Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme, Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
10.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1607
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahendid
Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 ja 10.09.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde 11.08.2021 ja 25.08.2021 määruskaebuse täiendustele lisatud tõendid ning Politsei- ja Piirivalveameti 19.08.2021 ja 22.09.2021 vastusele lisatud tõendid.
2.Jätta X 22.07.2021 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-21-1607 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta X 16.09.2021 määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1607 muutmata.
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 14.07.2021 Malaga lennult saabuvate isikute dokumente ja nende ehtsust. Isik esitas ametnikule C nimele väljastatud Rumeenia isikutunnistuse, mis osutus võltsinguks. Vestluse käigus ilmnes, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodaniku X-ga (sünd XX.XX.XXXX). Tal puudus kehtiv reisidokument ja seaduslik viibimisalus. PPA pidas ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)
3-21-1607 alusel 48 tunniks kinni. Menetlustoimingute käigus avaldas isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.
2.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 15.07.2021 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu korraldamiseks. X ei soovi Venemaale tagasi pöörduda, kuna on seal tagaotsitav. Ta on väidetavalt taotlenud Venemaa saatkonnast endale passi, kuid saatkond keeldus talle seda väljastamast. Hispaania politsei on isikule öelnud, et vajadusel saadetakse ta Venemaale välja. Seega olenemata sellest, kas isik võiks tagasi pöörduda Hispaaniasse või Venemaale, on alus arvata, et ta ei asu oma lahkumiskohustust täitma. Isiku eesmärk oli jõuda Soome ajal, mil tal oli sinna sissesõidukeeld, ja ta oli selleks valmis kasutama ka võltsitud dokumenti. Isiku eesmärk oli viibida seni Eestis, kuni Soome leevendab Soome sisenemise piiranguid ning piirikontroll kaob. Selline käitumine näitab, et tema soov on end Euroopas varjata vähemalt seni, kuni Venemaa teda enam taga ei otsi. Isik ei esitanud kinnipidamisel kohe rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid esitas selle alles siis, kui ametnik küsis lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta arvamusi ja vastuväiteid. X-l puudub kehtiv reisidokument ja ei ole teada, kas teda on võimalik tagasi saata Hispaaniasse, kuna Hispaania ametkond ei ole PPA päringule veel vastanud. Kui isik hoidub väljasaatmisest kõrvale, ei ole võimalik saada talle dokumenti Venemaale väljasaatmiseks ega Hispaaniasse tagasisaatmiseks. Vabaduses viibides asuks isik kõrvale hoiduma oma väljasaatmisest ning lahkuks talle sobivasse EL liikmesriiki, et takistada oma Venemaale või Hispaaniasse väljasaatmist.
3.X ei olnud kohtuistungil nõus enda paigutamisega kinnipidamiskeskusesse ja leidis, et ta võib rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal elada koos abikaasaga hotellis. Kinnipidamiskeskuses viibimine on vastunäidustatud ka tervislikel põhjustel.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 15.07.2021 määrusega ning andis PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.09.2021 (kaasa arvatud). Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et otsib ebaseaduslikke võimalusi, et jääda Euroopasse. Soome sisenemiseks oli talle kehtestatud sissesõidukeeld 16.12.2019‒16.12.2021. Soome ametivõimudelt saadud vastusest nähtuvalt saadeti isik 07.11.2019 välja Hispaaniasse, kuna seal oli isiku rahvusvahelise kaitse taotlus menetlemisel. Praeguseks ajaks ei ole Eesti saanud Hispaanialt infot X rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude kohta. On selge, et isikul ei ole võimalik algatada Eestis paralleelset täiemahulist rahvusvahelise kaitse menetlust, vaid ta tuleb saata riiki, kus tema rahvusvahelise kaitse taotlust menetletakse. Selleks tuleb tagada isiku kohalolek. Olukorras, kus X on Hispaaniast saanud negatiivse otsuse varjupaigataotluse kohta, mille vaidlustamise perspektiivi hindas ta ise väikeseks, on tõenäoline, et ta ei jääks Eestis enda väljasaatmist ootama, vaid lahkuks mõnda teise EL liikmesriiki. Isik omab selleks vara ja muid vahendeid, mida näitavad Eestisse saabumise asjaolud. Põgenemise ohu tõttu ei pruugi VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine olla tõhus. X ei saabunud Eestisse selleks, et varjupaika paluda, vaid viibis läbisõidul Soome, kust ta ütluste kohaselt soovis paari päeva pärast lahkuda. Kuivõrd isik oli Soomest välja saadetud Hispaaniasse, et seal pooleli olev rahvusvahelise kaitse menetlus lõpuni viia, pidi ta aru saama, et EL liikmesriikides ei toimu paralleelset ega korduvat rahvusvahelise kaitse menetlust, vaid sellega tegeleb liikmesriik, kus taotlus esimesena on esitatud. Seega ei ole Eestis varjupaigataotluse esitamiseks muud äratuntavat ajendit kui viivitada enda väljasaatmisega 2(13)
3-21-1607 Hispaaniasse, kus eksisteerib Venemaale väljasaatmise oht. Esitatud varjupaigataotluse perspektiivi kahjuks räägib asjaolu, et isik oli enda ütluste kohaselt elanud Hispaanias ca 20 aastat, enne kui esitas taotluse Hispaania ametivõimudele. Kinnipidamiskeskusesse paigutamist ei välista ka meditsiinilised kaalutlused. X sõnul on tal olnud mitu infarkti ning tema tervislik seisund võib stressi tingimustes halveneda. Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimine võib isikule stressi põhjustada, ei saa see välistada isiku kinnipidamist, kui kinnipidamise alused esinevad. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud meditsiiniline abi ja järelevalve.
5.PPA jättis 24.08.2021 otsusega nr 7002110051 X rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt läbi vaatamata, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 12 lg 4 järgi vastutab taotluse läbivaatamise eest Hispaania (p 1); lõpetas VRKS § 21 lg 2 kohaselt rahvusvahelise kaitse menetluse taotluse tagasilükkamise otsusega (p 2); kohustas taotlejat VRKS § 25 lg 21 kohaselt lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Hispaaniasse.
