Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 02.11.2021, Tartu 3-21-2087 OÜ Pesulux kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 28.04.2021. a korralduse nr 3012 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 11.10.2021. a määrus OÜ Pesulux määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja OÜ Pesulux Volitatud esindaja v.adv. Häli Jürimäe Vastustaja Jõhvi vald Kolmas isik Lidl Eesti OÜ Volitatud esindaja v.adv. Tavo Tiits
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ-le Pesulux määruskaebuse lisad nr 1 ja 2. Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisad nr 3 ja 4.
2.Jätta OÜ Pesulux määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.10.2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõhvi linnas varustavad tarbijaid olme- ja joogiveega OÜ Pesulux ja Järve Biopuhastus OÜ. OÜ Pesulux osutab ühisveevärgi teenust Jõhvi linnas Pargi tänava, Narva mnt ja Puru tee piirkondades.
2.Jõhvi Vallavalitsus kehtestas 03.03.2021. a korraldusega nr 2896 Jõhvi linna Puru tee 5 kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Puru tee 5 kinnistul asuvate teenindus- ja laohoonete lammutamine, uuele kaubandus-, toitlustus- või teenindushoonele (kauplus) hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse lahendamine.
3.ROK-Projekt OÜ esitas 10.03.2021 Jõhvi Vallavalitsusele ehitusloa taotluse Lidl kaupluse ja sellega seotud rajatiste püstitamiseks ja rajamiseks Jõhvi linnas asuvatele Puru tee 5a, Puru tee 5, Puru tee T6, Puru tee T8, Puru tee T3, Puru tee T4, Puru tee T11 ja Puru tee T7
kinnistutele. Lidl Eesti OÜ kanti Puru tee 5 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 21.05.2021.
4.Jõhvi Vallavalitsus väljastas 28.04.2021. a korralduse nr 3012 p 1 kohaselt kõrvaltingimustega ehitusloa parkimisplatsi, sajuveekanalisatsiooni, teede ja parklate, sajuveekanalisatsioonitorustiku, veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja sidekanalisatsiooni rajamiseks ning kaubandushoone, välireklaami ja kärumaja püstitamiseks asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 5a, Puru tee 5, Puru tee T6, Puru tee T8, Puru tee T3, Puru tee T4, Puru tee T11, Puru tee T7. Kõrvaltingimused on sätestatud korralduse p-s 2.
5.OÜ Pesulux esitas 14.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Jõhvi Vallavalitsuse 28.04.2021. a korraldus nr 3012 p 1 osas, millega antakse kõrvaltingimustega ehitusluba parkimisplatsi, sajuveekanalisatsiooni, teede ja parklate, sajuveekanalisatsioonitorustiku, veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku ja sidekanalisatsiooni rajamiseks ning kaubandushoone püstitamiseks asukohaga Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Puru tee 5. Kaebaja väitel on Puru tee 5 kinnistul paiknevad veetrassid tema omandis. Puru tee 5 kinnistu omanikul on seadusest tulenev talumiskohustus kaebajale kuuluvate veetorude suhtes, mis on ehitatud 1998. a. Talumiskohustus kehtib ka õigusliku aluseta püstitatud joogiveetorude suhtes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 järgi. Kaebajalt ei ole küsitud tehnilisi tingimusi veetrasside kaitsevööndis ehitamiseks. Kinnistul toimunud ja edaspidi toimuv ehitustegevus mõjutab kaebaja omandis olevate veetrasside säilimist ja funktsioneerimist. Kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada Jõhvi Vallavalitsuse korralduse nr 3012 p-i 1 kehtivus vaidlustatud osas ning keelata ehitusloaga lubatud ehitiste püstitamine ja ehitistele kasutusloa väljastamine kuni vaidluses tehtava otsuse jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on taotluse esitamise päevaks juba lõhutud osa veetrassist. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning on ilmne, et trassi kaitsevööndis ehitustööde jätkumisel suureneb kahjustatud ala ulatus ja tööde jätkumisega suurenevad kaebaja jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed, mille kõrvaldamine peale soodsa kohtuotsuse jõustumist ei pruugi olla mõistlikul viisil võimalik. Asjas ei esine ülekaalukat kolmandate isikute või avalikku huvi. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldamata jätta ka seetõttu, et kaebus oleks perspektiivitu.
6.Jõhvi vald palus 20.09.2021. a seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebajal piirkonnas ühtegi tarbijat. Vastustajal puudub teave, et Puru tee 5 kinnistul asuvad veetrassid kuuluksid kaebajale. Ehitusloa aluseks olevast dokumentatsioonist nähtuvalt on antud luba kinnistusiseste veetrasside demonteerimiseks ja uute ehitamiseks. Kaebajale kuuluvaid veetrasse ehitusala ei hõlma, kuivõrd need asuvad väljaspool Puru tee 5 kinnistut.
