Xi kaebus Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkirja nr 5-2/20/826 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-565 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.Tallinna Vangla esimese üksuse vanemvalvuri Ken Ojakäär 25.11.2020 koostatud ettekande nr 1-20-7955 alusel algatati 27.11.2020 distsiplinaarmenetlus kinnipeetava Xi suhtes (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 9; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 91). Ettekande kohaselt ei allunud kinnipeetav X 25.11.2020 kella 13:30 paiku vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna tööle (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 11; dtl 93).
2.Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/826 tunnistati kinnipeetav X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkorras kartserikaristus 5 ööpäeva (resolutsiooni punkt 1) ja vastavalt VangS § 65 lg-le 2 lükati distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine edasi ning kinnipeetavale määrati katseaeg 5 kuud (resolutsiooni punkt 2). Käskkirja põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. Tulenevalt tööle määramise käskkirjast tuli kinnipeetav Xil teha 25.11.2020 majandustööd. Käesolevalt nähtub ettekandest, et kinnipeetav keeldus tööle minemast. Meditsiiniosakonnalt saadud info kohaselt ei ole kinnipeetaval selliseid terviseprobleeme, mis takistaksid tal koristajana töötamast ja tal ei ole kehtivat vabastust töötamisest või piiranguid koristajana töötamisel. Kinnipeetava Xi puhul ei ole täidetud ükski VangS § 37 lg-s 2 välja toodud eeldustest, mis välistaksid töötamiskohustuse. Töökohustuse täitmata jätmisega eirab kinnipeetav ka vanglateenistuse ametniku korraldust asuda täitma töökohustust. Kuna tööle määramise käskkirjades ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldabki tööle asumine iga kord vastavasisulist vanglateenistuse ametniku korraldust. Kuna kinnipeetav oli teadlik enda tööle määramisest, talle anti vanglateenistuse ametniku poolt korraldus tööle asumiseks ja tal puudusid töökohustuse täitmist välistavad asjaolud, siis oli kinnipeetav X kohustatud 25.11.2020 valvurite poolt antud korraldustele alluma ja täitma ettenähtud töökohustust. Kuna kinnipeetav X keeldus töötamisest, siis on tõendatud kinnipeetava süü VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise toime panemises. Töökohustuse rikkumine on raske rikkumine, kuna tööhõives osalemine mõjutab oluliselt karistuse täideviimise tulemuslikkust. Töötamine on ettenähtud ka kinnipeetava X individuaalses täitmiskavas, kuna aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamisele, kinnistades tööharjumust, võimaldades koguda raha vabanemisfondi ja tasuda rahalisi nõudeid. Ühtlasi kujutab töökohustuse rikkumine ohtu vangla julgeolekule. Võttes arvesse juhtumi asjaolusid ja rikkumise raskust, on kinnipeetava Xi distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud ning üld- ja eripreventiivsel eesmärgil vajalik. Vangla suhtub analoogsetesse rasketesse rikkumistesse tõsiselt ja üldjuhul karistatakse sarnaste rikkumiste eest kartserisse paigutamisega. Kinnipeetaval Xil puudusid ettekande koostamise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuna tegemist on vangla kontekstis raske rikkumisega, siis on eesmärgipärane määrata kinnipeetavale raskeim karistuse liik ehk kartserisse paigutamine. Rikkumisele vastavaks distsiplinaarkaristuseks on 5 tööpäevaks kartserisse paigutamine. Kuna tegemist on esmakordse tööst keeldumisega, siis on sobilik rakendada 2(10)
3-21-565 katseaega. Määratud viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise tingimisi kohaldamine ja katseaja rakendamine annab kinnipeetavale võimaluse parandada oma käitumist ilma distsiplinaarkaristust täitmisele pööramata. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, on mõistlik ja sobiv rakendada katseaega kestusega 5 (viis) kuud.
3.X esitas 14.01.2021 Tallinna Vanglale vaide (registreeriti 18.01.2021 numbriga 5-15/21/421) distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
4.Tallinna Vangla jättis vaide 18.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/42-2 rahuldamata.
