Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 23. november 2021, Tallinn 3-21-2615
Haldusasi T. T., S. T., T. R. M., G. E., R. K. ja M. M. kaebus Järva Vallavalitsuse 25.08.2021 korralduse nr 432 ja 13.10.2021 korralduse nr 560 tühistamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: T. T. Kaebaja: S. T. Kaebaja: T. R. M. Kaebaja: G. E. Kaebaja: R. K. Kaebaja: M. M.
RESOLUTSIOON
Tagastada T. T., S. T., T. R. M., G. E., R. K. ja M. M. kaebus.
SELGITUSED
− Määrus toimetatakse kätte kaebajatele. − Määruse vaidlustamiseks võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, §-d 203—204).
ASJAOLUD JA KAEBUS
1.Kaebajad esitasid 12.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Järva Vallavalitsuse 25.08.2021 korraldus nr 432 ja 13.10.2021 korraldus nr 560 tühistamist. Esimesena nimetatud korraldusega algatas vallavalitsus Imavere küla Kaare tee 3 detailplaneeringu ja kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Korralduse põhjendavas osas märkis vallavalitsus muuhulgas, et selle detailplaneeringu koostamisel ei ole vaja keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi viia ega selle läbi viimise vajadusele ka eelhinnangut anda. Teisena nimetatud korraldusega tagastas vallavalitsus vaide esitamise õiguse puudumise tõttu kaebajate poolt eelnimetatud detailplaneeringu algatamise otsuse peale esitatud vaide.
2.Kaebuses esitatud argumendid puudutavad kokkuvõttes seda, et detailplaneeringu algatamise otsuses kirjeldatud objekti (CNG tankla) rajamine Kaare tee 3 kinnistule ei ole õiguspäraselt ja kõiki asjassepuutuvaid huve kaaludes ühelgi juhul võimalik, mistõttu rikub detailplaneeringu algatamine kaebajate õigusi ja tingib vältimatult õigusvastase ja kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise.
Konkreetselt puudutavad kaebajate argumendid esiteks seda, et CNG tankla rajamine on võimatu, kuna lähedalasuvate hoonete tõttu ei ole võimalik Kaare tee 3 kinnistule paigaldada tankla käitamiseks vajalikku gaasimahutit; teiseks seda, et sellise detailplaneeringu ellu viimisega kaasneks ilmselgelt ebaproportsionaalne kaebajate õiguste 1 ja avalike huvide2 riive, kusjuures avalikke huve ei ole vallavalitsus kaebajate hinnangul enne detailplaneeringu algatamist üldse nõuetekohaselt välja selgitanud; kolmandaks osutavad kaebajad sellele, et detailplaneeringu algatamise otsuses ei ole lahendatud mitut selle otsuse reguleerimisalasse kuuluvat küsimust, viidates konkreetselt planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktidele 18, 20, 21 ning viimaks tuginevad kaebajad sellele, et vallavalitsus on ilmselgelt ekslikult leidnud, et puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks või selle hindamise vajalikkusele eelhinnangu andmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Leian, et kaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 121 lg 2 punktile 1.
4.HkMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Sellest sättest tuleneb üldpõhimõte, et halduskohtusse pöördumine peab olema kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik ehk teisisõnu saab isik halduskohtus vaidlustada haldusakti või toimingu, mis õigusvastasuse korral vähemalt võib kaebaja õigusi rikkuda. Käesoleval juhul vaidlustavad kaebajad detailplaneeringu algatamist. Nagu kaebajate endi osutatud kohtupraktikast tuleneb, on detailplaneeringu algatamise näol tegemist menetlustoiminguga, mis ei ole suunatud mitte kellegi õiguste tekitamisele, lõpetamisele ega muutmisele. Sedalaadi menetlustoiming ei saa iseenesest kellegi, sealhulgas kaebajate õigusi rikkuda. Tegelikult ei nähtu ka kaebusest, kuidas asjaomase detailplaneeringu menetluse algatamine või selle tagajärjeks olev asjaolu, et vastav menetlus käib, kaebajate õigusi rikub. Oma subjektiivseid õigusi käsitledes ei viita kaebajad tegelikult detailplaneeringu algatamisele, vaid võimalikule tulevikus kehtestatavale planeeringule. Sisuliselt väidavad kaebajad seda, et CNG tankla muudaks oluliselt nende elukeskkonda, laste turvalisust, kinnisvara väärtust jms. Detailplaneeringu algatamise otsusega ei ole aga otsustatud sellist tanklat rajada. Algatatud menetluse eesmärk ongi, nagu ka vallavalitsuse 25.08.2021 korralduse teises lõigus märgitud, välja selgitada Kaare tee 3 kinnistule CNG tankla rajamise võimalikkus. Kõnealuse menetluse eesmärk ongi kindlaks teha, kas üldse ja millistel tingimustel oleks sellise objekti rajamine sellisele kinnistule võimalik. Detailplaneeringu menetluse käigus tuleb välja selgitada see, kas või mil määral võib arendaja poolt soovitud lahendus riivata teiste isikute õigusi või millised on võimaliku planeeringulahenduse poolt ja vastu rääkivad huvid, sealhulgas avalikud huvid. Kaebajate seisukoht, et avalik huvi oleks tulnud välja selgitada enne detailplaneeringu algatamist, on ilmselgelt põhjendamatu. Kohalik omavalitsus saab küll detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui talle on teada ülekaalukas planeeringulahenduse vastu rääkiv avalik huvi, ent see ei tähenda, et arendaja huvile vastu rääkiva mistahes avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste riive korral oleks detailplaneeringu algatamine lubamatu.
