Akkerlac OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. detsembri 2019. a otsuste nr 126/19/978 ja 12-6/19/979 ning 28. jaanuari 2020. a otsuse nr 126/20/115 osaliseks tühistamiseks ja toetustaotluste uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Akkerlac OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja vandeadvokaadi abi Lea Suurkivi Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Akkerlac OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. detsembril 2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Akkerlac OÜ (kaebaja) esitas 21. mail 2019 pindalatoetuste taotluse, mida hiljem muutis. Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust kokku 1551,06 hektarile. Samuti taotles kaebaja keskkonnasõbraliku majandamise toetust 1400,05 hektarile.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kontrollis 5. augustil 2019 kaebaja põllumajanduslikku majapidamist ja teavitas kaebajat 7. novembril 2019 kohapealse kontrolli tulemustest ja saatis kontrollaruande, kuid jättis ekslikult kontrollaruande lisaks olnud nõuetele vastavuse nõude kontrollakti lisamata. 15. novembril 2019 saatis PRIA kaebajale teate maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete rikkumise kohta. PRIA saatis kaebaja vastuväidetele vastuse 13. detsembril 2019, sh kontrollakti.
3.PRIA otsustas 12. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/978 (otsus I) määrata osaliselt ja suunata väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse kolmele taotlejale otsuse lisas näidatud summas, sh kaebajale summas 146 269 eurot 67 senti. Otsuse kohaselt vähendati kaebaja toetust 4523 euro 80 sendi võrra nõuetele vastavuse nõude rikkumise tõttu 3% (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 39, maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 8, § 18 lg 1).
4.PRIA otsustas 12. detsembri 2019. a otsusega nr 12-6/19/979 (otsus II) määrata osaliselt ja suunata väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse neljale taotlejale otsuse lisas näidatud summas, sh kaebajale summas 66 264 eurot 23 senti. Otsuse kohaselt vähendati kaebaja toetust 2049 euro 41 sendi võrra nõuetele vastavuse nõude rikkumise tõttu 3% (määrus nr 640/2014 art 39, määrus nr 32 § 8, § 18 lg 1).
5.PRIA otsustas 28. jaanuari 2020. a otsusega nr 12-6/20/115 (otsus III) määrata osaliselt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse otsuse lisas nimetatud 64 taotlejale, nõuda 64 taotlejalt tagasi alusetult saadud keskkonnasõbraliku majandamise toetus, tasaarvestada alusetult saadud toetussumma ning suunata väljamaksmisele toetussumma 64 taotlejale otsuse lisas näidatud summas. PRIA määras kaebajale kokku toetussumma 67 608 eurot 84 senti. Otsuse kohaselt vähendati kaebaja toetust 2090 euro 99 sendi võrra nõuetele vastavuse nõude rikkumise tõttu (määrus nr 640/2014 art 39, maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49) § 6, § 26).
6.Kaebaja esitas 10. jaanuaril ja 27. veebruaril 2020 eelnimetatud otsuste peale vaided, mille PRIA jättis 28. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/25-4 rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 28. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 12. detsembri 2019. a otsuste nr 12-6/19/978 ja 12-6/19/979 ning 28. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/115 tühistamiseks osas, millega PRIA vähendas kaebajale määratud toetusi nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu. Kaebaja palus kohustada PRIA vaadata kaebaja toetustaotlused selles osas uuesti läbi.
8.Tartu Halduskohus võttis 2. juuni 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas
27.augusti 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
9.1.PRIA on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust ning HMS § 40 lg-st 1 tulenevat menetlusosalise ärakuulamise kohustust, samuti selgituskohustust (HMS § 36). Vaidlustatud otsustest ei ole võimalik aru saada, milles seisnes kaebaja poolne rikkumine. Rikkumist on täpsemalt selgitatud alles vaideotsuses. PRIA selgitas varasemas haldusmenetluses, et kavatseb toetuse summat vähendada. Enne otsuste I ja II vastuvõtmist kaebajat nõuete rikkumisest nõuetekohaselt ei teavitatud. PRIA edastas kontrollakti alles 13. detsembril 2019 ehk pärast otsuste I ja II tegemist. PRIA on seeläbi rikkunud ärakuulamiskohustust. Kaebajal ei olnud enne kontrollakti saamist kindlat teadmist, milliste põllumassiivide osas väidetav rikkumine esineb. PRIA
15.novembril 2019 saadetud teade väidetava rikkumise kohta oli napisõnaline ning sellest ei selgunud piisava täpsusega rikkumise sisu. Ainus viide kohustuse rikkumise sisule oli saadetud e-kirja üks rida, kus PRIA abstraktselt refereeris asjassepuutuvaid sätteid. Kirjas on üksnes viidatud õigusakti sättele, kus on nõue sätestatud. Kaebaja viitas sellele asjaolule ka vastustajale
25.novembril 2019 saadetud vastuväites. Seetõttu ei saanud kaebaja aktiivselt ja informeeritult haldusmenetluses osaleda. PRIA peab kaebajale etteheidetava rikkumise selgelt ja arusaadavalt välja tooma enne haldusakti vastuvõtmist, et kaebaja saaks anda oma sisulised selgitused ja vastuväited. Samuti tuleb tuvastatud rikkumine avada haldusaktis endas. Seega ei ole PRIA taganud kaebajale õigust anda informeeritult sisulisi vastuväiteid etteheidetavale rikkumisele.
