Xi kaebus Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 9. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/191 osaliseks tühistamiseks ja 11. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 1.14/21/20 tühistamiseks ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja granditaotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja – Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, volitatud esindaja Kati Uusmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. novembril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 2020. a kevadel Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur (ETAg) uurimistoetuse (rühmagrandi) avalduse nr PRG1207 projektile „TMR (Info)tehnoloogiad“ (dtl 14-33, tõlge 305-318).
2.Kaebajale saadeti 2. novembril 2020 ETAgi eelotsus, milles selgitati, et ETAgi hindamisnõukogu hindas 2020. aastal esitatud uurimistoetuse taotlusi ning moodustas taotlusele antud punktide alusel esialgsed valdkondlikud paremusjärjestused (dtl 185). Loodusteaduste valdkonnas menetleti 119 rühmagrandi taotlust. Kaebaja taotlus on 65. kohal. Taotluse punktisumma on 22,7. Loodusteaduste valdkonnas on rühmagrandi taotluste kvaliteedilävend 22,7 punkti. Seega ületab taotlus kvaliteedilävendi ja konkureerib rahastusele. Samuti selgitati, et kaebajal on ärakuulamismenetluse raames koos asutusega õigus esitada hindamistulemuste kohta ühisarvamus ja vastuväited.
3.Kaebaja esitas 23. novembril 2020 taotleja ja vastuvõtva asutuse ühisarvamuse uurimistoetuse taotluse PRG1207 hindamise faktivigade ja protseduuriliste eksimuste osas (dtl 187).
4.ETAg esitas 7. detsembril 2020 kaebajale vastuse (dtl 190-192).
5.ETAgi juhatus jättis 9. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/191 rahuldamata käskkirja lisas loetletud granditaotlused (dtl 44).
6.Kaebaja esitas ETAgi 9. detsembri 2020. a käskkirja peale 9. jaanuaril 2021 vaide (dtl 6169), mille ETAg jättis 11. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 1.1-4/21/20 rahuldamata (dtl 7178).
7.Kaebaja esitas 15. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ETAgi 9. detsembri 2020. a juhatuse käskkirja nr 1.1-4/20/191 ja 11. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 1.1-4/21/20 tühistamiseks ning ETAgi kohustamiseks vaadata granditaotlus nr PRG1207 uuesti läbi (dtl 213). Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse kohustada ETAgi andma tagatise (esitama kinnituskirja, hoiustama projekti toetussumma vms) tagamaks, et kaebuse rahuldamise korral on olemas piisavad rahalised vahendid, mis võimaldaksid kaebaja granditaotluse rahuldamise korral teha vajalikud rahastamisotsused.
8.Tartu Halduskohus võttis 18. märtsi 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks ETAgi ja kohustas vastustajat esitama vastust kaebusele (dtl 98-100). Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 15. aprillil 2021 (dtl 102-113).
10.Tartu Halduskohus otsustas 16. augusti 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 320-321).
11.Kaebaja esitas 9. septembril 2021 seisukoha vastustaja 15. aprilli 2021. a vastusele ja kaebaja lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 323-339). Vastustaja esitas 22. septembril 2021 vastuväited täiendavatele menetlusdokumentidele (dtl 341-342).
2(14)
3-21-548
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja on taotlenud ETAgi 9. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/191 osalist tühistamist ja 11. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 1.1-4/21/20 tühistamist ning ETAgi kohustamist uuesti läbi vaadata kaebaja granditaotlus, väites kokkuvõtvalt järgmist.
12.1.Kaebaja hinnangul on vastustaja kaebaja taotlust hinnates kohaldanud kaalutlusõigust ebaõigesti määral, millest tulenevalt on taotlusele antud vähem punkte ja mille tõttu otsustati granditaotlust mitte rahuldada. Samuti on ETAg määranud taotluse valesti loodusteaduskonna kategoorias, mitte tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. Kõikide taotluse hindamisel ja taotluse otsustamisel tehtud rikkumised on kogumis sellised, mis on kaasa toonud sisuliselt vale otsuse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 ja § 58).
