OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2020 haldusakti nr th-2020-02566/1 tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja adv. Aldo Vassar; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.03.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet teostas 13.07.2020 kell 18:34 OÜ-le ATKO Liinid kuuluva bussi (registreerimismärk 106BJH) osas mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mille käigus tuvastati bussil mootoriõli leke. Selle kohta koostati vastavasisuline haldusakt th-202002566/1 ning suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele. Haldusaktil on ka vaidlustamisviide, mille kohaselt võis esitada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja tähtajal vaide või siis kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.
2.OÜ ATKO Liinid esitas 12.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2020 haldusakti nr th-2020-02566/1 tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
3.Kaebus võeti menetlusse Tallinna Halduskohtu 01.09.2020 määrusega. Politsei- ja Piirivalveamet on vastanud kaebusele 01.10.2020.
4.Tallinna Halduskohtu 18.01.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.OÜ ATKO Liinid esitas 08.02.2021 täiendava selgituse ja vastuväite kohtu tegevusele.
6.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 22.02.2021 oma täiendava seisukoha.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7.Kaebaja PPA väljastatud haldusaktiga ei nõustu ning selgitab, et korraldas viivitamatult peale vaidlustatava haldusakti andmist sõiduki erakorralise ülevaatuse, mille käigus ei ole haldusaktis märgitud õlileket tuvastatud. Kaebaja on sõlminud MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskusega 18.12.2012 Harju maakonna läänesuuna avaliku teenindamise lepingu. Vaidlustatavast haldusaktist tuleneb ilmselge negatiivne mõju ja tagajärjed kaebaja ja MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskuse vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu täitmisele ja kehtivusele.
8.Täiendavas 08.02.2021 seisukohas teatas kaeba, et ei nõustu asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas vastuväite kohtu tegevusele. Kaebaja leidis, et kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu. Kohtumääruse põhjendusest ei nähtu need konkreetsed kaalutlused, tuginedes konkreetselt praeguse haldusasja asjaoludele, millest johtuvalt saaks asuda seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda. Kohtuistungit oleks mh vaja ka sellepärast, et kohtuistungil saaks kõnealust tõendit vahetult uurida ja vajadusel kaasata ekspert või muu erialaste teadmistega asjatundja, kes saaks menetlusosalistele selgitada, mis videosalvestiselt täpsemalt nähtub. Kaebaja ei nõustu ka vastustaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa vaidlust olla selle üle, et 13.07.2020 kella 18.34 ajal tuvastati õlileke just nimelt kaebajale kuuluval mootorsõidukil (reg.nr 106BJH). Kaebaja hinnangul ei saa kontrollkaartide näol olla tegemist protokolliga tõendi tähenduses. Bussijuht küll on tegutsenud kaebaja nimel, allkirjastades kontrollkaardi, kuid kontrollkaardilt ei nähtu mitte kuidagi, et tegemist oleks protokolliga, mida allkirjastades nõustub juht välja toodud puuduste olemasoluga ning kinnitaks nende olemasolu. Juht on akti allkirjastanud vaid selle kättesaamise tuvastamiseks, mitte ei kinnita allkirjaga väidetud puuduseid. PPA peab vaidluse korral tõendama koormava haldusakti andmise aluseid. PPA on küll kohtule esitanud videofaili, kuid sellelt ei nähtu, et kaebaja bussilt õli tilguks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Politsei-ja Piirivalveamet kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.
9.1.Vastustaja tegevus kaebaja mootorsõiduki kontrollitoimingute teostamisel, samuti selle erakorralisele ülevaatusele suunamisel ja sõidukeelu kehtestamisel, on läbi viidud seadusega kooskõlas ning vastavalt sellel alusel kehtestatud nõuetele ja oli seetõttu igati õiguspärane.
9.2.Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 114) Lisas 3 on täpselt määratletud, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Õlileke on oluline puudus Lisa 3 punkti 8 tähenduses, mistõttu oli politseiametnikul kohustus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele. PPA pädevusse kuulub vaid rikke/puuduse vaatluse teel tuvastamine ja selle fikseerimine kontrollkaardil ning kohustus suunata sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele, kui viga ei ole võimalik likvideerida kohapeal.
