lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-905/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-905/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1039
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-905

Määruse kuupäev

10. november 2021

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju 1500 euro hüvitamise nõudes seonduvalt pikaajaliselt üksikvangistuses viibimisega 2016. ja 2017. aastal

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Jaak Reinomägi Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta Jaak Reinomäe taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-21-905 menetlus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi (kaebaja) esitas 5. juulil 2018 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses väidetava pikaajaliselt kartseris üksikvangistuses viibimisega 2016. ja 2017. aastal kolmel eraldiseisval juhul järjestikku 168 päeva, 58 päeva ja 7 päeva vältel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 5. septembri 2018. a otsusega nr 6-16/161-2 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 15. veebruaril 2021 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 1500 eurot hüvitamise nõudes. Väidetav kahju tekkis sellega, et Viru Vangla 5. septembri 2018. a otsusega nr 6-16/161-2 jäeti rahuldamata kaebaja kahjunõue. Kaebaja väitel ei teadnud ta varasemalt õigusnorme ega seda, et vangla ei tohi pikaajalist üksikvangistust kohaldada.
4.Viru Vangla jättis 16. aprilli 2021. a vastusega nr 6-16/24-2 kaebaja kahjunõude haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkti 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et tegemist on korduva kahjunõudega.
5.Kaebaja esitas 25. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 1500 eurot hüvitamiseks. Kaebaja märgib, et esitas Viru Vanglale kahjunõude seetõttu, et vangla jättis otsitud põhjustel 5. septembri 2018. a otsusega nr 6-16/161-2 rahuldamata tema kahjunõude. Õigusvastane kahjunõude rahuldamata jätmine selgus kaebajale väidetavalt 2021. aasta veebruarikuus, kui ta sai tutvuda Riigikohtu 15. aprilli 2020. a otsusega haldusasjas nr 3-18-360. Sellest otsusest selgub, et vangla rikkus 5. septembri 2018. a vastusega kaebaja õigusi. Kaebaja arvates ei ole tegu korduva kaebusega, vaid tegemist on esmase kahjunõudega vastuse nr 6-16/24-2 suhtes. Kaebaja märgib, et jääb kahjunõudes esitatud asjaolude juurde ja nõuab temale 16. aprilli 2021. a vastusega nr 6-16/24-2 tekitatud mittevaralise kahju 1500 euro hüvitamist. Lisaks taotleb kaebaja ka riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
6.Tartu Halduskohus jättis 22. oktoobri 2021. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli täpsustada, milline Viru Vangla tegevus täpsemalt on talle mittevaralise kahju summas 1500 eurot põhjustanud ning milles see mittevaraline kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõiget 1 arvestades seisneb. Kohus märkis, et juhul kui kaebaja soovib kahjuhüvitist pikaajaliselt üksikvangistuses viibimise eest, nagu ta seda taotles 5. juulil 2018 Viru Vanglale esitatud kahjunõudes, siis selle nõude osas on võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles tuleb välja tuua tähtaja rikkumiseks mõjuv põhjus.
7.Kaebaja esitas 7. novembril 2021 kohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja märgib, et kui varasemalt puudus asjas kohtupraktika, siis 15. märtsil 2020 tegi Riigikohus asjas nr 3-18-360 lahendi seoses pikaajaliselt kartseris hoidmisega. Kaebaja sõnul sai ta sellega tutvuda 2021. aasta veebruaris, millele järgnevalt esitas ta koheselt ka kahjunõude. Kaebuse kohaselt on kohtupraktikas tuvastatud, et pikaajaline üksikvangistuses hoidmine põhjustab tervise kahjustamise. Kaebaja väitel põhjustas Viru Vangla tegevus tema pikaajaliselt kartseris hoidmisega talle tervisekahju ja seetõttu nõuab ta mittevaralise kahju 1500 euro hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

8.RVastS § 17 lõike 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamise puhul kinnipeetavatel või vahistatutel enne halduskohtusse kaebuse esitamist vajalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus haldusorganis. RVastS § 18 lõige 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja läbis RVastS § 17 lõikes 1 ja § 18 lõikes 2 ning VangS § 11 lõikes 8 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, esitades Viru Vanglale 5. juulil 2018 seoses pikaajaliselt kartseris üksikvangistuses viibimisega mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille Viru Vangla
5.septembri 2018. a otsusega nr 6-16/161-2 rahuldamata jättis. Seega oleks kaebajal olnud õigus pöörduda menetluse tulemusega mittenõustumise korral halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates eelnimetatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättesaamisest. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja Viru Vangla 5. septembri 2018. a otsuse nr 6-16/161-2 kätte
6.septembril 2018. Kuivõrd praegune hüvitamiskaebus on esitatud kohtule 25. aprillil 2021, siis on kaebaja ilmselgelt ületanud seaduses sätestatud kaebetähtaega. Asjaolu, et kaebaja üritas 2021. aastal sama kahjunõude osas uuesti kohtueelse menetluse läbida, ei tingi kaebetähtaja kulgema hakkamist Viru Vangla 16. aprilli 2021. a vastuse nr 6-16/24-2 kättesaamisest, kuna

kohtu hinnangul jättis vangla korduva kahjunõude õiguspäraselt läbi vaatamata. Antud juhul ei esinenud haldusmenetluse uuendamise aluseid.

9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb hüvitamiskaebuse tähtaja ennistamist, kuna ta sai väidetavalt 2021. aasta veebruaris teada, et seoses pikaajaliselt üksikvangistuses hoidmisega muudeti Riigikohtu 15. märtsi 2020. a lahendiga varasemat kohtupraktikat ja selle järgi tulnuks kaebajale kahjuhüvitist maksta. Kohus märgib, et kaebetähtaja ennistamist saavad eelkõige õigustada objektiivset laadi takistused ning erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu halduskolleegiumi
16.jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punkt 16). Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud põhjendused ei saa olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. On loomulik, et kohtupraktika ajas areneb, ning ei ole mõeldav, et kohtute iga uudse tõlgenduse korral tuleks tagasiulatuvalt üle vaadata ka juba varasemalt tehtud otsused. Seetõttu ei saa ka sarnaste asjade lahendamisel muutunud kohtupraktika olla selliseks asjaoluks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks ning jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
10.Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (HKMS § 124 lõige 2 ja § 152 lõike 1 punkt 2). Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lõige 3). Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.
11.Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt pikaajaliselt üksikvangistuses viibimisega 2016. ja 2017. aastal (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium