Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 26. november 2021, Tartu 3-21-2169 Nikita Belani kaebus Tartu Vangla 15. juuli 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/126 tühistamiseks Nikita Belani määruskaebus Tartu Halduskohtu
24.septembri 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Nikita Belan Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Nikita Belani määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. septembri 2021. a määruse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 15. juuli 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/126 kinni peetava isiku Nikita Belani suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning lõpetas nende kohaldamise
9.septembri 2021. a käskkirjaga nr 2-21/1-2/181.
2.N. Belan esitas 14. septembril 2021 Tartu Vanglale võõrkeelse vaide, milles vaidlustab juba lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
3.Tartu Vangla jättis 17. septembri 2021. a otsusega nr 1-11/273-3 N. Belani võõrkeelse vaide menetlusse võtmata ning tagastas N. Belanile. Vangla selgitas, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-le 1 on haldusmenetluse keeleks eesti keel ja keeleseaduse § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Õigusaktid ei näe vanglale ette otsustusõigust kaaluda tõlke vajalikkust ning tõlkekuludest vabastamise võimalust. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 2 kohaselt võetakse enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist vangla kinnipeetavalt allkiri nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui kinnipeetaval on rahalised vahendid teenuse eest tasumiseks, siis võõrkeelset dokumenti tõlkijale ei edastata. Menetleja jätab võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata ning selgitab
dokumentide tõlkimise protsessi. 14. septembril 2021 inspektor-kontaktisik vestles kaebajaga ning selgitas talle tõlkimisprotsessi. Kinnipeetav keeldus tõlkimisteenuse eest maksmast.
14.septembri 2021. a seisuga oli N. Belani isikuarvel vabu vahendeid ligikaudu 177 eurot. 2017. aastal määrati kinni peetavale isikule riigikeele tasemeks B1. N. Belan on varem esitanud vanglale pöördumisi eesti keeles, seega võib tema võimalusi dokumentide tõlkimiseks pidada piisavaks.
4.N. Belan esitas 22. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja selgitab, et keeldus vaide eesti keelde tõlkimisest, kuna tal ei ole selle jaoks raha. Kaebajal on olemasolevat raha vaja toidu ja vitamiinide jaoks.
5.Tartu Halduskohus tagastas 24. septembri 2021. a määrusega N. Belani kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla 15. juuli 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/126 tühistamist. Kaebuse esitamine kohtule on vaide tagastamisel lubatav üksnes siis, kui haldusorgan on vaide tagastanud õigusvastaselt. Kui vaie tagastatakse õiguspäraselt, siis puudub kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigus, sest ta ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud. Tartu Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Tartu Vangla kinnitusel oli kaebajal
14.septembri 2021. a seisuga isikuarvel piisavalt vabu vahendeid tõlkekulude tasumiseks. Vangla väidet kinnitab kaebaja vabakasutuskonto väljavõte perioodi 25. mai 2021 kuni 24. september 2021 kohta. Puudub alus kahelda, et vangla selgitas kaebajale 14. septembril 2021 tõlkimise protsessi ning küsis nõusolekut vaide tõlkimisega seotud kulude kandmiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Kaebaja kinnitab tõlkekulude kandmisest keeldumist ka kohtule esitatud kaebuses. Oluline ei ole asjaolu, et kaebaja keeldus tõlkekulude kandmisest, kuna soovis vabu rahalisi vahendeid kasutada teisel otstarbel. Kuna kaebajal oli piisavalt vabu vahendeid tõlkekulude eest tasumiseks, kuid ta keeldus sellest, siis tagastati vaie õiguspäraselt. Vangla põhjendas nõuetekohaselt vaide tagastamist ja selgitas vaide tõlkimise protsessi.
6.N. Belan esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 24. septembri 2021. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et kui tema arvel on 177 eurot, siis see ei tähenda, et ta võib seda raha osaliselt kulutada tõlkimisele. Raha ei ole saadetud kaebajale dokumentide eesti keelde tõlkimise jaoks, vaid toidu ja vitamiinide jaoks. Tänasel päeval ei valda kaebaja eesti keelt nii hästi nagu 2017. aastal. Varasemalt eesti keeles esitatud avaldused ei ole põhjuseks väitele, et kaebaja valdab piisavalt eesti keelt. Kaebaja palus tõlkimisel eesti keele õpetaja abi. Kaebaja soovib teada, kas tal on õigus vaidlustada vene keeles vangla otsuseid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub tagastamisele.