12.2.Kaebaja saab aru, et teadusaparatuuri loomisega vahetult kokku puutuvaid ja sellega seotud tegevuste hindamiseks pädevaid eksperte on vähem, kui näiteks masstootmises olevate kaupade (autotööstus, ehitus, lennundus) puhul, kuid põhjendamatu on projektile antavate hindepunktide vähendamine põhjusel, et seda hinnanud isikud ei oma piisavaid taustteadmisi niivõrd spetsiifilise taotluse hindamiseks.
12.3.Kaebaja taotlust hinnates on ETAgi hindamiskomisjon esitanud ja rõhutanud võimalikke vastuolulisi seisukohti, sealjuures on vastuolude väljendamise korral tõlgendatud neid üksnes kaebaja kahjuks ja vähendanud taotlusele antavaid hindepunkte. Hindamiskomisjon on järjepidevalt oma lõppseisukohas tuginenud oletuslikele vastuoludele, st nõuetele, mille üheaegne täitmine on võimatu, ja seeläbi on riivatud muu hulgas kaebaja põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostusele. Sealjuures on hindamiskomisjon vähendanud mitme hindamiskriteeriumi puhul hindepunkte samale subjektiivsele oletusele tuginedes, mis ei ole kooskõlas erinevate hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate erinevate hindepunktide põhimõttega.
12.4.Hindamiskomisjoni lõpphindamises esitatud järeldused tuginevad oletustele, mitte taotluses esitatud infole ja koos taotlusega esitatud materjalidega, nagu granditaotluste kord nõuab. Sealjuures on oluline ka meeles pidada, et granditaotluse tekstiväljad olid mahupiiranguga ning ETAg oli seadnud ranged piirangud nii taotluse vormile kui selle lisadele. Kaebaja rõhutab, et iga teadusprojekti orgaaniline osa on senisel kogemusel ja loogilisel arutelul baseeruvad hüpoteesid. Neid ei saa hindamiskomisjon põhimõtteliselt vaidlustada stiilis „raske“, „ebatõenäoline“ vms, ilma et oleks esitatud konkreetsed faktid või loogiline põhjendus. Paraku on hindamiskomisjon korduvalt selle elementaarse akadeemilise reegli vastu eksinud kaebaja kahjuks, st kaebaja granditaotluse hüpoteesid ning teostatavus on küsimuse alla seatud ilma tõenduslikule arvamusele põhineva hinnanguta.
12.5.Kaebaja on taotluses nr PRG 1207 märkinud, et taotlus on esitatud tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. Granditaotluste valdkondlikud kvaliteedilävendid on valdkondade ja granditüüpide lõikes erinevad – loodusteaduste rühmagrandi lävend on 22,7 punkti 26-st ning tehnika ja tehnoloogia rühmagrandi lävend on 21,4 punkti 26-st. Vastustaja määratles kaebaja taotluse ilma kaebajaga läbi arutamata ja põhjendusi esitamata tehnika ja tehnoloogia valdkonnast ümber loodusteaduste valdkonda. Kuivõrd taotluste pingeread ja paremusjärjestused moodustati valdkondade põhiselt, siis on valdkonna ebaõige määratlusega moonutatud kaebaja taotluse konkurentsi.
12.6.Seadusest tuleneb hindamisnõukogule kohustus kaasata taotleja (ja vajadusel ka täiendavad eksperdid) juhul, kui hindamisnõukogu hinnangul on põhjendatud alus ümbertõstmiseks teise valdkonna alla. Kaebajale ei ole teada põhjendused, mille tõttu taotlus liigitati loodusteaduste valdkonda.
12.7.Igas hindamise kategoorias on piisavalt argumente selle kategooria hindamiseks maksimaalse hindega ja puuduvad põhjendatud ning vaidlustamist välistavad argumendid 3(14)
3-21-548
hinde alandamiseks. Kaebaja hinnangul on ETAg valesti hinnanud taotlust hindamiskriteeriumite 3, 7 ja 8 puhul.
