X esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.08.07.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1033 anti avavangla kinnipeetavale X luba tähtajaliselt alates 10.07.2021 kuni 31.12.2021 töötamiseks väljaspool vanglat ettevõttes OÜ Sirje Stiil, aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa. Sama käskkirja p 7 kohaselt on kinnipeetaval kaupluse külastamise päeval (üldjuhul esmapäev) lubatud töölt lahkuda kell 15:00, et külastada kauplust Rocca Al Mare Kaubanduskeskus, aadressil Paldiski maantee 102, Tallinn. Kinnipeetav peab kauplusest tagasi vanglasse jõudma hiljemalt kell 17:50.
2.24.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/14411 otsustas Tallinna Vangla Avavangla inspektorkontaktisik üksuse juhi ülesannetes ja vangistusseaduse (VangS) § 22 lg 2 ja lg 3 alusel järgmist:
1.Lubada kinnipeetav X (xxxxxxxxxxx) 27.09.2021 kella 08:15-st kuni kella 17:50-ni tööle ettevõttesse Sirje Stiil OÜ, aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa; kaupluse külastamiseks Rocca Al Mare Kaubanduskeskusesse, aadressil Paldiski maantee 102, Tallinn ning juuksurisse Monica Ilusalongi, aadressile Odra 16, Tallinn.
2.Kinnipeetava tööle liikumine toimub mööda kõnniteed külaliste parkla jalgväravani ning sealt külaliste parklasse, kus seisab tööandja poolt kinnipeetavate kasutusse antud sõiduauto BMW 318i (reg.nr 500 MHR) kasutades marsruuti Linnaaru tee – Betooni tänav– Peterburi tee – Järvevana tee – A.H. Tammsaare tee – Ehitajate tee – Tallinn Kloogaranna – Rannamõisa tee – Vankri tee (Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa).
Vastustaja 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 3
3.Kinnipeetava tööpäev on 27.09.2021 kella 09:00-st kuni kella 15:00-ni. Nimetatud ajavahemikul peab kinnipeetav X viibima aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa.
4.Kauplusesse liikumine toimub tööandja poolt kinnipeetava kasutusse antud sõiduautoga BMW 318i (reg.nr 500 MHR) kasutades marsruuti Vankri tee-Tallinn-Rannamõisa-KloogarannaKaeravälja-Mäekõrtsi-Paldiski maantee.
5.Peale sisseostude tegemist liigub kinnipeetav viivitamata juuksurisse Monica Ilusalongi, aadressile Odra 16, Tallinn. Kinnipeetaval on lubatud ilusalongis kasutada vaid juuksuriteenust. Kinnipeetaval on broneeritud juuksuri aeg Monica Ilusalongis 27.09.2021 kell 16:00-17:30. Liikumine juuksurisse toimub tööandja poolt kinnipeetava kasutusse antud sõiduautoga BMW 318i (reg.nr 500 MHR) kasutades marsruuti Paldiski mnt – Endla tn – SuurAmeerika – Liivalaia – Juhkentali – Odra tn.
6.Peale juuksuri juures käimist liigub kinnipeetav viivitamata tagasi avavanglasse. Liikumine toimub tööandja poolt kinnipeetava kasutusse antud sõiduautoga BMW 318i (reg.nr 500 MHR) kasutades marsruuti Odra tn – Filtri tee – Tehnika – Peterburi tee – Paneeli tn – Betooni tn – Linnaaru tee (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla). Avavanglasse tulles liigub kinnipeetav külaliste parkla jalgväravast mööda kõnniteed otse avavangla peaukseni (keelatud on liikuda maja küljel olevate aedadeni ja kõnnitee servast pääslahoone poole) ning ootab, kuniks vanglateenistuse ametnik avavangla peaukse avab. Kauplusest tagasi avavanglasse peab kinnipeetav jõudma hiljemalt kell 17:50.
7.Kinnipeetav õigused ja kohustused järelevalveta väljaspool vanglat liikumisel on sätestatud käesoleva käskkirja lisas 1.
