”istab vastustaja kĂŒsimust valesti. Vaidlust ei ole, et kaebaja tĂ”i riskidena vĂ€lja plaanitava fondi vĂ”imalikud riskid ning seejuures ei vĂ€ida vastustaja otsuses, et tegemist ei ole peamiste riskidega. Vastustaja vĂ€idab ĂŒksnes napisĂ”naliselt, et kaebaja esitatud ĂŒlevaade ei kajasta vastustaja hinnangul piisavas mahus teavet kaebaja tegevusega seotud riskide kohta. Otsuse eelnĂ”ust ega ka otsusest endast ei nĂ€htu, millises osas vastustaja kaebaja riskihinnangut ebapiisavaks peab vĂ”i miks kaebaja vĂ€ljatoodud riske ei saa pidada peamisteks riskideks, mida vastustaja kĂŒsis. Otsuses on ĂŒksnes toodud vĂ€lja konstateeriv vĂ€ide, et vastustaja jaoks ei ole vastus piisav. Kohtumenetluses tĂ”i vastustaja tĂ€iendavalt vĂ€lja, et kaebaja esitatud ĂŒlevaade kĂ€sitleb ainult ĂŒldiseid riske, kuid ei arvesta kaebaja riskiprofiili, investeerimisstrateegiat ja Ă€riplaani. Lisaks tĂ”i vastustaja kohtumenetluses vĂ€lja, et riskid vĂ”ivad tulenevad Ă”iguskeskkonna muutustest, investeerimisfondi varade hoidmisest vĂ”i hindamisest, operatsiooniriskidest ja huvide konfliktidest. JÀÀb arusaamatuks, miks sellise info esitamine ei olnud vĂ”imalik otsuses ning selle eelnĂ”us vĂ”i miks ei toonud vastustaja vĂ€lja neid juba 16.03.2021 e-kirjas. Seejuures mĂ€rgib kohus, et sedavĂ”rd ĂŒldsĂ”nalise juhise andmine kaebajale ei oleks olnud kuidagi kĂ€sitatav olukorrana, et vastustaja sisustab taotlust kaebaja eest.
12.Kohus nĂ”ustub vastustajaga, et IFS § 453 lg 5 annab vastustajale Ă”iguse nĂ”uda taotluses kas puuduste kĂ”rvaldamist vĂ”i jĂ€tta registreerimisavaldus rahuldamata, kuid tegemist on vastustaja kaalutlusĂ”iguse alusel tehtava otsusega. HMS § 4 lg 2 nĂ€eb ette, et kaalutlusĂ”igust tuleb teostada kooskĂ”las volituse piiride, kaalutlusĂ”iguse eesmĂ€rgi ning Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes pĂ”hjendatud huve. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sisuliselt kaalutlusĂ”igust teostanud, ehkki formaalselt see otsuses kajastub. Riigikohus on selgitanud, et taotluse lahendamisel on haldusorgan seotud taotluse eesmĂ€rgiga (Riigikohtu 04.03.2015 otsus nr 3-3-1-74-14, punkt 13). Praegusel juhul ei vastanud kaebaja taotlus IFS § 453 lg 2 punkti 4 nĂ”uetele ĂŒksnes sel pĂ”hjusel, et vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja antud teave riskide kohta piisav. Seega muus osas vastas kaebaja taotlus vastustaja hinnangul IFS § 453 lg 2 nĂ”uetele. Nii kohtumenetlusest kui ka otsusest jĂ€reldub, et vastustaja peab riskihinnangut vĂ”rreldes teiste taotluse osistega olulisimaks, kuid otsusest ei nĂ€htu, miks vĂ”rreldes ĂŒlejÀÀnud taotlusega on just riskihinnangu vastustaja ettekujutusele mittevastamine selline asjaolu, et selle tĂ€iendav tĂ€psustamine ei olnud pĂ”hjendatud vĂ”i et selle puudusest saab jĂ€reldada, et kaebaja ei ole pĂ€dev valdkonnas tegutsema.
13.IFS §-s 453 sĂ€testatud registreerimise eesmĂ€rgiks on saada ĂŒlevaade Euroopa fondituru mahust, selle suundumustest ja selle mĂ”just sĂŒsteemsetele riskidele10 ning kohus nĂ”ustub vastustajaga, et riskide hindamine on investeerimisfondi tegutsemisel olulise tĂ€htsusega. Hinnates aga vastustaja tegevust haldusmenetluses, siis on vastustaja riskihinnangu olemasolu asunud vÀÀrtustama alles otsuse tegemisel. Nimelt palus vastustaja esimest korda taotlust tĂ€psustada 22.02.2021 e-kirjas, kus aga ei ole toodud vĂ€lja, et taotluses puudub vĂ”i on ebapiisavalt esitatud teave fondi peamiste riskide kohta. Kui tegemist oleks taotluse aspektist kĂ”ige olulisemaga, nagu vastustaja vĂ€idab, siis oleks ju loogiline, et haldusorgan sellist puudust taotluses mĂ€rkab ning selle esmajĂ€rjekorras ka vĂ€lja toob. Nimelt eeldab haldusmenetluses kehtiv menetlusökonoomia pĂ”himĂ”te, et kui taotluses on kĂ”rvaldatavaid puuduseid ja haldusorgan valib nende kĂ”rvaldamise tee, siis tuleks pĂŒĂŒda tuua kĂ”ik puudused koheselt vĂ€lja. Alles 16.03.2021 e-kirjas tĂ”usetus peamiste riskide kaardistamine, kusjuures kĂŒsimus on tĂ”statatud kui muud taotleja tegevust puudutav kĂŒsimus.
