Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1930
Haldusasi
Mugav Parkla OÜ kaebus Lasnamäe linnaosa vanema 6. juuli 2021. a korralduse nr T-24-1/21/52 osaliseks tühistamiseks riigihankes „Paasiku tn 1 rajatise kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 237907)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. oktoobri 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Mugav Parkla OÜ, esindaja Janika Drobot Vastustaja (hankija) – Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Svjatoslav Podgornõi Kolmas isik – Varuosaabi OÜ, esindaja v.adv Raul Keba
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mugav Parkla OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Mugav Parkla OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
7.oktoobri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-1930 muutmata.
Mõista Mugav Parkla OÜ-lt (registrikood 16256687) Varuosaabi OÜ (registrikood 14114055) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. detsembril 2021 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-21-1930 kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Lasnamäe LOV) avaldas riigihangete registris 03.06.2021 kontsessiooniteate kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena korraldatavas riigihankes „Paasiku tn 1 rajatise kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 237907). Hanke eesmärgiks on leida Tallinnas Paasiku tn 1 rajatisele (pindala 7180,77 m2) kolmeks aastaks parkimisteenuse korraldaja. Hanketeate p III.1.3 järgi on tehnilise ja kutsealase suutlikkuse nõuded sätestatud hankepassis ja riigihanke alusdokumendis (RHAD). Hankepassi p IV.C ja RHAD p 5.2 sätestasid pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse ainsa tingimusena: „Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (alates 1. juuni 2018 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäev) jooksul olema täidetud vähemalt 1 tasulise parkimisteenuse korraldamise lepingut, milles opereeritavate tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arv kokku igas lepingus on vähemalt 50. Pakkujal tuleb esitada hankepassis riigihanke algamisele eelneva 36 kuu (alates 1. juuni 2018 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäev) jooksul täidetud tasulise parkimisteenuse korraldamise lepingute nimekiri. Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, milles opereeritavate parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50, nimetada parklate nimetused, lepingu kuupäevad, opereeritavate parkimiskohtade arvud, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid (RHS § 101 lg 1 p 2).“ Hankijale esitati 17.06.2021 selgitustaotlus, milles sooviti teada, kas hankel osalemiseks on piisav, kui pakkuja on viimase 36 kuu jooksul korraldanud tasulist parkimist vähemalt ühel vähemalt 50 kohaga parkimisalal, sõltumata tasulise parkimiskorralduslepingu kestusest ehk kas pakkuja kvalifitseerub hankel osalemiseks, kui ta korraldab alates 01.07.2020 parkimist 53 kohaga tasulisel parkimisalal ja parkimiskorraldusleping kehtib. Hankija on selgitustaotlusele 21.06.2021 vastanud järgmiselt: „Aktsepteerime nii kehtivat kui ka juba lõppenud lepingut, mis jääb sellesse ajaperioodi ja on vähemalt 50 parkimiskohaga. Seega kvalifitseerute.“ Tähtajaks (05.07.2021) esitasid pakkumused Varuosaabi OÜ, Mugav Parkla OÜ ja OÜ ASHIR.
2.Lasnamäe linnaosa vanem tunnistas 06.07.2021 korraldusega nr T-24-1/21/52 kõik pakkumused vastavateks, tunnistas edukaks Varuosaabi OÜ pakkumuse kui majanduslikult soodsaima pakkumuse ning jättis Varuosaabi OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata ja tunnistas Varuosaabi OÜ vastavaks kõigile kvalifitseerimise tingimustele.
3.Mugav Parkla OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 16.07.2021 vaidlustuse, milles palus tunnistada Lasnamäe linnaosa vanema 06.07.2021 korraldus nr T-241/21/52 Varuosaabi OÜ kvalifitseerimist puudutavas osas kehtetuks.