6.PPA esitas 08.09.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamiseks ühe kuu võrra VRKS § 362 lg 5 alusel, sest isiku suhtes kohaldub VRKS § 361 lg-s 1 ja VRKS § 361 lg 2 p-s 7 sätestatud kinnipidamise alus. X kasutas võltsitud Rumeenia isikutunnistust, et tõendada oma seaduslikku alust Eestis viibimiseks. X on oma varasema käitumisega näidanud, et otsib ebaseaduslikke võimalusi Euroopasse jäämiseks. Lisaks on Hispaania kõrgem kohus X kohta väljastanud vahistamismääruse. Seega võib arvata, et X võib vahistamismääruse tõttu takistada üleandmist Hispaaniale ja ei asu vabatahtlikult oma lahkumiskohustust täitma. X otsis endale sobivat Euroopa riiki, kus ebaseaduslikult viibida ja end varjata. Selline käitumine näitab, et tema soov on end Euroopas varjata vähemalt seni, kuni Venemaa teda enam taga ei otsi või isiku vahistamismäärus aegub. Rahvusvahelise kaitse taotlejal ei ole õigus lahkuda menetluse ajal taotlust menetlevast riigist. Isiku üleandmiseks olid juba broneeritud piletid 16.09.2021, kuid isikut ei lubata lennule, kuna lubatav väljasaadetavate arv oli täis. Isik saadetakse Hispaaniasse esimesel võimalusel. X kuritarvitab Eesti meditsiinisüsteemi. Tal ei ole õigust jääda siia operatsiooni ootama, vaid ta saab vajaliku meditsiiniabi Hispaaniast. Neerukivid ei saanud tekkida PPA süül, isik on tulnud Eestisse juba haigena. X mängis 09.09.21 teiste kinnipidamiskeskuses viibivate isikutega jalgpalli ja jooksis ringi. Kateeter ei sega seega lendamist. Septembri lõppu planeeritud operatsiooniaeg on praeguseks tühistatud, kuna 16.09.2021 pidi isik Hispaaniale üle antama. PPA teavitas sellest PERH-i.
7.X selgitas kohtuistungil, et ei olnud varem lennubroneeringust ja kinnipidamise tähtaja pikendamisest kuulnud. Ta palus kinnipidamiskeskuses viibimise ajal 03.08.2021 kiirabi, kuid ta viidi haiglasse alles 04.08.2021, kus tehti kohe operatsioon. Tal on vaja järelevalvet enne ja pärast operatsiooni, mis on planeeritud 23.09.2021. Ta soovib saada kinnipidamiskeskusest välja, kuni operatsioon on tehtud. Pärast operatsiooni on ta valmis tegema koostööd Eestist lahkumiseks. Hispaanias on operatsioonile saamiseks järjekord. Vajadus operatsiooniks on tekkinud Eestis ja osaliselt PPA ametnike süü läbi, kes ei ole kutsunud talle õigeaegselt kiirabi. Ta on nii haige, et ei suudaks füüsiliselt eest ära joosta ja põgeneda.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.09.2021 määrusega PPA taotluse ja pikendas X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.10.2021. VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel on võimalik kinni pidada üksnes isikut, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja VRKS-i mõttes (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697). Rahvusvahelise 3(13)
3-21-1607 kaitse taotleja staatus ei sõltu sellest, millises liikmesriigis isik viibib. Asjaolu, et isiku suhtes on tehtud ühes liikmesriigis üleandmisotsus, ei kaota tema taotleja staatust, kui tema rahvusvahelise kaitse menetlus on teises liikmesriigis pooleli (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-322/19 ja C-385/19, The International Protection Appeals Tribunal jt, p 64). Hispaania Migratsiooniamet kinnitas 27.07.2021 saadetud vastuskirjas, et vastavalt Dublini III määruse art 22 lg-le 7 tunnustab ta oma vastutust X vastu võtta. Seega on X rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. VRKS § 361 lg 2 p 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2. Võttes arvesse, et X on võimalik toimetada Hispaaniasse eelduslikult ühe või kõige enam kahe nädala jooksul, ei ole ajavahemik kinnipidamiskeskuses viibimiseks pikk. Samas puudub veendumus, et võimalik oleks kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid. X on kasutanud varem ebaseaduslikke viise Euroopas viibimiseks ning liikmesriikide vahel liikumiseks. Lisaks oli X soov jõuda Soome, mistõttu ei saa välistada, et X võib proovida Hispaaniasse saatmise vältimiseks Eestist lahkuda. Põgenemisohtu suurendab fakt, et isik üritas siseneda Eestisse võltsitud Rumeenia passiga ja esinedes valenime all. Samuti ei ole põhjust arvata, et isik ei saaks vajadusel kinnipidamiskeskuses vajalikku arstiabi. X tervislik seisund (taastumine neerukivide operatsioonist, võimalik täiendava uroloogilise operatsiooni ja ravi vajadus) ei takista tema üleandmist Hispaaniale. Isik on saanud Eestis esmaabi ega viibi eluohtlikus seisundis. Edasise ravivajaduse korraldab Hispaania Kuningriik. Puudub alus kahelda Hispaania meditsiinisüsteemi võimekuses X-le adekvaatset meditsiinilist abi osutada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 22.07.2021 (täiendatud 11.08.2021 ja 25.08.2021) määruskaebuses halduskohtu 15.07.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Määruskaebusele on lisatud taotlus tunnistada X seoses tema halva tervisliku seisundi ja kõrge eaga haavatavaks isikuks VRKS § 151 lg 1 mõttes. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemise ohu esinemist. Põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415/44, p 11 ja seal viidatud praktika; 31.05.2021 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Vältida tuleb automaatseid järeldusi, nt et ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine viitavad põgenemise ohule (vt Euroopa Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017). Jääb arusaamatuks, miks ei ole PPA ega kohus kaalunud ega arutanud teiste järelevalvemeetmete kohaldamist, nt Vao keskusesse paigutamist või võimalust elada abikaasa juures Tallinnas (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). X ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe, kuna ei olnud sellest võimalusest teadlik, nagu ta ka kohtuistungil kinnitas. Samuti kinnitas ta kohtuistungil, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna tal ei ole võimalik Venemaale minna ja ta kardab, et Hispaanias antakse ta Venemaale välja. Kohus ei ole arvestanud asjaoludega, et X-l on olnud mitu südameinfarkti ning et talle on tehtud südameoperatsioon, mida ta kinnitas samuti kohtuistungil, ning ta peab käima pidevalt tervisekontrollis. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine võib X tervislikku seisukorda veelgi halvendada, kuna tekitab stressi. X-l on lisaks südameprobleemidele maksas kivid. Talle kutsuti kinnipidamiskeskusesse kiirabi ning ta toimetati seoses sellega Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH). X-le on maksa paigutatud kateetrid ja vajalikud seadmed ning teda opereeriti seoses maksast kivide eemaldamisega. X toimetati uuesti PERH-i 09.08.2021 ning teda ootab 2–3 nädala pärast uus operatsioon täiendavalt maksast kivide eemaldamiseks. X vajab praegu pidevat hoolt ning teistsugust toitu, kui pakutakse kinnipidamiskeskuses. Lisaks on X-l esinenud pearinglus ja ta on selle tõttu korduvalt kukkunud, samuti on tal esinenud teadvuse kaotust ning ta vajab kõrvalist abi. Kinnipidamiskeskuses ei viibi arsti, vaid meditsiiniline 4(13)
3-21-1607 personal, kellel ei ole seadmeid ega tõsisemaid ravimeid hädaolukorraks. X-le selgitati korduvalt, et mingit hoolt temale ei pakuta ning vajaduse korral kutsutakse kiirabi. Arvestades X tervislikku seisundit, ei saa ta loota sellele, et kiirabi õigeks ajaks kohale jõuab. X EMOkaardis on samuti toonitatud, et kaebuste süvenedes pöörduda EMO-sse. Seega on tõenäoline ja eeldatakse, et tema seisukord võib veelgi halvemaks muutuda. PPA oleks pidanud täiendavalt kohaldama VRKS §-i 151 või oleks seda pidanud tegema pärast X tervise halvenemist. PPA ei ole seda aga teinud, millega rikub head haldustava, pidades tõsiste terviseriketega isikut kinni kinnipidamiskeskuses, kus tema ravivõimalused, olmetingimused ja toit ei vasta tema vajadustele. X abikaasa elab praegu Tallinnas XXX ning temal on meditsiiniline haridus ja oleks võimalik X eest hoolitseda. Samuti on nii X-l kui ka tema abikaasal rahalised võimalused pikendada elukoha broneeringut.
10.PPA palub 19.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Isik ei kuulu vanuse ega tervisliku seisundi tõttu automaatselt erivajadusega taotlejate hulka. X-l on neerukivid ja ta vajab neerukivide eemaldamiseks operatsiooni, kuid haigus pole niivõrd raske, et vajaks erakorralist sekkumist. Isik on operatsiooni üldjärjekorras ja tema operatsiooni aega pole veel määratud. X ei ole erivajadustega taotleja VRKS-i mõttes, kuna tal ei ole east tulenevaid erivajadusi ning neerukivide omamine ei ole PPA hinnangul raske haigus. PPA on taotlejale taganud vajaliku meditsiiniline järelevalve, ravimid ja uuringud jälgimaks isiku tervislikku seisundit. Seega on arvestatud taotleja erivajadusi ka ilma, et PPA oleks tuvastanud ning fikseerinud isiku erivajaduse. Samasugust meditsiinilist järelevalvet tagatakse kõikidele kinnipidamiskeskuses kinni peetud välismaalastele ja selleks ei pea olema rahvusvahelise kaitse taotleja. X ei ole esile toonud, kas tema erivajaduste hindamine on mõjutanud menetluse õiguspärasust või rahvusvahelise kaitse kohta tehtud otsuse usaldusväärsust ega seda, millised erivajadusi talle pole tagatud või millest ta on ilma jäänud. X ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema abikaasal on meditsiiniline haridus. Selle omamine ei taga ka vajalikku meditsiinilist järelevalvet ega medikamente. Kinnipidamiskeskuses viibimisel on isikule tagatud igapäevane meditsiiniline järelevalve nii arsti (esmaspäevast reedeni) kui ka õe (esmaspäevast pühapäevani) olemasoluga. Nii kohus kui ka PPA on piisavalt põhjendanud X põgenemisohtu. Isikule selgitati kogu VSS alusel toimuva menetluse ajal, et tal on õigus iga hetk esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. X otsustas seda teha alles siis, kui PPA andis teada, et talle kohaldatakse sissesõidukeeldu. X oli teadlik, kus ja millal saab esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna ta on selle esitanud kahes erinevas EL liikmeriigis. Kuna X on esitanud esimese rahvusvahelise kaitse taotluse Hispaanias ja ta kuulub Hispaaniale üleandmisele, siis tema osas ei toimu sisulist menetlust. Kui isikut hakatakse üle andma, siis saadetakse Hispaaniale ka info taotleja võimalike erivajaduste kohta. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 15.07.2021. PPA esitas Hispaaniale tagasivõtupalve 22.07.2021 ja samal päeval vastas Hispaania, et on nõus isiku vastu võtma. PPA andis 09.08.2021 isikule seoses Hispaaniale üleandmisega võimaluse arvamuste ja vastuväidete esitamiseks tähtajaga 17.08.2021. Seejärel teeb PPA otsuse. Kui isikul ei ole vastuväiteid, antakse ta Hispaaniale üle, vastasel juhul peab ta pöörduma kohtusse. Kuna menetlus toimub eesti keeles ja isiku emakeel on vene keel, siis tuleb arvestada ka tõlkimisele kuluvat aega. Seega on PPA teinud taotlejaga seotud toiminguid nii kiiresti kui võimalik.
11.X palub 16.09.2021 määruskaebuses halduskohtu 10.09.2021 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.