3.27.09.2021 koostas Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Eve Peterson Tallinna Vangla direktorile ettekande nr 1-21-94062, mille kohaselt 27.09.2021 kell 14:53 helistas inspektorkontaktisik Eve Peterson Sirje Stiil OÜ kontaktnumbril 56458288 ning soovis rääkida Sirje Stiil OÜs töötava avavangla kinnipeetavaga X. Telefonist kinnitati, et Xl oli täna lubatud töölt lahkuda varem ja ta on juba töölt lahkunud. Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 (lisa 3) p 3 kohaselt oli kinnipeetava tööpäev 27.09.2021 kella 09:00-st kuni kella 15:00-ni. Nimetatud ajavahemikul peab kinnipeetav X viibima aadressil Vankri tee 2, Rannamõisa, Harjumaa. Sama käskkirja LISA 1 punkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud liikuma vaid ettenähtud marsruudil sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste muudatustest.
4.Juhtumi kohta 27.09.2021 koostatud ettekande nr 1-21-9406 alusel algatati 28.09.2021 X suhtes distsiplinaarmenetlus 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumise kahtlustuses.
5.Tallinna Vangla avavangla juhi 28.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/14523 peatati Xle antud luba järelevalveta väljaspool vanglat töötamiseks kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni. 28.09.2021 esitas X 28.09.2021 käskkirjale nr 5-1/21/1452 vaide nr 5-15/21/472-14, milles taotles käskkirja tühistamist. X esitas vaidemenetluse ajal Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras käskkirja nr 5-1/21/1452 täitmise peatamiseks. 12.10.2021 määrusega nr 3-21-2243 rahuldas Tallinna Halduskohus X esialgse õiguskaitse taotluse. 13.10.2021 esitas Tallinna Vangla määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2021 rahuldas ja tühistas Tallinna Halduskohtu 12.10.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-2243 ning tegi uue määruse, millega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 2, lk 29 Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 4
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 5
6.Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga 5-2/21/6255 määrati Xle distsiplinaarkaristuseks tingimisi 6-kuuse katseajaga karistus 3 ööpäeva kartserit Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 „Kinnipeetavale X, loa andmine järelevalveta liikumiseks väljaspool vanglat tööle minemiseks, kaupluse külastamiseks ning juuksurisse minemiseks“ punkti 3 ja lisa 1 punkti 2 rikkumise eest.
7.22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/16306 paigutati X ajutiselt Tallinna Vangla kinnisesse osakonda kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks.
8.22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/16317 tunnistati kehtetuks „Tallinna Vangla avavangla juhi ülesannetes Eve Petersoni 08.07.2021 käskkirja nr 5-1/21/1033 „Kinnipeetavale X, loa andmine järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat““, kuna distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et kinnipeetav X rikkus väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja.
9.27.10.2021 registreeriti Tallinna Vanglas X vaie käskkirja 5-1/21/1631 peale8 ja vaie käskkirja 5-2/21/625 ja käskkirja 5-1/21/1630 peale9. Vaided on Tallinna Vangla menetluses.
10.27.10.2021 saabus Tallinna Halduskohtule X (isikukood xxxxxxxxxxx) esialgse õiguskaitse taotlus. X soovib peatada 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 täitmise kuni põhivaidluse lõpuni, kuna selle käskkirjaga alustati 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630 alusel taotleja ümberpaigutamise menetlust Tallinna Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse.
10.1.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras taastada endise olukorra avavanglasse paigutamisega. Taotleja on taotluse kohaselt vaidlustanud mõlemad käskkirjad 24.10.2021 esitatud vaidega. Vangla on tunnistanud kehtetuks käskkirja, millega taotleja tööl käimine oli lubatud. Halduskohus on juba 12.10.2021 määrusega nr 3-21-2243 rahuldanud esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja selgitab, et on töötanud korralikult Sirje Stiil OÜ-s, ei rikkunud soodustuste osas tehtud ettekirjutusi, kuid avavangla demonstreerib oma võimu ning kontaktisik E. Peterson lavastas taotleja süüdi, samuti rikkus uurimispõhimõtet ja tegi ebaõige otsuse. Tööandja tunnistused kinnitavad, et taotleja ei rikkunud täitmisplaani (lahkus töölt 4 minutit ja 30 sekundit varem).
10.2.Taotleja on ettevõtte ainus tõstukijuht ja vastutab kaupade laadimise eest, samuti puude lõikamise eest (lõikamist vajavad puud saabuvad juba novembris). Taotleja töölkäimise takistamisega kaasneb tööandja juhatuse liikmele stress ja hingeline valu, sest taotlejat asendavat töötajat pole.
