Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale (koos venekeelse tõlkega) ning Viru Vanglale.
1.Viru Vanglas kinni peetav isik Arseni Jakovlev esitas 15.11.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (pealkirjastatud „Avaldus“). Taotluse kohaselt esitas A. Jakovlev 24.09.2021 Viru Vanglale päringu, milles taotles endale andmete väljastamist selle kohta, milliseid isikuandmeid ja nende kategooriaid kasutatakse tema isikuandmete automatiseeritud töötlemiseks riskide hindamisel ning millisest kohast pärinevad tema kohta kasutatavad isikuandmed. Lisaks soovis A. Jakovlev teada, kas riskide hindamise programmis kasutatakse informatsiooni kustunud kriminaalkaristuste kohta ning millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel toimub tema isikuandmete automatiseeritud töötlemine. A. Jakovlev märgib esialgse õiguskaitse taotluses, et kuni selle taotluse esitamise ajani ei ole vangla tema päringule vastanud ning vastamiseks ette nähtud aeg on möödunud. Seoses eeltooduga esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Tal on tõsine alus arvata, et vangla töötleb tema isikuandmeid isikuandmete töötlemise põhimõtteid rikkudes (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lõiked 1, 2, 3, 4), samuti ei teosta vangla eristamist vastavalt IKS §-le 19. Piirates taotleja õigusi, mis tulenevad IKS §-dest 22, 24 ja 25, loob vangla olukorra, kus
3-21-2671 taotlejale tekivad kahjulikud tagajärjed. Näiteks edastab kontaktisik kohtule valeandmeid isiklike hinnangute alusel, mis viib kohut otsuste tegemisel eksitusse (taotleja on vanglale esitanud selles osas ka kahjunõude). Samuti kasutab vangla iseloomustuse ja riskihinnangu koostamisel liialdatud ja ebaaktuaalseid andmeid, mis otseselt mõjutab taotleja elu ja võimalusi (sh soodustuste kasutamist vastavalt vangistusseaduse §-le 22). Taotleja märgib, et tal on vaja esialgset õiguskaitset, et ta saaks kontrollida ja nõuda ebaõige informatsiooni kõrvaldamist. Taotlejal puudub veendumus, et vangla täidaks tema päringu õiguspäraselt, halvendamata seejuures tema olukorda. Taotleja palub teha vanglale kohustava ettekirjutuse vastavalt HKMS § 251 lõikele 3. Ta soovib, et vangla vastaks päringule korrektselt ning väljastaks talle tema isikuandmed, mida vangla kasutab automatiseeritud töötlemisel riskihinnangute ja iseloomustuse koostamisel. Taotleja soovib kontrollida, kas vangla tegevus vastab IKS sätetele. Taotleja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 24.11.2021 kohtule A. Jakovlevi 24.09.2021. a taotluse (registreeritud vanglas numbriga 6-10/27992-1) ning sellele 11.11.2021 antud vastuse nr 6-10/27992-2. Lisaks edastas vangla kohtule taotleja 27.09.2021. a taotluse nr 6-10/28092-1 ning sellele 02.11.2021 antud vastuse nr 6-10/28092-2. Kohtule edastati ka taotleja kaks võõrkeelset vaiet/kahjunõuet (registreeritud 17.11.2021 numbritega 6-12/501-1 ja 6-16/278-1 ning 23.11.2021 numbriga 6-12/512-1). Vangla selgitas 24.11.2021. a vastuses, et kinnipeetav esitas 24.09.2021 kaheksa samaliigilist pöördumist (nr 6-10/27992-1), millest ühes soovis isikuandmete väljastamist. Vangla on vastanud antud pöördumistele vastusega nr 6-10/27992-2. Kinnipeetav esitas 22.11.2021 võõrkeelse vaide/kahjunõude (registreeritud 23.11.2021 numbritega 6-12/512-1 ja 6-16/286-1), milles soovib muu hulgas 24.09.2021 esitatud pöördumistele vastuseid. Lisaks on kinnipeetav esitanud 27.09.2021 pöördumise (registreeritud numbriga 6-10/28092-1), milles soovis riskihindamiste väljastamist. Sellele pöördumisele vastas vangla kirjaga nr 6-10/28092-2. Kinnipeetav esitas eelnimetatud kirjale võõrkeelse vaide (registreeritud numbriga 6-12/501-1).