12.8.Hindamiskriteerium 3 – Põhitäitja ja töörühma kompetents, kogemus ja potentsiaal viimase 10 aasta jooksul – 4,5 punkti (võimalik 5 punkti). Granditaotluses kirjeldatud töörühm on oma varasema koostöö tulemusena saanud hakkama arendusega, mida veel kümmekond aastat tagasi peeti ebareaalseks. Senise töörühma koostöö tulemusena on tõendatud konkreetne kompetents, mida teistel ülikoolidel ega ettevõtetel ei ole. Kümme aastat tagasi ei eksisteerinud tervet seda töörühma ega laboratooriumi, olulised liikmed alustasid esimese kursuse üliõpilastena. Projekti eesmärkide jaoks ei ole garanteeritud ekspertiisi mitte kusagil, aga just taotleja töörühm on pretsedenditu veenvusega tõestanud oma arenguvõimet. Töörühma suurust on kahtlemata piiranud väga, lausa vastuoluliselt tagasihoidlik finantseerimine, sest töörühma teadustegevus on otseses sõltuvuses nende projektidele eraldatavast rahastusest. Täiendavate võimekate kaastöötajate kaasamine on projekti eeskirjade poolt etteantud eelarve piires kavandatud maksimaalsel määral, st taotleja on arvestanud granditaotluse koostamisel ja kulude arvestamisel täiendavate töötajate kaasamise kuluga. Retsensendid on käesolevas kategoorias hinnanud taotlust hinnetega 4.5, 5.0 ja 5.0, mis hindamiskomisjoni arvamusel väärib koondhinnet 4.5. Kaebaja hinnangul on põhjendatud arvestada aritmeetiline keskmine 4,83 hindepunkti, mis tulnuks ümardada ülespoole ehk hindepunktiks 5. Hinde alandamine, st keskmise hinde 4,83 asemel 4,5 märkimine, ei ole põhjendatud. Peame vajalikuks märkida, et projekti teadusliku põhjendatuse kategoorias hinnete 4.5, 4.5 ja 5.0 puhul on hindamiskomisjon lõpphindeks määranud 4.5.
12.9.Hindamiskriteerium 7 – Projekti tähtsus Eesti kultuurile, ühiskonnale ja majandusele – 4,5 punkti (võimalik 5 punkti). ETAgi etteheide jääb arusaamatuks – nimelt on taotluses ära toodud koostöö SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla, samuti ettevõtjaga (puidukäitlejaga) Stora Enso. Eeltoodud partnereid tuleb pidada väljapoole akadeemiat tegutsevateks partneriteks. Kaebaja on projektis välja toonud loodava aparatuuri praktilise kasutatavuse Alzheimeri tõve ravis ning puidu väärindamisel – loodava seadme kasutamine mitmes eluvaldkonnas tagab selle vastu ka suurema nõudluse, kuivõrd selle kasutatavus ei ole piiratud üksnes ühe kitsa valdkonnaga. TMR on nii universaalne ja informatiivne meetod, et pigem on raske leida valdkonda, kus see ei oleks rakendatav piisava rakendusliku kompetentsi korral. Eesti mastaabis pole võibolla tõesti väga suur nõudlus konkreetsete riistvara installatsioonide järgi, aga parema teadustaseme juures, mida me kõik taotleme, võiks olla nõudlus selle riistvara kasutamise ja saadava unikaalse spektroskoopilise informatsiooni järgi vähemalt samasuur kui on mujal maailmas ooteaeg võrreldava klassi spektromeetrile.