5.Seadus ja kohtupraktika, millele kaebajadki kohaselt osutanud on, võimaldab menetlustoimingu vaidlustamist ilma menetluse tulemusena tehtava otsuseta üksnes erandjuhul. HkMS § 45 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu
Seejuures viitavad kaebajad eneste kui planeeringuala vahetusse lähedusse või vähemalt planeeritava tankla eeldatavasse mõjualasse jäävate kinnistuomanike omandiõigusele ning teiseks sellele, et kaebajate lapsed käivad Kaare tee 3 kinnistu vahetuses läheduses asuvas lasteaias.
vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Tegemist on erandliku kaebeõigusega, mille jaatamiseks käesoleval juhul alust pole.
6.HkMS § 45 lõikest 3 tulenevalt on detailplaneeringu algatamises seisneva menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine võimalik niisiis esiteks juhul, kui pelgalt selle planeeringumenetluse toimumine rikub kaebaja õigusi. Nii saab see olla näiteks juhul, kui algatatud menetlus tingib vääramatult mõne kaebajaga seotud muu menetluse peatumise või mõne kaebaja poolt soovitava haldusakti andmisega viivitamise. Näiteks on kohtupraktikas korduvalt leitud, et omandireformi õigustatud subjekt, kes on esitanud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluse, võib vaidlustada maa munitsipaalomandisse andmise menetluse algatamist, sest sõltumata sellest, kuidas see menetlus lõpeb, ei ole selle isiku poolt esitatud maa tagastamise taotlust võimalik lahendada enne selle menetluse lõppemist. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus mingisugune kahjulik tagajärg (antud näite puhul viivitus) saabub kaebaja jaoks pelgalt asjaomase menetluse toimumise tõttu ning sõltumata sellest, milline lõppotsus selles menetluses tehakse. Käesoleval juhul sellesarnase olukorraga tegemist ei ole. Kaebusest ei nähtu kuidagi, et pelgalt detailplaneeringu algatamine ja edasine menetlemine kaebajate õigusi kuidagi rikkuda saaks. Selle menetluse toimumise tõttu ei jää kaebajad millestki ilma. See, et oma huvide kaitseks võib kaebajatel olla vajadus selles menetluses osaleda (ja oma vastuväited esitada), ei ole selline asjaolu, mis annaks aluse planeeringu algatamist vaidlustada. Seega esimese HkMS § 45 lõikes 3 nimetatud olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.
7.Teiseks annab see säte võimaluse menetlustoimingut vaidlustada, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Sellest ei tulene õigust vaidlustada menetlustoiminguid, sh planeeringu algatamise otsust pelgalt seetõttu, et kaebajate hinnangul ei ole võimalik planeeringust huvitatud arendaja poolt soovitud lahendust õiguspäraselt ellu viia. Kõnealune erandlik võimalus on ette nähtud selliste menetlustoimingute vaidlustamiseks, mis vältimatult toovad kaasa kaebaja õigusi rikkuva tulemuse. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole põhimõtteliselt võimalik väita, et menetluse lõpus antakse mistahes isiku õigusi rikkuv haldusakt. Detailplaneeringu menetluses selgitataksegi välja, kas või milliste parameetritega ehitusõigus on võimalik krundile anda ning algatatud menetlus võidakse ka lõpetada, kui menetluse käigus välja selgitatud asjaolude ja huvide kaalumisel ei ole võimalik planeeringust huvitatud isiku soovidele vastavat lahendust leida. Detailplaneeringu algatamise otsus ei ole eelhaldusakt, see ei sisalda mistahes siduvat otsustust selle kohta, et Kaare tee 3 kinnistule on CNG tankla rajamine kasvõi põhimõtteliselt võimalik. Detailplaneeringu eesmärk on välja selgitada, kas või millistel tingimustel see võimalik on. Seega ei ole detailplaneeringu algatamise vältimatuks tagajärjeks kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmine.