5(13)
3-21-1607 X on oma avaldustes korduvalt toonitanud ja esitanud tõendid, et tema tervislik seisund on kinnipidamiskeskuses viibimise ajal halvenenud. Tervisliku seisundi halvenemise põhjuseks on sealse meditsiinilise abi mittepiisav kvaliteet. Kohus jättis arvestamata, et PPA tühistas X operatsiooni aja ebaseaduslikult, omaalgatuslikult ning temaga kooskõlastamata. PPA oleks pidanud tema suhtes kohaldama VRKS § 151 lg-t 1. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et X-l on olnud mitu südameinfarkti ja talle on tehtud südameoperatsioon, mistõttu peab ta käima pidevalt tervisekontrollis. Samuti ei ole kohus arvestanud, et talle on kinnipidamiskeskusse kutsutud korduvalt kiirabi. Tervislikust seisukorrast lähtuvalt vajab ta pidevat hoolt ning teistsugust toitu, kui pakutakse kinnipidamiskeskuses. X-l ei ole märkimisväärset põgenemisohtu. Ainuüksi kaebaja tervislik seisund ei võimalda temal põgeneda. Arusaamatuks jääb kohtu hinnang, et kaebaja kinnitus, et ta kinnipidamiskeskusest ei põgeneks, ei ole usaldusväärne (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415, p 9). Kohus ei ole põhistanud, miks on vajalik kaebaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema ka kontroll kinnipidamise põhjendatuse üle. Seetõttu ei pruugi argument, et olukord ei ole muutunud, olla kinnipidamise pikendamiseks piisav ja haldusmenetluses esinev viivitus, mida ei ole põhjustanud taotleja, ei õigusta kinnipidamise jätkamist (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18.3 ja 18.4). VRKS § 361 lg 1 p-des 1 kuni 5 ja 7 loetletud toimingud on võimalikud ka siis, kui ei kohaldata kinnipidamiskeskusse paigutamist (Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
12.PPA palub 22.09.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 10.09.2021 määrus muutmata. Seni on X tervislik seisund olnud piisavalt hea, mis võimaldab tal osaleda ka aktiivsetes tegevustes (nt jalgpalli mängimine). Seetõttu ei ole PPA leidnud, et isik oleks erivajadustega. Meditsiiniline järelevalve tagatakse kõikidele kinnipidamiskeskuses kinni peetud välismaalastele. X ei ole välja toonud, millistest tagatistest on ta ilma jäänud. Tervislik seisund on võimaldanud isikul osaleda jalgpallimängus, mis eeldab aktiivset liikumist. PPA hinnangul ei ole X üldine tervis halvenenud. Kinnipidamiskeskusele meditsiiniteenust osutava arsti 17.08.2021 e-kirja kohaselt on isiku vererõhk läinud korda, kuid on diagnoositud neerukivitõbi. Neerukivitõbi kujuneb välja pika aja jooksul (vt https://haiglateliit.ee/patsientideinfomaterjalid) ja neerukivid pidid olema isikul seega enne kinnipidamiskeskusse paigutamist, kuigi need diagnoositi keskuses viibimise ajal. X ei ole kinnipidamiskeskuses viibimise ajal saanud infarkti ega vajanud uut südameoperatsiooni. Varem ei ole isiku tervislik seisund takistanud tal loata Schengeni liikmesriigist lahkumast. Kinnipidamiskeskuses osutab meditsiiniteenust õde ja arest. Õde käib kohal iga päev ning arst viis korda nädalas. Kui isikutel peaks väljaspool meditsiinipersonali tööaega tekkima probleemid tervisega, mis nõuavad kiireloomulist sekkumist, siis kutsutakse kiirabi. X on saanud iga kord meditsiinilist abi. Kinnipidamisel arvestatakse isikute erivajadusi (nt tagatakse erimenüü), kui need on põhjendatud. X ei ole esile toonud, millist teistsugust toitu või igapäevast hoolt ta vajab. Operatsiooniaja tühistamine ei olnud ebaseaduslik. Isik tuleb vabastada esimesel võimalusel kinnipidamisasjaolude ära langemisel, mitte siis, kui see talle on mugav või sobiv. PPA lähtus heast usust, et isik vabastatakse esimesel võimalusel, s.o 16.09.2021, ning antakse üle Hispaaniale. PPA peab üleandmisel arvestama mitmete tingimuste ja piirangutega (taotluse tagasilükkava otsuse jõustumine, Hispaania Migratsiooniameti vastuvõtutingimused, otselennu puudumine, transiidiloa taotlemine, lennupiletite olemasolu). PPA oli veendunud, et isiku üleandmine toimub enne 23.09.2021 määratud operatsiooniaega. PPA broneeris esimesed lennupiletid 06.09.2021, kuid tasumise hetkeks olid piletid välja müüdud. PPA üritas täiendavalt kahel korral (20.09.2021 ja 21.09.2021) isiku üleandmist korraldada Saksamaa 6(13)
3-21-1607 kaudu. Saksamaa ei andnud transiidiluba, kuna isikut on Saksamaal kriminaalkorras karistatud (vt Nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ art 3 lg 3 p a). X varjas seda infot PPA eest. PPA ei oleks Saksamaad transiitriigina kasutamist kaalunud, kui see teave oleks enne teada olnud. Seega on X andmeid varjates pikendanud oma kinnipidamiskeskuses kinnipidamist. Kohus on arvestanud, et X ei jää ilma vajalikus ravist, vaid seda tagab talle Hispaania. Kohus ei andnud luba ega vastutaja ei ole taotlenud kaebaja kinnipidamist usalduse puudumise, vaid põgenemisohu esinemise tõttu. PPA taotles kinnipidamise tähtaja pikendamist VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel, sest oli jätkuvalt veendunud, põgenemisohu tõttu on vaja kaebaja kinni pidada Hispaania Kuningriigile üleandmise eesmärgil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määrus
13.Määruskaebuse esitaja on koos määruskaebuse täiendustega esitanud järgmised tõendid: Xle väljastatud suunamiskiri PERH Mustamäe korpuse uroloogia osakonda, X abikaasa elukoha eest broneeringu tasumine. Täiendavalt esitas X 25.08.2021 ringkonnakohtule tõendina EMOkaardid. Määruskaebuse esitaja soovib nende dokumentidega tõendada, et tema tervislik seisund ei luba tal kinnipidamiskeskuses viibida ning et tal oleks olemas elamiskoht Tallinnas oma abikaasa juures. PPA on vastusega koos esitanud ringkonnakohtule PPA kinnipidamiskeskuses arstiteenust osutava arsti MM vastused X terviseseisundi kohta. Tõendid omavad haldusasja lahendamisel tähtsust. Seetõttu võtab ringkonnakohus koos määruskaebuse ja PPA vastusega esitatud tõendid HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt asja materjalide juurde.
