Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1381
Haldusasi
X kaebus Tallinna Kristiine linnaosa valitsuse 26. juuni 2020. a otsuse tühistamiseks, millega tunnistati kehtetuks toimetulekutoetuse määramise otsused nr 18226809909, 18227220124, 18227685447, 18228331281, 19228912084, 19229493808 ja 19230148564
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinn linn, esindaja Jevgeni Šimonjuk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2021. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2021. a otsus haldusasjas nr 3-20-1381 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.12.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1381 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Kristiine linnaosa valitsus (Kristiine LOV) rahuldas: 26.09.2018 toimetulekutoetuse määramise otsusega nr 18226809909 X 17.09.2018 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks septembri 2018 eest ning määras toimetulekutoetuse 122,10 eurot; 17.10.2018 otsusega nr 18227220124 X 16.10.2018 taotluse oktoobri 2018 eest ja määras toimetulekutoetuse 105,69 eurot; 14.11.2018 otsusega nr 18227685447 X 12.11.2018 taotluse novembri 2018 eest ja määras toimetulekutoetuse 123,33 eurot; 14.12.2018 otsusega nr 18228331281 X 06.12.2018 taotluse detsembri 2018 eest ja määras toimetulekutoetuse 131,76 eurot; 16.01.2019 otsusega nr 19228912084 X 15.01.2019 taotluse jaanuari 2019 eest ja määras toimetulekutoetuse 158,16 eurot; 19.02.2019 otsusega nr 19229493808 X 14.02.2019 taotluse veebruari 2019 eest ja määras toimetulekutoetuse 149,35 eurot. X märkis esitatud taotlustes enda elukoha aadressiks XXX, Tallinn ja esitas koos taotlusega Y-ga 30.08.2018 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt kohustus X tasuma üüri 350 eurot kuus ja kõrvalkulud vastavalt arvetele.
2.Kristiine LOV rahuldas 27.03.2019 toimetulekutoetuse määramise otsusega nr 19230148564 X 18.03.2019 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks märtsi 2019 eest ja määras taotlejale toimetulekutoetuse 121,72 eurot. X märkis taotluses enda elukoha aadressiks DDD, Tallinn ja esitas X OÜ-ga 11.03.2019 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt kohustus tasuma üüri 330 eurot kuus ja kõrvalkulud vastavalt esitatud arvetele. Taotlusele lisas X eelmise elukoha XXX, Tallinn kommunaalkulude arved.
3.XXX, Tallinn korteri omanik Y saatis 05.04.2019 Kristiine LOV-le e-kirja, milles teatas, et X ei elanud XXX korteris ise, vaid andis korteri omanikku teavitamata allüürile. Sellest teada saades lõpetas Y üürilepingu.
4.Kristiine LOV andis 29.05.2020 kirjaga X-le 10-päevase tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks toimetulekutoetuse määramise otsuste nr 18226809909, 18227220124, 18227685447, 18228331281, 19228912084, 19229493808 ja 19230148564 tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise osas. X vaidles 10.06.2020 ja 11.06.2020 e-kirjades linnaosavalitsuse seisukohtadele vastu.
5.Kristiine LOV tunnistas 26.06.2020 otsusega tagasiulatuvalt kehtetuks X suhtes tehtud toimetulekutoetuste määramise otsused nr 18226809909, 18227220124, 18227685447, 18228331281, 19228912084, 19229493808 ja 19230148564. Otsuse kohaselt on X toimetulekutoetuse taotlustes esitanud valeandmeid seoses enda elukohaga XXX, Tallinn ja arveid, mis ei ole seotud tema kasutuses oleva eluruumi alaliste kuludega. Tagantjärele on selgunud, et X ei elanud ise ajavahemikul 30.08.2018‒11.03.2019 viidatud eluruumis, vaid andis selle allüürile, mistõttu on tema poolt varem toimetulekutoetuse määramisel esitatud andmed eluasemekulude kohta ebaõiged. XXX, Tallinn korteri omanik Y kinnitas, et X ei ole alates üürilepingu sõlmimisest korteris ise elanud, vaid andis selle omaniku nõusolekuta allüürile. Omaniku väiteid kinnitavad tema esitatud tõendid ning Q ja teise korteris elanud isiku seletused. Q seletuskirja kohaselt ei elanud X ise korteris, vaid andis selle alates 30.08.2018 omaniku nõusolekuta talle allüürile. Q ütluste järgi andis ta X-le 05.09.2018 sularahas 350 eurot ja teine isik 10.09.2018 samuti 350 eurot (tagatisraha 350 eurot ja septembrikuu üür 350 eurot). 2(6)
3-20-1381 Järgnevatel kuudel andsid kumbki X-le 175 eurot üüri katteks ja lisaks kumbki poole jooksva kuu kommunaalkulude summast. Kuna X sai üüri ja kommunaalkulude tasumiseks raha isikutelt, kellele ta oli korteri üürile andnud, siis oleks tulnud toimetulekutoetuse määramisel neid summasid arvesse võtta. Eelnevat arvestades ületab X sissetulek toimetulekupiiri ning september 2018 kuni märts 2109 toimetulekutoetust maksti alusetult.
