Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 04.11.2021, Tartu 3-20-1031 Akkerlac OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12.12.2019. a otsuste nr 12-6/19/978 ja 12-6/19/979 ning 28.01.2020. a otsuse nr 12-6/20/115 osaliselt tühistamiseks ning toetustaotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a otsus Akkerlac OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Akkerlac OÜ Volitatud esindajad v.adv. Armand Reinmaa ja adv. Lea Suurkivi Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 06.12.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Akkerlac OÜ esitas 21.05.2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191112838, mida ta muutis 17.06.2019. Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 1551,06 ha-le ning keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1400,05 ha-le.
2.PRIA kontrollis 05.08.2019 Akkerlac OÜ põllumajanduslikku majapidamist, mille kohta vormistas kontrollaruande ja nõuetele vastavuse nõude kontrollakti nr 190092-016. PRIA teavitas Akkerlac OÜ-d 07.11.2019 kohapealse kontrolli tulemustest.
3.PRIA saatis 15.11.2019 Akkerlac OÜ-le teavituskirja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete rikkumise kohta. PRIA märkis, et rikkumise tõttu kuulub vähendamisele 3% võrra keskkonnasõbraliku majandamise toetus, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus, piirkondlik mullakaitse toetus, ühtne pindalatoetus. Akkerlac OÜ esitas 25.11.2019 vastuväited. PRIA saatis 13.12.2019 vastuse vastuväidetele, s.h kontrollakti, mis oli jäänud koos kontrollaruandega saatmata. PRIA selgitas vastuses, et nõuete rikkumise on põhjustanud põllusaare (0,337 ha) eemaldamine põllumassiivil nr 51550729639 asuval põllul 23.1 peale 03.06.2019. Rendilepingu alusel on Akkerlac OÜ-le renditud kogu põllumassiivi nr 51550729639 (pindala kokku 104,01 ha) pind ning Akkerlac OÜ taotles toetust eelnimetatud põllumassiivil asuvale põllule 23.1 54,86 ha ulatuses, arvamata välja põllusaart.
4.PRIA määras 12.12.2019. a otsusega nr 12-6/19/978 (otsus I) osaliselt ja suunas väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse Akkerlac OÜ-le summas 146 269,67 eurot. Otsuse kohaselt PRIA vähendas muuhulgas Akkerlac OÜ toetust 4523,80 euro, s.o 3% võrra nõuetele vastavuse nõude rikkumise tõttu (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 39, maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 8 ja § 18 lg 1).
5.PRIA määras 12.12.2019. a otsusega nr 12-6/19/979 (otsus II) osaliselt ja suunas väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse Akkerlac OÜ-le summas 66 264,23 eurot. Otsuse kohaselt PRIA vähendas muuhulgas Akkerlac OÜ toetust 2049,41 euro, s.o 3% võrra nõuetele vastavuse nõude rikkumise tõttu (määrus nr 640/2014 art 39, määrus nr 32 § 8 ja § 18 lg 1).
6.PRIA määras 28.01.2020. a otsusega nr 12-6/20/115 (otsus III) osaliselt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, nõudis tagasi alusetult saadud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, tasaarvestas alusetult saadud toetussumma ning suunas väljamaksmisele toetussumma Akkerlac OÜ-le kokku 67 608,84 eurot. Otsuse kohaselt PRIA vähendas Akkerlac OÜ toetust 2090,99 euro, s.o 3% võrra nõuetele vastavuse nõude rikkumise tõttu (määrus nr 640/2014 art 39, maaeluministri 29.04.2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49) § 6 ja § 26).
7.PRIA jättis 28.04.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/25-4 rahuldamata Akkerlac OÜ vaided PRIA otsuste I, II ja III peale.
