X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052242302 tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margo Peters
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2021 lahkumisettekirjutus nr 1052242302 sissesõidukeelu kohaldamise osas.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 255 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.12.2021. a.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xile 03.05.2021 ettekirjutuse nr 1052242302, millega kohustati isikut 14 päeva jooksul Eestist lahkuma (mitte hiljem kui 17.05.2021) ning kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks lahkumiskohustuse täitmisest arvates. Ettekirjutuse põhjendused (dtl 5 jj): - Isik on Ukraina kodanik, kellel oli Eesti D-liigi viisa kehtivusega 27.05.2020-03.05.2021. - Välismaalase eelmine tööandja Fortunelle OÜ edastas 30.09.2020 PPA-le kirja sooviga tühistada välismaalase lühiajalise töötamise registreering (LTR) ja viisa. Töötamise registri andmete kohaselt lõpetas Fortunelle OÜ isikuga töösuhte 01.07.2020. - PPA tunnistas 27.10.2020 isiku Eesti viisa kehtetuks, kuna tööleping on lõppenud (dtl 10). - Isik saabus viimati Schengenisse 25.02.2021 Poola kaudu. Välismaalase reisi eesmärk oli asuda Eestis tööle. Eestisse saabumise ajal puudus tal lühiajalise töötamise registreering (LTR). Talle väljastati LTR töötamaks äriühingusse SV Konsult OÜ alates 22.04.2021. 1(5)
- Välismaalane saabus 03.05.2021 PPA esindusse eesmärgiga taotleda D-liiki viisat. Kuna isik oli alates 28.10.2020 (viisa kehtetuks tunnistamisest) viibinud Eestis 127 päeva, viibis ta 180-päevase tagasiarvestusperioodi jooksul Eestis ilma õigusliku aluseta 37 päeva. - Isik avaldas, et saab ja suudab Schengenist 14 päeva jooksul ise lahkuda. - Isiku tegevuses ei olnud põgenemise ohtu ega kaasaaitamiskohustuse eiramist. Välismaalasel on kaks õde Hispaanias. Eestiga seondub vaid töötamise eesmärk. Välismaalane on varem Eestis viibinud ning seaduslikult LTR ja d-liiki viisa alusel töötanud. - Välismaalasel on kohustus enne Schengenisse saabumist ja siin viibimisel järgida viibimise tingimusi, sh viibimisaja arvutamine ja jälgimine. Välismaalane, saades teada asjaolud, mis olid seotud tema viisa kehtetuks tunnistamisega, ei pöördunud Eestisse saabumisel PPA poole, vaid arvestas Poola piirivalvurite poolt väljastatud andmeid. Isik tegi koostööd ja selgitas, et sai viisa kehtetuks tunnistamise faktist teada Poolas piiri ületades. Võib järeldada, et tema ebaseaduslik viibimine Eestis ei olnud tahtlik. Isik ei täitnud hoolsuskohustust. - Saades teada, et tema dokumentidega on probleeme, saabus isik suulise kutse alusel politseijaoskonda viibimise asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku käitumises ei esinenud kohustusest eemale hoidmise tunnuseid ning tema soov oli saada Eestis töötamise luba õigetel alustel ja selgitada välja, miks on tema viibimisel Eestis tekkinud probleeme. - PPA kogutud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis tingiks vajaduse humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeldu mitte kohaldada. Ettekirjutuse tegija peab põhjendatuks vastuväidet, et isiku selgitustest nähtub, et ta ei omanud varem teadmist tema viisa kehtetuks tunnistamise kohta. Samuti asus välismaalane otsima endale uut tööandjat Eestis ja tal on soov Eestis seaduslikult töötada ja siin viibida. Samuti elavad Schengeni alal tema kaks õde, kellega ta on tihedas suhtluses. - Proportsionaalne on määrata sissesõidukeeluks 1 aasta isiku toimepandud rikkumise eest ehk Eestis seadusliku aluseta viibimine. Isiku vastuväidetega on arvestatud.
2.Kaebaja esitas 13.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 03.05.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052242302 tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja sai viisa kehtetuks tunnistamisest teada 03.05.2021, mitte Poolas, nagu tuginetud ettekirjutuses. Kaebajale kinnitati 25.02.2021 Poola kaudu Euroopa Liitus sisenemisel, et tema viisa kehtib kuni 03.05.2021. Schengeni tsooni liikmesriigi kinnitus viisa kehtivuse kohta on piisav alus viisa kehtivuses veendumiseks.
