XX kaebus MTÜ Eesti Taristuehituse Liit 09.09.2021 protokollilise otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX, esindaja Mari-Ann Veiermann Vastustaja MTÜ Eesti Taristuehituse Liit, esindaja Raul Talts
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Taristuehituse Liit määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada MTÜ Eesti Taristuehituse Liit määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 14.10.2020 määruse asjas nr 3-21-2301 resolutsiooni p-d 6 ja 7. Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (kaebaja) esitas 1. märtsil 2018 teedeinseneride kutsete andjaks olnud MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) sooviavalduse erijuhu alusel diplomeeritud teedeinseneri 7. taseme kutse saamiseks (taastõendamiseks) teedeehituse eriala tee-ehituse ja korrashoiu alleriala ehitusjuhtimise ning ehitustegevuse juhtimise ametialadel. Sooviavaldusest nähtub muu hulgas, et kaebaja asus 1990. a septembris 16-aastaselt õppima Tallinna Kõrgemasse Tehnikakooli, lõpetas selle kooli 1994. a veebruaris teedeehituse erialal ja talle omistati teedeehitustehniku kutse.
2.EEL teedeinseneride kutsekomisjon otsustas 13. juuni 2018. a istungi nr 3/1/2018 protokollilise otsuse p-ga 1 jätta kaebajale diplomeeritud teedeinseneri 7. taseme kutse andmata, sest tema haridus ei vasta “Diplomeeritud teedeinsener, tase 7” kutsestandardi
3-21-2301 nõuetele (otsus nr 1). Otsuses märgiti, et kaebaja on lõpetanud Tallinna Kõrgema Tehnikakooli. Tehnikumiharidus ei ole Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määruse nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ (määrus nr 120) § 10 kohaselt võrdsustatud rakenduskõrgharidusega.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada otsuse nr 1 tühisus ja “Diplomeeritud teedeinsener, tase 7” kutsestandardi versiooni nr 8 tühisus või õigusvastasus, või alternatiivselt tühistada otsus nr 1 ja tuvastada sama kutsestandardi õigusvastasus, ning kohustada EEL vaatama tema sooviavalduse uuesti läbi 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
4.Riigikohtu üldkogu tunnistas 17. mai 2021. a otsusega asjas nr 3-18-1432 põhiseadusega vastuolus olevaks ehitusseadustiku § 24 lg-s 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmine (resolutsiooni p 1) ning tühistas MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liidu teedeinseneride kutsekomisjoni 13. juuni 2018. a istungi nr 3/1/2018 protokollilise otsuse p-i 1 ja kohustas MTÜ-d Eesti Asfaldiliit kaebaja 1. märtsi 2018. a kutse andmise taotlust uuesti läbi vaatama.
5.Majandus- ja taristuminister võttis 22.06.2021 vastu määruse nr 40, millega muutis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määrust nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded”. Muudetud määruse § 1 lg 1 sõnastati järgmiselt: „Määruse §-des 2–9 nimetatud tegevusalade kvalifikatsiooninõuded on toodud määruse lisas nimetatud kutsestandardites ja kutse andmise kordades, mis on kinnitatud kutseseaduse § 5 ja § 16 lõike 1 alusel.“
6.MTÜ Eesti Tartistusehituse Liit (ESTEL) teedeehituse inseneeria kutsekomisjon keeldus 09.09.2021 protokollilise otsustusega kaebajale diplomeeritud teedeinseneri 7. taseme kutse erijuhu alusel andmisest. Kutse andmise korra lisa 1 p 2.2.2 järgi on 7. taseme kutse hariduseelduseks kõrgharidus. Taotleja lõpetas Tallinna Kõrgema Tehnikakooli põhikooli baasil ja tal puudub kõrgharidus. Taotleja haridus vastab keskharidusele. Ühtlasi ei vasta taotleja ehitustegevuse juhtimine töökogemuse osas 7. taseme kutse saamiseks seatud nõuetele.