4.VAKO jättis 12.08.2021 otsusega nr 132-21/237907 vaidlustuse rahuldamata. Kolmas isik esitas kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks hankepassis andmed, et ta on sõlminud ABCD Partners OÜ-ga lepingu erinevatele sõidukite liikidele parkimisteenuste osutamiseks Tallinnas Sütiste tee 27a (kuni 150 kohta) ajavahemikul 16.04.2021–16.04.2030. ABCD Partners OÜ vastas hankija 05.07.2021 pöördumisele, et Varuosaabi OÜ on täitnud lepingut nõuetekohaselt ja kinnitas, et alal teostatakse parkimisteenuse korraldamist, kuid täpne 2(7)
3-21-1930 parkimiskohtade arv pole teada. Hankija on ise tuvastanud, et Sütiste tee 27a parklasse mahub parkima vähemalt 150 sõidukit. On õige, et Varuosaabi OÜ esitas kvalifitseerimiseks lepingu, mis pole lõppenud. RHAD p-s 5.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse õiguslikuks aluseks on märgitud riigihangete seaduse (RHS) § 101 lg 1 p 2. Praegusel juhul nõuti nimekirja teenuse osutamise lepingutest. Tegu on kestvuslepinguga, mis peab olema nõutud ajal nõutud mahus täidetud, kuid ei pea olema lõppenud (vt Tallinna Halduskohtu 13.09.2011 otsus nr 3-11-1547). Hankija pädevuses on määratleda, millistele tunnustele peavad vastama lepingud, mis peavad olema pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks täidetud. Need tunnused tuleb määratleda selgelt ja üheselt arusaadavalt. Hankija on näinud ette, et kvalifitseerimise tingimusele vastab pakkuja, kes on 01.06.2018–03.06.2021 täitnud vähemalt ühe tasulise parkimisteenuse korraldamise lepingu, milles opereeritavate tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arv on kokku vähemalt
50.Seega vastab esitatud kvalifitseerimise tingimusele leping, mida on täidetud 01.06.2018– 03.06.2021, kuid mis ei pea olema nimetatud ajal lõppenud, ja mille täitmisel on osutatud tasulise parkimisteenuse korraldamist vähemalt 50 B-kategooria sõiduki parkimiskohaga. Hankija on õigesti tuvastanud, et Varuosaabi OÜ hankepassis märgitud leping Tallinnas Sütiste tee 27a parkimisteenuste osutamise kohta vastab vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Seega on hankija otsus kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta kooskõlas RHS-ga.
5.Mugav Parkla OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 23.08.2021 kaebuse Lasnamäe linnaosa vanema 06.07.2021 korralduse nr T-24-1/21/52 ja VAKO 12.08.2021 otsuse nr 13221/237907 tühistamiseks. Kuigi täidetud lepinguteks RHS § 101 tähenduses võiksid iseenesest olla ka hanke alustamise seisuga alles täitmisel olevad lepingud, peaks selline tõlgendus olema RHAD-s selgesõnaliselt fikseeritud. Hankijal on võimalik kvalifitseerimise tingimusi ka hanke raames täpsustada, muutes või täiendades RHAD-s sätestatut, kuid praegusel juhul ei ole seda tehtud, vaid kõnealune selgitus anti üksnes teabevahetuse käigus. Kuna RHAD p 5.2 kehtiv sõnastus viitab eeskätt lepingule, mis on täidetud (st mis ei ole täitmisel), oli hankija ainsaks võimaluseks Varuosaabi OÜ hankemenetlusest kõrvaldada. Sarnases riigihankes „Vana-Kuuli tn 14 ja Vana-Kuuli tn kinnistute osade kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 238557) on vastustaja seejuures selgelt sätestanud (vt RHAD p 5.2.1), et pakkuja võib enda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada muu hulgas kehtiva lepingu. Ka sellest saab järeldada, et praegu vaidluse all olevas riigihankes ongi vastustaja seadnud kvalifitseerimise tingimuseks üksnes täidetud lepingud.
6.Lasnamäe LOV palus 01.09.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. RHS § 101 lg 1 p-st 2 ei saa järeldada, et täidetud saab olla ainult leping, mille kehtivus on lõppenud, sest teenuse osutamise leping on kestvusleping. Kui seadusandja oleks pidanud oluliseks, kas leping on lõppenud või mitte, siis oleks RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastus teistsugune. Kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest ilmneb eesti keelt valdavale mõistlikule isikule üheselt mõistetavalt, et esitada tuleb andmed lepingute kohta, mis on viidatud kolmel aastal täidetud ning pole oluline, kas need lepingud on lõppenud või veel kehtivad. Kvalifitseerimise tingimuse täidab ka leping, mida on täidetud 01.06.2018‒03.06.2021 ja mis ei ole lõppenud. Hankija on seda selgitanud ka 21.06.2021 vastuses 17.06.2021 küsimusele. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki põhjendust, miks ei peaks kvalifitseerimise tingimusele vastama sisuliselt täidetud, kuid vormiliselt lõpetamata leping.