2.Tavaline välismaalane lähtub tähtaja kontrollimisel viisa andmetest, mistõttu on PPA põhjendused viibimise tingimuste järgimisest ja viibimisaja arvutamisest asjakohatud.
4.Eeltoodu tõttu ei ole ettekirutus sissesõidukeelu kohaldamise osas kohane ega proportsionaalne.
3.Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
1.Kaebaja ilma seadusliku aluseta viibimise tähtsust omavad asjaolud on haldusmenetluses piisava põhjalikkusega välja selgitatud, isikule anti võimalus anda selgitusi, esitada taotlusi ja vastuväiteid, millega PPA on otsuse tegemisel ka arvestanud.
2.Kaebaja ütluste kohaselt sai ta teada asjaolust, et tema töösuhe ettevõttes Fortunelle OÜ ja lühiajaline töötamine on lõppenud 25.02.2021 ning et tal on võimalus Schengeni alal viibida veel 90 päeva, kui ületas piiri Schengenisse Poola kaudu. Oma ütluste õigsust kinnitas isik küsitluse protokolli allkirjastades. Ei ole usutav, et Poolas piiri ületades kaebaja töösuhte lõppemisest ja viisa kehtetuks tunnistamisest teada ei saanud, sest viisa kehtetuks tunnistamise järel tehti märge ka Schengeni infosüsteemi ja Poola piirivalvele pidi viisa kehtetuks tunnistamise fakt teada olema. PPA võttis haldusakti andmisel arvesse, et isik ei nõustunud 3-aastase sissesõidukeeluga, kuna ei teadnud viisa kehtetuks tunnistamisest väidetavalt enne, kui Poola ametivõimud teda sellest teavitasid. 2(5)
3.Kaebaja ei ole teinud omaltpoolt kõike, et uurida enda viibimise asjaolusid. Isik oleks pidanud aru saama, et kui tema viisa väljaandmise alus on ära langenud (töösuhe lõppenud), siis tunnistatakse tema viisa kehtetuks. Arvestades kaebaja Eestis viibimise eesmärki (töötamine), pidi ta olema teadlik talle väljastatud viisa asjaolude äralangemisest ja oli kohustatud jälgima enda ajutise viibimise asjaolusid. Kaebaja ei ole täitnud hoolsuskohustust ja ei ole pöördunud oma viisa kehtetuks tunnistamise asjaolude teada saamiseks Eesti ametnike poole.
4.Kaebajale väljastatud lühiajalise töötamise registreering ei muuda seadusliku aluseta viibimise olemust ning ei kinnita riigis viibimise seaduslikkust. Asjaolust, et kaebaja soovis taotleda endale Pärnu teenindusest uut D-liiki viisat Eestis töötamiseks, järeldub, et kaebaja pidi juba teadma asjaolu, et tal puudub viisa ning uueks töötamise perioodiks on vaja taotleda viibimise alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (samas lg 3). Samuti võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (samas lg 4). Riigikohus on 19.02.2019 otsuses nr 3-17-1545 selgitanud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist; sh kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (p 34).
5.Kohus kontrollib vaidlustatud ettekirjutust selle tegemise aja seisuga ja selles toodud põhjendusi. Kuivõrd tegemist on kaalutlusotsusega, saab kohus lähtuda üksnes ettekirjutuses toodud kaalutlustest ega saa arvestada menetluse jooksul lisandunud uusi põhjendusi. Ettekirjutuses on sissesõidukeeldu kohaldatud põhjusel, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult kokku 37 päeva jooksul. Seega jätab kohus kõrvale asjaolud ja tõendid, mis seonduvad kaebaja töötamisega Fortunelle OÜ-s ja seal töölepingu lõppemisega. Ettekirjutuse alusena ei ole tuginetud sellele, et kaebaja ei teavitanud PPA-d oma töötamise asjaolude muutumisest, sh töölepingu lõpetamisest. Sealjuures tuleb eristada töölepingu kehtivust ja viisa kehtivust. Töölepingu lõppemine on küll viibimisaluse (viisa, elamisloa vms) lõpetamise aluseks, kuid töölepingu lõppemisega ei muutu isiku viibimisalus automaatselt kehtetuks, kui ei ole antud vastava äramuutva tingimusega haldusakti. Seega ei lõppenud kaebaja viibimisalus Eestis töölepingu lõppemisega, vaid viisa kehtetuks tunnistamisega. Kui kaebaja poolt töölepingu lõpetamisest teatamata jätmise soovitavaks tagajärjeks oli ka sissesõidukeelu kohaldamine, oli selle kohaldamiseks sobiv hetk viisa kehtetuks tunnistamine. Samuti puudub asjas vajadus analüüsida, millisel eesmärgil viibis ja töötas kaebaja kuni 25.12.2021, kuna see ei ole vaidlustatud haldusakti faktiliseks aluseks. Kohus ei saa kohtumenetluses haldusakti faktilist alust täiesti teisel ajaperioodil toimunud teistsuguse väidetava rikkumisega täiendada.