9.2.Otsused on õigusvastased ja need tuleb tühistada. Määruse nr 640/2014 artikli 39 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Rendilepingu kohaselt rentis Akkerlac OÜ OÜ-lt Metsagrupp üksnes haritava maa põllumassiivid, mille osaks ei olnud põllusaar. Seega oli kaebaja valduses üksnes põllumassiivide haritav osa, mitte terve katastriüksus. Põllusaare säilitamise kohustus oli kinnisasja omanikul. Kaebaja ei ole põllusaart eemaldanud, põllusaare eemaldas kinnisasja omanik OÜ Metsagrupp. Vaideotsuses on PRIA tsiteerinud kinnisasja omaniku kirja, kus kinnisasja omanik kinnitas, et lubas antud põllusaare eemaldada. OÜ Metsagrupp selgitusest „kinnitan, et lubasin antud põllusaare eemaldada“ saab üheselt järeldada, et põllusaare eemaldamine oli OÜ Metsagrupp tahe ja soov. Maaomanik on PRIA-le telefonikõnes avaldanud, et tema põllusaare eemaldamiseks käsku ei andnud ja PRIA on sellest teinud meelevaldse järelduse, et kuna kinnisasi oli rendilepingu alusel kaebaja valduses, siis järelikult eemaldas põllusaare kaebaja. Samuti ei ole OÜ Metsagrupp selgitus allkirjastatud ning selle koostaja ei ole selge. Miski ei kinnita ka PRIA väidetava telefonivestluse toimumist. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Metsagrupp juhatuse liikmel ei olnud võimalik kirjalikult PRIA päringule vastata üksnes viiruse leviku tõttu. Kaebajal puudub võim kinnisasja omaniku tegevuse üle. PRIA seisukohad põllusaare eemaldamise kohta on vastuolulised. Vaideotsuse punktis 7 on PRIA väitnud, et OÜ Metsagrupp kinnitas, et lubas antud põllusaare eemaldada ning seadis ka ajavahemiku tööde tegemiseks. Vaideotsuse punktis 11 asus PRIA aga seisukohale, et OÜ Metsagrupp väitis telefonikõnes, et tema poolt põllusaare eemaldamiseks käsku ei olnud. PRIA ei ole asjaolusid piisava täpsusega välja selgitanud.
9.3.Määruse nr 640/2014 artikli 39 kohaselt on haldusorganil kaalutlusõigus, kui suures ulatuses toetust vähendatakse. Otsuses ei ole PRIA põhjendanud, miks ta on määranud toetuse vähendamiseks 3%, kui eelviidatud säte võimaldab ka väiksemas ulatuses toetust vähendada. Seda rikkumist ei ole kõrvaldatud ka vaideotsuses. Vaideotsuse kohaselt hindas PRIA hindamismaatriksi alusel rikkumise tõsidust punktiga 4, ulatust punktiga 1 ja püsivust punktiga 4, mis kokku on 9 punkti, mis on võrdne toetuse vähendamisega 3%. Sellega PRIA põhjendused ka sisuliselt piirduvad. Väidetav rikkumine puudutab üksnes 0,337 ha suurust ala ja sellega pole PRIA otsuse tegemisel üldse arvestanud. Arvestades, et kaebaja deklareeris 2019. a põlde
1551,06 ha ulatuses, siis on eksimuse suuruseks üksnes 0,02%. PRIA vähendas otsuses toetust 3% kõikidele põllumaade ulatuses.
9.4.Kaebaja selgitab, et vaidlusalune põllumaa on kaebaja valduses olnud mitu aastat. Kaebaja taotles sama põllumassiivi ja seal asunud põllusaare osas toetust ka 2018. aastal. 2019. aastal kinnisasja omanik muutus ning uus omanik lasi põllusaare eemaldada. Kuna 2018. a taotluse esitamise ajal oli põllusaar olemas, siis märkis kaebaja inimliku eksituse tõttu vastava linnukese ka 2019. a taotluse esitamisel (ehk võttis ekslikult kohustuse põllusaar säilitada). Väiksel inimlikul eksimusel ei tohiks olla niivõrd suuremahulisi rahalisi tagajärgi. PRIA koostatud pindalapõhiste otsetoetuste taotlemise juhendis on samuti välja toodud, et eksimus 3% või 2 ha ulatuses on lubatav ega too kaasa negatiivseid tagajärgi. Liiati on kaebaja sama põllumassiivi deklareerinud väiksemas ulatuses, kui on selle tegelik suurus (104 ha vs PRIA tuvastatud tegelik suurus 104,01 ha). Käesoleva vaidluse ja vastustaja viidatud haldusasja nr 3-17-674 asjaolud ei ole identsed. Põllusaar ja kivikalme ei ole võrreldavad maastikuelemendid ning eeltoodud lahend ei saa õigustada kaebajale ebaproportsionaalse karistuse määramist. Põllusaare eemaldamisega ei kaasne selliseid pärandi lõpliku hävimise tagajärgi nagu kivikalme puhul.
9.5.Põllusaare olemasolu või mitteolemasolu ei ole vääramatu jõu asjaolu, mille osas oleks kaebaja pidanud vastustajat teavitama. Seega on PRIA väide asjakohatu.
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
10.1.Arvestades PRIA-le esitatavate taotluste massilisust ning seaduses sätestatud tähtaegadest tulenevalt korraga tehtavate otsuste paljusust, on PRIA menetlused formaliseeritud ning PRIA otsuste põhjendamine on piiratud. Olukorda leevendab PRIA otsustele järgnev kohustuslik vaidemenetlus, mille raames on taotleja otsust puudutavatele kahtlustele ja küsimustele põhjalikumalt vastatud. PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, põhjendused võivad sisalduda ka vaideotsuses või teistes dokumentides ja selline praktika on kohtupraktikaga kooskõlas. Vaidlustatud otsustes on välja toodud põhimotiivid, haldusaktide andmise õiguslikud ja faktilised alused, tabeli kujul on otsuste lisades toodud pindalad ja nende erinevused ning toetuste vähendamise alused, toetuse määramise arvutuskäik. Samuti on selgitatud, et toetuse määramisel arvestati muuhulgas kontrollaruannetes ja selle lisas teatavaks tehtud rikkumistega. Vastustaja on vaideotsuses kaebajale toetuste osalist määramist põhjendanud. Otsuste ja vaideotsuse põhjendused ei ole kaebaja kohtulikku kaebeõigust takistanud. Otsuste täiemahulise põhjendamise korral ei oleks võimalik toetuseid õigeaegselt taotlejatele välja maksta.