8.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
9.N. Belan vaidlustab Tartu Halduskohtu 24. septembri 2021. a määrust, millega tagastati tema kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kaebaja ei nõustu enda vahendite arvelt vaide tõlkekulusid tasuma ning on seisukohal, et ei valda eesti keelt piisavalt, et esitada eestikeelne vaie.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et Tartu Vangla tagastas 17. septembri 2021. a otsusega nr 1-11/273-3 kaebaja vaide õiguspäraselt ning seetõttu saab lugeda, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Pärast võõrkeelse vaide esitamist
14.septembril 2021 vestles inspektor-kontaktisik kaebajaga ja selgitas tõlkimise protsessi. Määruskaebuses kaebaja sellele asjaolule vastuväited ei esita. Vestluses kontaktisikuga oli kaebajal võimalik küsida täiendavat teavet ja selgitusi vangla käskkirja vaidlustamise kohta ja võõrkeelse või eestikeelse vaide esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei andnud vangla kaebajale pärast võõrkeelse vaide esitamist täiendavat tähtaega eestikeelse vaide esitamiseks. Vaides esinenud puudusi ja tõlkimise korraldust selgitas kaebajale inspektor-kontaktisik
14.septembri 2021. a vestluse käigus, mistõttu ei saa täiendava tähtaja mitteandmist lugeda menetluskorra rikkumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajale pärast vestlust inspektor-kontaktisikuga võõrkeelse vaide tõlkimise protsess ja eestikeelse vaide esitamise võimalus teada, kuid ta jättis need võimalused põhjendamatult järgimata. Seega esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ennatlikult, eelnevalt nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Tartu Vangla on
17.septembri 2021. a otsuses selgitanud ka seda, et vaide menetlusse võtmata jätmine ei takista vaide esitamist uuesti eesti keeles, koos tõlkega eesti keelde või nende vangla vahendusel eesti keelde tõlkimist vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 sätestatud korras.
11.Määruskaebuses leiab kaebaja, et vaide tagastamise aluseks olnud asjaolusid ei saa niimoodi käsitleda nagu vangla on seda teinud ning soovib saada ringkonnakohtu arvamust. Ringkonnakohus jagab Tartu Vangla 17. septembri 2021. a otsuses nr 1-11/273-3 toodud selgitusi ja viiteid õigusaktidele haldusmenetluse läbiviimise kohta eesti keeles ja võõrkeelse dokumendi esitamisel tõlke nõudmisele ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Tartu Vanglal esines põhjendatud kohustus nõuda vaide esitamist eesti keeles ning kaebajal oli võimalus lasta vaie tõlkida või esitada vaie eesti keeles.
12.Määruskaebuses ei vaidle kaebaja vastu, et ta on eesti keelt õppinud ja lõpetanud B1 taseme eesti keele kursuse 2017. aastal. Arvestades seda, et vaide esitamisel ei pea kasutama keeleliselt keerulisi väljendeid, oluline on arusaadavalt esitada nõue ja vaide põhjused ning kaebaja on eesti keelt õppinud B1 tasemel, on küllaltki usutav, et kaebaja on võimeline esitama vanglale ka eestikeelse vaide vangla 15. juuli 2021. a käskkirja nr 2-21/1-2/126 vaidlustamiseks.
13.Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele ringkonnakohus selgitab, et kinnipeetava vanglasisesel kontol olevat vabaks kasutamiseks mõeldud raha saab kinnipeetav kasutada enda äranägemise järgi, kas vangla kauplusest ostude tegemiseks, vangla pakutavate teenuste kasutamiseks või ka oma õiguste kaitsmisel menetluskulude katteks (nt riigilõiv, tõlkekulud). Kaebaja vajab enda sõnul raha toidu ja vitamiinide ostmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaupluse teenuse kasutamine vältimatu ja kaebaja oleks saanud tema kontol olevat raha kasutada enda õiguste kaitseks, et lasta võõrkeelne vaie tõlkida eesti keelde. Kuna kaebaja vaide tõlkimist ei soovinud ning ise eestikeelset vaiet ei esitanud, oli vanglal alus võõrkeelne vaie tagastada. Vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Antud juhul oli kaebajal võõrkeelse vaide esitamise ajal piisavalt vahendeid, et lasta kahel leheküljel paiknev tekst tõlkida. Samuti on usutav, et kaebaja oskab piisaval määral riigikeelt, et vaie esitada eesti keeles.
14.Olukorras, kus halduskohus tagastas N. Belani kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja määruskaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust halduskohtu määruse tühistamiseks, on N. Belani võimalus ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene.
15.Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus tagastab N. Belani määruskaebuse Tartu Halduskohtu
24.septembri 2021. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.