Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1495
Haldusasi
OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13. juuli 2020. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardil sisalduva otsustuse tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja v.adv Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Agne Niido ja Toomas Korenev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
19.novembri 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1495 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-20-1495 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 13.07.2020 OÜ ATKO Liinid bussi registreerimisnumbriga 106BJH osas tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning koostas mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi th-2020-02566/1. Kontrollkaardist nähtuvalt tuvastati mootorist õlileke, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale (p 10 alap 8 ja p 12). Kontrollkaardi p-s 14 kajastub PPA otsus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele.
2.OÜ ATKO Liinid esitas 12.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 08.02.2021) PPA 13.07.2020 kontrollkaardi th-2020-02566/1 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja ei nõustu PPA haldusaktiga. Kaebaja korraldas viivitamatult pärast vaidlustatud haldusakti andmist sõiduki erakorralise ülevaatuse, mille käigus haldusaktis märgitud õlileket ei tuvastatud. PPA on ekslikult jõudnud kontrollaktis sedastatud järeldustele ning kontrollkaart on alusetu ja õigusvastane. Tegemist on olukorraga, kus akti kehtivusest hoolimata kaasneb kaebajale negatiivne mõju. Seetõttu on kaebaja esitanud nii tühistamis- kui tuvastamisnõude. Negatiivne mõju seisneb võimalikes sanktsioonides, mis on ette nähtud MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja kaebaja vahel sõlmitud Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu rikkumise eest. Kontrollkaart ei ole protokoll tõendi tähenduses. Kontrollkaarti allkirjastades tegutses bussijuht küll kaebaja nimel, kuid kontrollkaardilt ei nähtu, et tegemist oleks protokolliga, mida allkirjastades nõustub juht puuduste olemasoluga. Kontrollkaardil puudub ka koht, kuhu võimalikke vastuväiteid kirja panna. Juht on kontrollkaardi allkirjastanud selle kättesaamise tuvastamiseks, mitte andmete õigsuse kinnitamiseks. Vaidluse korral peab PPA tõendama koormava haldusakti andmise aluseid. PPA esitatud videofaililt nähtub, et PPA ametnik on filminud asfaltplatsil olevat musta laiku, mis juhuslikult asub kohas, kuhu on pargitud kaebajale kuuluv buss. Videolt ei nähtu, et kaebaja bussist tilguks õli. Kaebaja esitas 08.02.2021 täiendavas seisukohas vastuväite kohtu tegevusele. Vaatamata sellele, et kaebaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, määras halduskohus 18.01.2021 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) lisas 3 on määratletud, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Õlileke on oluline puudus lisa 3 p 8 tähenduses, mistõttu oli politseiametnikul kohustus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. PPA pädevuses on üksnes rikke/puuduse vaatluse teel tuvastamine ja selle fikseerimine kontrollkaardil ning kohustus suunata sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele, kui viga ei ole võimalik likvideerida kohapeal. 2(5)
3-20-1495 Kaebusest ei selgu, milliseid täiendavaid põhjendusi lisaks rikke/puuduse tuvastamise fakti kinnitusele peaks PPA veel esitama. Kontrollkaardi vorm on kehtestatud määrusega nr 114. Kontrollkaardil ei ole ette nähtud põhjenduste lahtrit. Seadusandja ei ole sätestanud vastustajale kontrollkaardi põhjendamise kohustust ega andnud haldusorganile kaalutlusruumi. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaalutlemiskohustust. Vaidlust ei saa olla selles, et õlileke tuvastati just kaebajale kuuluval mootorsõidukil registreerimisnumbriga 106BJH. Kontrollitoiming viidi läbi bussijuhi juuresolekul, kes tutvus kohapeal vormistatud kontrollkaardi andmetega ja kinnitas nende õigsust oma allkirjaga. Bussijuht oli teadlik, et õlilekke tuvastamise protsess on jäädvustatud videosalvestisele. Videolt on näha värske pinnasesse imbumata õlilaik ning mootoriõli torul värelev õlitilk, mis on kohekohe alla värskele õlilaigule kukkumas. Kaebaja väidab, et vaidlusalune sõiduk suunati kohe pärast toimunud kontrolli erakorralisele ülevaatusele, kus etteheidetavat viga ei tuvastatud. Maanteeameti veebilehe https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf andmetel on 13.07.2020 erakorralisele ülevaatusele suunatud sõiduk 106BJH IRISBUS CROSSWAY (VIN: VNESFR1600M015467) läbinud ülevaatuse alles 16.07.2020 teisel katsel, kuna esimese kontrolli tulemusel tuvastati lisaks ühele väheolulisele veale kolm varem fikseerimata olulist viga. Seega ei vasta tegelikkusele kaebuse väide, et kontrollitud buss läbis tehnoülevaatuse viivitamatult pärast kontrollimist. Kuigi vaidlusalusel bussil ei tuvastatud politsei poolt fikseeritud õlileket, ei anna see alust seada kahtluse alla 13.07.2020 tuvastatud puudusi. See tõendab üksnes, et tuvastatud rike suudeti kolme päeva jooksul likvideerida. Ükski kaebuses esitatud väide ei kinnita, et kontrollkaardi vormistamise ajal ei olnud kontrollitud bussil puuduseid. Vastustaja ei saa nõustuda väitega, et kontrollkaardi kehtivuse lõppemisest sõltumata on kaebaja õigustele tekkinud jätkuv negatiivne mõju. Kuna kaebaja kohustuseks oma lepingupartneri ees on tagada busside tehniline korrasolek, on tehniliselt mittekorras sõiduki erakorralisele ülevaatusele suunamisega saavutatud just lepingupartnerile meelepärane tagajärg – tehniliselt korras sõiduvahend kuni lepinguperioodi lõpuni.