10.2.Nõuetele vastavuse nõuete rikkumine seisnes põllumassiivil asunud põllusaare eemaldamises. PRIA tunnistab, et kontrollaruande lisaks olnud nõuetele vastavuse nõuete kontrollakt saadeti vastustaja eksituse tõttu kaebajale alles 13. detsembril 2019. Vastustaja ei nõustu aga sellega, et kaebaja ei olnud enne otsuste I ja II tegemist nõuetele vastavuse nõuete rikkumise sisust ja toetuse vähendamise kavatsusest teadlik. Vastustaja saatis 15. novembril 2019 rikkumise asjaolude kohta teate, millele kaebaja 25. novembril 2019 vastas. Sellest nähtub, et kaebaja mõistis, millist rikkumist talle ette heidetakse. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse otsus tehti 28. jaanuaril 2020 ning kaebaja oli rikkumise asjaoludest teadlik. PRIA on hiljemalt 13. detsembri 2019. a kirjas esitatud põhjendustega ja pärast seda vaidemenetlusega võimaliku ärakuulamisvea heastanud. Kaebaja vastuväited kogumis arvestades ei ole alust vaidlustatud otsuste muutmiseks.
10.3.Vastustaja jääb seega endiselt seisukohale, et kuna põllumassiiv nr 51550729639 (104,01 ha) oli põllusaare eemaldamise ajal rendilepingu alusel kaebaja kasutuses koos sellel asuva põllusaarega ning maa omanik põllusaare eemaldamist või eemaldamiseks korralduse andmist ei ole kinnitanud, siis eemaldas põllusaare, lasi eemaldada või nõustus eemaldamisega kaebaja. Vastustaja küsis enne vaidlustatud otsuste tegemist põllusaare eemaldamise asjaolude väljaselgitamiseks selgitusi ka maa omanikult OÜ Metsagrupp. OÜ Metsagrupp saatis PRIA4
le enne vaidlustatud otsuste tegemist kirjaliku seisukoha, milles märgib järgmist: „Kinnitan, et lubasin antud põllusaare eemaldada, tingimusel, et lisaks soovitud kompostmullale viiakse ära kogu rämps mis seal saares leidus, pakinöörid, rehvid, kiled, võrgud jne. Ajavahemik antud töö tegemiseks seatud kevad - suvi 2019. Reaalset põllusaare teisaldamist pole kontrollinud. Nagu probleemist aru saan on see töö tehtud“. OÜ Metsagrupp ei ole kordagi PRIA-le kinnitanud, et tema lasi enda initsiatiivil põllusaare eemaldada. OÜ Metsagrupp esindaja selgitas vaidemenetluse raames telefonivestluses, et ei mäleta hästi enam aasta taguseid sündmusi, kuid teab, et põllusaare eemaldas tundmatu haljastus- või ehitusfirma omal algatusel, temal polnud sellele vastuväiteid. OÜ Metsagrupp võis nõustuda ja anda kaebajale nõusoleku põllusaare eemaldamiseks, kuid toetuste taotleja on siiski kaebaja, kes pidi olema kursis toetuste saamiseks ettenähtud nõuetega. PRIA kinnitab, et põllusaare eemaldamise küsimuses maa omanikuga vestlus toimus. PRIA küsimusele, kas OÜ Metsagrupp andis käsu põllusaare eemaldamiseks, vastas OÜ Metsagrupp esindaja, et tema poolt põllusaare eemaldamiseks käsku ega algatust ei olnud.
10.4.Väheusutav on, et keegi teadmata kolmas isik eemaldas omal algatusel ja maa rentnikule märkamatult teise isiku omandis olevalt põllult 0,337 ha suuruse puudest, põõsastest, kividest ja mullast koosneva põllusaare. Põllusaare eemaldamine eeldab ettevalmistatud ajamahukaid töid, mis ei saanud jääda märkamatuks maa kasutajale ehk kaebajale. Tõendamist ei ole leidnud põllusaare eemaldamine teiste isikute käsul või kaebaja teadmata. Seetõttu on rikkumine kaebajale omistatav tegu ning rikkumine leidis aset kaebaja hooletuse tõttu. Kaebaja pidi enne põllusaare eemaldamist veenduma ja välja selgitama, kas tal on õigus lubada põllusaart eemaldada. Kui kaebaja eemaldas, lasi eemaldada või lubas põllusaare eemaldada kellelgi teisel, siis pidi ta arvestama asjaoluga, et peale põllusaare eemaldamist on tal lihtsam maad hooldada, kuid rikkumise avastamisel toetust talle täies ulatuses ei määrata.
10.5.Taotleja arvestas põllusaare toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. Taotlejal on kohustus PRIA-le teada anda oma kasutuses oleval põllumajandusmaal esinevatest maastikuelementidest. Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis taotleja peab teavitama sellest koheselt PRIA-t. Sellist teavitust ei ole kaebaja vastustajale esitanud.
10.6.Kuna maa oli rendilepingu alusel antud kaebaja kasutusse ja kaebaja leiab, et põllusaare eemaldas maa omanik Metsagrupp OÜ, siis peab kaebaja kahjunõudega pöörduma maa omaniku Metsagrupp OÜ poole ning nõudma kahju hüvitamist suuruses, mille osas PRIA kaebaja toetuseid põllusaare eemaldamise tõttu vähendas. Kaebaja ei ole väitnud, et põllusaar eemaldati tema teadmata ega ole väitnud ka seda, et ta ei ole olnud teadlik sellest, kes temale rendile antud maadel toimetab. Kui kaebaja lubab teistel isikutel toimetada tema kasutuses olevatel maadel, siis ta ka vastutab tagajärgede eest. Tõendatud ei ole, et kaebaja ei saanud teada põllusaare eemaldamisest. Põllusaare eemaldamisega taotlusel märgitud põllumassiivi koosseisu kuuluvalt põllumaalt on kaebaja rikkunud õigusaktides sätestatud nõuet. Kui kaebaja soovib saada toetust ning tugineda asjaolule, et toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi ei saanud ta täita temast mitteoleneval põhjusel, tuli kaebajal ka sellisest erandlikust asjaolust määruse nr 640/2014 artikkel 4 lõikes 2 sätestatust lähtuvalt PRIA-t teavitada. Seda pole kaebaja teinud.