9.3.Tuvastatud rikke olemasolu jäädvustamiseks ja hilisemate vaidluste ärahoidmiseks on politsei kõnealuse kontrollitoimingu fikseerinud video/helifailina. Videolt on selgesti näha, kuidas kontrollija liigub Balti jaama busside lõpp-peatuses politseisõidukist bussi reg.nr 106BJH juurde. Kaamerapilt suunatakse esmalt kontrollitava sõiduki numbrimärgile, seejärel alla vaadeldavale värskele (pinnasesse imbumata) õlilaigule ja sealt mootori all asuvale hõbehallile torule. Videol on selgesti näha hõbedasel torul värelevat õlitilka, mis on kohe-kohe alla (sellega täpselt kohakuti olevale) värskele õlilaigule kukkumas. Seejärel suundub kaamerapilt uuesti üles töötava mootori juurde, kust on näha silti, mis viitab, et tegemist on mootoriõli toruga. Videosalvestise taustaks on helifail, milles kirjeldatakse, kes, kus asukohas ja millist toimingut läbi viib ning kirjeldatakse detailselt kontrollimise käiku ja kommenteeritakse saadud tulemusi.
9.4.Kontrollkaartide kohustuslik vorm on kehtestatud määrusega nr 114. Põhjenduste lahtrit ei ole ette nähtud. Kaebaja viide HMS § 56 lõikes 3 sätestatud kaalutlemiskohustuse rikkumisele ei ole asjakohane. Kontrollitoiming viidi läbi kaebaja töötaja (bussijuhi) juuresolekul. Bussijuht tutvus vahetult kohapeal vormistatud kontrollkaardi andmetega ning kinnitas (tõendas) sealsamas nimetatud andmete õigusust oma allkirjaga.
9.5.Vastustaja peab vajalikuks viidata, et Maanteeameti veebilehe https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf andmetel on 13.07.2020 erakorralisele ülevaatusele suunatud sõiduk 106BJH IRISBUS CROSSWAY (VIN: VNESFR1600M015467) läbinud ülevaatuse alles 16.07.2020 teisel katsel, kuna esimese kontrolli tulemusel tuvastati lisaks ühele väheolulisele veale kolm varem fikseerimata olulist viga. Seega ei vasta kaebuse väide, et kontrollitud buss läbis tehnoülevaatuse viivitamatult pärast kontrollimist, tegelikkusele. Asjaolu, et bussid läbisid pärast kontrollaktide koostamist ja busside kordategemist erakorralise ülevaatuse märkusteta, ei muuda kontrollkaarte õigusvastaseks, sest tõendatud on, et kontrolli läbiviimise hetkel oli vastav oluline puudus või rike olemas.
9.6.Ei saa nõustuda kaebuse väitega, et vaidlustatava kontrollkaardi kehtivuse lõppemisest sõltumata on kaebaja õigustele tekkinud jätkuv negatiivne mõju. Kuna kaebaja kohustuseks on tagada oma lepingupartneri ees busside tehniline korrasolek, on tehniliselt mittekorras sõiduki erakorralisele ülevaatusele suunamisega saavutatud just lepingupartnerile meelepärane tagajärg.
10.Täiendavas 22.02.2021 seisukohas jäi vastustaja oma 01.10.2020 esitatud vastuse juurde ning vaidleb kaebaja kohtuistungi korraldamise taotlusele vastu. PPA pidas vajalikuks märkida, et kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi selgituste andmiseks ja ka vastustajalt vajadusel selgituste küsimiseks. On inimlikult mõistetav, et negatiivset asjaolu (rikke puudumine) on keeruline tõendada, aga kui põhimõtteliselt ongi vaidluse põhiküsimuseks rikke olemasolu või selle puudumine, siis asja arutamine kohtuistungil selle lahendamisele kaasa ei aita. Veel osundab vastustaja asjaolule, mille kohaselt on kaebaja esindaja oma 08.02.2021 avalduses märkinud, et sai kohtumääruse kätte alles samal päeval, kuid ei ole põhjendanud menetlusdokumendi volitajale edastamisega viivitamist ega esitanud sõnaselget taotlust tõendite esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega alus menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks puudub, aga kui kohus otsustab kaebuse
rahuldamise kasuks ja jätab kaebaja õigusabikulud vastustaja kanda, tuleb arvesse võtta, et kaebaja ja tema esindaja vahel kokku lepitud tunnihinda ei saa aluseks võtta. Seda peab lähtuvalt kaasuse keerukusest ja mahukusest vähendama.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2020 haldusakti nr th2020-02566/1 ning taotletud selle tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Tegemist on mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardiga, millest nähtuvalt teostati 13.07.2020 OÜ-le ATKO Liinid kuuluva bussi, registreerimismärgiga 106BJH, tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja mille tulemusena suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele.
12.Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatust ja korda reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrus nr 114 (edaspidi ka määrus nr 114) ning käesoleva vaidlusega seostuv 13.07.2020 kontrollkaart nr th-202002566/1 on vormistatud vastavalt kontrolli läbiviimise ajal kehtinud määruse nr 114 lisale nr 1.