4.Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2021 otsusega kaebaja 08.02.2021 vastuväite kohtu tegevusele ning kaebuse rahuldamata. Määruse nr 114 § 3 lg 1 kohaselt peab tehnonõuetele vastavuse kontrollimine liiklusjärelevalve käigus hõlmama vähemalt ühte järgnevatest tegevustest: 1) mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalne hindamine; 2) mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemine liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamine; 3) mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamine. Kontrollkaart nr th-2020-02566/1 ei ole määruse nr 114 § 3 lg-ga 1 vastuolus. Vastavalt sama määruse § 31 lg 1 p-le 1 toimub mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontroll visuaalselt. Määruse nr 114 §-s 4 sätestatakse, et mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu on esitatud määruse lisas nr 3 ja need jagunevad kolme kategooriasse – väheoluline rike või puudus (p 1), oluline rike või puudus (p 2), ohtlik rike või puudus (p 3). Kontrollaktis on toodud puudusena välja õlileke mootorist, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale. Vastavalt määruse nr 114 lisa 3 p-le 8.4.2. kontrollitakse sõiduki vedelikulekkeid vaatlusega ja mistahes ülemäärane vedelikuleke (v.a vesi), mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale, loetakse oluliseks rikkeks või puuduseks. Praegusel juhul on kontrolli teostanud 3(5)
3-20-1495 politseiametnik lekke visuaalselt fikseerinud ning see on kooskõlas PPA 01.10.2020 vastuse lisana esitatud videosalvestisega. Olukorras, kus riket või puudust ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada ja see jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus vastavalt määruse nr 114 § 5 lg 2 p-le 1 suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele. Kui erakorralisel ülevaatusel etteheidetavat viga (enam) ei tuvastata, ei saa sellest järeldada seda, et mootorsõiduk oli samas seisus ka kontrolli teostamise ajal. Kirjaliku vastuse juurde esitatud videosalvestiselt on õlileke või muu ülemäärane vedelikuleke nähtav. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatava haldusakti th-2020-02566/1 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks alust ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et kontrollimine ning kontrollkaardi vormistamine ei oleks toimunud määruses nr 114 ettenähtu kohaselt või kontrolli teostamisel ja vormistamisel oleks tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Kaebaja vastuväide kohtu tegevusele jääb rahuldamata, sest menetlusosalistel on olnud võimalik videosalvestist kontrollitava mootorsõiduki juures ülemäärase vedelikulekke või õlilekke avastamise kohta vaadata ning selle üheskoos ülevaatamine kohtuistungil ei annaks midagi sisulist juurde. Asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist on põhjendatud halduskohtu 18.01.2021 määruse p-s 3. Kui vaidluse põhiküsimuseks ongi rikke olemasolu või puudumine, ei aita asja arutamine kohtuistungil selle lahendamisele kaasa. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.OÜ ATKO Liinid palub 12.04.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.03.2021 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et PPA esitatud videosalvestiselt on õlileke või muu ülemäärane vedelikuleke nähtav. Näha on üksnes see, et bussi all asfaldil on tume plekk, kuid tuvastatav ei ole, millega on tegu – see võib olla ka vesi. Samuti ei nähtu mingisugust tilkumist ega „värelevat õlitilka, mis on kohe-kohe alla kukkumas“. Leket võiks tõestada torust õli tilkumine või voolamine, mitte „värelev tilk“, mis võis olla vaid kondensatsioon. Pleki tekkepõhjus ei nähtu videolt üheselt. Kui tegu on õliga, võiks see olla näiteks bussi õli lisamisel kogemata maha valatud õli. Videolt nähtub vaid, et buss on pargitud musta pleki kohale. Õlileket ei tuvastatud ka vahetult pärast haldusakti väljastamist toimunud erakorralises ülevaatuses. Koormav haldusakt tuleb jätta andmata, kui selle alused ei ole tõendatud. PPA rikkus uurimispõhimõtet ega kogunud haldusakti andmiseks piisavalt vajalikke tõendeid. PPA ei ole kontrollinud pleki tekkepõhjust ega pleki põhjustanud ainet. Halduskohus on kaebaja sellesisulised argumendid analüüsimata jätnud. Halduskohus jättis alusetult kohtuistungi korraldamata. Kohtuistungil oleks saanud vahetult uurida videosalvestist, millest on pooltel erinevad arusaamad. Vajadusel oleks saanud kaasata eksperdi või muu eriteadmistega asjatundja. Kaebajal on õigus asja läbivaatamiseks istungil.