10.7.Rendilepinguga anti põllumassiividel nr 51550729639 ja 51550834305 asuv maa (kokku 108,19 ha) kaebajale rendile. Toetustaotluses on põllusaar loetud taotlusel märgitud ala sisse. Kaebaja ei ole tõendanud, et põllusaar oli rendilepinguga kaebajale kasutusse antavast maast välja arvatud.
10.8.Määruse nr 32 § 3 lg 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Seega pidi kaebaja kõnealusel maal
reaalselt tegutsema hiljemalt 2019. aasta juunis ehk maad külviks ette valmistama ja peale maa ettevalmistamist ristiku seemet külvama, mistõttu pidi kaebaja olema teadlik, kes tema kasutuses oleval maal tegutseb ja millega seal õigustamata isikute poolt tegeletakse. Pole usutav, et pärast ristiku seemne külvamist oleks kaebaja nõustunud tema kasutuses oleval maal kasvava ristiku peal edasi-tagasi masinatega sõitmisega ja põllusaarelt kivide ja puude ära vedamisega. See asjaolu koosmõjus teiste asjaoludega kinnitab pigem seda, et peale PRIA-lt toetuse vähendamisest teada saamist asus kaebaja otsima põhjendusi, et toetuste vähendamisest pääseda.
10.9.Tulenevalt määruse nr 640/2014 art 39 lg-st 1 on toetuste 3%-line vähendamine reegel ning vähendamine kuni 1% või rohkem (kuni 5%) kuulub kohaldamisele erandjuhtudel. Toetuste vähendamine 3% vastab PRIA tavapärasele praktikale ja on kohtupraktikaga kooskõlas (haldusasi nr 3-17-674). Antud juhul ei esinenud asjaolusid, mille alusel oleks olnud põhjendatud toetuste vähendamine väiksemas ega ka suuremas ulatuses. Vastavalt hindamismaatriksile on toetuste vähendamise protsendiks 3%, kuna ei esinenud asjaolusid, mis oleksid andnud alust seda protsenti vähendada, sest põllusaar oli täielikult eemaldatud, ega esinenud asjaolusid ka vähendamise protsenti suurendada (nt korduv samalaadne rikkumine või mitme põllusaare eemaldamine). Kokku moodustasid rikkumisele antud punktid 9 punkti, mis hooletusest tuleneva rikkumise puhul vastab toetuste vähendamisele 3%. Toetuste vähendamisel on PRIA järginud ka taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
KOHTU SEISUKOHT
11.Vaidluse all on kolme PRIA otsuse õiguspärasus osas, milles vähendati maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmise nõude rikkumise (põllumassiivil asunud põllusaare säilitamise kohustuse rikkumine) tõttu kaebajale makstavate toetuste suurust ehk kohaldati halduskaristusi määruse nr 640/2014 art 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) artiklite 97 ja 99 mõttes. Pooled ei vaidle toetuste vähendamise teiste asjaolude üle. Kohtumenetluses on seega vaidluse all üksnes see, kas kaebajale on rikkumisena ette heidetav põllumassiivil olnud põllusaare eemaldamine ning samuti kohaldatud karistuste proportsionaalsus.
12.Kaebaja on seisukohal, et haldusaktid on ebapiisavalt motiveeritud, haldusmenetluses ei selgitatud piisavalt, milles kaebajale etteheidetav rikkumine seisneb ning rikuti kaebaja ärakuulamisõigust, samuti on haldusaktid ka materiaalses mõttes õigusvastased, sest kaebajale ei antud rendilepinguga põllusaart rendile ning põllusaart ta ise ei eemaldanud, mistõttu on halduskaristuse kohaldamine õigusvastane. Samuti on kaebaja hinnangul vastustaja teinud halduskaristuse määramisel kaalumisvea ning määratud karistus on rikkumise raskust ja ulatust arvestades ebaproportsionaalne. Kaebaja palub seetõttu kolm PRIA otsust vaidlustatud osas tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlused selles osas uuesti lahendama. Vastustaja kaebaja põhiseisukohtadega ei nõustu. Vastustaja möönab mõningaid vigu menetlusdokumentide kättetoimetamisel, kuid on seisukohal, et need vead on parandatud vaidemenetluses ning vaidlustatud haldusaktid on materiaalselt õiguspärased, kaalutlusõigust on nõuetekohaselt kohaldatud ning määratud karistused on õiguspärased.
13.Kaebaja heidab vastustajale ette haldusaktide ebapiisavat põhjendamist ning on seisukohal, et minetused eeltoodud kohustuse täitmisel peaksid tingima vaidlustatud haldusaktide vaidlustatud ulatuses tühistamise. Kohus möönab puudujääke haldusakti motiveerimisel ja asjakohaste menetlusdokumentide saatmisel, kuid ei nõustu kaebaja järeldusega, et see tingib vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Kohus põhjendab oma järeldust järgmiselt.
13.1.Kohus möönab, et vaidlustatud PRIA otsuste põhjendused on minimalistlikud ning ei võimalda haldusakti adressaadil kontrollaktide ja muude asjas oluliste dokumentidega tutvumata selgelt mõista, millise rikkumise tõttu tema toetust vähendati. Samas tuleb arvestada, et PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks. Haldusakti põhjendused ei pea seetõttu sisalduma täies mahus toetuse määramise või sellest keeldumise otsuses, vaid võivad olla kajastatud ka otsuses viidatud kontrollimiste raames tehtud kontrollaktides, samuti vaideotsuses (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18).