Kaebuse lisa 3, kĂŒsimus 11. Kaebuse lisa 6.
Direktiivi preambuli punkt 17 ning IFS seletuskiri, mis on kĂ€ttesaadav www.riigikogu.ee lehekĂŒljelt
7 (9)
14.Haldusmenetluse materjalidest nĂ€htub, et kaebaja on vastanud vastustaja arvukatele kĂŒsimustele, sh kĂŒsimustele rahapesu tĂ”kestamisega seonduvalt, ning esitanud tĂ€iendavaid dokumente. Seevastu ei nĂ€htu aga otsusest, miks on vastustaja pidanud just riskihinnangu vĂ€idetavat ebapiisavust selliseks puuduseks, et tĂ€iendavate selgituste kĂŒsimine ei ole vĂ”imalik ning ainuvĂ”imalik otsus on jĂ€tta taotlus rahuldamata. Seejuures vĂ”ttes kinni vastustaja enda vĂ€itest, mille kohaselt on fondiga seotud riskide kaardistamine juhatuse ĂŒlesandeks, siis tĂ”usetub kĂŒsimus, et millisel Ă”iguslikul alusel on vastustajal vĂ”imalik ĂŒldse vĂ€ita, et kaebaja 31.03.2021 esitatud teave peamiste riskide kohta on puudulik. Praegusel juhul ei ole vastustaja andnud kaebajale mingit sisendit, millele riskihinnang vastama peab ning ka otsuses ei ole puudusi konkretiseeritud, mistĂ”ttu sellises olukorras ei olnud kaebajal vĂ”imalik ka puudust kĂ”rvaldada. Otsuses on ĂŒksnes konkretiseerimata vĂ€ide, et vastustaja hinnangul ei kajasta kaebaja esitatud ĂŒlevaade piisavas mahus teavet tegevusega seotud riskide kohta (otsuse punkt 3.3). Seejuures mĂ€rgib kohus, et IFS § 453 lg 2 punkt 4 ei kohusta vĂ€lja tooma teavet kĂ”ikide riskide kohta, vaid ĂŒksnes fondi peamiste riskide kohta. Vastustaja ei ole otsuses ega selle eelnĂ”us vĂ€lja toonud, miks ei saa kaebaja esitatud riske pidada fondiga seotud peamisteks riskideks. Vastustaja tĂ”i vastuseks kohtu kĂŒsimusele vĂ€lja erinevaid vĂ”imalikke riske, kuid kohtule ei nĂ€htu, et vastupidiselt kaebaja vĂ€ljatoodud riskidele tuleks vastustaja mĂ€rgitud riske kĂ€sitada fondi peamiste riskidena. Seega on otsus kontrollimatu.
15.Kohus nĂ”ustub kaebajaga, et otsuses toodud vĂ€ide, mille kohaselt on otsus eesmĂ€rgipĂ€rane, mÔÔdukas ja proportsionaalne, kuna haldusmenetlus on kestnud juba pikka aega, on pĂ”hjendamatu. Kohtu hinnangul on otsus selles osas formalistlik ning nĂ€itab kaalutlusĂ”iguse teostamise puudumist. Vastustaja vĂ€idab otsuses muu hulgas, et puuduste kĂ”rvaldamine ei ole pĂ”hjendatud, kuna taotluse menetlus on kestnud juba pikemat aega. IFS ei sĂ€testa registreerimistaotluse menetluse tĂ€htaega, kuid vaatamata sellele peab vastustaja haldusmenetluse aega sedavĂ”rd oluliseks kaalutluseks, et sellele viidates jĂ€tta taotlus puuduste kĂ”rvaldamise asemel rahuldamata. Otsusest ei nĂ€htu, miks vastustaja pidas taotluse menetluse tĂ€htaega kaalukamaks kaebaja huvist enda tegevuse registreerimiseks. Seda veel olukorras, kus kaebaja on menetluses kĂ”ikidele muudele vastustaja kĂŒsimustele ammendavalt vastanud ning muid puudusi taotluses ei ole. Seejuures on vastustaja jĂ€tnud lĂ€bivalt tĂ€helepanuta, et kaebaja on olnud valmis tĂ€psustama esitatud hinnangut (vt eriarvamus ja 31.03.2021 e-kiri). Eelnevast tulenevalt on paljasĂ”naline otsuses toodud vĂ€ide, et taotluse rahuldamata jĂ€tmine on vajalik meede, kuna eesmĂ€rki ei ole vĂ”imalik saavutada mĂ”ne teise, taotlejat vĂ€hem koormava meetmega, mis oleks vĂ€hemalt sama efektiivne. Otsuse eesmĂ€rgina on vastustaja otsuses mĂ€rkinud finantsturu usaldusvÀÀrsuse ning klientide huvide kaitsmise saavutamise (otsuse punkt 4.6). Otsusest ei nĂ€htu, kuidas sellise eesmĂ€rgi saavutamine oleks vĂ”imatu vĂ”i raskendatud, kui vastustaja oleks kaebajale öelnud, et ta mĂ”istis 16.03.2021 e-kirja kĂŒsimust vÀÀralt ning vastustaja eesmĂ€rgiks on laiapĂ”hjalise riskihinnangu saamine ning selles osas tuleb taotlust tĂ€psustada.