8.Akkerlac OÜ esitas 28.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 30.09.2020 ja 22.10.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada PRIA otsused I, II ja III toetuste määramise vähendamise osas vastavalt summades 4523,80 eurot, 2049,41 eurot ja 2090,99 eurot ning kohustada PRIA-t vaatama kaebaja toetustaotlused uuesti läbi. Kaebaja põhjendused: 1) PRIA otsustest ei ole võimalik aru saada, milles seisnes kaebaja rikkumine. PRIA edastas kontrollakti alles pärast otsuste I ja II tegemist. PRIA rikkus seeläbi ärakuulamise kohustust. Kaebajal ei olnud enne kontrollakti saamist kindlat teadmist, milliste põllumassiivide osas väidetav rikkumine esineb. PRIA 15.11.2019. a teade rikkumise kohta oli napisõnaline. PRIA ei taganud kaebajale õigust anda informeeritult sisulisi vastuväiteid.
2) Määruse nr 640/2014 art 39 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole põllusaart eemaldanud. Põllusaare eemaldas kinnisasja omanik OÜ Metsagrupp. Kaebajal puudub võim kinnisasja omaniku tegevuse üle. PRIA ei ole asjaolusid piisava täpsusega välja selgitanud. 3) PRIA ei ole põhjendanud, miks määras toetuse vähendamiseks 3%, kui määruse nr 640/2014 art 39 võimaldab väiksemas ulatuses toetust vähendada. PRIA ei arvestanud, et väidetav rikkumine puudutab üksnes 0,337 ha suurust ala. Arvestades, et kaebaja deklareeris 2019. a põlde 1551,06 ha ulatuses, siis on eksimuse suuruseks üksnes 0,02%. PRIA vähendas toetust aga 3% kõikide põllumaade ulatuses. 4) Kuna 2018. a taotluse esitamise ajal oli vaidlusalune põllusaar olemas, siis märkis kaebaja inimliku eksituse tõttu linnukese ka 2019. a taotluse esitamisel. Eksimusel ei tohiks olla suuremahulisi rahalisi tagajärgi. Kaebaja on sama põllumassiivi deklareerinud väiksemas ulatuses (104 ha), kui on selle tegelik suurus (104,01 ha). Käesoleva vaidluse ja vastustaja viidatud haldusasja nr 3-17-674 asjaolud ei ole identsed ja eeltoodud lahend ei õigusta kaebajale ebaproportsionaalse karistuse määramist. Põllusaare eemaldamisega ei kaasne selliseid pärandi lõpliku hävimise tagajärgi, nagu kivikalme puhul. Põllusaare olemasolu või mitteolemasolu ei ole vääramatu jõu asjaolu, mille osas oleks kaebaja pidanud vastustajat teavitama.
9.Tartu Halduskohus jättis 16.11.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) PRIA otsuste põhjendused on minimalistlikud, jättes rikkumise sisu ja ulatuse avamata. PRIA 15.11.2019. a kirjast ei nähtu samuti selgelt kaebajale etteheidetava rikkumise sisu. PRIA eksis kontrollakti saatmisega (jäeti kontrollaruandele lisamata). Selline teavitamine ei ole kaebaja ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav. Kuna kontrollaktis on konkreetne rikkumine ja selle ulatus nõuetekohaselt välja toodud ning PRIA täitis vaideotsuses põhjendamisnõude, siis ei ole haldusaktide tühistamiseks alust. Otsuse III puhul sai kaebaja kontrollakti enne otsuse tegemist kätte ja kontrollakt koostoimes otsusega oli motiveerimisnõude minimaalses ulatuses täitmiseks piisav. PRIA on kokkuvõttes motiveerimiskohustuse täitnud. 2) Kaebaja 25.11.2019. a vastuväidetest nähtub, et kaebaja mõistis, millist põllumassiivi ja kohustust võis PRIA silmas pidada. Seega ei ole alust väita, et kaebaja oleks haldusmenetluses jäetud ära kuulamata. Otsuse III puhul on vastustaja ärakuulamisõiguse kontekstis menetlusreegleid järginud. PRIA ei ole kaebaja ärakuulamiskohustust sel määral rikkunud, mis tingiks haldusaktide tühistamise. 3) Kuna toetust taotles ja sai kaebaja, siis oli maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine tema kohustus. Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja rentis maa kolmandalt isikult. Põllumassiivide veebikaardi järgi on põllumassiivi nr 51550729639 suuruseks 104,01 ha ja põllumassiivi nr 51550834305 suuruseks 4,18 ha, kokku 108,19 ha. Rendilepingus (p 3.1) märgitud kogupindala 108,19 ha vastab põllumassiivide kogupindalale. Rendilepingu tekst ei võimalda põllumassiivi piire arvestades järeldada, et põllumassiivi alaosas asunud põllusaare alust maad kaebajale rendile ei antud. Toetustaotluses õigete andmete esitamise kohustus oli taotlejal. Fotomaterjal kinnitab, et põllusaar eemaldati pärast rendilepingu sõlmimist. 