13.2.Vaidlustatud otsustes on välja toodud haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus, selgitatud tabeli kujul rikkumise tagajärgi ning määratava toetussumma kujunemist, sh toetuse vähendamise aluseid, samuti on viidatud kontrollaruandele, mille lisaks oli ka nõuetele vastavuse nõuete rikkumise kontrollakt. Samas ei ole vaidlustatud haldusaktides avatud faktilist alust piisavalt täpselt. Vastustaja on viidanud nõuete vastavuse nõuete rikkumisele, kuid jätnud rikkumise sisu ja ulatuse avamata. Kaebajale 15. novembril 2019 saadetud teavituskirjast (tl 27) ei nähtu samuti selgelt kaebajale etteheidetava rikkumise sisu, sest vastustaja on piirdunud üksnes abstraktses sõnastuses põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) §-le 3 viitamisega ning kaebajal lasunud maastikule iseloomulike vormide säilitamise kohustusele. Teavituskirjas ei ole välja toodud konkreetset maastikuelementi ega põllumassiivi, millel see maastikuelement asus. Arvestades toetusetaotluses märgitud maa-ala suurt ulatust ei ole selline teavitus puudutatud isikule piisavalt selge, et mõista, millist konkreetset põllumassiivi ja kohustust vastustaja silmas peab. Liiatigi eksis PRIA ka kontrollakti saatmisega (edastatud kontrollaruandele jäeti ekslikult selle lisaks olnud kontrollakt lisamata). Selline teavitamine ei ole kaebaja ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav.
13.3.Otsuste vähesest põhjendamisest tulenevat olukorda leevendas aga PRIA otsustele järgnenud vaidemenetlus, mille raames põhjendas vastustaja detailsemalt otsuseid ning vastas kaebaja esitatud vastuväidetele. Vaidemenetluse üheks funktsiooniks on ka halduse enesekontroll, mis võimaldab parandada haldusmenetluses tehtud vigu, sh kõrvaldada haldusakti põhjendamispuudusi (nt Riigikohtu 10. aprilli 2014. a otsus nr 3-3-1-16-14, p 18; 30. juuli 2014. a otsus nr 3-3-1-39-14, p 10, Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2020. a otsus nr 3-18-1465, p 14). Kuna kontrollaktis on konkreetne rikkumine ja selle ulatus nõuetekohaselt välja toodud ning kohtu hinnangul on vastustaja vaideotsuses põhjendamisnõude täitnud, siis ei ole haldusaktide tühistamiseks alust. Otsuse III puhul sai kaebaja kontrollakti enne otsuse tegemist kätte ning kontrollakt koostoimes otsusega oli motiveerimisnõude minimaalses ulatuses täitmiseks piisav. Täiendavad põhjendused esitati vaideotsuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on kokkuvõttes motiveerimiskohustuse täitnud.
13.4.Kohus peab siiski vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et haldusakti selguse huvides tuleks haldusaktis avada olulised asjaolud, sh asjaolu, millist rikkumist konkreetselt puudutatud isikule ette heidetakse, et isik mõistaks ka kontrollaktiga tutvumata, mis tingib toetuse vähendamise. Abstraktne viide rikkumisele ei pruugi olenevalt asjaoludest ja võimalikest vigadest menetlustoimingute tegemisel olla haldusakti mõistmiseks alati piisav.
14.Kaebaja heidab vastustajale haldusmenetluse läbiviimisega seoses ette ka ärakuulamisõiguse ja selgitamiskohustuse rikkumist. Kohus eelnevalt nõustus, et haldusmenetluses esinesid mõningad minetused menetlusdokumentide kättetoimetamisel ja
rikkumise selgitamisel, mis võisid kaebajal vastuväidete esitamist raskendada. Kohus möönab, et kontrollakti saatmine alles pärast otsuste I ja II tegemist ei ole samuti korrektne. Kaebaja
25.novembri 2019. a vastuväidetest (tl 88) nähtub siiski, et ta on haldusmenetluses mõistnud, milles võib talle etteheidetav rikkumine seisneda. Kaebaja on mõistnud, millist põllumassiivi ja kohustust võis PRIA silmas pidada ja esitas oma vastuväited, mis paljuski kattuvad vaide- ja kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Seega ei ole alust väita, et kaebaja oleks haldusmenetluses jäetud üldse ärakuulamata. Kaebajale saadeti kontrollakt 13. detsembril 2019 ning vaide koostamisel oli kaebaja teadlik nii rikkumise sisust kui ka toetuse vähendamise kaalutlustest, sest nimetatud kontrollaktis oli rikkumise ulatust hinnatud. Vaidlustatud otsustes oli kontrollaruandele ning kontrollaktile omakorda viidatud. Lisaks on kaebaja saanud vastuväited esitada vaidemenetluse käigus ning neid on vaideotsuses põhjalikult käsitletud. Otsuse III puhul on vastustaja ärakuulamisõiguse kontekstis menetlusreegleid järginud, sest
13.detsembril 2019 saadetud kontrollakti ning vastustaja vastuse 25. novembri 2019. a vastuväidetele sai kaebaja enne otsuse III tegemist kätte ning seega oli ta etteheidetava rikkumise asjaoludest ning teistest menetluses olulistest asjaoludest enne otsuse tegemist teadlik. Seega on kohus kokkuvõttes seisukohal, et PRIA ei ole kaebaja ärakuulamiskohustust sellisel määral rikkunud, mis tingiks haldusaktide tühistamise.
15.Järgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust ning kaalutlusreeglite järgimist.