7.Varuosaabi OÜ palus 01.09.2021 seisukohas jätta kaebus rahuldamata. Hankija selgitas vastuses järelepärimisele, et kvalifikatsiooni tõendav leping ei pea olema lõppenud. Sarnases küsimuses on ka Rahandusministeerium seisukohal, et kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud varasemad lepingud ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et neid lepinguid oleks määratud ajavahemiku jooksul täidetud hankija määratud ulatuses. Kolmas isik esitas hankepassis andmed lepingu kohta, mida on täidetud nõutud ajavahemikul ja mille raames on 3(7)
3-21-1930 korraldatud tasulist parkimist enam kui 50 autot mahutavas parklas. Hankija ei ole praegusel juhul esitanud nõuet parkimisteenuse korraldamise lepingu kestusele. Järeldust, et leping ei pea olema lõppenud, toetab ka kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 13.09.2011 otsus nr 3-111547). Asjaolust, et vastustaja on teises riigihankes pidanud vajalikuks kasutada teistsuguseid kvalifitseerimise tingimusi, saab üksnes järeldada, et hankija on soovinud nõudeid täpsustada. Praegu vaidluse all olevas hankes on hankija aga ise selgitanud, milline oli tema eesmärk kvalifitseerimise tingimuse kehtestamisel.
8.Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes VAKO otsuse põhjendustega. Vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse õiguslikuks aluseks on RHS § 101 lg 1 p 2, millele vastas varem RHS v.r § 41 lg 1 p 2. Viimati nimetatud sätte kohta on Tallinna Halduskohtu 13.09.2011 otsuses nr 3-11-1547 leitud, et sellest ei saa järeldada, et täidetud saab olla ainult lõppenud leping. Samas märgiti, et asjaolu, et RHS v.r § 41 lg 1 p 2 ei anna hankijale õigust nõuda pakkujalt täidetud lepingute lõppemise aja äramärkimist, kinnitab, et seadusandja ei pidanud lepingu täitmise seisukohast oluliseks, kas leping on lõppenud või mitte. RHS-i kommentaarides on leitud, et konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtudes tuleks samal viisil tõlgendada ka RHS § 101 lg 1 p 2 (vt M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 652 ja 654). Halduskohus nõustus tõlgendusega, et kvalifitseerimise tingimusele vastavaks tuleks lugeda ka pakkuja, kes suudab tõendada referentsperioodi jooksul lepingute täitmist nõutavas mahus, isegi kui nende täitmine algas enne või lõppes pärast referentsperioodi. Hankija ei ole praegusel juhul näinud referentslepingu täitmise mahule ette täiendavaid nõudeid (nt kui pikalt peab lepingut olema hanke väljakuulutamise ajaks täidetud). Seetõttu piisas pakkuja kvalifitseerimiseks lepingust, mis oli sõlmitud vahetult enne hanke väljakuulutamist. Samuti oleks piisanud lepingust, mis oli hanke väljakuulutamise ajaks lõppenud, kuid mille kestus oli lühike (nt vaid mõni kuu). Sellise hanketingimuse kehtestamine on olnud hankija valik ja seda ei ole vaidlustatud. Seejuures on hankija vaidlusaluse hanketingimuse tähendust pakkujatele teabevahetuse käigus 21.06.2021 selgitanud ning seega oli kõigile potentsiaalsetele pakkujatele teada, milline oli hankija tegelik tahe selle tingimuse sõnastamisel. Järelikult saab asuda seisukohale, et hange on korraldatud läbipaistvalt ja kõiki pakkujaid koheldud võrdselt. Hankija ei pidanud oma tõlgendust RHAD-s fikseerima, sest hankedokumendid järgisid seaduse sõnastust ja nende sisustamisel tuli arvestada nii asjakohast kohtupraktikat kui ka hankija selgitusi. Hankija tegevuse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et teises hankes on peetud vajalikuks sõnastada hanketingimused praeguse hankega võrreldes täpsemalt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Mugav Parkla OÜ palub 18.10.2021 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega rahuldada tema kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vaidlus on selles, kuidas tõlgendada RHAD p-s 5.