5.X esitas 17.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkirja nr 5-2/20/826 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et vaidlusalune distsiplinaarkäskkiri on õigusvastane. Kaebaja ei ole keeldunud tööst, vaid kaebaja palus kergemat tööd, kuivõrd tal valutasid käe- ja õlaliigesed. Kaebaja teatas sellest koheselt vanglaametnikku Dorel Poogenit (Poogen) ning selgitas, et ei saa täita liigesevalude tõttu tööülesandeid, mis eeldavad raskuste tõstmist (ämbrite, madratsite tõstmine). Vastavad andmed on kirjas kaebaja tervisekaardil. Kaebaja kirjutas 27.11.2020 seletuskirja ning andis selle 30.11.2020 valvevahetusele. Ent hiljem selgus, et kaebaja seletuskiri on kaduma läinud. Kaebaja on nii suuliselt kui ka kirjalikult selgitanud, et ei saa liigesevalude tõttu teha füüsilist tööd ning palunud anda lihtsamat tööd, kuid nende selgitustega ei ole arvestatud.
6.1.Vangla on rikkunud nõuet saata kinnipeetav enne käskkirja alusel tööle suunamist terviseuuringuteks ja vestluse läbiviimiseks perearsti juurde, kes teeb otsuse, kas kinnipeetav saab teha mistahes tööd või ainult lihtsat tööd või vabastab arst kinnipeetava terviseseisundi tõttu töö tegemisest (vt VangS § 37 lg 3, § 38 lg 3).
6.2.Vangla on viidanud meditsiiniõe tunnistusele ja tema loale kaebaja tööle suunata. Kaebaja hinnangul ei ole meditsiiniõel õigust sellist otsust teha, vaid see kuulub perearsti pädevusse. Lisaks tuleb tööle asumisega seotud otsuseid tehes arvestada ka kaebaja arvamusega, mida käesoleval juhul ei ole tehtud.
6.3.Asjaolu, et kaebaja on pöördunud vangla ja arsti poole seoses liigesevaludega, et ta töölt vabastataks, näitab selgelt, et kaebaja ei hoia töölt kõrvale (vt VangS § 38 lg 1). Kaebaja on palunud suunata end kergema töö peale, mitte keeldunud töö tegemisest.
6.4.Kaebaja käis 05.02.2021 perearsti vastuvõtul. 08.02.2021 viidi kaebaja röntgenisse. Perearst kirjutas kaebajale vabastuse füüsiliselt koormava töö tegemisest. Kaebaja käis 28.06.2021 terviseuuringutel Tallinna Keskhaiglas seoses luu- ja liigesehaigusega. Tallinna Keskhaiglas selgus, et kaebajal on õlavarresidemete rebendid ning haiged käeliigesed, mis on kaebaja väitel tekkinud ammu. Kaebaja rääkis sellest ka oma kontaktisikule D. Poogenile, kes ei võtnud midagi ette. Kaebaja ei saa arsti vastuvõtule minna, siis kui soovib, vaid see sõltub vanglast. Kaebaja on korduvalt esitanud avaldusi arsti vastuvõtule pääsemiseks.
6.5.Vastustaja väidab, et viimase uuringu kaebaja töövõimetuse kohta tegi perearst 14.12.2018, kuid uus töötamise käskkiri on tehtud 20.11.2020 (nr 5-3/20/1387). Vastustaja pole kaebajat arsti juurde viinud ega küsinud, kas kaebaja vajab arstlikku läbivaatust. Samas oli vastustaja teadlik kaebajal esinevatest liigese probleemidest. Kaebaja selgitab, et keeldus
3(10)
3-21-565 tegemast ainult rasket tööd vangla koristamisel, kus tuleb tõsta raskeid veeämbreid. Analoogne olukord oli vangiga G. B., kes oli perearsti 19.12.2014 otsusega töötamisest täielikult vabastatud, kuid vangla 25.05.2021 käskkirjaga nr5-2/21/363 suunati tööle.
6.6.Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja keeldus töötamast laos põhjusel, et teda ei lubatud avatud vanglasse. Kaebaja keeldus laos töötamisest valutavate liigeste tõttu ning palus võimaldada kergemat tööd. Kaebaja töötas laos 2019. a ning rikkus oma tervise (vt kaebaja iseloomustus, mille koostas kontaktisik Karel Aupaju). Vangla lubas kaebaja paigutada avavanglasse, kuid murdis oma lubadust, sest vangla arvates puudus kaebaja suhtes usaldus. Kaebaja ei soovi töötada raskel tööl, kuna see süvendaks tema haigust ja kaebaja ei saanud selle eest lubatud soodustust, millest sõltuks kaebaja paranemine. Avatud vanglas oleks kaebajal olnud võimalus pöörduda arstide poole ja saada professionaalset abi.
6.7.Vangla sunnib kõiki vange töötama sektsiooni koristamisel ja toidu jagamisel. Kinnipeetavaid sunnitakse alusetult töötama 150 tundi toidujagamisel ja 30 tundi vangla koristamisel. Selleks tuleb vedada rasket käru kandikutega, millel on toit ja jagada neid kandikuid kambritesse. Vangla ei ole tutvustanud käskkirja, mille alusel kohustatakse kinnipeetavaid vastavas mahus töötama.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg-st 1, erandid sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2. Kinnipeetava võimelisuse teha tööd teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Tervisekaardi kannetest (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 67 jj)) nähtuvalt on Tallinna Vangla arst dr Tabri teostanud kaebajale 14.12.2018 töölevõtueelse läbivaatuse ja leidnud, et kaebaja võib töötada. Tallinna Vangla esimese üksuse juht Remo Tänav määras 20.11.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1387 (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 12; dtl 94) kaebaja ajavahemikuks 25.11.2020 – 25.01.2021 majandustöödele abitööliseks. Kaebajale tutvustati käskkirja 23.11.2020. Kaebaja tööle määramise käskkirjale vaiet ei esitanud.
7.2.Tallinna Vangla esimese üksuse vanemvalvur Ken Ojakäär andis 25.11.2020 kaebajale korralduse minna tööle, millele kaebaja ei allunud. Juhtum on fikseeritud 25.11.2020 ettekandega nr 1-20-7955 (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 11; dtl 93). Vanemvalvuri antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine ja kaebajal oli kohustus seaduslikku korraldust täita (vt VangS § 67 lg 1, haldusmenetluse seadus (HMS) § 63 lg 2, Tallinna Halduskohtu 13.05.2015 otsus nr 3-15-109; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-103-06). Kaebaja sai korraldusest aru, tal ei esinenud tervisest tulenevaid ega muid takistusi tööle minna ja koristama asuda. Kuna kaebaja korraldust ei täitnud ja keeldus tööle minemast, pani ta toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada (VangS § 63 lg 1). 7.3. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla 18.12.2020 käskkiri nr 5-2/20/826 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid (HMS § 54). Korraldusele allumatust vanglas peetakse üldjuhul raskeks rikkumiseks (vt Tallinna Halduskohtu 28.08.2009 lahend nr 3-09-268; Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2018 lahend nr 3-17-907) ning arvestades rikkumise asjaolusid pidas menetleja mõjusaimaks karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist, samas jättis karistuse tingimisi viiekuuse katseajaga täitmisele pööramata. Kuivõrd kaebaja katseajal rikkumisi toime ei pannud, siis kaebaja kartserikaristust täitmisele ei pööratud. Seega ei saa rääkida liiga rangest karistusest.
4(10)
3-21-565
7.4.Kaebajal tervisekaardi kannetest nähtuvalt vastunäidustusi tööks koristajana ei nähtu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on õlaliigeste kaebustega korduvalt meditsiinitöötajate vastuvõtul viibinud, kuid samas ei ole kaebajal vaidlusalusel perioodil tuvastatud töötamist välistavaid asjaolusid. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning annab kinnipeetavale õiguse keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on arst kaebajal alles enam kui kaks kuud peale vaidlustatud sündmust, 2021 veebruaris välistanud raske füüsilise töö. Samas arvestades, et osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei kvalifitseeru füüsiliselt raske koormusega tööks, ei esine kaebajal ka käesoleval ajal välistusi osakonna koristajana töötamisel. Eluosakonna koristamine ei eelda raskuste tõstmist ning kaebaja saab ise vastavalt oma füüsilistele võimetele koristustöö raskust optimeerida.
7.5.Tõendamist ei ole leidnud, et kaebajal esines 25.11.2020 terviseprobleeme, mis oleks töötamist takistanud või oleks ohustanud kaebaja tervist tööle asumisel. Tõele mittevastavad on ka kaebaja väited selle kohta, et ta oli sunnitud paluma ametnikelt laos töötamisest vabastust. Enne 20.11.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1387 tööle määramist oli kaebaja määratud tööle kuni 17.04.2021. Vangiregistri päevikukannetest nähtuvalt on kaebaja 21.05.2020 vestlusel kontaktisik Kaarel Aupajuga avaldanud, et ei soovi rohkem töötada, sest vangla ei luba teda avavanglasse usalduse kaotuse tõttu. Seda, et kaebajal oleksid mingid töötamist välistavad füüsilised takistused, ei ole kaebaja avaldanud ei ametnikele ega nähtu selliseid kandeid ka tervisekaardist.