KOHTU SEISUKOHT
3.A. Jakovlev on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kohus, olles kontrollinud majanduslikke eeldusi taotlejale menetlusabi andmiseks, vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vastavaid põhjendusi esitamata.
5.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Viru Vangla poolt 24.11.2021 kohtule edastatud dokumentidest nähtub, et vangla oli taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks tegelikkuses juba vastuse tema 24.09.2021. a pöördumisele nr 6-10/27992-1 andnud. Vastus koostati 11.11.2021 (nr 6-10/27992-2). A. Jakovlev on seejärel esitanud Viru Vanglale kaks võõrkeelset vaiet/kahju hüvitamise taotlust, millest üks ehk 17.11.2021 esitatud vaie/kahjunõue ei ole kohtu hinnangul seostatav praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Selle vaide/kahjunõude (registreeritud numbritega 6-12/501-1 ja 6-16/278-1) on taotleja ise sidunud Viru Vangla 02.11.2021. a vastusega nr 6-10/28092-2 (vangla vastus taotleja 27.09.2021. a taotlusele nr 6-10/28092-1). Mis puudutab taotleja poolt 23.11.2021 esitatud võõrkeelset vaiet/kahjunõuet (nr 6-12/512-1), siis ei saa esmapilgul välistada seda, et pöördumist tuleks tõlgendada vaidena vangla poolt
3-21-2671 andmete mitteväljastamise peale (s.o vangla 11.11.2021. a vastus nr 6-10/27992-2, p 7). Eeltoodut arvestades loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse praegusel juhul lubatavaks.
6.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
7.Kohus mõistab taotleja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja palub kohtul teha vanglale kohustava ettekirjutuse (HKMS § 251 lg 1 p 3), mille kohaselt tuleks vanglal väljastada taotlejale tema 24.09.2021. a pöördumises nr 6-10/27992-1 palutud informatsioon (eelkõige teave selle kohta, milliseid konkreetseid isikuandmeid kasutatakse taotleja riskihindamise jaoks ja kust need andmed pärinevad).
8.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed ning taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuid ei ole seda täpsemalt põhistanud. Taotleja viitab sellele, et tema hinnangul töötleb vangla tema isikuandmeid õigusvastaselt ja sellest tekivad kahjulikud tagajärjed (nt kohus tugineb otsust tehes valedele andmetele, taotleja ei saa vanglas soodustusi). Taotleja soovib kontrollida, kas vanglal on tema kohta õige informatsioon, et vajadusel nõuda ebaõige informatsiooni kõrvaldamist. Kohus leiab, et eeltoodust ei nähtu, millised on need pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, mis kaasnevad sellega, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Kui taotleja leiab, et tema kohta käiv ebaõige informatsioon võib kohut eksitada või sellega võib kaasneda vanglas soodustustest ilma jäämine, siis on taotlejal võimalik vastavas kohtumenetluses või haldusmenetluses menetlejat teavitada sellest, et tema kohta käiv informatsioon ei pruugi olla õige. Samuti, kui hilisemas menetluses leitakse, et kaebaja nõue informatsiooni saamiseks on põhjendatud, siis lükkub vastava informatsiooni saamine kaebaja jaoks lihtsalt edasi ning ta saab teabe kätte kohtuotsuse jõustumisel. Kaebaja ei ole praeguses asjas ära näidanud, miks tema poolt taotletava teabe väljastamine on vajalik koheselt, ja selline vajadus ei ole kohtule ka äratuntav. Seega ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust.
9.Kohus märgib lisaks, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse äraotsustamine, sest pärast taotlejale informatsiooni avaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohtu hinnangul sellist ülekaalukat vajadust praegu ei esine.
10.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt Riigikohtu 08.02.2021. a määrus asjas nr 3-20-915, punkt 15). Eeltoodule tuginedes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei hinda kohus muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.