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimust. Nii VAKO kui ka halduskohus leidsid, et kõnealune tingimus võimaldab pakkujal tõendada enda pädevust ka sellise lepinguga, mis ei ole veel täidetud ehk mis on hanke alustamise seisuga alles täitmisel. Halduskohus tugines seejuures analoogsele RHS v.r § 41 lg 1 p-le 2 varasemas kohtupraktikas antud tõlgendusele ja RHS-i kommenteeritud väljaandele. VAKO ja halduskohus on kaebust menetlenud põhjendustel, mida apellant ei ole üldse esitanud. Apellant rõhutab, et RHS § 101 tõlgendamine eeltoodud viisil võib olla küll põhimõtteliselt võimalik, kuid selline tõlgendus peaks siis olema RHAD-s selgesõnaliselt fikseeritud. Seega, vaidluse all ei ole mitte küsimus, kas kvalifikatsiooni tõendamiseks saaks põhimõtteliselt aktsepteerida ka alles täitmisel olevaid lepinguid, vaid see, kas hankija on praegusel juhul lubanud pakkujatel tõendada enda kogemust ka täitmisel olevate (äsja sõlmitud) lepingutega. Apellant leiab jätkuvalt, et hankija ei ole sellist 4(7)
3-21-1930 võimalust kasutanud, sest RHAD p-st 5.2 nähtuvalt aktsepteeritakse vaid lepinguid, mis on täidetud. Kõnealune väljend on keeleliselt selge ja seda ei ole võimalik mõista mitmeti. Hankija on analoogses riigihankes nr 238557 kasutanud teistsugust sõnastust, milles märkis selgelt, et aktsepteeritav on ka kehtiv parkimisteenuse korraldamise leping. Just sellisele võimalusele näha hanketingimustes ette võimalus aktsepteerida veel täitmisel olevaid lepinguid, on viidatud ka RHS-i kommentaarides, märkides, et sellise tingimuse „lülitamine“ hanketingimustesse ei läheks vastuollu RHS §-ga 101. Praeguse vaidluse esemeks ei olegi see, kas RHS § 101 lubab seesugust tingimust RHAD-s sätestada, vaid see, kas seesugune tingimus on praegusel juhul RHAD-s sätestatud. Ebaselgeks jääb ka halduskohtu selgitus, et hankija ei ole referentslepingu täitmise mahule kehtestanud täiendavaid nõudeid. RHAD p-st 5.2 tuleneb selgesõnaliselt, et aktsepteeritakse lepinguid, mida on täidetud 36 kuu jooksul enne hanke väljakuulutamist.
10.Lasnamäe LOV palub 05.11.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. RHAD p 5.2 sõnastusest on eesti keelt valdavale mõistlikule isikule üheselt arusaadav, et esitada tuleb andmed lepingute kohta, mis on viidatud kolmel aastal täidetud ning pole oluline, kas need lepingud on lõppenud või veel kehtivad. RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastusest ei saa kuidagi järeldada, et täidetud saab olla ainult lõppenud leping, sest teenuse osutamise leping on kestvusleping. RHS § 101 lg 1 p 2 ei anna hankijale õigust nõuda pakkujalt täidetud lepingute lõppemise aja ära märkimist, vaid märgitud peab olema üksnes lepingu sõlmimise kuupäev. Kui seadusandja pidanuks lepingu täitmise seisukohalt oluliseks, kas leping on lõppenud või mitte, siis oleks RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastus teistsugune. RHS §-dest 99–101 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused sisalduma hanketeates ning hankija peab pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollima pakkujate vastavust ainult hanketeates toodud tingimustele, lähtudes tingimuste sisustamisel rangelt nende sõnastusest. Hankija selgitas 21.06.2021 vastuses 17.06.2021 küsimusele, et aktsepteerib nii kehtivat kui ka juba lõppenud lepingut. Apellant ei ole millegagi põhjendanud, miks ei peaks kvalifitseerimise tingimusele vastama sisuliselt täidetud, kuid vormiliselt lõpetamata leping.