7.Lidl Eesti OÜ palus 20.09.2021. a ja 21.09.2021. a seisukohtades jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kolmanda isiku väitel kaebaja viidatud veetrass on kinnistusisene veetorustik, mis kuulub Lidl Eesti OÜ-le ega ole ühisveevärgi osa. Ühisveevärgi liitumispunkt (maakraan) asub Puru tee 5 kinnistu läänepoolses servas. Puru tee 5 ja Puru tee 5a kinnistutele jäävat veetrassi ei kasutata teiste kinnistute ja tarbijate veega varustamiseks. Puru tee 5 kinnistul toimuvad ehitustööd ei toimu kaebaja veetrasside kaitsevööndis ega põhjusta riski kaebaja veetrasside säilimisele või funktsioneerimisele. Kaebusega kohtusse pöördumise ajal oli Puru tee 5 kinnistu vana veetorustik kooskõlas lammutusprojektiga likvideeritud. Puru tee 5a kinnistul asuv veetrass muid kinnistuid veega ei varusta ega ole kasutusel ühisveevärgi osana. Kõnealuse veetrassi asukohta on kavandatud parkla, kuid parkla ehitustegevus trassi säilimist ega funktsioneerimist ei ohusta. Kaebus on perspektiivitu ja on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
8.OÜ Pesulux märkis 22.09.2021. a seisukohas, et kaebaja ja kolmanda isiku vahelises kirjavahetuses ei olnud vaidlust veetrasside omandiõiguse üle ja seda tunnustati. Kaebaja ja Puru tee 5 kinnistu eelmise omaniku K. Tera vahel 01.03.2000 sõlmitud müügilepingust vee ostmiseks nähtub, et Puru tee 5 kinnistul asuvad veetrassid on OÜ Pesulux omandis. Kaebus on tähtaegne.
9.Lidl Eesti OÜ märkis 24.09.2021. a seisukohas, et kaebaja ei ole esitanud müügilepingut, millest nähtuks mõne Puru tee 5 kinnistule jääva veetrassi osa väidetav omandamine OÜ-lt ZET-Net.
10.OÜ Pesulux väitis 28.09.2021. a seisukohas, et talle kuuluvad nii Puru teele kui ka Puru tee 5 kinnistule rajatud veetrassid.
11.Lidl Eesti OÜ leidis 30.09.2021. a seisukohas, et Puru tee 5 kinnistu siseste vanade veetorude omandiõiguse üle vaidlemine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajalik ega asjakohane. Vanad veetorud likvideeriti kooskõlas detailplaneeringuga ja lammutusprojektiga juba enne, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtusse.
12.Tartu Halduskohus jättis 11.10.2021. a määrusega OÜ Pesulux esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles ta taotleb ehitusloa alusel püstitatavatele ehitistele kasutusloa väljastamise keelamist (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, milles ta taotleb Jõhvi Vallavalitsuse 28.04.2021. a korralduse nr 3012 p-i 1 kehtivuse peatamist vaidlustatud osas ja ehitusloaga lubatud ehitiste püstitamise keelamist (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Puudub alus kahelda selles, et kaebaja (endise ärinimega OÜ TEKLAS TEENINDUS) omandas 2000. a OÜ-lt ZET-Net Puru teel ja Puru tee 5 kinnistul kulgevad veetrassid. Jõhvi Vallavolikogu määras 16.01.2014. a otsusega nr 26 (II kd, tl 86-86p) kaebaja kui Jõhvi linnas tegutseva vee-ettevõtja tegutsemispiirkonna. Nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et Puru tee ja Puru tee 5 kinnistu veetrassid olnuksid kaebaja omandis ka ehitusloa taotluse menetlemise ja ehitusloa väljastamise ajal ning Puru tee 5 kinnistu omanikul lasunuks nende trasside suhtes talumiskohustus. Eristada tuleb veetorustiku magistraaltrassi ja Puru tee 5 kinnistule sellel asunud hooneteni rajatud haruühendusi. Mööda Puru tee T6 ja Puru tee 5a kinnistut kulgeb veetrassi magistraaltorustik, mis läbib väikeses osas Puru tee 5 kinnistu kõige läänepoolsemat nurka ja lõpeb teiselpool Puru teed asuval Puru tee 10 kinnistul ning magistraaltoru küljest on rajatud haruühendustena veetrassid Puru tee 5 kinnistul varem asunud hooneteni nende veega varustamiseks (I kd, tl 45-46). Põhiprojekti „Puru tee 5 välisosa projekteerimine. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud“ seletuskirja (I kd, tl 75-86) p-s 3.3.1.1 on märgitud, et olemasolevad haruühendused likvideeritakse ja rajatakse uus liitumine ühisveevärgiga. Kinnistut läbivat veevarustuse magistraaltorustikku ei likvideerita. Seletuskirja p 3.3.6 kohaselt on ette nähtud likvideerida kinnistul Puru tee 5, 5a ja 7b asuvad olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis teenindasid varem nimetatud kinnistuid. Puru tee 5 krundi olemasolevate tehnovõrkude likvideerimine oli planeeritud ka Puru tee 5 detailplaneeringus (p 3.8; väljavõte tl 67-68). Seega planeeriti ehitustegevuse käigus likvideerida haruühendused, kuid mitte magistraaltorustikku. Puru tee 5 kinnistul asunud hoonete ja rajatiste lammutusega seotud dokumentidest (I kd, tl 176-183p) saab järeldada, et lammutatud hooneteni viinud veetrassid (n.ö haruühendused) on koos kinnistul varem asunud lao ja garaažidega lammutatud. Ehitisregistrile esitati ehitiste täieliku lammutamise teatis 27.07.2021. Kaebajal puudub nii kaebuse esitamise kui ka määruse tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus, mis saaks seisneda Puru tee 5 kinnistu siseste haruühenduste kahjustamise ohus, sest kõnealused torud on juba likvideeritud.
2) Kui asuda seisukohale, et torude likvideerimine ei pruugi olla aset leidnud koos hoonete lammutamisega, ei oleks kaebajale kahju tekkimise oht sedavõrd reaalne, et saaks järeldada esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist. Kaebaja ei ole piisava usutavusega ära näidanud, et Puru tee 5 kinnistu omanikul oleks kinnistusiseste veetorude osas AÕSRS §-st 152 tulenev talumiskohustus ning selliste torude kahjustamist või likvideerimist oleks võimalik käsitada kaebajale tekkiva pöördumatu kahjuliku tagajärjena. Arvestades, et Puru tee 5 kinnistule varasemalt rajatud kinnistusisesed haruühendused ei saanud pärast nende otstarbelisest kasutusest välja langemist ja kolmanda isiku poolt Puru tee 5 kinnistu omandamise ajal olla vajalikud mõne teise kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks ega ka avalikes huvides, ei olnud kolmandal isikul nende haruühenduste suhtes talumiskohustust. Talumiskohustuse puudumisel ei saa torude kahjustamine või likvideerimine rikkuda kaebaja õigusi. 3) Kaebaja ei ole põhistanud, et käimasoleva ehitustegevuse käigus võiks saada kahjustada talle väidetavalt kuuluv, mööda Puru teed (Puru tee 5 kinnistuga külgnevas osas Puru tee T6 ja Puru tee 5a kinnistutel) kulgev ja väikeses osas Puru tee 5 kinnistut läbiv veetrassi magistraaltorustik. Puudub alus pidada sellise kahju tekkimise ohtu reaalseks. Kaebaja väited võimalike kahjulike tagajärgede osas jäävad üldsõnalisteks ja neis puudub konkreetsus nii võimalike saabuvate kahjulike tagajärgede kui ka ohus olevate konkreetsete torustiku lõikude osas. Reaalse ohu puudumisele viitab ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud ehitusloa üksnes Puru tee 5 kinnistut puudutavas osas, kuigi magistraaltrass kulgeb suures osas ka Puru tee 5a kinnistul, kuhu on kolmas isik planeerinud rajada parkla. Puudub alus arvata, et ehitustegevus seoses parkla, murukatte ja kõnnitee aluskihtide ehitusega ulatuks torustikuni ja võiks seda kahjustada (I kd, tl 47). Puru tee 5 välisosa teede projekti seletuskirjast võib välja lugeda ka ehituspeatöövõtja vastutuse võimalike lõhutud kommunikatsioonide osas (p 3.8; I kd, tl 57). Kõnealune tupiktrass ei ole käesoleval ajal ühisveevärgi osana kasutusel, seetõttu ei saa trassi võimaliku kahjustuse tekkimise ja selle hilisema parandamise korral kaebajale tekkiv tagajärg olla sedavõrd koormav, et saaks järeldada esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.OÜ Pesulux esitas 25.10.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.10.2021. a määruse resolutsiooni p 3 ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus ebaõigesti tuvastas, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea olema määruse tegemise ajal kindel, vaid piisab kahjulike tagajärgede saabumise ohust. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid ta peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jätkab Lidl Eesti OÜ keelatud tegevusi kaebaja veetrassi kaitsevööndis ning suureneb kahjustatud ala ulatus ja kaebaja jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Kaebajale tekkida võivate kahjulike tagajärgede kõrvaldamine peale soodsa kohtuotsuse jõustumist ei pruugi olla mõistlikul viisil võimalik. 