16.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 32 lg 1 näeb ette, et nõuetele vastavus ELÜPS-i tähenduses on määruse nr 1306/2013 artikli 93 lõikes 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine. ELÜPS § 111 lg 1 sätestab, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Määruse nr 32 § 18 lg 1 näeb ette, et ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse vähendamise otsustab eelviidatud Euroopa Liidu määruste alusel PRIA. Määruse nr 49 kohaselt otsustab keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamise samuti PRIA (§ 26). Vaidlustatud otsustest nähtub, et PRIA on toetuse osaliselt tagasi nõudnud määruse nr 640/2014 artikkel 39 alusel. Viidatud artikli 39 lg 1 sätestab, et kui kindlaks tehtud rikkumise põhjuseks on toetusesaaja hooletus, kohaldatakse vähendamist. Üldjuhul vähendatakse määruse nr 1306/2013 artiklis 92 osutatud maksete ja igaaastaste toetuste kogusummat 3 %.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust ning maastikuelementide säilitamise kohustus lasub taotlejal. Määruse nr 1306/2013 art 93 lg 1 järgi on nõuetele vastavuse eeskirjad liidu õiguse kohased kohustuslikud majandamisnõuded ning riigi tasandil kehtestatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardid, mis on loetletud II lisas. Määruse nr 1306/2013 artikkel 94 lg 1 täpsustab, et liikmesriigid tagavad, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Liikmesriigid määratlevad riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise
miinimumstandardid II lisa alusel, võttes arvesse asjaomaste alade eriomadusi, sh mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. ELÜPS § 32 lg 1 ja 3 ja määruse nr 32 § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid, toetuse saaja järgib nimetatud nõudeid kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel. Sama kohustus on kehtestatud ka keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejale (vt määrus nr 49 § 6 lg-d 1 ja 2). Määruse nr 1306/2013 lisa II on üheks kriteeriumiks „Maastik, hooldustööde minimaalne tase“ ning selle veerus „Nõuded ja standardid“ on ette nähtud: „Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumina või üksikute puudena, põlluservad ja terrassid, sealhulgas keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, ning valikuna meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks. Määrus nr 1306/2013 art 94 lg 1 ja ELÜPS § 32 lg 3 alusel on määruse nr 4 § 3 lg-s 1 sätestatud, et põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Nii määrus nr 1306/2013 art 94 kui ka siseriiklik õigus (ELÜPS § 32 lg 1 ja 3 ning määrus nr 4 § 3 lg 1, määrus nr 49 art 6 lg 1 ja määrus nr 32 § 8 lg 1) näevad selgelt maastikule iseloomulike vormide säilitamise, sh põllusaare, kohustuse toetuse taotlejale. Seega on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine, sh põllumassiivil asunud maastikuelemendi säilitamine toetuse taotleja kohustus.
18.Vaidlust ei ole selles, et põllumassiivil nr 51550729639 asus põllusaar pindalaga 0,337 ha, mis oli arvestatud toetusaluse pindala sisse ning mis tuli õigusaktide kohaselt säilitada. Põllusaar asus põllul number 23.1 ning on kajastatud ka kaebaja taotluses (tl-d 44 ja 53). Kuna toetust taotles ja sai Akkerlac OÜ, siis oli maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine tema kohustus ning seda ei muuda asjaolu, et kaebaja rentis põllumassiivi aluse maa kolmandalt isikult, mitte ei olnud selle maa omanik. Ebaõige on kaebaja väide, et rendilepinguga ei antud asjakohast põllusaart rendile ja juba seetõttu ei saa tema vastutada selle säilimise eest. Kohtule esitatud rendilepingust (tl-d 89-93) p-st 3.1. nähtub, et rendile anti põllumassiivid nr 51550729639 ja nr 51550834305 kogupindalaga 108,19 ha ning rendile võetavat maad kasutab rentnik põllumajanduslikuks tegevuseks. PRIA põllumassiivide veebikaarti järgi on põllumassiivi nr 51550729639 suuruseks 104,01 ha ja põllumassiivi nr 51550834305 suuruseks 4,18 ha ehk kokku 108,19 ha. Rendilepingus märgitud kogupindala 108,19 ha vastab eelnimetatud kahe põllumassiivi kogupindalale. Rendilepingu tekst ei võimalda põllumassiivi piire arvestades järeldada, et põllumassiivi alaosas asunud põllusaare alust maad kaebajale rendile ei antud. Kaebaja on märkinud, et taotles põllusaare alusele maale toetust ka 2018. aastal ning vaidlusalune põllumaa on tema kasutuses juba mitmendat aastat (kaebus p 10). Seega ei saanud põllusaare olemasolu ja selle asumine põllumassiivil nr 51550729639 ning eelnimetatud maastikuelemendi säilitamiskohustus olla kaebajale teadmata. Toetustaotluses õigete andmete esitamise kohustus oli taotlejal. Seega oli põllusaare säilitamise kohustus nii 2018. kui ka 2019. aastal kaebaja kohustuseks.
19.Määruse nr 640/2014 art 39 lg 1 näeb ette, et kui kindlaks tehtud rikkumise põhjuseks on toetusesaaja hooletus, kohaldatakse vähendamist. Üldjuhul vähendatakse määruse nr 1306/2013 artiklis 92 osutatud maksete ja iga-aastaste toetuste kogusummat 3%. Lähtudes nõuete rikkumise olulisuse hindamisest, mida pädev kontrolliasutus teeb artikli 38 lõigetes 1– 4 osutatud kriteeriume arvesse võttes protokolli hindamisosas esitatud hinnangu alusel, võib makseasutus otsustada vähendada seda protsendimäära 1%-le või suurendada seda 5%-le
esimeses lõigus osutatud kogusummast või vähendamist üldse mitte kohaldada, kui kõnealuse nõude või standardiga seoses on sätestatud võimalus jätta nõuete rikkumine käsitlemata või kui toetust antakse vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 lõigetele 5 ja 6. Määrus nr 1306/2013 art 91 lg 1 sätestab, et kui artiklis 92 osutatud toetusesaaja ei vasta artiklis 93 sätestatud nõuetele vastavuse eeskirjadele, määratakse talle halduskaristus. Määruse nr 1306/2013 art 91 lg 2 järgi kohaldatakse halduskaristust üksnes juhul, kui mittevastavus on asjaomasele toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegevusetuse tagajärg, ning kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest lisatingimustest: a) mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega; b) täitmata jätmine seondub toetusesaaja põllumajandusliku majapidamise maaga.
