Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt osakonnas liikumiseks ettenähtud aja lühendamisega
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (dtl 1) osaliselt kinniseks.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 26. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja selgitas, et Tartu Vangla otsustas 16. augustil 2021 tuua kaebaja sektorisse neid, kes ei ole nõus vaktsineerimisega, ning nendega jagati vaba aeg lahtises sektoris. Kaebajale on tekitatud moraalset kahju, hingelist valu ja kannatusi. Kaebaja palub vanglalt välja mõista alates 16. augustist 2021 kuni olukorra lõpuni hüvitist 1000 eurot kuus. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse anda talle advokaat.
2.Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla 5. novembril 2021 kaebuses viidatud dokumendid.
3.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna kohtule esitatud kaebuse esimene lehekülg (dtl 1) sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et J. Kolesnikovi kaebuse esimene lehekülg kajastab kaebaja terviseandmeid ning seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus
käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
4.Kohus võtab kõigepealt seisukoha J. Kolesnikovi kaebuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotluse anda talle advokaat (II). I
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb J. Kolesnikovi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohtule esitatud kaebusest ning kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt peab kaebaja täpsemalt õigusvastaseks ja inimväärikust alandavaks asjaolu, et alates 16. augustist 2021 saab kaebaja päevakava kohaselt liikuda väljaspool kambrit osakonna piires 4 tundi ja 10 minutit.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ning kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal, muul ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse. Justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 8 lg 1 sätestab: „Kinnipeetav, välja arvatud avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi.“ Tartu Vangla direktori 16. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/105 kalduti ajutiselt kõrvale S8 eluosakonna päevakavast ning võimaldati vaktsineeritud kinnipeetavatele liikuda väljaspool kambrit oma eluosakonna piires 4 tundi ja 10 minutit.
8.Kohus leiab eelmainitud sätetest tulenevalt, et vangla tegevuses puudub õigusvastasus. Tartu Vangla direktori 16. augusti 2021. a käskkirjast nr 1-1/105 nähtuvalt on uue päevakava kohaselt kaebajal väljaspool kambrit oma osakonna piires võimalik liikuda vähemalt neli tundi, mis tähendab, et Tartu Vangla on taganud kaebajale vaba aega õigusaktides ettenähtud minimaalsel määral. Lisaks on kohtu hinnangul Tartu Vangla direktori 16. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/105 ettenähtud piirangud kehtestatud legitiimsel eesmärgil, milleks on kinnipeetavate enda turvalisus, ning tegemist on ajutise olukorraga. Kohtu hinnangul on võimalik, et
16.augustil 2021 kehtestatud piirangud vaba aja veetmise osas võisid kaebajale tekitada mõningast ebamugavust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
9.Ühtlasi märgib kohus, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
12.Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse advokaadi saamiseks. Kohus saab aru, et J. Kolesnikov on esitanud riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
13.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
14.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule hulganisti kaebusi vangla vastu, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks (vt käesoleva määruse I osa). Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.