7.6.Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väidetava distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirja kadumine. Kaebaja on nii suuliselt kui kirjalikult oma selgitused rikkumise kohta andnud. Nähtuvalt Tallinna Vangla 18.02.2021 vaideotsusest nr 5-15/21/42-2 suhtles kaebaja distsiplinaarmenetluse kestel korduvalt menetlejaga ja selgitas põhjalikult oma seisukohti ning tööst keeldumise põhjuseid. Kõiki neid käsitleti ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Isegi kui kaebaja ei saanud anda oma kirjalikke selgitusi peale distsiplinaarmenetluse teatisega tutvumist, siis oli tal võimalus esitada seisukohad distsiplinaarmenetluse käskkirja andmisel, mida kaebaja aga ei teinud.
7.7.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seaksid kahtluse alla talle süüks pandud distsipliinirikkumise toime panemise. Kaebaja kirjalikud selgitused ei oleks kõrvaldanud teo toimepanemise fakti ega kaebaja süüd ja ei muudaks asjas lõpptulemusena tehtud otsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Käesoleval juhul on vaidlustatud distsiplinaarkäskkirja, millega määrati kaebajale distsiplinaarkorras kartserikaristus 5 kuud töö tegemisest keeldumise eest. Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja keeldus 25.11.2020 kella 13:30 paiku vanglaametniku korralduse (minna tööle) täitmisest ning pani sellega toime distsipliinirikkumise (VangS § 67 p 1).
10.Kinnipeetaval on kohustus töötada (VangS § 37 lg 1). VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorra-eeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5(10)
3-21-565 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 12). Üksnes VangS § 37 lg-s 2 esinevate erandite korral on kinnipeetaval õigus töö tegemisest keelduda või kui vanglaametniku antud korraldus on ilmselgelt õigusvastane.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja määrati Tallinna Vangla esimese üksuse juhi Remo Tänava 20.11.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1387 tööle majandustöödele abitööliseks alates 25.11.2020 kuni 25.01.2021 (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 12; dtl 94) ning kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja nimetatud käskkirja vaidlustanud. Seetõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Ühtlasi nähtub kaebaja haigusjuhtude väljavõttest, et 14.12.2018 on tehtud kaebajale töölevõtu eelne läbivaatus ning on antud luba töötada (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 4; dtl 70). Küsimus sellest, kas töölevõtu eelne läbivaatus oleks tulnud ka teha enne 20.11.2020 käskkirja andmist, puudutab viimati nimetatud käskkirja õiguspärasust, mis aga ei ole praeguse vaidluse ese. Seetõttu on asjakohatud kaebaja vastavasisulised väited ning need tuleb jätta tähelepanuta.
12.Vaidlus puudub ka osas, et kaebaja ei olnud 25.11.2020 seisuga vabastatud töö tegemisest (VangS § 37 lg 2 p 3) ega esinenud muid VangS § 37 lg-s 2 sätestatud erandeid. Kaebaja haigusjuhtude väljavõttes on 11.12.2019 anamneesis märgitud järgmist: „Kuna kp käib tööl, siis kaaluda töölt maha võtmist mingiks perioodiks, kui kp kaebused jätkuvad. Isikule seda ka öeldud. Keeldub töölt maha jäämast. Heidab mulle ka ette, et ma ei ravi, aga töölt maha tahan võtta. Selgitatud, et ka koormusvaba perioodi määramine kuulub ravi juurde. Hetkel ei ole näidustatud erakorraline perearsti vv-le suunamine.“ (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9; dtl 75). Seega on tervishoiutöötaja soovitanud kaebajale esitada avaldus ajutiselt töölt vabastamiseks, kuid seda kaebaja ei soovinud. Seejuures ei saa viidatud soovitust pidada töölt vabastamiseks.