14.PPA taotles X kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Halduskohus leidis, et nendel alustel on isiku kinnipidamine põhjendatud. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; ning p 5 järgi siis, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest EL liikmesriigist. PPA tugines oma taotluses VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil (istungi protokoll kell 15:37:58, dtl 65) täpsustas PPA, et tugineb põgenemisohuga seoses VSS § 68 p-le 9, mille kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. PPA põhjendas, et X on enda ütluste kohaselt alustanud rahvusvahelise kaitse taotlemise menetlust Hispaanias ja tema kohta ei ole veel tehtud otsust, kuid taotluse menetlemise ajal ei ole isikul õigust menetlevast riigist lahkuda.
15.PPA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et 22.07.2021 esitas PPA Hispaaniale Dublini III määruse alusel X tagasivõtmise palve ja samal päeval andis Hispaania isiku vastuvõtmiseks nõusoleku, mistõttu kavatseb PPA isiku ka Hispaaniale üle anda (dtl 164-165). Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul on tegemist isiku üleandmismenetlusega Dublini III määruse alusel ja kinnipidamise õiguslikuks aluseks saab sõltuvalt isiku staatusest olla VRKS § 361 lg 2 p 7 koostoimes VRKS § 361 lg-tega 1 ja 21 ja VSS §-ga 68 või Dublini III määruse art 28 koosmõjus sama määruse art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68 (Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 7(13)
3-21-1607 3-20-1943, p 22). Kuna halduskohus andis X kinnipidamiseks loa VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, kuid asjaoludest nähtuvalt on isikut tegelikult kinni peetud Dublini III määruse alusel üleandmise eesmärgil, ei ole halduskohus kinnipidamise loa andmisel tuginenud õigele õiguslikule alusele. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas isiku kinnipidamine on ekslikule õiguslikule alusele tuginemisel olnud lubatav.
16.Riigikohtu seisukoha järgi ei saa olukorras, kus välismaalase õiguslik staatus asendub asjaolude muutumise tõttu kohtumenetluse käigus uue staatusega ja seeläbi muutub ka tema suhtes kohalduv kinnipidamisrežiim (nt kui päritoluriiki tagasisaadetava isiku staatus asendub teisele liikmesriigile üleantava isiku staatusega), kõrgemalseisev kohus isiku kinnipidamise õiguslikku alust muuta. Riigikohtu hinnangul oleks tegemist isiku kinnipidamiseks uue loa andmisega, sest kohus, kes varem loa andis, kontrollis kinnipidamise lubatavust teise normistiku alusel ja lähtudes loa andja poolt kinnipidamisele seatud eesmärgist (Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697, p 31). Kui kõrgemalseisev kohus ei saa isiku kinnipidamise õiguslikku alust muuta, ei ole isiku kinnipidamine ilma uue halduskohtu loata järelikult lubatav. Seega tuleb kontrollida, kas praegusel juhul on kinnipidamise õigusliku aluse muutmine võimalik. Sealjuures tuleb eeskätt kontrollida, kas muutunud on isiku õiguslik staatus, kinnipidamise eesmärk ja kas ekslikule õiguslikule alusele tuginemine mõjutas kinnipidamise tähtaega (Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1943, p 23).
17.Asjaoludest nähtub, et X oli vahetult enne seda, kui PPA halduskohtult tema kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist taotles, esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA tegi 24.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, mis tehti isikule teatavaks 03.09.2021 ja mille edasikaebamise tähtaeg oli seega 13.09.2021 (VRKS § 251 lg 1, vt dtl 214, 233). Seega oli X vähemalt kuni 13.09.2021 rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (VRKS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 p 1). Tema teisele EL liikmesriigile üleandmise eesmärgil kinnipidamine oleks järelikult olnud lubatav VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel koostoimes VRKS § 361 lg-tega 1 ja 21 ja VSS §-ga 68. Seega ei olnud X õiguslik staatus pärast Hispaaniale üleandmise taotluse tegemist muutunud ja ka tema uus kinnipidamise alus sisaldub VRKS-s.
18.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei muutunud ka X kinnipidamise eesmärk. X selgitas ise halduskohtu istungil, et on esitanud Hispaanias rahvusvahelise kaitse taotluse (kohtuistungi protokoll kell 15.53.59, dtl 65). Samuti saab PPA selgitustest järeldada, et kuigi Hispaanialt ei olnud veel saadud vastust isiku tagasi- või vastuvõtmise kohta, peeti väga tõenäoliseks, et isikut tuleb kinni pidada just Dublini III määruse alusel üleandmise eesmärgil (vt 15.07.2021 istungi protokoll, kell 16:01:37, dtl 66). Dublini III määruse art 28 lg 3 teisest lõigust tulenevalt võib isikut üleandmise eesmärgil kinni pidada ka juba enne vastu- või tagasivõtmispalve esitamist (Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697, p 21). Seega võis PPA sel eesmärgil kinnipidamise luba taotleda juba enne 22.07.2021, kui Hispaaniale palve esitati.