2) Ei nõustu kohtuga, et Puru tee 5 kinnistul asuvate veetrasside omandiõiguses on kahtlusi. Puru tee 5 kinnistule koos T. Ziljoviga (OÜ Zet-Net endine juhatuse liige ja OÜ Pesulux tänane juhatuse liige) veetrasse paigaldanud S. Plyvta ja A. Konovalovi kinnitused, OÜ Pesulux ja Puru tee 5 kinnistu endise omaniku vahel sõlmitud vee müügileping, OÜ Pesulux 31.05.2021. a arve ja tasumist tõendav maksekorraldus kinnitavad, et OÜ Pesulux omandis olevaid veetrasse, s.h kinnistu siseseid veetrasse kasutati aktiivselt. Vett müüdi 2021. a maikuuni. 3) Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldamata jätta ka seetõttu, et kaebus oleks perspektiivitu. Etteheide, et OÜ Pesulux ei ole vaidlustanud Puru tee 5 kinnistule kehtestatud
detailplaneeringut, ei ole asjakohane, sest sellest menetlusest jäeti OÜ Pesulux teavitamata ja menetlusse kaasamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Arvestades, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas on saanud halduskohtule endapoolse seisukoha esitada nii vastustaja kui ka kolmas isik, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida neilt seisukohta kaebaja määruskaebuse osas (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 1).
16.Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 11.10.2021. a määruse resolutsiooni p-i 3, millega halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, milles kaebaja taotles Jõhvi Vallavalitsuse 28.04.2021. a korralduse nr 3012 p-i 1 kehtivuse peatamist vaidlustatud osas ja ehitusloaga lubatud ehitiste püstitamise keelamist. Kaebajale pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimises seisnev esialgse õiguskaitse vajadus ei olnud halduskohtule äratuntav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kaebaja esitas koos määruskaebusega 4 lisa. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja esitas määruskaebuse lisana nr 1 Lidl Eesti OÜ 09.09.2021. a e-kirja kaebajale, millest kaebaja arusaamise kohaselt (määruskaebuse p 2.5) nähtub, et kolmas isik tunnustas kaebaja omandiõigust Puru tee 5 kinnistul asuvate veetrasside osas. Kolmas isik ei ole eelnimetatud e-kirjas kaebaja väidetud kinnitust andnud, vaid on üksnes teatanud, et kokku saada ei õnnestu, palunud saata ettepanek ning kinnitanud, et arvestatakse kõikide kaebaja õigustega ja ehituse käigus torule mingit kahju ei tehta, sest toru lähedale maa-aluste töödega ei minda. Silmas pidades, et määruskaebemenetluses toimub vaidlus üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse üle, ei ole tegemist asjas tähtsust omava tõendiga ja ringkonnakohus tagastab selle kaebajale. Kaebaja soovib määruskaebuse lisaga nr 2 (S. Plyvta ja A. Konovalovi kinnitused) tõendada (määruskaebuse p 3.2.1 alap 9), et veetrassid jäid OÜ ZET-Net omandisse. Kuna halduskohus sedastas juba vaidlustatud määruses (p 18), et kohtule esitatud tõendite pinnalt puudub alus kahelda selles, et kaebaja omandas 2000. a OÜ-lt ZET-Net Puru teel ja Puru tee 5 kinnistul kulgevad veetrassid, siis puudub kaebajal vajadus eeltoodut veelkord tõendada. Seetõttu ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisa nr 2. Määruskaebuse lisad nr 3 (OÜ Pesulux 31.05.2021. a arve) ja nr 4 (maksekorraldus) võtab ringkonnakohus haldusasja materjalide juurde, kuna need annavad asjast terviklikuma ülevaate.
18.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse
vajadus) ning alles seejärel saab hinnata taotluse sisulist põhjendatust (kohus hindab avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi, HKMS § 249 lg 3). Halduskohus on eelviidatud põhimõtetest vaidlustatud määruse tegemisel selgelt lähtunud.
19.Halduskohus märkis, et kaebaja väidetes võimalike kahjulike tagajärgede osas puudub konkreetsus nii võimalike saabuvate kahjulike tagajärgede kui ka ohus olevate konkreetsete torustiku lõikude osas. Kaebaja määruskaebuse väide kahjulike tagajärgede saabumise ohu kohta jääb samuti üldsõnaliseks.