4) Väheusutav on, et PRIA kajastab vaideotsuses toimumata telefonikõnes antud selgitusi. Miski ei viita sellele, et PRIA-le haldusmenetluses saadetud maa omaniku selgitus, mis on allkirjastamata, ei pärine maaomanikult. Seega võis PRIA nendele tugineda. 5) Puuduvad otsesed tõendid, et põllusaare eemaldas just kaebaja. Maaomanik ja kaebaja on väitnud, et põllusaare eemaldas teadmata kolmas isik (haljastus-või ehitusfirma). Põllusaare eemaldamises seisnenud rikkumine on omistatav kaebajale kui toetuse taotlejale ja saajale, kelle kohustuseks oli põllusaare säilimise tagamine. Kui toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi ei saanud taotleja täita temast mitteoleneval põhjusel, tuleb sellest määruse nr 640/2014 art 4 lg 2 alusel PRIA-t teavitada. Kuigi maastikuelemendi eemaldamine ei ole otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 2 p-s 2 sätestatud
vääramatu jõu või erandliku asjaolu loetelus nimetatud, ei tähenda see, et teavitamine ei ole vajalik ja kohustuslik. Põllusaare eemaldamine ehk nõuetele mittevastavus on kaebajale kui toetuse taotlejale vahetult omistatava tegevusetuse tagajärg ning mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega. Seega kohaldas PRIA õigesti kaebajale halduskaristust. 6) Määruse nr 640/2014 art 39 lg 1 näeb ette, et halduskaristus määratakse iga-aastaste toetuste kogusummalt. Tähtsust ei oma, et põllusaar oli 0,337 ha suurune ja moodustas kogupindalast väikese osa. Rikkumise tuvastamisel ja selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele ning rikkumise korduvusele antud hinnangu alusel määratakse halduskaristus toetuste kogusumma alusel, mitte maa-ala pindala alusel, mida on rikutud. PRIA ei ole toetuse vähendamise määra 3%-sest üldreeglist erandi tegemata jätmisel kaalumisviga teinud. PRIA lähtus asjakohaselt hindamismaatriksist ja määruse nr 1306/2013 art 99 lg-ga 1 kooskõlas hindas nõuetekohaselt rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust, lähtudes asjakohastest kaalutlustest ning arvestas meetme eesmärgiga hoida maad heas põllumajanduslikus ja keskkonnaseisundis. PRIA arvestas hindamisel määruse nr 640/2014 art-s 38 sätestatud kriteeriume nõuetekohaselt. PRIA tõi välja kaalutlused, millest hindamisel lähtus. Asjaolu, et käesolevas asjas ja haldusasjas nr 3-17-674 vaidluse all olnud maastikuelemendid ei ole samasugused, ei võimalda järeldada, et kaebajale määratud karistus oleks ebaproportsionaalne. 7) Asjakohane ei ole kaebaja viidatud pindalapõhiste otsetoetuste taotlemise juhend pindala eksimuse osas kuni 3% või 2 ha, kuna vaidluse all ei ole taotletud ja kindlaksmääratud toetusõigusliku pindala erinevus, vaid ühe maastikuelemendi säilitamise kohustuse rikkumine. Maastikuelemendi eemaldamisel rakendatakse halduskaristust ning see ei ole taotletava ja kindlaksmääratud pindalaga otseses seoses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Akkerlac OÜ esitas 16.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi (määruse nr 1306/2013 art 91 lg 2, määruse nr 640/2014 art 39) ja hindas ebaõigesti tõendeid. PRIA ei ole enne otsuste vastuvõtmist kaebajat teavitanud väidetavast nõuete rikkumisest, millega rikkus haldusorgani kohustust menetlusosalise ärakuulamiseks ja selgitamiskohustust. PRIA 15.11.2019. a teade oli napisõnaline ega selgitanud, millisel põllumassiivil väidetav rikkumine esineb. Kui kaebaja ärakuulamisõigus haldusmenetluses ei olnud piisavalt tagatud, siis ei saa haldusakt olla õiguspärane. Sellist menetlusviga ei saa parandada vaidemenetluses. 