7.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ESTEL-i vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja väidab, et ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2018 määruse nr 61 § 1 lg 1 ja määruse lisa (kutsestandard Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (kutsestandardi tähis: 22-13022019- 1.2/10k) ja kutse andmise kord – Teedeinseneride kutsetele koos lisadega 1 ja 2 (kinnitatud 29.11.2018.a Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu otsusega nr 18, viimati muudetud 17.06.21 otsusega nr 37)) on põhiseadusvastased. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras, et kohus teeks vastustajale ettekirjutuse anda kaebajale kohtumenetluse ajaks kutse diplomeeritud teedeinsener, 7. taseme teedeehituse erialal, tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ehitusjuhtimise ja ehitustegevuse juhtimise ametialadel. Kaebaja on pädev isik EhS-i mõttes. Taotletud kutset omamata ei saa kaebaja jätkata pikaajaliselt oma tööülesannete täitmist. See mõjutab negatiivselt kaebaja sissetulekuid, sh võib kaebaja jääda täielikult oma sissetulekust ilma. Kutse puudumine võib mõjutada ka talle kuuluva äriühingu majanduslikku käekäiku. Kohtumenetluse ajal kutseta jäämine mõjutab kaebaja hilisemat referentside määra ning võib negatiivselt mõjutada ka talle kuuluva äriühingu riigihangetes pakkumuste esitamist ja edukaks tunnistamist. Kaebaja on edukalt tegutsenud antud valdkonnas 27 a. Ilma esialgse õiguskaitsete ei pruugi kaebuse rahuldamise korral 2(7)
3-21-2301 kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega olla võimalik, sest kaebajal ei pruugi kohtuotsuse jõustumise hetkeks olla enam täiendkoolitusetele ja erialasele töökogemusele vastavat töökohta ega talle kuuluvat ätiühingut. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on olemasoleva olukorra säilitamine. Haldusasjas nr 3-18-1432 kohaldati esialgset õiguskaitset ning see ei toonud kaasa negatiivseid tagajärgi. Kuivõrd kaebaja töö kvaliteeti ei ole kahtluse alla seatud, ei riiva esialgse õiguskaitse andmine avalikke huve ega kujuta ohtu mis tahes kolmandate isikute elule ja/või varale.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.10.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas vastustajat kaebajale väljastama taotletud 7. taseme kutse kuni otsuse jõustumiseni ning kandma andmed kutseregistrisse. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust on korduvalt mööndud haldusasjas nr 3-18-1432. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Haridusnõuete osas on varasemalt andnud haldusasjas nr 3-181432 sisulise hinnangu nii halduskohtus kui ka ringkonnakohus. Kahest kohtuotsusest sõltumata pidasid kohtud sarnases olukorras põhjendatuks anda esialgne õiguskaitse kogu kohtumenetluse ajaks. Töökogemuse küsimuses annab kohus sisulise hinnangu asja lahendamise käigus. Nõue, et isikul peab olema kõrgema kutse saamiseks kogemus ka juhendamisel selliste tööde tegemise kohta, ei ole ilmselgelt õigusvastane. Küll aga tuleb hinnata, kuidas tuleks töökogemuse nõuet faktiliselt sisustada. Esineb tõsine kahtlus, kas ministri poolt EhS § 24 lg 4 alusel antud määrus vastab põhiseaduse sättele ja mõttele. Kui määruse lisas 1 loetletud kvalifikatsiooninõuded on viitamisega muutunud määruse osaks, ei pruugi olla täidetud nende kui õigustloova akti osa avaldamise nõue, mis sõltub käesoleval juhul kutseregister.ee veebilehe toimimisest. Kui tegemist ei ole määruse osaga, tekib küsimus, kes tegemist on lubamatu edasivolitamisega Ohtu avalikule huvile ega kolmandate isikute õigustele ei esine, kuna kaebaja