20.Kaebaja märkis halduskohtule esitatud 28.09.2021. a seisukohas (p 2.1.4), et osaliselt toimub trassi kaitsevööndis ehitustegevus, kuid on teadmata, millises ulatuses. Analoogselt halduskohtus väidetuga mainib kaebaja määruskaebuses üksnes tööde teostamist veetrassi kaitsevööndis. Selles osas kinnitas kolmas isik juba halduskohtule, et Puru tee 5 kinnistul toimuvad ehitustööd ei toimu kaebaja veetrasside kaitsevööndis. Kaebaja ei ole määruskaebuses enda vastavat väidet mingilgi määral konkretiseerinud.
21.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ta peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Kaebaja suhtes ei ole ühtegi piirangut kohaldatud.
22.Kaebaja määruskaebuses mainitud müügileping (II kd, tl 63-63p) ei kinnita siseste veetrasside (nö haruühendused) kasutamist 2021. a maikuuni. Viidatud lepingu p 4.3 kohaselt on leping sõlmitud üheks aastaks. Lepingul on kuupäevana märgitud 01.03.2000. Kaebaja ei ole esitanud kohtule hilisemalt poolte vahel sõlmitud lepingut vee müügi kohta. Kaebaja märkis halduskohtule esitatud 09.09.2021. a e-kirjas (II kd, tl 259), et trassid rajati 1997. a. Kaebuses (p 1.4) halduskohtule väitis kaebaja, et veetrassid ehitati 1998. a. Seega on kaebaja mõneti ebajärjekindel enda väidetes veetrasside ehitamise aja osas. Kaebaja 09.09.2021. a e-kirjast ilmneb, et vett ostis Puru tee 5 kinnistu omanik ligikaudu 20 aastat. Seega arvestades kaebaja väidetud veetrassi ehitamise võimalikku aega (1997 või 1998. a), osteti kaebaja väitest lähtuvalt vett kuni 2017 või 2018. a. Vastustaja kinnitas halduskohtule (II kd, tl 248-248p), et faktiliselt on Puru tee 5 kinnistul asuvad ehitised seisnud tühjalt alates 2018. a. Seega järeldas halduskohus põhjendatult, et Puru tee 5 kinnistul lammutatud hooneteni viinud veetrassid (n.ö haruühendused) olid otstarbelisest kasutusest välja langenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka eeltoodut ümber määruskaebusele lisatud arve (summas 2,33 eurot), mis on esitatud üksnes 2021. a maikuu kohta. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua, et OÜ Pesulux 31.05.2021. a arvel nimetatud maksja aadress (Puru tee 5, Jõhvi) erineb äriregistri andmetest nähtuvast aadressist (Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla, Vilka, 41009; kanne tehtud 10.05.2021). Määruskaebusele lisatud maksekorraldusel märgitud andmete kohaselt on tasutud pangakontole, mis ei ühildu arve rekvisiitides märgitud pangakontodega. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et üksnes arve (isegi kui see formaalselt vastab nõuetele) esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist, nagu ka arve alusel raha maksmine ja deklareerimine. Kaebaja ei ole ümber lükanud halduskohtu märgitut, et ehitisregistrist nähtuvalt esitati 27.07.2021 ehitiste täieliku lammutamise teatis, seega saab järeldada, et koos Puru tee 5 kinnistul asunud lao ja garaažidega on lammutatud ka veetrassid (n.ö haruühendused). Ringkonnakohtu hinnangul sedastas halduskohus põhjendatult, et kaebajal puudus nii kaebuse esitamise kui ka määruse tegemise ajal esialgse õiguskaitse vajadus, mis saaks seisneda Puru tee 5 kinnistu haruühenduste kahjustamise ohus.
23.Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, mistõttu ei ole halduskohus asjas asunud kaebuse perspektiivi üldse hindama. Eeltoodut silmas pidades on
asjakohatu kaebaja määruskaebuse väide, et esialgset õiguskaitset ei saa kohaldamata jätta ka seetõttu, et kaebus oleks perspektiivitu.
24.Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjendustes (määruse alajaotus I) viidanud asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud Puru tee 5 kinnistule kehtestatud detailplaneeringut. Sellisele asjaolule viitab halduskohus määruse alajaotuses II, milles kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti. Seega on sisutu kaebaja määruskaebuse väide, et asjakohane ei ole etteheide, et kaebaja ei ole vaidlustanud Puru tee 5 kinnistule kehtestatud detailplaneeringut.
25.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.10.2021. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.