20.Põllumassiiv nr 51550729639 hõlmab nelja erinevat katastriüksust. Kaebaja taotlusest nähtuvalt oli põllumassiivil ka põllusaar, mis on arvestatud põllumassiivi pindala hulka. PRIA esitatud fotomaterjal kinnitab, et 3. juunil 2019 (tl 97) oli põllusaar olemas ning see eemaldati millalgi suvel 2019, sest 5. augustil 2019 põllusaart enam ei olnud (vrd tl-d 95-97). Põllusaar eemaldati seega pärast rendilepingu sõlmimist.
21.Kohtul ei ole põhjust kahelda, et vaidemenetluse raames vestlus maa omaniku ja PRIA vahel toimus. Sellele viitab kaudselt ka see, et PRIA võttis vaidemenetluses maa omanikuga põllusaare eemaldamise asjaolude täpsustamiseks esmalt kirjalikult ühendust (tl 87) ja väheusutav on, et PRIA kajastab vaideotsuses toimumata telefonikõnes antud selgitusi. Miski ei viita ka sellele, et PRIA-le haldusmenetluses saadetud maa omaniku selgitus, mis on allkirjastamata, ei pärine maaomanikult. Seega võis PRIA nendele tugineda.
22.Pooled on eri meelt selles, kes põllusaare eemaldas. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maa omaniku OÜ Metsagrupp esindaja lühike kirjalik selgitus (tl 86) ning hilisem vaidemenetluses suuliselt antud selgituste refereering vaideotsuses (tl 20 pöördel) ei võimalda järeldada, et põllusaare eemaldamiseks andis korralduse maa omanik. Selgitustest on võimalik järeldada, et maaomanik on andnud küll nõusoleku põllusaare eemaldamiseks, kuid ei ole korraldanud ise selle eemaldamist ega andnud vastavat töökäsku. Kohus ei nõustu aga PRIAga selles, et kohtule esitatud materjal võimaldaks tõsikindlalt väita, et põllusaare eemaldas just kaebaja. Selle kohta puuduvad otsesed tõendid. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kelle otsesel korraldusel põllusaare eemaldamine aset leidis. Vastustaja on teinud põhjendamatu järelduse, et kui maaomanik põllusaart ei eemaldanud, siis sai seda teha üksnes kaebaja. Maaomanik ja kaebaja on väitnud, et põllusaare eemaldas teadmata kolmas isik (haljastus-või ehitusfirma). Kuigi selle väite usaldusväärsus on madal, ei võimalda haldusorgani kogutud tõendid seda võimalust ka täielikult välistada.
23.Kohtu hinnangul on põllusaare eemaldamises seisnenud rikkumine omistatav siiski kaebajale kui toetuse taotlejale ja saajale, kelle kohustuseks oli põllusaare säilimise tagamine. Kui toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi ei saanud taotleja täita temast mitteoleneval põhjusel, tuleb sellest määruse nr 640/2014 artikkel 4 lg 2 alusel PRIA-t teavitada. Nimetatud norm näeb ette, et toetusesaaja või temalt sellekohase õiguse saanud isik teavitab kirjalikult pädevat ametiasutust vääramatu jõu ja erandlike asjaolude ilmnemisest viieteistkümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil see on võimalik, ja esitab pädeva ametiasutuse nõutavad asjakohased tõendid. Sellele viitab ka määruse nr 640/2014 art 4 lg 1 viimane lõik, mis näeb ette, et kui vastavusnõudeid ei täideta vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, siis määruse nr 1306/2013 artikli 91 lõikes 1 osutatud vastavat halduskaristust ei kohaldata. Kuigi maastikuelemendi eemaldamine ei ole otseselt määruse nr 1306/2013 art 2 p-s 2 sätestatud vääramatu jõu või erandliku asjaolu loetelus nimetatud, ei tähenda see, et nõuetele vastavuse
nõuete täitmise kontekstis ei ole vastavasisuline teavitamine vajalik ja kohustuslik. Esiteks, määruse nr 1306/2013 art 2 p-s 2 on sätestatud vääramatu jõu või erandliku asjaolu avatud loetelu. Teiseks on määruse nr 640/2014 art 4 lg 1 ja 2 eesmärgiks välistada halduskaristuse kohaldamine juhul, kui isiku tegevus või tegevusetus ei ole objektiivsetest ja subjektiivsetest asjaoludest tulenevalt toetusetaotlejale ette heidetav. Selliste asjaolude väljatoomine on aga toetusetaotleja, mitte PRIA ülesanne.
24.Kaebaja, kelle valduses oli põllumassiiv nr 51550729639, pidi olema teadlik põllumassiivil toimunust ning arvestama sellega toetusetaotluse esitamisel, vajadusel toetusetaotlust muutma ning teavitama PRIA-t asjaolude muutumisest. PRIA fotod kinnitavad põllusaare olemasolu 3. juunil 2019 ehk pärast rendilepingu sõlmimist. Kontrollaktis on märgitud, et põlluraamatu kohaselt külvas kaebaja 14. juunil 2019 nimetatud põllumassiivil ristikut. Ka hiljem pidi kaebaja põllumassiivil erinevaid töid tegema ja eluliselt pole usutav, et ta ei märganud põllusaare eemaldamist. Arvestades asjakohase maastikuelemendi suurust ja koostist ei olnud põllusaare eemaldamine võimalik kiiresti ning ei saanud kuidagi jääda kaebajale märkamata. Kaebaja pidi seega põllusaare eemaldamisest teadlik olema ja PRIA-t sellest teavitama, sest see mõjutas otseselt tema toetustaotluste lahendamist. Seda ei ole kaebaja aga teinud. Kaebaja on asunud põllusaare eemaldamise asjaoludega tegelema alles pärast PRIA 15. novembri 2019. a teavituskirja kättesaamist. Kuna kaebaja PRIA-t olulisest asjaolust ei teavitanud ning kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et põllusaare eemaldas just maa omanik, siis on põllumassiivil nr 51550729639 asunud põllusaare eemaldamine ehk nõuetele mittevastavus kaebajale kui toetuse taotlejale vahetult omistatava tegevusetuse tagajärg ning mittevastavus on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega. Seega on PRIA õigesti kohaldanud kaebajale halduskaristust.