10.3.Taotlejal on 18.11.2021 Unimed Kesklinna Hambakliinikus aeg seoses trauma tõttu kahe murdunud esihambaga ning taotleja pidi saama implantaadid. Seda ravi vanglas ei võimaldata, mistõttu kaasneb pöördumatu tagajärg ka seoses hambaravi võimatusega. Novembris 2021 algavad Töötukassa vahendusel korraldatud „aiakujundaja“ täiendkoolituse kursused, mille toimumine on takistatud. Lisaks on taotlejal määratud Töötukassa aeg 28.10.2021 kell 09.45.
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 1 Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 8
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 9
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 10
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 11
10.4.Taotleja ema on pöördumatult haige, kuid lühiajalist väljasõitu pole võimaldatud. Taotleja on 01.10.2021 esitanud uue taotluse lühiajaliseks väljasõiduks ema juurde 16.-18. novembriks. Arvestades, et õiguskantsleri sõnul tuleb poole aasta jooksul avavanglas lubada lühiajaline väljasõit, on ohus ka selle toimumine. Kui vaidlus lõpeb taotleja kasuks, ei ole taotlejal võimalik saada enam tööle ega koolitusele, samuti paigaldada murdunud hammaste implantaadid (hetkel on hambad liimitud, kuid ajutiselt ja võivad murduda, vangla sellist teenust ei võimalda). Lisaks ei garanteeri tööandja taotlejale töökohta ka ennetähtaegselt vabanedes, kuid vastav avaldus tuleb esitada 17.11.2021. Ka ei ole võimalik emaga kohtumine, sest raske haiguse tõttu võib ema olla juba surnud. Majanduslik kahju kaasneb nii taotlejale kui tööandjale.
10.5.01.11.2021 esitas taotleja täiendava menetlusdokumendi, milles märkis, et on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjad nr 5-2/21/625, 51/21/1630 ja 5-1/21/1631 ning paigutada ta tagasi avavanglasse, kuna pole teadlikult ega tahtlikult korda rikkunud. Lisaks palub X nõuda vastustajalt välja menetluskäskkiri A. M. analoogsest rikkumisest, kus sama asja eest karistati isikut vaid noomitusega. Vangla on taotlejat erinevalt koheldes rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. X palub kohaldada esialgset õiguskaitset põhivaidluse lõpuni.
11.27.10.2021 kohtunõudele vastuseks saadetud seisukohas palub Tallinna Vangla jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest taotluses ei ilmne selliseid asjaolusid, mis õigustaksid Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 ning käskkirjade 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 kehtivuse peatamist.
11.1.X paigutati avavanglast kinnisesse vanglasse Täitmisplaan (TP) § 22 lg 1 alusel, mis sätestab, et kinnipeetava, kelle kohta on alust arvata, et ta võib olla toime pannud õiguserikkumise, võib ajutiselt paigutada distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse ajaks ja kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise otsuse tegemise ajaks kinnisesse vanglasse. Ümberpaigutamise menetluse ajaks võib kinnipeetava ajutiselt paigutada kinnisesse vanglasse ka juhul, kui on alust arvata, et isik ei vasta enam § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. TP § 17 lg 2 p 1, peab avavanglasse paigutatav kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist.
11.2.Avavanglas toimub intensiivsem kinnipeetavate vabanemiseelne taasühiskonnastamine ja väga suurt rõhku pannakse distsipliinile, et soodustada kinnipeetavate edaspidist õiguskuulekat käitumist. 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 menetlusmaterjalidest nähtub, et X on kuritarvitanud Tallinna Vangla usaldust ning Tallinna Vanglal puudub veendumus, et isik edaspidiselt õiguskuulekalt käitub. Kuna Tallinna Vangla vastutab isiku eest, kelle ta väljapoole vanglat lubab, peab vangla olema isiku õiguskuulekas käitumises veendunud. Vanglapoolne usaldusekaotus põhjendab X väljaspool vanglat töötamiseks antud käskkirja kehtetuks tunnistamist ja menetluse algatamist avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamiseks.
11.3.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel tuleb hinnata ka avalikku huvi. Avalikkusel on huvi, et vanglas kinnipeetavate isikute üle teostatakse järelevalvet ning soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Seega on avalik huvi õigusrikkumiste ärahoidmiseks avavanglas toimepandud rikkumiste tuvastamise ja menetlemise ajal äärmisel kaalukas.