13.Ühtlasi ei saanud vanglaametniku korraldust 25.11.2020 asuda tööle pidada ilmselgelt tühiseks või õigusvastaseks, mistõttu oli kaebajal kohustus korraldust järgida. Seda sõltumata sellest, kas kaebaja pidas korraldust õiguspäraseks.
14.Kuigi kaebaja on korduvalt pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole seoses liigesevaludega, siiski ei ole arst vabastanud kaebajat töötamisest (VangS § 37 lg 3). Nii nähtub kohtule esitatud kaebaja haigusjuhtude väljavõttest, et kaebajat on kaks korda suunatud röntgenisse seoses liigesevaluga, viimati 12.02.2021, mil luulist patoloogiat ei ole leitud (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 14; dtl 80). Varasemalt on kaebaja terviseandmetes kirjas, et mõlema õla röntgenis – Def, osteoartroosi (2. – 3.st.) tunnused (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 6; dtl 72). 11.05.2021 haigusjuhu nr. A4409 2021 haiguse kulgemise all on kirjas järgmine: „Patsiendile teostatud kaks korda Rö mõlemast õlaliigesest (vt vastused) – PATOLOOGIATA. Patsient pole sellega rahul – arvab, et teda pandi Rö-s valesse asendisse. Patsient on MRT-sse plaanilises järjekorras – tagasi peale MRT vastust.“ Lisaks on sama haigusjuhu all 09.03.2021 anamneesis kirjas järgmine: „Patsiendil valu mõlemas õlaliigeses 2005.aastast alates. Pole vabaduses ravinud, pidi minema kirurgi vastuvõtule 2016.aastal, kuid 2017.aastal sattus vanglasse ja ei [jõudnud] sinna eelneva 12 aasta jooksul! Tehtud Rö 2019.aastal – artroos. Rö – vasak ja parem õlaliiges 2s[.] MRT – vasak ja parem õlaliiges – patsiendi sõnul käed ei tunne kohati. Patsiendil väga arenenud õlavööde ja lihased – oleks soovitatav jälgida, kas patsient teeb sporti – kätekõverdused jne. /.../“ (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 15; dtl 81). Lisaks on vastustaja tõendanud, et kaebaja ei ole 25.11.2020 ega ka nädal hiljem meedikute poole pöördunud ühegi
6(10)
3-21-565 terviseprobleemiga ning 15.11.2020 on kaebaja pöördunud meediku poole, kuid probleemiga, mis ei takista tööl käimist (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 13; dtl 95). Viidatud asjaolud nähtuvad ka kaebaja haigusjuhtude väljavõttest (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 13; dtl 79). Kuigi kaebaja haigusjuhtude väljavõttes on 20.11.2020 anamnees, et mõlemad õlaliigesed valutavad perioodiliselt, spordib ka, kuid saab käsi üles tõsta (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 13; dtl 79) ning 11.12.2020 on sissekanne, mille kohaselt kaebaja kaebab õhtusel ringil pidevat valu mõlemas õlas, kuid samas saab vastaskäsi õlgadele liigutada; manustab tab. /.../ (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 13; dtl 79), ei viita see samas, et kaebajal esineksid tervislikud takistused talle määratud töö tegemiseks.
15.Aga ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kaebajal esinesid 25.11.2020 valud õlaja käeliigestes, siis ka see ei annaks alust keelduda vanglaametniku antud korralduse täitmisest. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1). VangS § 67 p 1 eesmärgiks on vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine ilma, et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlus osas, kas korraldust tuleb täita või mitte (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-2-2-15, p 18). Õiguspärane käitumine oleks sellisel juhul olnud, et kaebaja esitab viivitamatult arstile taotluse töölt vabastamiseks (sh ka ajutiselt) või kergemale tööle suunamiseks. Sellekohaseid avaldusi kaebaja haigusjuhtude väljavõttest ei nähtu ning seda ei ole ka väitnud kaebaja.
16.Haigusjuhtude väljavõttest nähtub, et alles 05.02.2021, s.o kaks kuud peale vanglaametniku 25.11.2020 antud korralduse (asuda tööle) täitmata jätmist, on arst märkinud, et kaebajale ei sobi raske töö (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 14; dtl 80). Vastustaja on õigesti märkinud, et arvestades, et osakonna üldkasutatavate ruumide koristamine ei kvalifitseeru füüsiliselt raske koormusega tööks, ei esine kaebajal ka käesoleval ajal välistusi osakonna koristajana töötamisel; eluosakonna koristamine ei eelda raskuste tõstmist ning kaebaja saab ise vastavalt oma füüsilistele võimetele koristustöö raskust optimeerida.
17.Kaebaja on raskeks tööks pidanud koristustöödel veeämbri tõstmist. Vaideotsuses on selgitatud järgmist: „Eluosakonna koristamist loetakse vanglas kergeks füüsiliseks tööks. Kui vett täis ämbri tõstmine on raske, võib ämbri täita pooleni ja pesuvette sagedamini vahetada. Kuna majandusruumis on olemas sügavad kraanikausid, võib põrandapesu moppi pesta ka kraanikausis voolava vee all.“ (vt kaebuse lisa 4, lk 2; dtl 14). Puudub alus kahelda vanglas olevates tingimustes, neile ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal on võimalik optimeerida talle määratud tööülesannete täitmisel raskuste tõstmist või seda lausa vältida.
18.Ka asjaolu, et kaebaja haigusjuhtude väljavõttest nähtuvalt on arst märkinud 05.02.2021 sissekandes, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, ei too kaasa kaebuse rahuldamist. Esmalt on vangla veenvalt põhistanud, et kaebajale määratud töö ei ole füüsiliselt raske, vaid kaebaja enda mõjusfääris on reguleerida raskuste tõstmise vajadust. Seejuures on distsiplinaarmenetluses kaebaja avaldanud soovi koristada jalutusbokse (vt vaidlusaluse käskkirja, lk 1; kaebuse lisa 2; dtl 21), mis on eelduslikult füüsiliselt raskem töö, kui koristamine, kuivõrd hõlmab ka kohustust talvel lund rookida (vt vaideotsus, kaebuse lisa 4, lk 2; dtl 14) ning kohtumenetluses on kaebaja pidanud sobivaks tööks kambrite koristamist (kaebuse punkt 10; dtl 36). Sellest lähtuvalt on kaebaja väited vastuolulised. 7(10)
3-21-565
19.Teiseks ei ole arst 05.02.2021 sissekandes märkinud, et kaebajale on majandustööde abitöölise töö (koristamine) vastunäidustatud (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 14; dtl 80). Ka ei nähtu kaebajale mittesobivate tööülesannete loetelu (nt koristamine) arsti 04.06.2021 sissekandest „Kokkuvõte ja soovitused“, kus on mh märgitud, et tõend kergema töö jaoks veel 3 kuud (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 16; dtl 82).
20.Asjasse puutumatud on kaebaja väited kinnipeetavate töötamisest seoses toidujagamisega ning väidetav kohustuslik töömaht tundides, samuti vangla poolt väidetavalt käskkirja, mille alusel kinnipeetavatele on nimetatud töötundide arv määratud, väljastamata jätmine. Need küsimused ei ole 18.12.2020 käskkirjaga seotud. Kaebuses on selgelt taotletud üksnes Tallinna Vangla direktori 18.12.2020 käskkirja nr 5-2/20/826 tühistamist. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellesisulised väited tähelepanuta.
21.Ülaltoodust lähtuvalt ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et kaebajal esines õiguslik alus tööst keeldumiseks 25.11.2020 ning täidetud oleks VangS § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused. Seetõttu on kaebaja õigusvastaselt keeldunud tööst, millega on toime pannud distsipliinirikkumise. Järelikult esines alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.
22.VangS § 63 lg 1 punkti 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.
23.Vaidlusaluse käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine (vaidlusaluse käskkirja resolutsiooni p 1, kaebuse lisa 2; dtl 23). Samas lükati distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine edasi tingimusel, et kaebaja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseajaks määrati 5 kuud (vaidlusaluse käskkirja resolutsiooni punkt 2, kaebuse lisa 2; dtl 23).
24.Kohtu hinnangul on määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tööle asumise korraldusele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Seda on kinnitanud ka kohtupraktika. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017 otsus nr 3-15-3133, p 17). Töökohustuse rikkumine kujutab endast ka ohtu vangla julgeolekule, kuna soodustab kriminaalse subkultuuri levikut ja ajendab teisi kinnipeetavaid suhtuma negatiivselt vanglas tehtavasse majandustöösse. Vastustaja võttis arvesse varasemate karistuste puudumist ning lükkas kartserikaristuse täitmisele pööramise VangS § 65 lg 2 alusel edasi ning määras kaebajale 5 kuu pikkuse katseaja.