on selles valdkonnas töötanud pikka aega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Vastustaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Halduskohus on ekslikult juhindunud haldusasjast nr 3-18-1432, kuna faktiline ja õiguslik olukord on muutunud. Viidatud asjas hindasid kohtud seda, kas Tallinna Kõrgema Tehnikakooli 1994. a diplom/kutsetunnistus nr A 019807 kinnitab rakenduskõrghariduse saamist. Tegemist oli keskeriharidust (praegusel hetkel keskharidust), mitte aga kõrgharidust tõendava dokumendiga. Ka Riigikohus ei jätkanud kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt otsuse p 52). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust taotleda diplomeeritud teedeinseneri 7. taseme kutset. Kaebus on haridusnõude osas perspektiivitu. Kaebaja haridus ei ole muutunud. Ta ei ole omandanud täiendavat haridust vahepealsel ajal. Kaebaja töökogemus ei saa ilma haridusnõude täitmisega viia taotletud kutse andmiseni, mistõttu tema töökogemuse hindamine esialgse õiguskaitse raames on teisejärguline. Nõustuda tuleb, et töökogemust saab hinnata asja sisulise menetluse käigus, kuid töökogemuse ebapiisavus taotletava kutse taseme ja ametialade osas on kaebuse ja selle lisaks olevate dokumentide alusel siiski ilmselge. Kui EhS § 24 lg 4 alusel antud määrus on põhiseadusvastane, ei järgneks sellest kutse andmine. Kaebajal puudus 3(7)
3-21-2301
7.taseme kutse enne kohtusse pöördumist. Tal pole taotletud kutset kunagi olnud, mistõttu ei saa kutse andmata jätmine tema õigusi mõjutada määral, et kohustada esialgse õiguskaitse korras kutset andma. Avalik huvi nõuab, et teedeehituses töötaksid isikud, kelle pädevus on kontrollitud ja nõuetele vastav. Halduskohus pole hinnanud seda, kas kaebajale võiks esialgse õiguskaitse korras anda 6. taseme kutse. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust on põhjendatud sellega, et kaebaja võib kaotada oma töö, sest talle kuuluv ettevõte ei pruugi suuta edukalt osaleda riigihangetel. Ettevõttel on alati võimalik palgata tööle nõutavat kutsetaset omav insener ja kaebaja ettevõtte osanikuna ei pea omama kutset, sest kaebaja saab tulu ettevõtlusest, mitte aga töötamisest. Ka ettevõtte osanik võib olla ettevõttes töötaja, kuid isiku õiguste rikkumise aspektist on need kaks olukorda erinevad. Töötaja saab oma tulu üksnes tööst, ettevõtte osanik saab aga ettevõtlustulu ning ettevõtte osanikuks oleva isiku õiguste rikkumine kutse puudumise tõttu on märkimisväärselt vähem intensiivsem kui töötaja puhul, kelle jaoks kutsetaset eeldav töö on ainus sissetulekuallikas.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.EhS jõustus 01.07.2015 (EhS § 142; ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 74 lg 1), mis nägi ette, et teatud tegevusaladel pädeva isikuna tegutsemiseks tuleb omada kutset (EhS § 24 lg-d 1 ja 2). Minister kinnitas kvalifikatsiooninõuetena muu hulgas haridus- ja töökogemusnõuded, millele pidi inimene kutse saamiseks vastama (EhS § 24 lg-d 4 ja 5).
13.Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 vastu võetud määrus nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 61) § 1 lg 1 sätestab, et määruse nr 61 §-des 2–9 nimetatud tegevusalade kvalifikatsiooninõuded on toodud määruse lisas nimetatud kutsestandardites ja kutse andmise kordades, mis on kinnitatud kutseseaduse (KutS) § 5 ja § 16 lg 1 alusel. Määruse nr 61 lisa sisaldab tegevusalade kvalifikatsiooninõudena diplomeeritud teedeinsener 7. taseme kutsestandardi versiooni 10 (standard) ning kutse andmine toimub 17.06.2021 redaktsioonis kinnitatud kutse andmise korra (KAK) alusel.