6.X esitas 22.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kristiine LOV 26.06.2020 otsuse tühistamiseks. Kaebaja palus jätta kehtima algsed otsused toimetulekutoetuse määramise kohta. XXX, Tallinn omaniku Y 05.04.2019 e-kiri on kirjutatud kättemaksuks kaebajale. Tegemist on ebastabiilse psüühikaga inimesega, kellega kaebajal tekkis konflikt ja kes pressib kaebajalt täiendavalt raha välja, vaatamata sellele, et üürisuhte ajal on kaebaja tasunud korrektselt üürilepingu kohaseid makseid. Seega ei saa kirjas toodud väiteid arvestada. XXX, Tallinn on kogu üürilepingu kestuse jooksul olnud kaebaja elukoht ja kaebaja on tasunud üürilepingu järgseid makseid igakuiselt pangaülekandega. Kaebaja ei ole andnud korterit allüürile. Korteri omaniku poolt vastustajale edastatud kirjavahetus korteri omaniku ja väidetavalt korteris tegelikult elanud isikute (Q ja D) vahel kajastab ebaõigeid andmeid ja on ebaeetiline. Q on kaebaja suhtes pahatahtlik, sest kaebaja ei lasknud tal piisavalt külas olla. Kaebaja on olnud kaitsetu, üürileandja pole arutanud kaebajaga midagi ega kuulanud teda ära. Kaebajal pole olnud kunagi isegi plaanis korterit allüürile anda, korteri omanik on asjast valesti aru saanud. Q 18.04.2019 seletuskiri ei vasta tõele. Absurdne on väide, et kaebaja jäi elama M OÜ kontoriruumidesse. Tegemist ei ole eluruumiga, seal puuduvad elamistingimused ja seal töötasid teised äriühingu töötajad. M OÜ pole sõlminud kaebajaga eluruumi üürilepingut. Kaebaja kokkupuude M OÜ-ga on olnud ainult ärialane. Samuti on ebaõige väide, et mitmel korral oli kaebaja palunud Q-l ja D-l XXX, Tallinn korterist ajutiselt lahkuda, öeldes, et linnavalitsusest tullakse kontrollima, kuidas kaebaja hakkama saab. Kaebaja palus neil lahkuda, sest tema otsustada on, millal külalised lahkuma peavad. On ka loogiline, et kaebaja ei hoia külalisi külas ametiasutuse kodukülastuse ajal. Kaebaja ei ole Q-lt raha saanud. Märtsi 2019 toimetulekutoetus on saadud õiguspäraselt, sest see ei ole seotud enam elukohaga XXX, Tallinn, vaid juba uue elukohaga DDD, Tallinn.
7.Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kaebaja esitas taotlustes toimetulekutoetuse saamiseks valeandmeid tegeliku elukoha kohta ja arved, mis ei ole seotud tema kasutuses oleva eluruumi alaliste kuludega. Asjaolu, et kaebaja ei ole kasutatud XXX, Tallinn korterit elamiseks ajavahemikul 30.08.2018‒11.03.2019 tõendavad muu hulgas järgmised tõendid: korteriomaniku Y 05.04.2019 e-kiri; Y ja kaebaja vahel 30.08.2018 sõlmitud eluruumi XXX, Tallinn üürileping ja samal päeval sõlmitud eluruumi XXX, Tallinn üürileping volitusega kaasüürnik Q-le (leping allkirjastati paberkandjal, Q-l allkirjastatud lepingut alles ei ole); korteri Q-le üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kaebaja on 31.08.2018 digitaalselt allkirjastanud; Q 18.04.2019 seletuskiri koos tunnistaja kinnitusega, et seletuskirjas esitatud andmed on tõesed; kaebaja poolt Q-le saadetud e-kirjad koos kommunaalkulude arvete ja nõuetega maksta kaebajale tasumata arvetelt arvestatud viiviseid; korteriomaniku kirjavahetus seal elanud isikutega; kaebaja 29.04.2019 sotsiaalhoolekande osakonnas kirjutatud selgitus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks linnaosavalitsuse kogutud andmed ümber.