19.Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2. See tähendab, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht ning on täidetud muud Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tingimused (Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1943, p 22). Halduskohus on määruses osutanud sellele, et X saabus Eestisse võltsitud dokumenti kasutades, olles juba varem lahkunud Hispaaniast, kus teda ähvardab varjupaigamenetluse tulemusel Venemaale väljasaatmise oht. Samuti üritas X sõita Soome, kuhu sisenemiseks on talle kehtestatud sissesõidukeeld. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selline käitumine annab põhjust arvata, et X ei jääks Eestisse enda väljasaatmist ootama, vaid prooviks vajaduse korral ebaseaduslikult lahkuda endale sobivasse EL liikmesriiki. Sealjuures on nendest asjaoludest tulenevalt tema põgenemisoht märkimisväärne (vrd Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1943, p 24). Riigikohus on leidnud (29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 8(13)
3-21-1607 18), et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine, kus isik peab VRKS § 34 lg 5 järgi viibima kella 22.00-st kuni 6.00-ni, ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ning kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne VRKS § 361 mõttes. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et põgenemisohust tulenevalt ei olnud võimalik kohaldada muid järelevalvemeetmeid, nt lubada isikul viibida Vao majutuskeskuses või abikaasa juures hotellis.
20.Dublini III määruse art 28 lg 3 järgi tuleb kinnipeetu vabastada kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik vastu või tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. PPA 24.08.2021 otsusega kohustati X lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse Hispaania Kuningriiki. Nagu eespool märgitud, lõppes selle vaidlustamise peatav toime otsuse edasikaebamise tähtaja möödumisega 14.09.2021. Seega ei olnud PPA halduskohtu lubatud kinnipidamise tähtajaks (15.09.2021) veel Dublini III määruse art 28 lg-s 3 etteantud kinnipidamise ajapiirangut ületanud ning ekslikule õiguslikule alusele tuginemine kinnipidamise tähtaega ei mõjutanud.
21.Dublini III määruse art 28 lg 4 kohaselt kohaldatakse kinnipeetud isikute suhtes kohaldatavate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes direktiivi 2013/33/EL artikleid 9, 10 ja 11. Need artiklid käsitlevad kinnipeetud taotleja tagatisi, kinnipidamistingimusi ning haavatavate isikute ja vastuvõtu erivajadustega taotlejate kinnipidamist. Eesti on rahvusvahelise kaitse, sh haavatavate isikute ja vastuvõtu erivajadustega taotlejate vastuvõttu ja kinnipidamist puudutavad direktiivi 2013/33/EL sätted VRKS muudatustega siseriiklikkusse õigusesse üle võtnud1, järelikult ei muutunud praegusel juhul ekslikule õiguslikule alusele tuginemine ka puudutatud isiku kinnipidamistingimusi ja -tagatisi, sest teda peetakse endiselt kinni VRKS alusel (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697, p 32).
22.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kinnipidamise õigusliku aluse muutmine on praegusel juhul võimalik ja X kinnipidamist halduskohtu 15.07.2021 määruse alusel ei muutnud õigusvastaseks asjaolu, et PPA ja halduskohus ekslikule õiguslikule alusele tuginesid.
23.Kontrollida tuleb ka, kas halduskohus oleks pidanud kinnipidamise loa andmisest keelduma X tervisliku olukorra tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et halduskohus ei arvestanud isiku kinnipidamisel tema terviseseisundit, täpsemalt seda, et X-l on olnud mitu südameinfarkti, talle on tehtud südameoperatsioon ning ta peab käima pidevalt tervisekontrollis. Kinnipidamiskeskuses tuleb kinnipeetavale tagada tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus alalise ravipunkti ja perearsti kvalifikatsiooniga isiku kaudu ning vajaduse korral tuleb kinnipeetav suunata ravile (VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269). Halduskohus on seega õigesti asunud seisukohale, et kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud piisav meditsiiniline abi ja järelevalve määral, mis ei ole tagatud nt isiku hotellis elades. Terviseprobleemide olemasolu ei välista rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamist, kui PPA suudab isikule vajaliku meditsiinilise abi ja toe tagada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 määrus asjas nr 3-19-376, p 12; Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2133, p 20).
24.Asja materjalidest nähtub, et X terviseseisund on pärast halduskohtu 15.07.2021 määrust kinnipidamiskeskuses viibimise ajal muutunud ja seega võib olla siiski tekkinud vajadus tema keskusest vabastamiseks. Määruskaebuse kohaselt on X-le maksa paigutatud kateetrid, teda opereeriti seoses maksast kivide eemaldamisega ning teda ootab 2–3 nädala pärast uus operatsioon täiendavalt maksast kivide eemaldamiseks. Lisaks on X-l esinenud pearinglus ja ta Vt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (81 SE) eelnõu seletuskiri, lk 2–3.
9(13)
3-21-1607 on selle tõttu korduvalt kukkunud, samuti on tal esinenud teadvuse kaotust ning ta vajab kõrvalist abi. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole võimalik talle kinnipidamiskeskuses vajalikku hoolt tagada.
25.Kohtule esitatud EMO-kaartide kohaselt on X käinud PERH-is arstlikul läbivaatusel 04.08.2021, kust ta suunati uroloogi vastuvõtule 09.08.2021 (dtl 183). PERH-is diagnoositi tal põhihaigusena kusejuhakivi ja kaasuva haigusena hüdronefroos neeru ja kusejuha kalkuloosobstruktsiooniga (dtl 181). EMO-kaardile on 05.08.2021 toimunud uuringuna märgitud nefrostoomi paigaldamine (dtl 184). Arst ÜZ 09.08.2021 koostatud ambulatoorse epikriisi kohaselt on X-l põhihaigusena diagnoositud neerukivi koos kusejuhakiviga ja talle on näidustatud „vas ureeteroskoopia + fiiber-renoskoopia“ (dtl 189) ning sama arst on 09.08.2021 väljastanud ka suunamiskirja PERH Mustamäe korpuse uroloogia osakonda, kuhu samas haiglasse tuleku kuupäeva ei ole märgitud (dtl 143). Uuesti on X käinud EMO-s arstlikus kontrollis 16.08.2021, kus tal diagnoositi põhihaigusena neerukivi koos kusejuhakiviga ja kaasuva haigusena healoomuline paroksüsmaalne peapööritus e vertiigo (dtl 197). Kompuutertomograafia uuringu vastuse kokkuvõttena on märgitud „aktuaalse leiuta“ ning rindkere röntgenülesvõtte kokkuvõttena „normile vastav leid“ (dtl 199–200). Ravisoovitustena on 16.08.2021 EMO-kaardile märgitud järgmist: „Peapöörituse osas jääb kahtlus healoomulisele paroksüsmaalsele peapööritusele. Epley manöövrid – antud pt-le kaasa. Uroloogilise poole pealt akuutset ei ole. Jätkab ravi plaanilises korras. Kui kaebused süvenevad, seisund halveneb, pöörduda tagasi EMO-sse“ (dtl 201). Kohtule esitatud dokumentidest ei järeldu seega, et X terviseseisund oleks selline, mis vajaks erakorralist sekkumist. PERH-is uuringuid teinud arstid ei ole pidanud vajalikuks viivitamatut opereerimist. Samuti pole nad pidanud vajalikuks jätta X peapöörituse tõttu haiglaravile või määrata selleks muud ravi peale soovituse teha Epley manöövreid.