8.Kõige avaramalt on teatud menetluse algatamise eraldiseisva vaidlustamise võimalust käsitletud ilmselt kohtuasjas 3-3-1-86-06 tehtud Riigikohtu otsuses, kus sisuliselt leiti, et tulenevalt vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega kohalikule omavalitsusele antud erilisest menetluspositsioonist ning menetluse eripärast ja seotusest keskkonnaõiguse normidega, tuleb jaatada kohaliku omavalitsuse õigust vaidlustada kaevandamisloa taotluste menetlusse võtmist. Selles kohtuotsuses esitatud põhjendustest käesoleval juhul aga juhinduda ei saa. Esiteks oli viidatud kohtuotsuses oluline roll kohaliku omavalitsuse erilisel positsioonil enda territooriumil paikneval mäeeraldisel kaevandamisloa andmise menetluses. Detailplaneeringu esemeks oleva ala läheduses elavatel ja seal kinnisvara omavatel isikutel detailplaneeringu menetluses sarnast rolli ei ole, seda isegi
siis kui tegemist on kinnistu omanikega, kes tuleb menetlusse kaasata vastavalt planeerimisseaduse §le 27, kuna see kaasamine toimub põhimõtteliselt pärast detailplaneeringu algatamist, mitte enne. Lisaks sellele ei saa mööda vaadata sellest, et eelviidatud Riigikohtu lahend pärineb ajast, mil halduskohtumenetluse seadustikus praegusele HkMS § 45 lõikele 3 vastavat normi ei sisaldanud. Viimati nimetatud normis on aga menetlustoimingu erandliku vaidlustamise võimalus sätestatud kitsamalt.
9.Mis puudutab kaebajate argumente seoses gaasimahuti paigaldamise põhimõttelise võimatuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadusele eelhinnangu andmata jätmisega, siis isegi kui need väited põhjendatuks lugeda, ei saa sellest järeldada, et selliselt algatatud detailplaneeringu menetlus päädiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamisega. Tähelepanuta ei saa jätta, et detailplaneeringu algatamise otsuse põhjenduses esitatud seisukoht, et keskkonnamõju hindamise vajalikkusele eelhinnangu andmine ei ole vajalik, ei ole detailplaneeringu edasise menetluse seisukohast kuidagi siduv. Planeeringulahenduse kehtestamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel igal juhul välja selgitada kõik lahenduse võimalikud mõjud nii planeeritava objekti mõjualasse jäävatele isikutele kui avalikele huvidele, viies vajadusel läbi vastavad uuringud, riskihinnangud jms. Sõltumata sellest, et vallavalitsus detailplaneeringu algatamisel olulise keskkonnamõju esinemist eitas, võib selle mõju hindamise või sellele eelhinnangu andmise vajadus tekkida menetluse käigus. Igal juhul saavad kaebajad, kui lõpuks ka kehtestatakse detailplaneering, mis nende õigusi rikub, vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise argumendiga, et kehtestamisele eelnevas menetluses on planeeringulahendusega kaasnevad keskkonnamõjud piisavalt, arusaadavalt ja nõuetekohaselt välja selgitamata ja seega kaalumisel arvesse võtmata jäänud. Teisisõnu, isegi kui kohalik omavalitsus leidis detailplaneeringu algatamisel põhjendamatult, et keskkonnamõju hindamise vajadusele eelhinnangut anda vaja ei ole, ei too see vältimatult kaasa kaebajate õigusi rikkuva lõppotsuse tegemist tulevikus.
10.Neil asjaoludel leian, et kaebajatel ei ole erandlikku õigust detailplaneeringu algatamise vaidlustamiseks. Oma huve saavad nad kaitsta algatatud detailplaneeringu menetluses ning sel juhul on kaebajatel võimalus pöörduda kohtusse, kui selle menetluse tulemusena tõepoolest kehtestatakse detailplaneering, mis nende hinnangul kas nende subjektiivseid õigusi rikub või avaliku huviga vastuolus on.
11.Mis puudutab vallavalitsuse 13.10.2021 korralduse nr 560 tühistamise nõuet, siis sisuliselt on tegemist vaideotsusega, mille vaidlustamine saaks kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik olla vaid siis kui see otsus rikuks kaebajate õigusi vaide esemest sõltumatult. Käesoleval juhul see nii ei ole. Lisaks sellele on ilmne, et vaideotsuse peale esitatud nõude rahuldamisega ehk korralduse nr 560 tühistamisega ei ole kaebajatel võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on detailplaneeringu menetluse lõppemine. Seega tuleb korralduse nr 560 tühistamise nõue tagastada HkMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.