2) Kuna PRIA kohaldas halduskaristust, siis tuleb toetusesaajale vahetult omistatav tegevus tuvastada ja tõendada. PRIA ei esitanud tõendeid, mis tõendaks, et kaebaja eemaldas põllusaare. Kui toetuse taotluses kirjeldatud põllumassiivi puhul on rikutud mõne põllusaare säilitamise kohustust, ei ole rikkumise põhjuseks kaebaja hooletus (nagu näeb ette määruse 640/2014 art 39), vaid kinnisasja omaniku tegevus või tegevusetus. Määruse 640/2014 art 39 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ja PRIA-l puudus õigus vähendada kaebaja toetuseid. 3) PRIA ei põhjendanud, miks määras vähendamise protsendiks 3. PRIA ei kõrvaldanud rikkumist ka vaideotsuses. Kuna karistust arvestatakse kogu kaebaja poolt deklareeritud põldude mahule vastavalt toetuse summalt, siis on väidetava rikkumise osatähtsus kogu deklareeritud põldude mahust äärmiselt oluline. Kaebaja eksis üksnes 0,02% ulatuses. Samas PRIA vähendas kaebaja toetusi mitte 0,337 ha toetuse võrra, vaid 3% kogu 1551,06 ha põllumaale määratud toetusest. Tegemist ei ole proportsionaalse meetmega. 4) Kohus ebaõiglaselt võrdles käesolevat asja haldusasjaga nr 3-17-674. Kivikalmel on oluliselt suurem ajalooline väärtus, mistõttu on mõistetav, et sel juhul peaks halduskaristus olema suurem kui põllusaare eemaldamise puhul.
11.PRIA esitas 26.02.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) PRIA otsused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale. Põllusaare eemaldamisest tuleneva rikkumise asjaolud olid kaebajale arusaadavad 15.11.2019. a teavituse saamisest alates, sest kaebaja teadis vastavasisulisi põhjendusi põllusaare eemaldamise kohta esitada 25.11.2019. a vastuväidetes. Kaebaja on haldusmenetluses ära kuulatud. 2) OÜ Metsagrupp ei ole PRIA-le kinnitanud, et lasi enda initsiatiivil põllusaare eemaldada. Kuna tõendamist ei leidnud, et kaebaja oli teadmatuses põllusaare eemaldamisest kuni toetuse vähendamise kohta teate saamiseni, siis on rikkumine kaebajale omistatav hooletusest tulenev tegu. Kui põllusaare eemaldas mõni teine isik, siis oli kaebajal tulenevalt põllusaare säilitamise kohustusest kohustus teatada PRIA-le 15 tööpäeva jooksul asjaoludest, mille tõttu kaebaja ei saa täita temast sõltumatul põhjusel toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi. Sellist teadet kaebaja ei esitanud. Kui põllusaart ei eemaldanud kaebaja ise, siis ei oleks ta tohtinud lubada enda kasutuses oleval maal läbi viia tegevusi, mis on vastuolus toetuste saamise tingimustega. 3) Vastavalt hindamismaatriksile saadi toetuste vähendamise protsendiks 3, kuna ei esinenud asjaolusid, mis oleksid andnud alust protsenti vähendada, sest põllusaar oli täielikult eemaldatud ja selle taastamine ei olnud võimalik. Halduskaristus määratakse toetuste kogusumma alusel, mitte maa-ala pindala alusel, mida on rikutud. PRIA kaalus toetuste vähendamist. Kaebaja suhtes ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kaebaja suhtes kohaldatud toetuste vähendamine jääb PRIA tavapärase praktika raamidesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Poolte vahel on vaidlus PRIA otsuste õiguspärasuse üle, millega vähendati kaebajale makstavat ühtset pindalatoetust 3% seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete rikkumisega. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Ühtne pindalatoetus on otsetoetus, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 alusel Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest (ELÜPS § 11 lg 1). Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga (ELÜPS § 13 lg 1). Nõuded tegevusele, millega hoitakse põllumajandusmaad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (ELÜPS § 13 lg 2). Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 § 8 lg 1 järgi peab otsetoetuse saaja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14.01.2015. a määruses nr 4 sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid. Nii näeb määruse nr 4 § 3 ette põllusaare, metsasiilu, puuderea, heki, kraavi, kiviaia, kuid ka looduskaitse all oleva üksikobjekti, muinsuskaitse all oleva kinnismälestise ja pärandkultuuriobjekti põllumaal säilitamise kohustuse.