11.Varuosaabi OÜ palub 04.11.2021 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Hankija täpsustas 21.06.2021 vastusega RHAD p-s 5.2 esitatud kvalifitseerimise tingimust ning kinnitas, et esitatav leping ei pea olema lõppenud. Analoogselt on Rahandusministeerium (samuti Tallinna Halduskohus 13.09.2011 otsuses nr 3-11-1547) asunud seisukohale, et kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud varasemad lepingud ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on see, et lepinguid oleks ettenähtud ajavahemiku jooksul täidetud hankija määratud ulatuses. Kolmas isik esitas hankepassis andmed, et osutab alates 16.04.2021 parkimisteenuseid Tallinnas Sütiste tee 27a ja hankija tuvastas, et parklasse mahub parkima vähemalt 150 sõidukit. Hankija pädevuses on määratleda, milliste tunnustega lepinguid ta aktsepteerib. Praegusel juhul ei ole esitatud nõuet parkimisteenuste korraldamise lepingu täitmise kestusele, vaid üksnes parkimiskohtade arvule. Selle nõude kolmanda isiku esitatud leping täidab. Apellandi viide riigihankele nr 238557 ei ole asjassepuutuv, sest sellest saab üksnes järeldada, et hankija pidas vajalikuks sätestada praeguse riigihankega võrreldes teistsugused nõuded pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Mugav Parkla OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 5(7)
3-21-1930
13.Apellandiga ei saa nõustuda, et VAKO ja halduskohus menetlesid tema kaebust sellistel põhjendustel, mida apellant üldse ei esitanud. Apellandi positsioon on olnud see, et kuigi RHS § 101 lg 1 p 2 võimaldaks hankijal põhimõtteliselt aktsepteerida seda, et pakkuja esitab oma kogemuse tõendamiseks andmed alles täitmisel oleva lepingu kohta, saaks see olla lubatav vaid juhul, kui selline võimalus oleks hanketingimustes eraldi sätestatud. Halduskohus on selgelt lähtunud arusaamast, et kuna RHAD p 5.2 sõnastus järgib üheselt RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastust, siis tuleb neid sätteid ka tõlgendada ühetaoliselt. Seega on kohtupraktikas ja õiguskirjanduses RHS § 101 lg 1 p-le 2 antud tõlgendus laiendatav RHAD p-le 5.2, ilma et seda olnuks tarvis hanketingimustes eraldi sätestada. Halduskohus ei ole järelikult nõustunud apellandi väitega, et täitmisel olevale lepingule tuginemise võimalikkus eeldab selle hanketingimustes eraldi välja toomist. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Seejuures on apellandi tõlgendus vastuoluline, sest mööndes esmalt, et RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastust saab mõista mitmeti, välistab apellant siiski võimaluse, et samast sättest lähtuva hanketingimuse sõnastust saaks samuti mõista mitut moodi.
14.Halduskohus on asjakohaselt viidanud, et kehtiva RHS § 101 lg 1 p 2 selgitustes on peetud võimalikuks laiendada sellele kuni 31.08.2017 kehtinud RHS v.r § 41 lg 1 p 2 kohta antud tõlgendust, mille kohaselt tähendab lepingu referentsperioodil „täidetuse“ nõue, et leping ei pea olema hanke alustamise ajaks lõplikult täidetud, vaid lepingut peab olema täidetud vähemasti hankija nõutud minimaalset kogemust ületavas ulatuses (vt V. Vaske. RHS § 101 kommentaar, komm 17–18 ja 23 – M.A. Simovart, M. Parind (koost.) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 652 ja 654). Pakkuja kvalifikatsiooni sisulisest vastavusest (s.o kogemuse faktilisest olemasolust või puudumisest) lähtuvat tõlgendust toetab lisaks asjaolu, et kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL (riigihangete kohta) art 58 lg 4 teises lõigus viidatakse samuti „varem täidetud lepingutele“, nähtub sama direktiivi XII lisa „Tõendid kvalifitseerimise tingimuste puhul“ II osa punkti a alapunktist ii siiski, et esitada tuleb üksnes „osutatud teenuste loetelu“, mitte loetelu lõppenud või lõplikult täidetud lepingutest. Sarnase sõnastusega oli varem kehtinud direktiivi 2004/18/EÜ art 48 lg 2 punkti a alapunkt ii. Asjakohane on ka põhjendus, et kui määrav oleks see, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud leping on referentsperioodi jooksul n-ö lõpuni täidetud, siis poleks mõnel juhul pikaajalise kestvuslepingu täitmisega saadud kogemust üldse võimalik arvesse võtta, mis tekitaks omakorda konkurentsimoonutusi. Seda, kas alles täitmisel olevat lepingut on täidetud korrektselt, saab hankija vajadusel kontrollida teiselt lepingupoolelt seisukoha küsimisega.