14.Standardi p A.6 (kutsealane ettevalmistus) on sõnastatud järgmiselt: „EKR 7. taseme diplomeeritud teedeinseneril on üldjuhul magistrikraad või sellega võrdsustatud 5-aastase integreeritud kõrghariduse diplom teedeehituse erialal. [---] Kõik nõuded on detailsemalt kirjas kutse andmise korra dokumentatsioonis.“ KAK p 2.9 reguleerib kutse taotlemist tavajuhul, mis praegusel juhul ei kohaldu, kuna KAK lisa 1 kohane hariduseeldus pole täidetud. KAK p 2.10 reguleerib kutse andmist erijuhul, mille kohaselt on taotlejal kutsetaseme kohane hariduseeldus tingimuslikult täidetud ning töökogemusele ja täiendusõppele on esitatud kõrgendatud eeldused (KAK lisad 1 ja 2).KAK lisa 1 p-s 2.2.2 reguleerib hariduseelduse erijuhtumeid diplomeeritud teedeinsener 7. taseme kutse saamiseks järgmiselt: 4(7)
3-21-2301 a) taotlejal on teedeehituse erialast erineva ehituserialal või mehaanikateadusel põhineva tehnikavaldkonna eriala kõrgharidust tõendav diplom ning kutse saamiseks projektide koostamise, projekteerimise juhtimise, omanikujärelevalve ning auditite ja ekspertiiside ametialadel on kutse taotlemiseks saadud ainepunkte kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alapunktis loetletud ainetes vähemalt 70 EAP või b) taotlejal on teedeehituse erialast erineva ehituserialal või mehaanikateadusel põhineva tehnikavaldkonna eriala kõrgharidust tõendav diplom ning ehitustegevuse juhtimise, ehitusjuhtimise, korrashoiu ametialadel on kutse taotlemiseks saadud ainepunkte kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alapunktis loetletud ainetes vähemalt 60 EAP; c) kutse taotleja on lõpetanud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe taotletaval erialal.
15.Vaidluse all on küsimus, kas kaebajal on õigus taotleda 7. taseme kutset KAK p 2.10 ja KAK lisa 1 p 2.2.2 alap (c) alusel, s.o kutse taotleja on lõpetanud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe eriala.
16.Kaebaja soovib oma hariduseeldust tõendada Tallinna Kõrgema Tehnikakooli (TKTK) 25.02.1994 väljastatud diplomi/kutsetunnistuse nr A 019807, millega kaebajale omistati teedeehitustehniku kutse, alusel.
17.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et vaidlusalune diplom ei tõenda KAK lisa 1 p 2.2.2 alap (c) mõttes bakalaureusekraadi ega rakenduskõrghariduse omandamist.
17.1.Eesti Vabariigis on haridus liigitatud järgmiste tasemete alusel: 1) alusharidus (Eesti Vabariigi haridusseadus (HaS) § 14); põhiharidus (HaS § 15); keskharidus (HaS § 16); kõrgharidus (HaS § 17); täiendusharidus (HaS § 18). Haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks ja seda nimetatakse keskerihariduseks (HaS § 17 lg 3).
17.2.Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 1991. a 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusega nr 120 (HaS § 28 lg 22). Kui isikule on omistatud lõputunnistus või diplom põhiharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta, loetakse see vastavaks keskharidusele (määrus nr 120 § 9 p 6). Keskeriharidust ei saa lugeda rakenduskõrgharidusele vastavaks, kuna see pole kutsekõrgharidus, diplomiõpe ega rakenduskõrgharidusõpe (vt määrus nr 120 § 10). Keskeriharidus ei ole kõrghariduse esimese astme õpe.
17.3.Kaebajale 25.02.1994 väljastatud diplom ei tõenda kõrghariduse omandamist. Kaebaja diplom vastab määruse nr 120 § 9 p-le 6, s.t ta on omandanud põhiharidusel põhineva keskerihariduse. Kaebaja asus õppima TKTK-sse pärast põhikooli lõppu, kuid kõrgharidust saab omandada keskhariduse baasil (vt HaS § 16 lg-d 2 ja 3). Kaebajale väljastatud diplom tõendab seda, et kaebajal on põhiharidusel põhinev keskeriharidus, mis vastab keskharidusele. Kuna kaebaja pole läbinud vähemalt kõrghariduse õppe esimest astet, ei saa tema haridust võrdsustada rakenduskõrgharidusega. Keskerihariduse võrdsustamine rakenduskõrgharidusega ei vastaks kvalifikatsiooniraamistiku mõttele ega eesmärgile ehk sellele, et kõrgema hariduse omandanud inimene paikneb kvalifikatsiooniraamistiku kõrgemal tasemel (vt ka KutS § 4). Asjaolu, et üks õppeasutus reorganiseeriti ümber teiseks ning märgiti, et edaspidi toimub õppeasutuses rakenduskõrghariduse õpe, ei järeldu, et kaebaja oleks omandanud rakenduskõrghariduse. Kaebaja omandas õppeasutuse reorganiseerimise üleminekuperioodil endiselt selle hariduse (s.o keskerihariduse), mida ta kooli astudes õppima asus (läbitud ainete kohta vt kaebaja õppeedukuse raamatut). 5(7)
3-21-2301
17.4.Teistsugusele järelduseni ei vii ka määruse nr 120 § 14 lg 3, mille kohaselt üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud, läbinud isikul on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale. Kaebaja omandas 1994. a-l põhihariduse baasil keskerihariduse ning see vastab määruse nr 120 § 9 p-le 6. Haridus ei sõltu mitte õppeasutusest, vaid läbitud õppekavast. Asjaolust, et kaebaja on enda teadmisi täiendanud ja ta omab pikaajalist tööalast kogemust, ei järeldu, et kesk(eri)haridus tuleb võrdsustada rakenduskõrgharidusega. Kaebaja pole teadmisi omandanud rakenduskõrghariduse õppekava alusel.