15.PRIA heitis kaebajale ette põllumassiivil 51550729639 (põld 23.1) asunud põllusaare säilitamise kohustuse rikkumist hooletuse tõttu. Kaebaja leiab viitega määruse nr 1306/2013 artikli 91 lõikele 2, et halduskaristust kohaldatakse üksnes juhul, kui mittevastavus on
asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärg. PRIA ei ole tuvastanud, et just kaebaja eemaldas põllusaare. Selle kohta otsesed tõendid puuduvad ning seda möönis ka halduskohus, kuid asus siiski seisukohale, et rikkumine on omistatav kaebajale. Kaebaja leiab, et kui mõne põllusaare säilitamise kohustust on rikutud, ei ole rikkumise põhjuseks kaebaja hooletus, vaid kinnisasja omaniku tegevus või tegevusetus. Kaebaja on üksnes kinnisasja rentnik ning tal puudub õiguslik võim kinnisasja omaniku tegevuse üle.
16.Määruse nr 1306/2013 artikli 91 lg 2 järgi kohaldatakse halduskaristust üksnes juhul, kui mittevastavus on asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärg, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest lisatingimustest: a) mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega; b) täitmata jätmine seondub toetusesaaja põllumajandusliku majapidamise maaga. Halduskohus on kindlaks teinud, et 01.06.2019 sõlmitud rendilepinguga (tl 89-93) anti kaebajale rendile põllumassiivid 51550729639 ja 51550834305 kogupindalaga 108,19 ha, mis vastab samade põllumassiivide pindalale PRIA veebikaardil. Vaidlust ei ole selle üle, et põllusaar pindalaga 0,337 ha asus põllumassiivil nr 51550729639, põllul nr 23.1 ning oli kajastatud kaebaja toetustaotluses (tl 44, 53). Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna toetust taotles ja sai kaebaja, siis oli maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine tema kohustus olenemata sellest, et ta ei olnud maa omanik, vaid rentnik. Ringkonnakohus täiendab, et Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt tuleb määruses nr 1306/2013 ette nähtud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise kohustusi täita kogu põllumajanduslikus majapidamises, mitte üksnes põllumajandusmaal, millele konkreetselt toetust taotletakse (Euroopa Kohtu otsus asjas C-435/17, p 55). Käesoleval juhul on määrav, et vaidlusaluse maa otsene valdus oli rendilepinguga kaebajale üle antud. Seega vastutas kaebaja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise kohustuse eest põllul nr 23.1.