15.Apellant on viidanud, et RHS-i kommentaaride (lk 652) kohaselt juhul, kui hankijal ei ole põhjust nõuda, et kogu lepingu täitmine peaks olema toimunud referentsperioodi jooksul, tuleks kvalifitseerimise tingimus „sõnastada pigem üldisemalt“ ja lugeda tingimusele vastavaks ka need ettevõtjad, kes suudavad tõendada referentsperioodi jooksul lepingute täitmist nõutud mahus. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et kui hankija järgib RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastust ja ei too hanketingimustes eraldi välja, et pakkuja võib oma kvalifikatsiooni tõendada mh täitmisel oleva lepinguga, siis peab referentsleping olema lõplikult täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul on kommentaarides üldisema sõnastuse all silmas peetud just seaduse teksti järgivat sõnastust. Kui seaduse sõnastus võimaldab avaramat tõlgendust, siis võimaldab seda ka seaduse sõnastust järgiv hanketingimus. Kui hankija sisuliselt taasesitab hanketingimustes seaduse teksti, seob ta seeläbi ennast kõnealuse normiga ning peab muu hulgas arvestama ülevõetud sätte olemusega (vt ka Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 13). Selline lähenemine tagab riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Analoogselt on nt Euroopa Kohus 04.05.2017 otsuses kohtuasjas C-387/14, Esaprojekt (p-d 84–88) leidnud, et isegi kui hankija ei ole hankedokumentides näinud selgesõnaliselt ette võimalust tugineda pakkuja kvalifikatsiooni tõendamisel mitme referentslepingu täitmisel kumulatiivselt omandatud kogemusele, on see 6(7)
3-21-1930 iseenesest lubatav (v.a juhul, kui hankija on selle võimaluse hanke objekti ja eesmärkidega seotud ning nende suhtes proportsionaalsete nõuete alusel selgelt välistanud).
16.Praegusel juhul on hankija ka hankemenetluses toimunud teabevahetuse raames esitatud 21.06.2021 vastuses 17.06.2021 selgitustaotlusele üheselt teatanud, et aktsepteerib nii kehtivaid kui ka juba lõppenud parkimisteenuste lepinguid. Kõnealune selgitus on olnud riigihangete registri kaudu kättesaadav kõigile pakkujatele ja eelnevalt märgitud põhjendusi arvestades ei muudetud sellega ka riigihanke alusdokumente (vt RHS § 46 lg-d 1 ja 3). Teistsugust järeldust ei ole põhjust teha ka asjaolust, et hankija pidas riigihankes „Vana-Kuuli tn 14 ja Vana-Kuuli tn kinnistute osade kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 238557) otstarbekaks samasuguse kvalifitseerimise tingimuse sõnastust täpsustada, tuues eraldi välja, et pakkuja saab oma pädevust tõendada mh kehtiva lepinguga. Pidades silmas, et riigihankes nr 238557 avaldati hanketeade 21.06.2021 ehk samal päeval, mil hankija vastas praeguses hankes esitatud selgitustaotlusele, on ilmne, et hankija ei ole soovinud näha riigihankes nr 238557 ette sisuliselt erinevaid hanketingimusi, vaid üksnes ennetada hankes osalemisest huvitatud isikute võimalikke järelepärimisi.
17.Ringkonnakohus möönab, et Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2021 otsuses nr 3-21-653 (p 25) on avaldatud eeltoodule vastupidist seisukohta, kuid ei pea põhjendatuks seda järgida. Viidatud asjas oli tegemist pigem kõrvalise küsimusega, mida on analüüsitud üksnes põgusalt ja seetõttu ei ole varasem seisukoht universaalselt laiendatav.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Mugav Parkla OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Mugav Parkla OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 640 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulusid 1234,95 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 9,5 töötunnile). Kulude kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
20.Lasnamäe LOV ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
21.Varuosaabi OÜ on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulusid 588 eurot (vastab advokaadi 3,5 töötunnile tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks). Kulude kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Advokaadi tasumäär on tavapärase suurusega ning kulude suurus tervikuna ei ole asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane. Apellandilt tuleb seega mõista kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 588 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.