13.Eelnevalt nimetatud määruse nr 114 kolmanda paragrahvi esimese lõike kohaselt peab tehnonõuetele vastavuse kontrollimine liiklusjärelevalve käigus hõlmama vähemalt ühte järgnevatest tegevustest – mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalne hindamine (p 1), mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemine liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamine (p 2), mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamine (p 3). Vaidlustatud kontrollkaart nr th-2020-02566/1 määruse nr 114 kolmanda paragrahvi esimese lõikega vastuolus ei ole. Vastavalt sama määruse § 31 lõike 1 punktile 1 toimub mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontroll ka kommertssõiduki puhul visuaalselt.
14.Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 neljandas paragrahvis sätestatakse, et mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu on esitatud määruse lisas nr 3 ja need jagunevad kolme kategooriasse – väheoluline rike või puudus (p 1), oluline rike või puudus (p 2), ohtlik rike või puudus (p 3).
15.Kontrollaktis on toodud puudustena välja õlileke mootorist, mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale. Vastavalt määruse nr 114 lisa 3 punktile 8.4.2. kontrollitakse sõiduki vedelikulekkeid vaatlusega ja mistahes ülemäärane vedelikuleke (välja arvatud vesi), mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale, loetakse oluliseks rikkeks või puuduseks. Antud juhul on kontrolli teostanud politseiametnik selle visuaalselt fikseerinud ning ühtlasi on see ka kooskõlas Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2020 kirjaliku vastuse lisana esitatud videosalvestisega. Olukorras, kus riket või puudust ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada ja see jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus vastavalt eelnimetatud määruse nr 114 viienda paragrahvi teise lõike esimesele punktile suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele. Antud juhul ongi taoliselt toimitud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et kui erakorralisel ülevaatusel etteheidetavat viga (enam) ei tuvastata, ei saa sellest järeldada seda, et mootorsõiduk oli samas seisus ka käesoleva vaidlusega seonduva kontrolli teostamise ajal. Kirjaliku vastuse juurde esitatud videosalvestiselt on õlileke või muu ülemäärane vedelikuleke nähtav.
16.Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatava haldusakti th-2020-02566/1 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks alust ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et kontrollimine ning kontrollkaardi vormistamine ei oleks toimunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruses nr 114 ettenähtu kohaselt või et kontrolli teostamisel ja vormistamisel oleks tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja esitas 08.02.2021 vastuväite kohtu tegevusele seonduvalt asja lahendamisega kirjalikus menetluses, märkides, et kohtuistungi korraldamine oleks muuhulgas vajalik ka selleks, et kohtuistungil saaks videosalvestist vahetult uurida ning vajadusel kaasata eksperdi või asjatundja, kes saaks menetlusosalistele selgitada, mis sellelt täpsemalt nähtub. Halduskohtumenetluse seadustiku § 90 lg 1 teise lause kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega, antud juhul ehk siis praeguses menetlusjärgus käesoleva lahendi resolutsiooniga. Kaebaja vastuväide jääb rahuldamata, sest menetlusosalistel on olnud võimalik videosalvestist kontrollitava mootorsõiduki juures ülemäärase vedelikulekke või õlilekke avastamise kohta vaadata ning selle üheskoos ülevaatamine kohtuistungil ei annaks midagi sisulist juurde. Haldusasja määramine läbivaatamiseks kirjalikus menetluses oli täiesti võimalik. Asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist on põhjendatud Tallinna Halduskohtu 18.01.2021 määruse punktis 3 ning kohus ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. Sama määrusega võimaldati menetlusosalistel esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja seisukohti ning teise menetlusosalise täiendustele vastata. Seonduvalt kaebaja vastuväitega on Politsei- ja Piirivalveamet pidanud vajalikuks märkida, et kaebajal oli piisavalt aega ja võimalusi selgituste andmiseks ning ka vastustajalt selgituste küsimiseks ja kui vaidluse põhiküsimuseks ongi rikke olemasolu või selle puudumine, siis asja arutamine kohtuistungil selle lahendamisele kaasa ei aita. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda ning sellega on kaebaja vastav etteheide sisuliselt ka ümber lükatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 lisa 3 punkti 8.4.2. kohaselt kontrollitakse sõiduki vedelikulekkeid vaatluse teel, mis käesoleva vaidluse puhul ongi selliselt aset leidnud, kusjuures haldusasja materjali juurde esitatud videosalvestiselt nähtubki vaatluse käigus avastatud lekke olemasolu. Seega ei ole vastuväite rahuldamiseks alust.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.