16.Ka vastuses eriarvamusele nĂ”ustub vastustaja, et puuduse kĂ”rvaldamist oleks vĂ”imalik kĂŒll nĂ”uda, aga seda ei peeta vajalikuks pĂ”hjusel, et informatsiooni esitamise kohustus on taotlejal ning kĂ”rgendatud nĂ”uetega sektorisse sisenemisel ei ole Ă”igustatud ootus, et haldusorgan kĂŒsib tĂ€iendavat informatsiooni kuni kĂ”ik puudused on kĂ”rvaldatud. Registreeringu keeldumise aluseks ei ole isiku ebausaldusvÀÀrsus vastustaja silmis (IFS § 453 lg 5).
17.Vastusena kaebaja vĂ€itele halduspraktika muutmise lubamatusest, nĂ”ustub kohus vastustajaga, et iga fondi peamised riskid vĂ”ivadki olla erinevad, mistĂ”ttu ei saa vĂ€listada, et kui mĂ”nel juhul on kaebaja esitatud kujul olnud riskide vĂ€ljatoomine piisav, siis ei pruugi see olla piisav praegusel juhul. Sel pĂ”hjusel ei ole asjakohased ka kaebaja vĂ€ited, et vastustaja on kindlasti halduspraktikat muutnud. Samas aga isegi kui nĂ”ustuda kaebajaga, et halduspraktika muutmine toimus, siis isegi kui haldusorgan vĂ”ib oma pĂŒsiva praktikaga anda aluse Ă”iguspĂ€rase ootuse 8 (9)
tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmÀrgil jÀtkata ebaÔiget halduspraktikat. EbaÔige halduspraktika jÀtkamist vÔi laiendamist ei saa nÔuda ka vÔrdse kohtlemise pÔhimÔttele toetudes (Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04).
18.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et otsus on Ă”igusvastane ja tuleb tĂŒhistada. Otsuse andmisel on rikutud kaalutlusĂ”igust ning otsus ei ole menetluse kĂ€iku arvestades proportsionaalne. Samuti ei vasta otsus pĂ”hjendamisnĂ”uetele, kuna vastustaja ei ole otsuses selgelt vĂ€lja toonud, miks kaebaja 31.03.2021 esitatud teave fondi peamiste riskide kohta ei ole piisav, et vastata IFS § 453 lg 2 punktis 4 sĂ€testatud nĂ”uetele. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et kaebaja ei esitanud riskianalĂŒĂŒsi koos eriarvamusega, ehkki kohtuistungil esitas kaebaja vĂ€ite, et tal oli riskianalĂŒĂŒs olemas ning selle pinnalt tehti ka 31.03.2021 esitatud kokkuvĂ”te11. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb pĂ”hjendatud ja vajalikud menetluskulud jĂ€tta vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 6). Kokku taotleb kaebaja menetluskulude hĂŒvitamist summas 2460 eurot, millest riigilĂ”iv on 15 eurot, tĂ”lkekulud 1050 eurot ning Ă”igusabikulud 1395 eurot.
20.Kohtu hinnangul ei ole tĂ”lkekulu pĂ”hjendatud. Nimelt tĂ”i ka kaebaja ise vĂ€lja oma e-kirjas, et kaebaja esitatud inglisekeelsed dokumendid ei oma vaidluse seisukohalt tĂ€hendust ning need on esitatud kohtule vaid pĂ”hjusel, et on osa esitatud avaldusest 12. Kohus vastas kaebajale, et tĂ”lgete esitamine ei ole vajalik, kui kaebaja hinnangul ei ole tĂ”endid asja lahendamiseks vajalikud13. Kohus ei tuginenud asja lahendamisel kaebaja esitatud inglisekeelsetele materjalidele, mistĂ”ttu ka nende tĂ”lkekulu ei olnud pĂ”hjendatud. Sel pĂ”hjusel ei pea kohus pĂ”hjendatuks mĂ”ista vastustajalt tĂ”lkekulu kaebaja kasuks vĂ€lja. Muus osas on aga menetluskulude taotlus pĂ”hjendatud ning tuleb rahuldada. Kokku tuleb vastustajal kaebajale hĂŒvitada 1410 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuisutngi helisalvestis kell 13:04:35 Kaebaja 17.09.2021 e-kiri.
Kohtu 17.09.2021 e-kiri.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.