6.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viisa on kehtetuks tunnistatud alates 28.10.2020. VMS § 77 lg 1 sätestab, et viisa tunnistatakse kehtetuks edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates. Seega erinevalt haldusmenetluse seaduse üldreeglist ei sõltu viisa kehtetuks tunnistamise kehtivus isikule teatavaks tegemisest ega kättetoimetamisest. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 2). Siiski selleks, et heita ette isikule kehtiva haldusakti täitmata jätmist, peab isikul olema teave tal lasuvast kohustusest või keelust. VMS § 79 lg 1 kohaselt teavitatakse välismaalast viisa kehtetuks tunnistamise korral kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest. Eesti riigi poolt kaebaja teavitamist enne 03.05.2021 ei ole asjas tõendatud, sh teavitamise katseid. Pooled on kumbki väit3(5)
nud, et kaebaja viibis Eestis veel pärast viisa kehtetuks tunnistamist kuni 25.12.2021, mistõttu saaks eeldada ka isiku kättesaadavust PPA-le antud kontaktandemetel. Kaebaja teadmist ei saa järeldada sellest, et viisa kehtetuks tunnistamise otsus edastati Fortunelle OÜ-le. Ka ei ole haldusakti avalikult kätte toimetatud, nt vastustaja veebilehe kaudu. Viimane on küll ultima ratio vahend, mida võib kasutada siis, kui muud teatavaks tegemise viisid, näiteks posti või e-kirja teel on ebaõnnestunud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja sai viisa kehtetuks tunnistamisest teada 25.02.2021 Poola kaudu Schengeni tsooni sisenedes. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu kohta ei ole võimalik HKMS § 62 lg 3 p 2 järgides mõistlikult täiendavaid tõendeid enam koguda. Eluliselt on usutav, et Poola piiril kontrolliti kaebaja Euroopa Liitu sisenemise õiguslikku alust. Ka on eluliselt usutav, et Poola piirivalvuritele oli teada, et kaebajal puudub viisa, sest vastavad andmed olid kantud ühtsesse andmevahetussüsteemi (dtl 38). Analoogsetes asjades on PPA lähtunud teiste riikide poolt antud viisade kehtivusest või lõppemisest. Küll aga ei ole tõendatud ega ka asjas mõistlike pingutustega tuvastatav, kas kaebajat teavitati Poola piiril viisa kehtivuse lõppemisest. Kaebaja teavitamine ei olnud piiriületuseks tingimata vajalik, sest Ukraina kodanikuna on tal õigus viibida Euroopa Liidus ka viisavabalt kindla arvu päevade jooksul ning vastav päevade arv ei olnud täitunud. Asjas ei ole otseseid tõendeid, kas kaebajale tutvustati Poola ametivõimude poolt Schengeni tsooni sisenemise alust, viisa kehtetuks tunnistamist ja seda, mitu päeva ta võib viisavabalt Schengeni tsoonis veel viibida.