3(6)
3-20-1381 Seoses 2019. a märtsikuu toimetulekutoetusega selgitab vastustaja täiendavalt, et kaebaja taotlusest nähtub, et kaebaja on toimetulekutoetuse taotlemisel viidanud ka XXX, Tallinn korteriga seotud kuludele. Vastustaja palus X-lt seletuskirja, milles ta kinnitas, et tasus kommunaalkulud tagatisraha arvelt ja lahkus XXX, Tallinn korterist märtsikuus 2019. a-l pingeliste suhete tõttu korteriomanikuga.
8.Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Toimetulekutoetust määrab ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekutoetuse määramise eelduste kontrollimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalikul omavalitsusel on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 22 järgi õigus makstud toetus tagasi nõuda, kui selgub, et toetus on ekslikult määratud isiku poolt esitatud ebaõigetele andmetele tuginedes. Asja materjalidest nähtuvalt võttis vastustaja kaebajale toimetulekutoetuse määramisel mh arvesse kaebaja esitatud andmed XXX, Tallinn asuva korteri üüri- ja kõrvalkulude kohta. 05.04.2019 teavitas aga korteri omanik linnaosavalitsust, et temaga üürilepingu sõlminud kaebaja ei ole tegelikult ise korteris elanud, vaid on omanikku teavitamata andnud korteri allüürile ning allüürnikud on kaebajale tasunud korteri üüri- ja kõrvalkulud. Seega ilmnes, et kaebaja toimetulekutoetuse taotlustes toodud info võib olla ebaõige, sest kui üüri- ja kõrvalkulud on kaebajale kolmandate isikute poolt tasutud, ei ole kaebaja tegelikult ise taotlustes märgitud eluasemega seotud kulutusi kandnud. Vastustaja kontrollis haldusmenetluse käigus korteri omanikult saadud informatsiooni ning järeldas kogutud tõendite põhjal, et kaebajale makstud toimetulekutoetuse määramise otsused tuleb tühistada. Otsusest nähtuvalt tugineb vastustaja oma järeldustes haldusmenetluse käigus kogutud järgmistele tõenditele: korteriomaniku Y 05.04.2019 saadetud e-kiri (vastustaja vastuse lisad 31 ja 34); Y ja X vahel 30.08.2018 sõlmitud eluruumi aadressil XXX, Tallinn üürileping ja samal päeval sõlmitud eluruumi aadressil XXX, Tallinn üürileping Q-ga (vastustaja vastuse lisa 36); korteri Q-le üleandmise-vastuvõtmise akt, mille X on 31.08.2018 digitaalselt allkirjastanud (vastustaja vastuse lisa 43); Q 18.04.2019 seletuskiri koos tunnistaja kinnitusega, et seletuskirjas esitatud andmed on tõesed (vastustaja vastuse lisa 37); X-lt Q-le saadetud e-kirjad koos kommunaalkulude arvete ja nõuetega maksta X-le tasumata arvetelt arvestatud viiviseid (vastustaja vastuse lisa 44); korteri omaniku kirjavahetus seal elanud Q ja D-ga (vastustaja vastuse lisa 35); X 29.04.2019 sotsiaalhoolekande osakonnas kirjutatud selgitus (vastustaja vastuse lisa 33). Vastustaja andis 29.05.2020 kirjaga X-le 10-päevase tähtaja esitada omapoolne seisukoht toimetulekutoetuse määramise otsuste kehtetuks tunnistamise osas, tutvustas kaebajale haldusmenetluse materjale 04.06.2020 toimunud kohtumisel ning selgitas ka toimetulekutoetuse määramise ja selle tagasinõudmise õiguslikke aluseid. Seega on vastustaja taganud kaebajale ärakuulamisõiguse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Kaebaja esitas 10.06.2020 ja 11.06.2020 e-kirjadega omapoolsed vastuväited, kuid ei lisanud tõendeid, mis haldusmenetluse käigus tuvastatud asjaolud ümber lükkaks. Vastustaja on vaidlustatud otsuses kogutud tõendeid põhjalikult käsitlenud, otsuse järeldused on jälgitavad ja tõenditega seostatavad. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja põhiliseks vastuargumendiks kogutud tõenditele väide, et nii korteri omanik kui ka Q ja D on temaga 4(6)