26.Kirjeldatud terviseandmete põhjal leiab ringkonnakohus, et ka X terviseseisundi muutumine pärast halduskohtu määruse tegemist ei anna alust tema kinnipidamiskeskusest vabastamiseks. X-le on vajalik meditsiiniline abi endiselt tagatud. Kinnipidamiskeskuses arstiteenust osutava arsti hinnang, et X ei vaja erimenüüd ega pidevat hoolt ja ei ole vajanud ei erakorralist ega statsionaarset ravi (dtl 169), ei ole PERH-i arstide hinnangutega vastuolus. X terviseseisundit kontrollitakse ja talle tagatakse ettenähtud ravi (tabletid, sidumine) igapäevastel visiitidel õe või arsti juurde (dtl 169). Nagu nähtub EMO-kaartidest, on isik põhjalikumate uuringute tegemiseks ja ravi saamiseks viidud mitu korda EMO-sse, samuti eriarsti visiidile. Kuna X on operatsiooni üldjärjekorras, ei nähtu ringkonnakohtule, et kinnipidamiskeskusest vabanedes oleks isikule erakorraline abi tagatud kiiremini. Ka sel juhul peaks ta terviseseisundi halvenedes kutsuma kiirabi ja pöörduma EMO-sse.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista X-le paigaldatud nefrostoom põgenemisohtu. Kuigi nefrostoom vajab hooldust, ei takista see üldjuhul liikumist vm tegevusi2. See, et X abikaasal on meditsiinilised teadmised ja oskus tema eest hoolitseda, räägib pigem selle poolt, et vabaduses olles võidakse liikuda edasi mõnda teise EL liikmesriiki.
28.Vastuseks määruskaebusele lisatud taotlusele tunnistada X seoses tema halva tervisliku seisundi ja kõrge eaga haavatavaks isikuks VRKS § 151 lg 1 mõttes, on PPA õigesti märkinud, et vanus ja tervislik seisund ei muuda isikut automaatselt erivajadusega isikuks. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Kesk-Euroopa esinduse korraldatud projekti aruandes on selgitatud, et direktiivi 2013/33/EL art-s 21 sätestatud näidisloetelu isikutest, kes suure tõenäosusega on erivajadusega taotlejad, on pigem illustratiivne ja loetletud gruppi kuuluvad isikud ei pruugi
Vt nt nefrostoomiga patsiendile koostatud PERH-i juhised https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Nefrostoom_ja_epitsustostoom_0.pdf
10(13)
3-21-1607 seetõttu automaatselt vajada kõiki ettenähtud tagatisi.3 Sealjuures eristatakse materiaalseid (nt taotleja eriolukorda arvestavad majutustingimused, meditsiinilised teenused) ja menetluslikke eritagatisi (nt abi osutamine taotluse esitamisel, spetsiifiliste intervjueerimismeetodite kasutamine).4 Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et lisaks materiaalsetele vajaks X ka menetluslikke eritagatisi. Samuti ei nähtu, et X-l oleks jäänud vajalik meditsiiniline abi saamata seetõttu, et PPA ei ole teda lugenud erivajadusega taotlejaks VRKS § 151 lg 1 tähenduses. PPA on isikule taganud vajaliku meditsiinilise järelevalve, ravimid ja uuringud. Arvestatud on tema vanusest ja terviseseisundist tulenevaid erivajadusi. Haavatavaks isikuks tunnistamine ei tähenda ka automaatselt, et tema puhul on kinnipidamine välistatud, vaid esmatähtis on sellise isiku kinnipidamisel tema erivajaduste arvestamine ja olukorra jälgimine (vt VRKS § 363 lg 4, direktiivi 2013/33/EL art 11 lg 1).
29.Määruskaebuse esitaja on taotlenud, et kohus annaks alternatiivselt PPA-le loa tema kinnipidamiseks nii, et tal võimaldataks viibida PERH-i haigla statsionaaris kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Ringkonnakohus märgib, et kinni peetava rahvusvahelise kaitse taotleja majutamise väljapoole kinnipidamiskeskust ei otsusta kohus, vaid kinnipidamiskeskuse juhataja (vt VRKS § § 363 lg 3). Lisaks ei ole alust isikul PERH-is viibida nii kaua, kui arst ei ole teda statsionaarsele ravile suunanud.
30.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X kinnipidamine kaheks kuuks oli põhjendatud ja proportsionaalne. X määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrus
31.PPA on 22.09.2021 vastusega esitanud ringkonnakohtule 09.09.2021 ja 10.09.2021 transiidiloa taotlused, millelt on näha, et Saksamaa on keeldunud transiidiloa andmisest. Seetõttu ei ole saanud PPA korraldada X üleandmist Hispaaniale, mis oli planeeritud teha 20.09.2021 või 21.09.2021. Tõendid omavad haldusasja lahendamisel tähtsust. Seetõttu võtab ringkonnakohus PPA vastusega esitatud lisad HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt asja materjalide juurde.
32.Halduskohus leidis, et PPA taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud, kuna esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud kinnipidamise alus. Halduskohus on sealjuures märkinud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 ja seda saab kohaldada vaid siis, kui kinni peetakse rahvusvahelise kaitse taotlejat. Halduskohus leidis, et kuna Hispaania Migratsiooniamet kinnitas 27.07.2021 saadetud vastuskirjas, et vastavalt Dublini III määruse art 22 lg-le 7 tunnustavad nad oma vastutust X vastu võtta, on X rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
33.PPA 08.09.2021 halduskohtule esitatud taotluse ja 24.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse kohaselt (dtl 213, 228) esitas PPA 22.07.2021 Hispaania Migratsiooniametile Dublini III määruse art 12 lg 4 kohaselt vastuvõtmispalve. Hispaania Migratsiooniameti 27.07.2021 kirjast nähtuvalt nõustus Hispaania X vastuvõtmisega Dublini III määruse art 22 lg 7 alusel (dtl 221). Vastuvõtmispalve (art 21) saab liikmesriik esitada teisele liikmesriigile juhul, kui isik pole mõnele teisele liikmesriigile rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud ning riik, kus isik asub, leiab, et teine liikmesriik vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Samas juhul, kui isik on esitanud varem rahvusvahelise kaitse taotluse mõnes teises liikmesriigis, saab isiku asukohariik esitada liikmesriigile, keda ta peab Katsapaou, C., “Response to Vulnerability in Asylum”, UNHCR, Regional Representation for Central Europe, Budabest, 2013, lk 34, kättesaadav aadressil https://www.refworld.org/pdfid/56c444004.pdf
Vt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (81 SE) eelnõu seletuskiri, lk 16-17.
11(13)
3-21-1607 vastutavaks liikmesriigiks, isiku tagasivõtmispalve (art-d 23 ja 24, vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697, p-d 16-17). Kuna PPA esitas Hispaaniale vastuvõtmis-, mitte tagasivõtmispalve ning Hispaania ei ole oma vastuses täpsustanud, millisel alusel ta end vastutavaks liikmesriigiks peab, ei võinud halduskohus olla veendunud selles, et X Hispaanias rahvusvahelise kaitse taotleja seisundis on ja tema kinnipidamine seega VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel lubatav on. Ringkonnakohtu hinnangul võis halduskohus sellegipoolest anda isiku kinnipidamiseks loa VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel, sest määruse tegemise ajaks ei olnud veel PPA 24.08.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus jõustunud ja seega oli X endiselt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses (VRKS § 3 lg 1 ja § 31 lg 1 p 1).
34.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole X PPA 24.08.2021 otsuse peale halduskohtusse kaebust esitanud. Kuna X sai PPA otsuse kätte 03.09.2021, ei saa teda alates 14.09.2021 seega VRKS § 3 lg 1 alusel rahvusvahelise kaitse taotlejaks lugeda. Isegi kui juhtumi asjaolude põhjal ei ole kindlust selles, et X on Hispaanias rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, on ringkonnakohtu hinnangul tema kinnipidamine halduskohtu 10.09.2021 määruse alusel sellegipoolest lubatav. Riigikohus on selgitanud, et rahvusvahelise kaitse taotleja VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel (koostoimes VRKS § 361 lg-tega 1 ja 21 ja VSS §-ga 68) kinnipidamisel kui ka muu kolmanda riigi kodaniku Dublini III määruse art 28 alusel (koosmõjus sama määruse art 2 p-ga n ja VSS §-ga 68) kinnipidamisel on kinnipidamise lubatavuse eeldused lõppastmes ühesugused (08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1943, p 22). PPA on taotluses seoses põgenemisohuga tuginenud VSS § 68 p-le 9, mille põhjendatust on ringkonnakohus halduskohtu 15.07.2021 määrusega seoses eespool juba jaatanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvestades tema ebaseaduslikku liikmesriikide vahel reisimist ja võltsitud reisidokumendi kasutamist, esineb X-l Dublini III määruse art 28 lg 2 kohane märkimisväärne põgenemisoht. Halduskohus on loa andmisel õigesti arvestanud ka Dublini III määruse art-s 28 sätestatud ajapiirangut. Nagu eespool märgitud, tuleb määruse art 28 lg 3 järgi kinnipeetu vabastada kuue nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas kaudselt või otseselt palve asjaomane isik vastu või tagasi võtta, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. PPA 24.08.2021 otsuse vaidlustamise peatav toime lõppes otsuse edasikaebamise tähtaja möödumisega 14.09.2021. Järelikult ei ületa halduskohtu määrusega antud kinnipidamise tähtaeg 10.10.2021 Dublini III määruse art 28 lg-s lubatud kinnipidamisega aega.
35.X ei ole 15.09.2021 määruskaebusega esitanud tõendeid terviseseisundi muutumise kohta. Seega jääb ringkonnakohus terviseseisundit puudutavate määruskaebuse väidete osas eespool esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamiskeskuses on X-le tagatud esmaabi ning isiku seisund ei ole eluohtlik. PPA on Dublini III määrusest tulenevalt kohustatud X Hispaaniale üle andma esimesel võimalusel ja lühikese aja jooksul. Edasise ravi eest vastutab Hispaania. Nagu halduskohus on märkinud, puudub alus kahelda, et Hispaania ei suudaks tagada tarvilikku meditsiinilist abi. Halduskohus on seega kinnipidamise pikendamisel õigesti arvesse võtnud ka Dublini III määruse art-s 28 ettenähtud kinnipidamistingimusi ja tagatisi.
36.PPA ei ole viivitanud X Hispaaniale üleandmisega. Nagu PPA on ka selgitanud, ei olnud võimalik isikut üle anda enne, kui üleandmise kohta tehtud PPA otsuse edasikaebamise tähtaeg oli möödunud. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA pärast seda viivitamata otsinud võimalusi, et isik Hispaaniasse transportida. Kuna PPA ei osanud arvestada võimalusega, et Saksamaa Xle transiidiluba ei anna, ei saa sellest tulenevat üleandmise edasilükkumist ka PPA-le ette heita. Nagu eespool märgitud, on halduskohus 10.09.2021 määruse tegemisel õigesti arvestanud ajalist piirangut, mille Dublini III määrus üleantava isiku kinnipidamisele ette näeb.
12(13)
3-21-1607
37.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X kinnipidamine kuni 10.10.2021 on samuti põhjendatud ja proportsionaalne. X määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.