Kinnipeetava, kellele soodustuste kohaldamine on ajutiselt lõpetatud tema enda tegevuse tõttu ja kellele on antud eelteave avavanglas kehtivast korrast ja selle rikkumise tagajärgedest ja kellel on võimalik oma käitumist suunata, kuid ta seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi hoida ära täiendavaid õigusrikkumisi. Kuna turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks kinnipeetava üle järelevalve teostamine teenib avalikku huvi, ei ole Tallinna Vangla hinnangul haldusaktide kehtivuse peatamine põhjendatud. Avalikkusel on ootus, et vanglas viibivate isikute üle teostatakse järelevalvet ja isikute suhtes, kes viibivad avavanglas, on vanglateenistusel piisav usaldus.
11.4.X paigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse ei tähenda veel, et talle tekivad tingimata kahjulikud ja kõrvaldamatud tagajärjed. Ka kinnises vanglas viibides on võimalik esitada taotlus lühiajaliseks väljasõiduks (VangS § 32 lg 1) või väljaviimiseks (VangS § 33). X avavanglasse tagasi paigutamine ei taga tema poolt soovitavaid eesmärke, kuna ainuüksi avavanglas viibimine ei anna kinnipeetavale VangS-s toodud soodustusi. Ka avavanglasse paigutatud isikutel puudub subjektiivne õigus saada VangS § 22 lg-s 1 märgitud soodustusi (töötamine ja liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi) või lühiajalisi väljasõite (VangS § 32). Lisaks seab VangS § 22 lg 2 eeltingimused (soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi), millistele kinnipeetavatele on lubatav soodustusi kohaldada.
11.5.TP-st ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust saada avavanglasse või avavangla osakonda ja sinna ka jääda juhul, kui ta on avavangla osakonda mingiks ajavahemikuks siiski paigutatud. Tõlgendades VangS §-e 14, 16 ja 20 süstemaatiliselt, on leitud, et vangistusseaduse mõtte kohaselt prevaleerib vangistuse kinnine täideviimine avatud täitmise ees. Xl tuli arvestada, et vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja ja avavanglas viibimine on üksnes võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. Ka õiguskirjanduse kohaselt on avatud vangistuse täideviimise kõige iseloomulikumaks jooneks põgenemisvastaste abinõude puudumine ja vangla julgeoleku tuginemine kinnipeetavate usaldatavusele. Avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Kinnipeetava, kes on kinnisesse vanglasse paigutatud lähtuvalt oma tegudest ja kellele on antud eelteave avavanglas kehtivast korrast ja selle rikkumise tagajärgedest ning kellel on võimalik oma käitumist suunata, kuid ta seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi hoida ära täiendavaid õigusrikkumisi ja teostada rangema režiimiga järelevalvet.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus tõlgendab X esialgse õiguskaitse taotlust lähtudes taotluse eesmärgist ja selle täienduses selliselt, et taotleja soovib peatada kõigi vaidemenetluse korras vaidlustatud käskkirjade kehtivuse – ehk Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 (millega tunnistati X süüdi väljaspool vanglat järelevalveta liikumise loa ehk 24.09.21 tööle minemise, kaupluse külastamise ja juuksurisse minemise luba reguleeriva käskkirja rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristus), käskkirja nr 5-1/21/1630 (millega X paigutati ajutiselt Tallinna Vangla kinnisesse osakonda kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks) ja käskkirja 5-1/21/1631 (millega tunnistati kehtetuks 08.07.2021 käskkiri, millega Xle oli antud luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat) kehtivuse peatamist. X eesmärk on saavutada põhivaidluse menetlemise ajaks avavanglasse tagasi paigutamine.
13.HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 5). Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt registreeriti 27.10.2021 Tallinna Vanglas X vaie käskkirja 5-1/21/1631 peale10 ja vaie käskkirja 5-2/21/625 ja käskkirja 5-1/21/1630 peale11. Vaided on Tallinna Vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine seadusest tulenevaid menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15).
15.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Võrreldes karistuse kandmisega avavanglas, piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks sätestab VangS § 10 lg 1, et äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud avavangla territooriumil vabalt liikuda. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Pole vaidlust, et taotlejal oli õigus liikuda väljaspool avavanglat seoses töötamisega. Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust (VangS § 46 lg 2) ja võib sisseoste teha väljaspool vanglat (VangS § 48 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole hilisema positiivse kohtuotsusega võimalik muuta olematuks seda, et taotleja ei saanud vahepealsel ajal avavangla tingimustes elada. Asjaolu, et taotlejal võib tekkida õigus kahjuhüvitisele, ei välista esialgse õiguskaitse vajadust.