17.Kaebuse kohaselt oli vaidlusalune põllumaa kaebaja valduses juba mitmendat aastat, sh 2018. a taotluse esitamisel, mil põllumassiivil asus ka põllusaar. 2019. aastal vahetus kinnisasja omanik ning uus omanik lasi põllusaare eemaldada. Kuna 2018. a taotluse esitamise ajal oli põllusaar olemas, märkis kaebaja inimliku eksituse tõttu linnukese ka 2019. a taotlusele ehk võttis ekslikult kohustuse põllusaar säilitada (kaebuse p 10). Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud asjaoludel möönab ka kaebaja ise, et ta teadis mittevastavusest, kuid esitas hooletusest siiski toetustaotluse põllusaare alusele maale. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kaebaja vastutas põllusaare säilimise eest tema otseses valduses oleval põllul, oli mittevastavuse ärahoidmine ja põllusaare säilitamine kaebaja otseses mõjusfääris. Seetõttu saab ka mittevastavuse tekkimist pidada kaebajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärjeks. Seda arvesse võttes ei oma tähtsust, kas põllusaare eemaldas kaebaja või mõni muu isik. Määruse nr 1306/2013 artikli 91 lg 2 kitsendava tõlgenduse korral oleks halduskaristust võimalik kolmandate isikute tegevuse kaudu vältida. Kui aga kinnisasja omanik või tundmatu haljastus- või ehitusfirma tegutses kaebaja tahte vastaselt või kaebajat oma tegevusest informeerimata, pidanuks kaebaja PRIA-t määruse nr 640/2014 artikli 4 alusel erandlikust asjaolust, mis ei võimaldanud tal oma kohustust täita, teavitama. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja seda ei teinud. Eeltoodud asjaolusid arvestades on PRIA õigustatult leidnud, et kaebaja tegevuse/tegevusetuse võib määratleda hooletusena määruse nr 640/2014 artikli 39 lg 1 mõistes.
18.Kaebaja leiab, et toetussumma vähendamisel on oluline rikkumise osatähtsus kogu deklareeritud põldude mahust. PRIA ei vähendanud aga kaebaja toetust mitte 0,337 ha pealt arvestatud toetuse võrra, vaid 3% ulatuses kogu 1551,06 ha põllumaale määratud toetusest, mis ei ole proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et määruse nr 640/2014 artikli 39 lg 1 järgi toimub toetuse vähendamine iga-aastaste toetuste kogusummast, millest
tulenevalt ei oma põllusaare suurus ja selle osa taotletud kogupindalast tähtsust. 3% ulatuses vähendamine on reegel ning vähendamine kuni 1% või rohkem (kuni 5%) kuulub kohaldamisele erandjuhtudel. Vähendamise ulatus on kaebaja suhtes koostatud nõuetele vastavuse nõude kontrollakti (tl 25-25p) alusel kontrollitav. PRIA on hinnanud rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust hindamismaatriksi alusel, milles kajastatud punktide summa annab hooletusest tuleneva rikkumise puhul vähendamise ulatuseks 3%. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud punktid, millele tuginedes kujunes vähendamise ulatus 3%, ebamõistlikud.
19.Kaebaja heidab PRIA-le ette ärakuulamis- ja selgitamiskohustuse rikkumist. Kaebaja leiab, et kuigi halduskohus möönis otsuse p-s 13 õigesti puudujääke haldusakti motiveerimisel ja asjakohaste dokumentide saatmisel, on ta ebaõigesti leidnud, et see ei tingi vaidlustatud haldusaktide tühistamist. Kaebaja nõustus halduskohtuga, et vaidlustatud haldusaktides ei ole faktilist alust piisavalt täpselt avatud ning PRIA poolne teavitamine ei olnud piisavalt selge ega kaebaja ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav. PRIA ei teavitanud kaebajat enne otsuste vastuvõtmist väidetavast nõuete rikkumisest, millega rikkus ärakuulamis- ja selgitamiskohustust. PRIA 15.11.2019. a teade oli napisõnaline ega selgitanud, millisel põllumassiivil väidetav rikkumine esineb. Kaebaja leiab, et kui kaebaja ärakuulamisõigus ei olnud haldusmenetluses piisavalt tagatud, ei saa vastavat menetlusviga parandada vaidemenetluses.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi PRIA on teinud haldusmenetluses kaebaja teavitamisel ja ärakuulamisel vigu, ei tingi need vaidlustatud otsuse tühistamist. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.