17.5.Kuna kaebaja pole standardi p A.6, KAK p 2.10 ja KAK lisa 1 p 2.2.2 alap (c) mõttes rakenduskõrgharidust omandanud, on vastustaja õigesti keeldunud kaebajale 7. taseme kutse väljastamisest. Kaebaja pole võrreldes haldusasja nr 3-18-1432 aluseks olnud asjaoludele esitanud uusi asjaolusid (nt, et ta on omandanud vahepealsel ajal vastava kõrghariduse), mis annaksid aluse teistsuguseks järelduseks.
18.Praegusel juhul pole EÕK kohaldamiseks piisavat alust põhjusel, et kaebaja on esitanud õiguslikke väiteid selle kohta, et määrus nr 61, standard ja KAK on põhiseadusega vastuolus.
18.1.Riigikohus asus seisukohale, et hariduse ja töökogemuse nõuded, millele vastavuse korral on võimalik isikule kutse anda (kvalifikatsiooninõuded), peavad kehtiva seaduse järgi sisalduma ministri määruses. Kui minister ei pea otstarbekaks määruse põhitekstis kvalifikatsiooninõudeid üksikasjalikult kirjeldada, siis on võimalik kaaluda nn staatilise viitenormi kasutamist. Sellisel juhul tuleks määrusega heaks kiita kutsestandardi mingis versioonis sisalduvad kvalifikatsiooninõuded või osa neist, inkorporeerides osutatud nõuded sel viisil määrusesse. Määrusest peab üheselt selguma, millise kutsestandardi millised nõuded on üle võetud. Huvitatud isikul peab olema võimalik määruse kaudu jõuda liigse pingutuseta nõueteni, mis peavad olema täidetud, et omandada vajalik kutse ehitusvaldkonna tegevusaladel pädeva isikuna tegutsemiseks (Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsus asjas nr 3-18-1432, p 35). Praegusel juhul on määruse nr 61 § 1 lg 1 ja määruse nr 61 lisaga kui nn staatilise viitenormiga kutsestandardi kindlad versioonid heaks kiidetud. Seeläbi on diplomeeritud teedeinseneri
7.taseme standard ja KAK muudetud õiguslikult siduvaks ning viitenormi tõttu tuleb neid pidada materiaalses mõttes õigusnormideks. Viitenormi kaudu pole määrusandja delegeerinud õigusnormi loomise kohustust standardi ja KAK-i andjale.
18.2.Vaidlusalused standardi ja KAK-i reeglid on avaldatud ning üldsusele kättesaadavaks tehtud aadressil: kutseregister.ee. Nende aktidega tutvumine pole muudetud isikute jaoks ebamõistlikult koormavaks, seejuures on need kättesaadavad tasuta. Halduskohtu mainitud hüpoteetiline olukord, et aktidega tutvumine on seatud sõltuvusse veebilehe toimimisest, pole piisav, et jaatada nende mittekättesaadavust. Halduskohus pole väitnud, et veebileht ei toimiks ning kaebajal puudus nendele juurdepääs ja ta ei saanud nendega tutvuda.