16.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine ning 17.06.2004 määruses nr 3-3-1-17-04 rõhutanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning seda on võimalik kohaldada siis, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus.
17.Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et vaidlusel ei ole erilist perspektiivi. Käskkirjade nr 51/21/1631 ja 5-1/21/1630 aluseks on asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist kinnipeetav X poolt väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja rikkumine (ümberpaigutamise käskkirja nr 5-1/21/1630 järgi täitmisplaani § 22 lg 1 eelduste täidetus ja sellest tulenevalt lg 4 kohaldamine; väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja rikkumine käskkirja nr 5-1/21/1631 järgi). Seega on nende käskkirjade tühistamise eelduseks distsiplinaarkaristust määrava käskkirja nr 5-2/21/625 tühistamine. Viimati nimetatud käskkirja põhjendusi ning taotleja vaides esitatud põhjendusi arvestades ei ole vaidlustatud käskkirjade tühistamine tõenäoline. Taotleja küll vaidlustab etteheidetud distsipliinirikkumise toimepanemise, kuid kohtule nähtub, et distsiplinaarmenetluse käigus on tuginetud Rocca Al Mare Keskuse turvakaamera salvestitele, millelt oli näha, et 27.09.2021 kell 14:50 sisenes kinnipeetav X Rocca Al Mare Keskuse keskmisest uksest keskusesse. Kell 14:52 liikus kinnipeetav X keskuse aatriumis suunaga Prisma poole. Selle
Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 10 Tallinna Vangla 01.11.2021 menetlusdokumendi lisas 11
tõendi alusel on tuvastatud, et kinnipeetav viibis Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses 27.09.2021 juba kell 14:50, so ajal, mil ta oli väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja järgi kohustatud viibima tööl. Vaidlustatud käskkirjad on piisavalt põhjendatud. Vangla on ümberpaigutamise aluseid ja põhjuseid piisavalt selgelt näidanud ning väljaspool vanglat liikumise loa kehtetuks tunnistamine on samuti põhjendatud rikkumiste toimepanemise tõttu.
18.Lisaks tuleb arvestada, et avalik huvi on taotleja õigustest kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava avavanglasse paigutamisel avar kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on soodustus (VangS § 22 lg 1 lg 1), mida võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kinnipeetavate poolt väljaspool vanglat järelevalveta töötamise puhul esineb ülekaalukas avalik huvi uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Avalik huvi seisneb ka selles, et kinnipeetavate isikute üle teostataks järelevalvet ning soodustusi kohaldataks üksnes nendele kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Kuna taotleja on enda käitumisega näidanud, et teda ei saa avavangla vabamates kinnipidamistingimustes usaldada ning ta ohustab enda tegevusega vangistuse täideviimise eesmärke ja vangla julgeolekut, ei ole põhjendatud Tallinna Vangla vaidlustatud käskkirjade täitmist peatada ja taotlejat esialgse õiguskaitse korras avavanglaosakonda tagasi lubada. Avalik huvi selle vastu, et potentsiaalselt uusi õigusrikkumisi toime panevad kinnipeetavad viibiksid kinnises vanglas, on kaalukas. Kohus juhib tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-21-2243 tehtud 26.10.2021 määruse kohaselt viitab uute rikkumiste toimepanemise ohule antud juhul ka asjaolu, et Xl on lisaks etteheidetud rikkumisele ka kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 1.7.2 rikkumise eest ning lisaks on kohtule teadmata distsiplinaarmenetluse tulemus, mis alustati 14.09.2021 ettekande nr 1-21-8964 alusel seoses Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 4.1 rikkumisega (asjas ei ole esitatud tõendeid, et see menetlus oleks lõpetatud kaebajale karistust määramata, vaid 14.09.2021 ettekandel nr 1-21-8964 on üksnes käsikirjaline märkus „asi lahendatud 14.10.2021“).
19.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse kiireloomulisena ning piiratud teabe tingimustes. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. See tähendab muuhulgas, et uute asjaolude ilmnemisel saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse vajadusel ka HKMS § 249 lg 1 lähtudes ümber vaadata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.