6.PPA palub 13.05.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Vastustaja jääb varasema seisukoha juurde seda kordamata.
4(5)
3-20-1495
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Halduskohus on hinnanud õigesti asjas esitatud videosalvestist. Ka ringkonnakohtu arvates on sellelt nähtav õlileke mootorist, mis on ka eluliselt kõige usutavam versioon ja kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega (kontrollkaart). Kaebaja teoreetilised arutlused teemal, mis vedelik veel võis tilkuda või kas tegemist oli üldse lekkega, on oletuslikud ja eluliselt ebausutavad. Ringkonnakohtu hinnangul on bussil puuduse esinemine videosalvestise ja kontrollkaardiga piisavalt tõendatud, mistõttu on asjakohatud kaebaja etteheited PPA uurimispõhimõtte rikkumisest. Politseiametnik tuvastab puuduse üksnes visuaalsel vaatlusel ning politseiametnikul puudub igasugune mõistlik põhjus fikseerida puudust, mida tegelikkuses ei esine. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud on pikaajalise praktika jooksul (vt nt haldusasjad nr 3-19-271, 3-19-1039, 3-19-1338, 3-19-1339) olnud seisukohal, et kontrollkaardil on mootorsõiduki puuduste fikseerimisel menetlustoimingu protokolli tunnused. Kehtiv õigus ei näe ette, et kontrolli käiku ja kontrollimisel avastatud puudusi tuleks liiklusjärelevalve raames lisaks kontrollkaardi koostamisele täiendavalt dokumenteerida. Samuti ei tulene menetluskorrast, et visuaalsel kontrollimisel ilmnenud puuduste või rikete tuvastamiseks tuleks kohapealsele kontrollile lisaks koguda täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus on jätkuvalt nendel seisukohtadel. Õlilekke esinemine mootorist on oluline puudus, mida ilmselgelt ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Seetõttu oli politseiametniku kaalutlusõigus redutseerunud nullini ja ainuvõimalik valik oli suunata buss erakorralisele ülevaatusele (määruse nr 114 § 5 lg 2 p 1).
9.Esmaseks ja eelistatud menetlusviisiks halduskohtumenetluses on istungimenetlus, selles on kaebajal õigus. Praegusel juhul ei ole aga kohtuistungi pidamata jätmine halduskohtus selline menetlusnormi rikkumine, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Kaebaja väited videosalvestise vahetu uurimise vajalikkusest kohtuistungil ja võimalike ekspertide kaasamisest jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks, sest millekski selliseks ei ole kaebaja ringkonnakohtule taotlust esitanud ning ringkonnakohtu istungil ei viidanud kaebaja enam sellisele vajadusele ja midagi sarnast kohtuistungil ka ei toimunud. Asjaoludest ei nähtu, et vaidlusküsimus oleks kaebaja jaoks sedavõrd olulise tähtsusega, et see oleks HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi andnud aluse kohtuistungi pidamiseks vaatamata sellele, et tõendeid suuliselt uurida vaja ei olnud. Halduskohus on kaebaja kirjalikus menetluses nõuetekohaselt ära kuulanud ja andnud võimaluse tõendite esitamiseks ning vastaspoole tõenditele ja seisukohtadele vastuvaidlemiseks.
10.Eelnevast tulenevalt jääb OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.