25.Kaebaja hinnangul ei ole rakendatud halduskaristus proportsionaalne ning PRIA on rikkunud kaalumisreegleid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
26.PRIA hinnangul on rikkumise põhjuseks kaebaja hooletus. Määruse nr 640/2014 art 39 lg 1 kohaselt vähendatakse üldjuhul määruse nr 1306/2013 artiklis 92 osutatud maksete ja igaaastaste toetuste kogusummat 3%. Lähtudes nõuete rikkumise olulisuse hindamisest, mida pädev kontrolliasutus teeb artikli 38 lõigetes 1–4 osutatud kriteeriume arvesse võttes protokolli hindamisosas esitatud hinnangu alusel, võib makseasutus otsustada vähendada seda protsendimäära 1%-le või suurendada seda 5%-le esimeses lõigus osutatud kogusummast või vähendamist üldse mitte kohaldada, kui kõnealuse nõude või standardiga seoses on sätestatud võimalus jätta nõuete rikkumine käsitlemata või kui toetust antakse vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17 lõigetele 5 ja 6. Viimasena nimetatud vähendamisest loobumist ei ole ELÜPS-s ette nähtud (vt ELÜPS § 34 lg 3). Kaebaja seisukoht, et vastustaja on ebaõigesti lähtunud halduskaristuse summa kindlaksmääramisel taotluse kogusummast, on alusetu. Määrus nr 640/2014 art 39 lg 1 näeb selgesõnaliselt ette, et halduskaristus määratakse igaaastaste toetuste kogusummalt. Seega ei oma asjaolu, et põllusaar oli vaid 0,337 ha suurune ja moodustas kogupindalast väikese osa, tähtsust. Rikkumise tuvastamisel ja selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele ning rikkumise korduvusele antud hinnangu alusel määratakse halduskaristus toetuste kogusumma alusel, mitte maa-ala pindala alusel, mida on rikutud. Selles asjas pidi PRIA hindama seega, kas on põhjendatud rakendada üldreeglina ette nähtud 3%-lisest vähendamisest väiksemat määra (min 1%).
27.Kohtu hinnangul ei ole PRIA toetuse vähendamise määra 3%-sest üldreeglist erandi tegemata jätmisel kaalumisviga teinud. PRIA on lähtunud asjakohaselt hindamismaatriksist ning on määruse nr 1306/2013 art 99 lg-ga 1 kooskõlas hinnanud nõuetekohaselt rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust. PRIA on rikkumise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse ning
korduvuse hindamisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning arvestanud meetme eesmärgiga, milleks on hoida maad heas põllumajanduslikus ja keskkonnaseisundis. Hindamismaatriksi alusel hinnatakse eelnimetatud kriteeriume punktidega 1-4, millest number 1 tähendab praktiliselt puuduvat mõju ning number 4 tähendab olulist mõju. Kogupunktide 610 puhul rakendatakse toetussumma vähendamist 3%. PRIA leidis, et tegemist oli tõsise rikkumisega, sest maastikuelement on eemaldatud või hävitatud (4); rikkumise ulatus oli väike, sest see ei omanud olulist mõju kogu tegevusele (1); tegemist on püsiva rikkumisega, sest põllusaare eemaldamisega lakkas maastikuelement olemast ning selle kohene taastamine sellisel kujul, mis vastaks kehtestatud nõuetele, ei ole võimalik (4). Tegemist ei olnud korduva rikkumisega. Põllusaare eemaldamisega on maastikuelement lakanud olemast ning seda ei ole olemasoleval kujul võimalik koheselt taastada. Täpselt olemasoleval kujul taastamine on üldse küsitav. Maastikuelementi ei ole senini ka taastatud. PRIA on hindamisel määruse nr 640/2014 art-s 38 sätestatud kriteeriume arvestanud seega nõuetekohaselt. Kogusumma 9 punkti ei võimaldanud rakendada toetuse vähendamise määra 1% ning PRIA on välja toonud ka kaalutlused, millest hindamisel lähtuti. PRIA otsuseid ei ole alust käsitleda ebaproportsionaalsena ka senise kohtupraktika valguses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-674). Asjaolu, et käesoleva asjas ning eelnimetatud haldusasjas vaidluse all olnud maastikuelemendid ei ole samasugused, ei võimalda järeldada, et kaebajale määratud karistus oleks ebaproportsionaalne.
28.Kaebaja viidatud pindalapõhiste otsetoetuste taotlemise juhend pindala eksimuse osas kuni 3% või 2 ha, ei ole selle asja lahendamisel asjakohane, sest praegusel juhul ei ole vaidluse all mitte taotletud ja kindlaksmääratud toetusõigusliku pindala erinevus (põllusaar oli arvestatud toetusõigusliku põllumassiivi nr 51550729639 hulka ja selles osas pindala erinevust ei esinenud), vaid ühe maastikuelemendi säilitamise kohustuse rikkumine. Maastikuelemendi eemaldamisel rakendatakse halduskaristust ning see ei ole taotletava ja kindlaksmääratud pindalaga otseses seoses.
29.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning halduskaristus on rikkumise tõsidust, püsivust ja ulatust arvestades proportsionaalne.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Akkerlac OÜ kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.