21.Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA viis 05.08.2019 läbi kohapealse kontrolli, milles tuvastas, et põllumassiivilt 51550729639 (põld 23.1) on eemaldatud põllusaar (tl 85). PRIA on tunnistanud, et kaebajale saadeti vastav nõuetele vastavuse nõude kontrollakt ekslikult alles 13.12.2019 (PRIA 28.04.2020. a vaideotsuse p 7), pärast otsuste I ja II koostamist, andmata seega kaebajale võimalust enne otsuste tegemist kontrollaktiga tutvuda. Samas ei ole vaidlust selle üle, et PRIA saatis kaebajale 15.11.2019 ka teavituskirja kohapealses kontrollis tuvastatud rikkumise kohta (tl 27). Kuigi teavituskirjas ei selgitata, et rikkumiseks peetakse nimelt põllumassiivilt 51550729639 põllusaare eemaldamist, võis kaebaja seda teavituskirjas esitatud põhjendusest järeldada. Nimelt selgitas PRIA, et taotleja rikkus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuet, säilitada tema kasutuses oleval põllumaal esinevat põllusaart, metsasiilu, puude rida, hekki, kraavi, kiviaeda jne. Asjaolu, et kaebaja pidi rikkumise asjaolusid teadma, nähtub ka tema 25.11.2019. a vastuväidetest PRIA-le, milles kaebaja tunnistas, et PRIA esindaja oli kaebajale varem saadetud e-kirjas selgitanud, et põllumassiivilt nr 51550729639 (põld 23.1) on eemaldatud põllusaar (tl 88), ning rajas oma vastuväited argumendile, et põllusaare säilitamise kohustus oli kinnisasja omanikul, mitte kaebajal kui rentnikul (tl 88p). Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et kui kaebaja jaoks oli PRIA 15.11.2019 teavituskirjas märgitud rikkumise olemus sellegipoolest arusaamatu, ei olnud tal takistusi teavituskirjas nimetatud rikkumise kohta PRIA-lt selgituste küsimiseks. Teavituskiri sisaldab nii dokumendi koostaja e-maili kui ka telefoni ning ka vastuväidete esitamiseks antud tähtaeg (10 päeva) on täiendavate selgituste küsimiseks piisav. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja ärakuulamisõigust ei ole haldusmenetluses rikutud määral, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.
22.Vastuseks kaebaja väitele PRIA vaidlustatud otsuste puuduliku motiveerimise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtupraktika järgi on haldusakti motiveerimine vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse (RKHK 22.05.2000. a otsus asjas nr 3-3-1-14-00, p 5).
23.PRIA otsuste vaidlustamise kontekstis on seega oluline, et PRIA otsuste adressaadil oleks enne kohtusse pöördumist haldusakti motivatsiooni põhjal arusaam, kas tema õigusi on rikutud, st esineb vajadus oma õigusi kohtus kaitsta. Vaidlustatud otsustest nähtub nende andmise õiguslik ning faktiline alus. Ringkonnakohus nõustub kaebaja ja halduskohtuga selles, et faktiline alus on napp – „toetust vähendatakse nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu“. Samas ei too ainuüksi nimetatud asjaolu kaasa haldusaktide tühistamist. Senine kohtupraktika PRIA asjades lähtub põhimõttest, et kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, ei ole ka PRIA-l oma otsuste täiemahulist põhjendamiskohustust. Kuigi PRIA otsuste vaidlustamine on seetõttu keerulisem, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 98 lg 1). Vaideotsust tuleb juba sisuliselt põhjendada (RKHK 10.04.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18). Asjaolu üle, et PRIA vaideotsus on väga põhjalikult motiveeritud, pooled ei vaidle. Ühtlasi olid kaebajale otsuste peale vaide esitamise ajaks teada kõik vaide nõuetekohaseks põhistamiseks olulised asjaolud. Haldusasja materjalidest nähtub, et PRIA selgitas kaebajale varasemas haldusmenetluses, et kavatseb toetuse summat vähendada seoses asjaoluga, et põllumassiivilt nr 51550729639 on eemaldatud põllusaar (vt kaebaja 10.01.2020. a vaide p 6 ja 27.02.2020. a vaide p 5). Ka ei ole vaidlust selle üle, et vaiete esitamise ajaks oli kaebajale teatavaks tehtud ka nõuetele vastavuse nõude kontrollakt 13.12.2019. HMS § 56 lg 1 teise lause järgi võib haldusakti põhjenduse esitada nii haldusaktis kui ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsused teevad viite nii kaebaja poolt esitatud taotlustele, kontrollaruannetele kui ka kaebajale muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistele. Vastavate kirjalike dokumentidega koosmõjus ei saa otsuste põhjendusi puudulikuks pidada.
24.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, puudub vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.