8.Kohtuasjas on esitatud kaebaja ülekuulamise protokoll, milles kaebaja selgitab, et Poola piirivalvurid selgitasid talle, et tema viisa on kehtetuks tunnistatud (dtl 36). Kaebaja on selgituste õigsust kinnitanud (dtl 37). Kaebaja on eitanud sellise selgituse andmist ja pidanud võimalikuks eksimust tõlkes. Ka ettekirjutuses endas on selgitatud (vastuolus eelnevaga, et isik sai viisa kehtetuks tunnistamisest teada Poolas), et PPA peab põhjendatuks vastuväidet, et isiku selgitustest nähtub, et ta ei omanud varem teadmist tema viisa kehtetuks tunnistamise kohta. Seega on ettekirjutus ise selles osas vastuoluline. Märkida tuleb ka, et isik saabus viimati Schengeni tsooni 25.02.2021 ning 03.05.2021 seisuga oli PPA andmetel ta viibinud Schengeni tsoonis juba 127 päeva, arvestades alates 28.10.2021 (viisa kehtetuks tunnistamine). Seega viibis kaebaja Schengeni tsoonis ka pärast viisa kehtetuks tunnistamist ja enne Poola kaudu 25.02.2021 sisenemist. Kaebaja on selgitanud, et viibis Eestis veel pärast viisa kehtetuks tunnistamist kuni 25.12.2021. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebajat oleks seega varem teavitatud viisa kehtetuks tunnistamisest, vaid on pidanud määravaks üksnes viimast sisenemist. Kaebaja teadmist viisa kehtetuks tunnistamisest ei saa järeldada ka 03.05.2021 PPA-sse pöördumisest, sest kaebajale algselt väljastatud viisa, mis tunnistati 27.10.2020 kehtetuks, pidigi kehtima kuni 03.05.2021. Kohus leiab, et olukorras, kus viisa kehtetuks tunnistamise kaebajale teatavaks tegemise kohta puuduvad tõendid; võib pidada võimalikuks, et kaebajale piiriületusel ei selgitatud, et tema viisa on kehtetuks tunnistatud (arvestades ka viisavabalt sisenemise võimalikkust) ning seda, et ettekirjutuses on haldusorgan ise pidanud põhjendatuks kaebaja vastuväidet, et ta ei teadnud varem viisa kehtetuks tunnistamisest; tuleb asjaolusid kogumis tõlgendada kaebaja kasuks ja järeldada, et kaebaja ei teadnud viisa kehtetuks tunnistamisest enne 03.05.2021. Nimetatud järeldust toetab ka PPA käitumise vastuolulisus LTRi väljastamisel. Kaebajale väljastati LTR töötamaks äriühingusse SV Konsult OÜ alates 22.04.2021. VMS § 106 lg 1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded peavad olema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise jooksul jätkuvalt 4(5)
täidetud (lg 12). PPA-le pidi juba LTRi väljastamise ajal olema arusaadav, et isik on viisavaba viibimise aega ületanud ja hetkel viibimisalus puudub. Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud (VMS § 108 lg 1 p 1). Seega võis ka PPA tegevuse järjekindlusetusest tekkida arusaam, et kaebajal on jätkuvalt viibimiseks seaduslik alus ning seadusliku aluse puudumise kohta ei tekkinud mõistlikku kahtlust.
9.Olukorras, kus ei ole tõendatud või ka ettekirjutuses üheselt järeldatud, et kaebaja teadis oma viisa kehtetuks tunnistamisest enne 03.05.2021, põhjust rääkida ka kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisest. Kohus kordab, et kuigi viisa kehtetuks tunnistamine hakkab kehtima kohe otsustamisel; saab isikule ebaseaduslikku viibimist ette heita siis, kui isik seadusliku aluse puudumisest teab. Isikule ei saa ette heita haldusaktist tuleneva keelu täitmata jätmisest, kui tal ei ole olnudki võimalik haldusakti või selle resolutsiooniga tutvuda. Isik ei pea enne haldusorganilt mistahes indikatsiooni saamist, et tema viibimisalusega on midagi korrast ära n.ö igaks juhuks oma andmeid PPA-lt täpsustama.
10.Ettekirjutuses on läbivalt ka järeldatud, et kaebaja tegevus ei olnud tahtlik, ta on igati täitnud kaasaaitamiskohustust ning ta on soovinud Eestis viibida ja töötada seaduslikult, ajades eelnevalt dokumendid korda (sh taotledes LTRi). Ka need asjaolud kogumis üldise isiku käitumisviisina pigem kinnitavad järeldust, et isik ei teadnud viisa kehtetuks tunnistamisest, sest oleks siis teinud varem pingutusi viibimisaluse uuendamiseks. Arvestades kaasaaitamiskohustuse täitmist, ei nähtu kohtule olulist avalikku huvi, sh ohtu avalikule korrale või välismaalase n.ö korralekutsumise vajadust, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamise 1 aastaks.
11.Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades tunnistab kohus lahkumisettekirjutuse sissesõidukeelu kohaldamise osas kehtetuks.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb otsustada kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud riigilõivu (15 eurot) ja õigusabikulude (240 eurot, kokku 2 tunni eest) väljamõistmist. Toodud õigusabikulud on ilmselgelt mõistlikus ulatuses, mistõttu mõistab kohus kaebaja taotletud kulud välja tervikuna – 255 eurot (240+15).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.