25.Kohtu hinnangul ei esine distsiplinaarmenetluses selliseid vigu, mis tingiks vaidlusaluse käskkirja tühistamise.
26.Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus (VangS § 64 lg 1). Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse; kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse; protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik (VangS § 64 lg 3).
8(10)
3-21-565
27.Nähtuvalt 27.11.2020 distsiplinaarmenetluse algatamise teatisest on seda tutvustatud kaebajale samal kuupäeval, kuid kaebaja on keeldunud sellele alla kirjutamast (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 9; dtl 91). Viidatud teatises on selgitatud kinnipeetava õigust anda selgitusi. Teatiselt ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud selgitusi anda. Samuti nähtub vastustaja esitatud tõenditest, et kaebajale on tutvustatud 17.12.2020 distsiplinaarmenetluse protokolli samal kuupäeval kella 15:00 paiku, selgitatud selle sisu ja karistuse ettepanekut, kuid kaebaja on keeldunud sellele alla kirjutamast (vastustaja 14.06.2020 menetlusdokumendi lisa 2, lk 7; dtl 89). Lisaks on kaebajale 18.12.2020 antud kätte 1 eksemplar vaidlusalusest distsiplinaarkäskkirjast, selgitatud selle sisu ning tehtud märge dokumendile „Jaotuskava“, et kaebaja oli rahulolematu ja õigustas enda käitumist ning keeldus alla kirjutamast (vastustaja 14.06.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 4; dtl 86).
28.Kaebaja väidab, et esitas distsiplinaarmenetluses oma selgitused 30.11.2020 valvurile, aga vanglaametnik D. Poogen on öelnud, et see on kaduma läinud.
29.On tõsi, et kinnipeetaval on õigus esitada oma seisukohad distsiplinaarmenetluses (VangS § 64 lg 2) ning seda õigust on kaebajale ka selgitatud. Eeldades kaebaja väite õigsust, et ta esitas 30.11.2020 selgitused distsiplinaarmenetluses, kuid see on läinud kaduma, ei tingi see automaatselt vaidlusaluse käskkirja õigusvastasust ega selle tühistamist. Seletuskirja kaotsiminek ning selles toodud seisukohtadega arvestamata jätmine saaks viia haldusakti tühistamiseni, kui esitatud selgitustest sõltuks käskkirja lõpptulemus (HMS § 58).
30.Käesoleval juhul nähtub vaidlusalusest käskkirjast, et kinnipeetav on 17.12.2020 suuliselt selgitanud, et ootab, millal saab perearsti vastuvõtule, kes annab tööst vabastuse; samuti väitis kinnipeetav, et ta võiks tööd teha jalutusbokside koristajana, mitte osakonnas koristajana (kaebuse lisa 2, lk 1; dtl 21). Eelnevast nähtub, et kaebaja on distsiplinaarmenetluses saanud esitada oma selgitused ning nendega on käskkirja andmisel arvestatud (vastustaja on kontrollinud, kas kaebajal esines õiguslik alus töö tegemisest keeldumiseks; kaebuse lisa 2, lkd 1-2; dtl 21-22). Ka vaidemenetluses on saanud kaebaja esitada omapoolse seisukoha vaides ning kaebaja vastuväidetele on vaideotsuses vastatud (vt kaebuse lisa 4, lk 2; dtl 14).
31.Eeltoodust lähtuvalt ei ole vangla rikkunud ärakuulamiskohustust ega uurimispõhimõtet. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad nii distsiplinaarmenetluses (ka suuliste selgituste esitamine ja nendega arvestamine on ärakuulamiskohustuse täitmine) ning vaidemenetluses ja vastustaja on kaebaja seisukohtadele vaidlustatud haldusaktides vastanud. Lisaks ei ole kohtumenetluses esitatud uusi argumente ega selgitusi, võrreldes vaidemenetlusega, mistõttu ei saanud 30.11.2020 kaebaja selgituste kaduma minek mõjutada vaidlusaluse käskkirja lõpptulemust.
32.Asjasse puutumatud on kaebaja väited kinnipeetava G. B. distsiplinaarmenetlusest, kuivõrd käesoleval juhul ei olnud kaebaja töö tegemisest arsti poolt vabastatud.
33.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
9(10)
3-21-565
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.