18.3.Ehitamisega seotud teatud tegevusaladel saab pädeva isikuna tegutseda vaid siis, kui isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus (EhS § 24 lg 1). Selline kvalifikatsiooninõue riivab kaebaja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (põhiseadus § 29 lg 1, kutsevabadus) ning õigust tegelda ettevõtlusega (põhiseadus § 31, ettevõtlusvabadus). Hariduslike teadmiste omandamist aga ei saa pidada iseseisvalt põhiseadusega vastuolus olevaks. Sedalaadi piirangut on põhimõtteliselt võimalik õigustada muu hulgas osadel ehitusvaldkonna tegevusaladel tegutsemisega kaasnevate riskidega inimeste elule, tervisele ja varale ning keskkonnale, mille hulka on võimalik lugeda ka teedeehitus (vt ka Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsus asjas nr 36(7)
3-21-2301 18-1432, p-d 28 ja 30). Seadusandjal on lubatav kehtestada teatud ühiskonnaelu valdkondades tegutsemiseks kõrgemaid standardeid, sh haridusnõudeid, tagamaks üldine ohutus ja inimeste turvalisus.
18.4.EhS jõustus 01.07.2015. Kvalifikatsiooninõuete jõustumise osas nägi seadusandja ette erinormi. Isik, kes võis enne EhS-i jõustumist tegutseda ehitusalal ja kelle oskuste ja teadmiste kohta esitatakse EhS-ga täiendavaid nõudeid, võis jätkata oma majandus- ja kutsetegevust seni kehtinud eeltingimuste täitmise korral ehituse tegevusalal kuni 30.06.2018 (EhSRS § 16 lg 1 p 3). Esialgse hinnangu kohaselt pole kvalifikatsiooninõuet Eesti õiguskorda seega jõustatud ülemäära kiirustades. Arvestada tuleb ka praeguse asja eripäradega, kus kaebajale on olnud tagatud kuni käesoleva määruse tegemise ajani ligemale 6 aasta jooksul võimalus jätkata 7. taseme kutse alusel oma tegevust. Arvestades EhS-i jõustumisest möödunud aega, oli kaebajale tagatud piisav võimalus, omandamaks nõutava taseme haridus, et taotleda 7. taseme kutset. Nende küsimuste lahendamine ja tegevuste korraldamine oli kaebaja enda tegevussfääris.
19.Kuigi ehitusvaldkonnas pädeva isiku kutsest ilmajäämine võib isiku elukutse- või ettevõtlusvabadust osades olukordades väga intensiivselt riivata, tuleb arvestada alljärgnevate asjaoludega. Haldusasjast nr 3-18-1432 võib järeldada, et kaebajal on võimalik kohtumenetluse ajaks taotleda 6. taseme kutset, mis tähendab, et tal on võimalik teatud ulatuses jätkata oma senise tegevusega. Kaebaja teostab oma elukutse- või ettevõtlusvabadust Osaühing Viamer Grupp kaudu. Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja viidatud osaühingu ainuosanik, sh juhatuse liige. Kui kaebajale kuuluvas äriühingus ei ole peale tema teisi 7. taseme kutset omavaid inimesi, on kaebajal kui juhatuse liikmel võimalik korraldada äriühingu tegevus selliselt, et sellise kvalifikatsiooninõudega inimene äriühingus tegutseks. Kaebaja põhistused pole praeguses olukorras sedavõrd kaalukad, et õigustada ka käesolevas vaidluses kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses esitanud põhistusi ja asjaolusid, millest nähtuks, et kaebaja elukutse- või ettevõtlusvabadus, sh sissetuleku kadumine oleks tõsiselt ohustatud.
20.Haldusasi nr 3-21-2301 erineb haldusasjas nr 3-18-1432 selle poolest, et kohtul on kindlam veendumus kaebaja hariduseelduse täidetavuse küsimuses. Hariduseelduse nõude täitmata jätmise tõttu ei ole kaebajal subjektiivset õigust diplomeeritud teedeinseneri 7. taseme saamiseks. Standard ja KAK on staatilise viitenormi alusel muudetud määruse osaks.
21.Teedeehituses kutse omamise kohustuse eesmärk on kaitsta inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ehitusvaldkonnas tegutsemisega kaasnevate riskide eest (vt ka Riigikohtu üldkogu 17.05.2021 otsus asjas nr 3-18-1432, p-d 30 ja 52). Samuti on avalikes huvides see, et kutsete andmine toimuks kooskõlas kehtiva õigusega. Ka avalik huvi kaalub esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üles.
22.Eeltoodust tulenevalt ei oma ringkonnakohtu hinnangul kaebus sellisel tasemel eduväljavaateid, et kohaldada kaebaja õiguste kaitseks esialgset õiguskaitset kohtumenetluse ajaks. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.