3-20-1381 konfliktis ning on kaebaja kiusamiseks esitanud vastustajale valeandmeid. Puudub mis tahes mõistlik põhjus kahelda vastustaja poolt esitatud tõendite paikapidavuses. XXX, Tallinn korteri omaniku ning korteris tegelikult elanud Q ja D selgitused on omavahel loogilises seoses ja seletusi kinnitavad kogutud dokumendid, sh kaebaja poolt 31.08.20218 digitaalselt allkirjastatud akt korteri Q-le üleandmise kohta ning kaebaja e-kirjad väidetavate üürivõlgnevuste kohta. Seega ei anna kaebuse väited alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 2019. a märtsikuu toimetulekutoetuse taotluses on kaebaja märkinud eluasemekuludena ka XXX, Tallinn korteriga seotud kulud ning täiendavalt antud seletuses kinnitanud, et tegemist on tagatisraha arvelt tasutud kommunaalkuludega (vastustaja vastuse lisa 33). Seega on põhjendamatu kaebuse väide, et märtsikuu toimetulekutoetuse määramist ei oleks vastustaja pidanud tühistama, sest kaebaja elas siis juba teisel aadressil (DDD, Tallinn). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X palub 30.07.2021 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2021 otsus ja rahuldada kaebus. Vastustaja esitatud tõendites puudub loogika. Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Kõik toetused on määratud õigete andmete alusel. Vastustaja ametnikud on teinud ka kodukülastuse ja kinnitanud allkirjaga, et kaebaja elukoht on XXX, Tallinn ja kaebaja viibib seal füüsiliselt. Korteriomanik Y on ebastabiilne inimene, kes soovib kaebajale kättemaksu. 05.04.2019 oli üürileping juba lõpetatud ja kõik kohustused tasutud. Korteriomaniku 05.04.2019 e-kiri on saadetud kättemaksuks. 31.08.2018 sõlmitud üürileping Q-ga on kehtetu.
10.Tallinna linn palub 07.09.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja on põhjendanud ja tõendanud, et kaebaja on taotlustes esitanud valeandmeid oma elukoha (XXX, Tallinn) ja sellega seotud kulude kohta. Halduskohus on vastustaja esitatud tõendeid hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses isikutele. Seega on isiku (sh kaebaja) majandusliku olukorra hindamiseks vajalik dokumentide ja andmete esitamine. Toimetulekutoetuse taotlejal on aktiivne kohustus esitada kõik olulised asjaolud ja tõendid oma varalise olukorra kohta (sh selle kohta, milliseid rahalisi vahendeid ta üüri tasumiseks kasutab).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Halduskohus on hinnanud kõiki tõendeid adekvaatselt. Kaebaja esitas vastustajale valeandmeid, et saada toimetulekutoetust. Valeandmete esitamine seisnes selles, et ta esitas toimetulekutoetuse taotluses oma eluasemekuludena XXX, Tallinn kulud, mida ta tegelikkuses ei kandnud. Asjas kogutud tõenditest nähtub veenvalt, et kaebaja ei elanud vaatlusalusel perioodil sel aadressil ning tegelikkuses kandsid kulud kolmandad isikud. Selliselt suurendas kaebaja kunstlikult oma eluasemekulude suurust ning saavutas toimetulekutoetuse määramiseks vajaliku lävendi. Pelgalt tõendid, mille kohaselt kaebaja registreeritud elukoht oli XXX, Tallinn, ta oli seal elamiseks sõlminud üürilepingu ning kandis ise üüri- ja kommunaalmaksed üle
5(6)
3-20-1381 üürileandjale, neid väiteid ei kummuta, sest kaebaja eesmärgiks oligi jätta mulje, nagu ta elaks nimetatud aadressil ja kannaks ka sellega seotud kulusid.
13.Asja lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust, mis põhjusel pöördus üürileandja 05.04.2019 Kristiina LOV poole (dtl 91 ja 96), andmaks teada, et kaebaja ei elanud tegelikult XXX, Tallinn aadressil. Samamoodi pole oluline, mis oli korteris tegelikult elanud isikute motiiv, et nad üürileandja väiteid kinnitasid ja neid väiteid kinnitavaid tõendeid esitasid. Tõenditest nähtub siiski, et kaebajal tekkis oma allüürnikuga vaidlus üüri- ja kõrvalkohustuste täitmise üle, mistõttu soovis allüürnik sõlmida lepingu otse üürileandjaga. Selline käitumine on arusaadav ja loogiline. Praeguse vaidluse lahendamisel pole oluline ka see, milline üürileping oli kaebaja hinnangul kehtiv ja milline mitte, vaid üksnes fakt, et kaebaja ei kandnud reaalselt ise eluruumi kasutamisega seonduvaid kulusid. Asja materjalidest nähtub, et Q-ga sõlmitud allüüri lepingut asuti täitma, sest Q elas nimetatud aadressil ja kandis ka eluruumi kasutamisega seonduvad kulud. Kui kaebajal on tekkinud kahju hüvitamise või muid nõudeid üürileandja vastu, saab ta need esitada üürileandja vastu tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.