12.10.Hindamiskriteerium 8 – Grandi tüübi põhjendus (väike või suur, eksperimentaal või mitte-eksperimentaal) – 0 punkti (võimalik 1 punkt). Kaebaja hinnangul on põhimõtteliselt vale PRG1207 granditaotluse lugemine mitte-eksperimentaalseks e käesolevas kontekstis teoreetiliseks projektiks. Kõik retsensendid on märkinud töö unikaalset eksperimentaalset taset. Kaebaja saab hindamisnõukogu seisukohtadest aru taoliselt, et just finantsplaani ülesehitus on nõukogu arvates asjaoluks, mis määrab projekti käsitlemise teoreetilise tööna. Kaebaja peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et PRG1207 projekti elluviimine toimuks mitmete erinevate rahastajate ja partnerite koostöö tulemusel, millest ETAg on vaid üks, kuid siiski kriitiliselt oluline koostööpartner, kelle toetus võimaldab ka teiste kaasamise. Nimelt on eelarves märgitud ja seletatud, et majandus- ja määratlemata uurimiskulud on üldiselt kaetud teistest allikatest, sh on projekti elluviimiseks üks koostööpartner (Q-One) lubanud üle 1 300 000 euro maksva spektromeetri. Kaebuse esitaja kasutuses on labor, mille sisustuse maksumus on ca 400 tuhat eurot, laborist fotod on taotlusele lisatud. Kui arvestada Q-One poolt kasutada antava spektromeetri ja olemasoleva labori maksumusega, ei ole palgafondi osakaal mitte 70%, vaid alla 50%. Seega on teiste partnerite kaudu kaetud 4(14)
3-21-548
oluline osa projekti otseselt praktilise väljundiga (eksperimentaalsed) kulud (ca 50% ulatuses) ja eelmistes lausetes toodud asjaolude arvestamata jätmine on oluliseks põhimõtteliseks veaks. Asjaolu, et kaebajal on eksperimentaalse projekti PRG1207 elluviimiseks vajalik ka projekti ellu viivatele ja seadmeid kavandavatele, ehitavatele ning testivatele isikutele töötasu maksta maksimaalselt PRG eelarvest, ei tee projekti iseenesest kuidagi mitte-eksperimentaalseks ega eelarvestamist projekti tüübile mittevastavaks. Lisaks näitas kaebaja korrektselt taotluses ära uurimiskulude all krüovedelike ostmise (krüovedelik hoiab magneteid töökorras). Projekti teostamise kulude alla läheb kindlasti ka olemasoleva laboratooriumi sisustuse amortisatsioon. Taotleja eelmise, PUT tüüpi projekti puhul rahastas ETAg projekti ainult umbes veerandi ulatuses taotleja esitatud eelarvest.
12.11.Projekti taotluse eeskirjad ei nõua ega saagi nõuda kolmanda osapoole finantsvõimekuse analüüsi ega tõestamist. Vastutav ekspert ei saa ka välistada võimalust, et kõik vajalik projekti eksperimentaalse osa täitmiseks on juba laboris olemas või antud kasutusse teiste toetajate poolt, sellele viitab ka näiteks graafiline materjal, kus on näha laboratooriumi sisustus. See ei ole teoreetikute töökoht, ja see asjaolu ei saa vaidlustada grandi tüüpi. Vastutaval eksperdil ei ole ka mingit õigust kahelda koostööpartnerite nõusolekus katta vajalikke kulusid, et saaks teostuda ka neile olulised eksperimendid, mida keegi teine peale taotleja töörühma rahvusvahelisel areenil ei ole suutnud võimaldada. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole tingimustes reegleid, millise palgafondi osakaalu puhul lugeda projekti eksperimentaalseks või mitte. Siiski rõhutab kaebaja, et väide 70% palgafondi osakaalust ei arvesta taotluses märgitud spektromeetrit ega olemasoleva labori kasutamist.
13.ETAg palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited:
13.1.Konkurentsipõhises rahastusmeetmes ei piisa alati ainult sellest, et tegemist on tunnetuslikult väga hea projektiga – seda tuleb osata ka taotluses välja tuua ning põhjendada. Selle viitab kõige kõrgema hinde „5“ kirjeldus hindamisjuhendi punktis 7.2.4 – „Taotlus on väga põhjalikult koostatud ning silmapaistvalt hea nii sisu kui vormistuse poolest.“ Suur osa taotlusele tehtud etteheidetest ongi seotud sellega, et info pole taotluses piisavalt välja toodud – eelarve maht on jäänud põhjendamata, koostöövõimalused väljaspool akadeemiat selgelt kirjeldamata.
13.2.Kaebaja leiab, et kaebust menetleti valesti loodusteaduste valdkonnas, kuigi kaebaja märkis oma taotluses, et menetletav valdkond võiks olla tehnika ja tehnoloogia. Vastustaja hinnangul on kaebuse liigitamise otsuse vaidlustamise tähtaeg möödas. Hindamisnõukogu jagas taotlused eri valdkondadesse ja ekspertkomisjonidesse oma 29. aprilli 2020 koosolekul. Kaebajale anti sellest teada 12. mail 2020. Kaebaja esitas ärakuulamismenetluse käigus vastuväited, milles esitas kaudselt vastuväite ka valdkonna kohta, ja millele vastustaja ka vastas, selgitades taotlust menetleva ekspertkomisjoni valimise põhimõtteid. Pärast taotluse rahuldamata jätmist esitatud vaides kaebaja aga taotluse liigitamise kohta vastuväiteid ei esitanud. Ükskõik, kas lugeda taotluse valdkondliku liigitamise otsustamine eelhaldusaktiks, menetlustoiminguks või ka eraldi toiminguks, selle oleks pidanud vaidlustama koos haldusaktiga ehk taotluse rahuldamata jätmise otsusega. Kuna kaebaja seda vaidemenetluses ei teinud, on halduskohtumenetluses nõue selles osas esitatud mittetähtaegselt ja vastustaja hinnangul ei saaks teises ekspertkomisjonis menetlemine seetõttu ka tuua kaasa rahastusotsuse kehtetust.
13.3.Kui aga tähtaegsuse küsimus kõrvale jätta, siis on vastustaja seisukohal, et taotluse liigitamine menetlemiseks loodusteaduste ekspertkomisjoni ei kujuta endast kaebaja õiguste rikkumist. Nagu taotlemise korra punktis 12.8 sätestatud, moodustatakse taotlustest nende rahuldamise aluseks olevad pingeread teadus- ja arendustegevuse valdkondades. 5(14)
3-21-548
Haridus- ja teadusministri 1. veebruari 2019. a määruse nr 2 „Teadus- ja arendustegevuse valdkondade loetelu“ § 2 kohaselt on neid valdkondi kuus, sealhulgas loodusteaduste valdkond ning tehnika ja tehnoloogia valdkond. Kõikide valdkondade taotluste menetlemiseks on moodustatud eraldi eksperdikomisjonid, kusjuures loodusteaduste valdkonnas kui väga mahukas valdkonnas on kaks alakomisjoni: täppisteaduste alakomisjon ehk LO1, kuhu liigituvad matemaatika, arvutiteadused ja informaatika, füüsika- ning keemiateadused, ning bio- ja keskkonnateaduste alakomisjon ehk LO2, kuhu liigituvad maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused, bioteadused ning teised loodusteadused. Nimetatud alakomisjonid menetlevad ja hindavad taotluseid alguses eraldi, kuid koondhinnang kinnitatakse lõpuks eksperdikomisjoni koosolekul.
13.4.Taotlust esitades määrab taotleja alamvaldkondade täpsusega, millistesse valdkondadesse tema taotlus kuulub. Kaebaja oli märkinud, et tema taotlus jaguneb valdkondade vahel järgmiselt: 1) 40% mehaanika/masinaehitus; 2) 30% keemiateadused; 3) 30% bioteadused. Lisaks saavad taotlejad märkida taotluses, millist ekspertkomisjoni nad taotluse menetlemiseks eelistavad. Vastustaja hinnangul on taotlust menetleva hindamiskomisjoni määramine menetlustoiming, mis ei oma regulatiivset sisu ja mis ei ole suunatud kaebaja õiguste-kohustuste tekitamisele ning ei riku neid.
13.5.Taotlejatel puudub õigus menetlemisele kindlas, nende soovitud valdkonnas. Taotlemise korra punkti 12.4 kohaselt on hindamisnõukogul õigus otsustada, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse. See on teadlik valik, sest hindamisnõukogu otsustab vastavalt sellele, millises ekspertkomisjonis on selle taotluse hindamiseks sobivaim pädevus. Taotlejal ei saa seda teadmist olla ning seetõttu küsitakse taotluses infot eelistatud ekspertkomisjoni kohta eesmärgiga lihtsustada hindamisnõukogu tööd, sest enamasti soovid ja võimalused kattuvad. Küll aga pole võimalik nõuda taotluse menetlemist soovitud ekspertkomisjonis, kui hindamisnõukogu on seisukohal, et teises komisjonis on selleks parem kompetents. Sarnaselt selgitati kaebajale seda põhimõtet ka ärakuulamismenetluses esitatud vastuses. Samamoodi on seda kommunikeeritud ka taotlusvoorus, vt nt KKK vastus küsimusele „Millistes teadusvaldkondades taotlusi menetletakse?“.
13.6.Ekspertkomisjoni määramine ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivset õigust. Menetlus eri komisjonides toimub ühtsete põhimõtete alusel ja tulemus ning koht pingereas on võrreldav. Pole alust arvata, et taotlus oleks teises pingereas saavutanud suhteliselt kõrgema koha ning saanud suurema tõenäosusega rahastatud. Nagu selgub taotluses märgitud valdkondade osakaaludest, on tegemist interdistsiplinaarse projektiga, mis on suurema kaldega loodusteaduste poole (60%). Eksperte, kes oleksid kõikides taotluse valdkondades parimad asjatundjad ühes ja samas eksperdikomisjonis, ei ole. Seetõttu otsitakse taotlusele sobivaimad retsensendid (käesoleval juhul oli taotlusel kolm retsensenti), kes vajalikke valdkondi kataksid.
13.7.Vastustaja toob välja, et on vastanud 3. hindamiskriteeriumi hindamisega seotud vastuväidetele ka juba ärakuulamismenetluses. Vastustaja jääb oma arvamuse juurde, et eelkõige on siin tegu vaidlusega teadusliku hinnangu üle, mitte fakti- või menetluslike vigadega. Kuna meeskond tekitas hindamisnõukogu hinnangu kohaselt kahtluse, kas ta kõikide taotluses välja toodud eesmärkidega saavutamisega hakkama saab, ei saanud taotlusele anda hinnet 5, mis eeldab, et taotluse juures ei ole puuduseid ega kõhkluseid. Aritmeetilise keskmise arvutamine ei ole hindamisjuhendis hindamismeetodina välja toodud ja seda ei kasutata.
13.8.Vastustaja selgitab, et 7ndat kriteeriumi hinnates lähtuti informatsioonist, mille taotleja ise on oma taotluse alajaotuses „Impact“ ehk mõju välja toonud. Taotleja on ise akadeemiavälise koostöö kohta esimese küsimuse viimases lauses märkinud üksnes seda, et „Need unikaalselt kõrge kvaliteediga seadmed tehakse kättesaadavaks ka väljaspool akadeemilist ringkonda“. Täpsemaid koostööprojekte ei olnud kirjeldatud ning selgitatud, 6(14)
3-21-548
kas ja kuidas need on väljaspool akadeemiat. Sama alajaotuse teise küsimuse vastusena on välja toodud konverentsidel osalemine, teadmussiirde promomist ning spektromeetri kättesaadavaks tegemist. Hindamisnõukogu hinnangul pole eelnev piisav, et anda taotlusele kriteeriumi 7 eest kõige kõrgem hinne, sest mõju Eesti kultuurile, majandusele ja ühiskonnale oleks pidanud olema paremini selgitatud.
13.9.Seda, mida oodatakse tulemuste tutvustamisel, on avatud ka KKK-s, vastusena küsimusele „Mis on mõeldud teadustöö tulemuste avalikkusele tutvustamise all?“: „Teadustöö tulemuste avalikusele tutvustamine tuleneb riigi ja ühiskonna ootusest, et avaliku raha eest tehtud teadustöö oleks läbipaistvam ja rohkem teadvustatud. Teadustöö tulemuste tutvustamiseks võib kasutada erinevaid kanaleid – sotsiaalmeedia, veebileheküljed, ajalehe- ja ajakirjaartiklid, raamatud ja õpikud, avalikud esinemised ning audiovisuaalsed vahendid. Teadustöö tulemuste tutvustamine aitab kodanikel mõista, kuidas teadus võib positiivselt mõjutada nende elu ja ühiskonda terviklikult, luua uusi koostöövorme teiste teadlaste ja ettevõtetega, tõestada otsustus- ja rahastusorganitele tippteaduse olulisust.“ Kaebaja taotluses neid aspekte oodatud põhjalikkusega välja toodud pole.
13.10.Granditüübid on kirjeldatud eelarvejuhendis. Kaebaja on taotlenud rühmagranti, mis on ühtlasi nii suur kui ka eksperimentaalne. Eelarvejuhendi punkti 1.5 kohaselt liigituvad rühmagrandid väikesteks ja suurteks otseste kulude mahust lähtuvalt. Eksperimentaalseks ja mitte-eksperimentaalseks jaotuvad grandid eelarvejuhendi punkti 1.6 kohaselt teadustöö spetsiifikast lähtuvalt – st eksperimentaalsetes grantides on teadustöö kulud arvestuslikult suuremad kui mitte-eksperimentaalsetes. See tähendab esmalt seda, et eksperimentaalset granti on põhjendatud taotleda sellisel juhul, kui eksperimentaalsusega seotud täiendavad teadustöö kulud kaetakse grandist. Täiendavad vahendid on ette nähtud sellega seotud lisakulude katmiseks. Käesoleval juhul taotleti granti peamisel personalikulude katmiseks, teadustöö kulud olid üldse ainult 15 000 eurot, kusjuures eelarvestatud olid kulud mahus 266 875 eurot, taotletud granditüübi maksimaalne aastane maht on aga eelarvejuhendi punkti 3.6 kohaselt 257 125 eurot. Seega grandist oleks saanud tasuda ainult 5250 euro ulatuses teadustöö kulusid.
13.11.Vastustaja rõhutab, et eelarve põhjendatuse hindamine ei muuda projekti iseenesest veel mitteeksperimentaalseks. Küll aga ei ole õigustatud küsida eksperimentaalset granti peamiselt üksnes personalikulude katmiseks. Vastustaja rõhutab ka seda, et kriteeriumi 8 hindamisel hinnatakse vastavalt hindamisjuhendi punktile 7.1 (alapunktid 8.1 ja 8.2) seda, kas soovitud granditüüpi on piisavalt põhjendatud ja kas see on õigustatud ning kas eeldatavad kulud on projekti eesmärke silmas pidades realistlikud. Seega on üheks oluliseks tingimuseks ka see, et taotleja peab suutma oma eelarvet detailselt ja arusaadavalt põhjendada. Seda rõhutatakse taotlejatele pea igas dokumendis ja infopäeval.
13.12.Taotlusele kriteeriumis 8 antud hinne „mittesobiv“ tuleneb suuresti sellest, et taotleja ei ole taotluses selgitanud ja põhjendanud, miks suhteliselt väikse rühma jaoks on vajalikud nii kõrged personalikulud, mis õigustaksid suure grandi taotlemist. Samuti ei selgitata, miks peetakse õigustatuks taotleda eksperimentaalset granti, kui reaalselt teadustöö kulusid grandist eriti tasuda ei planeerita. Sama on kaebajale selgitatud ka ärakuulamismenetluses ning vaideotsuses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kaebaja on esitanud kaebuse ETAgi 9. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/191 osaliseks tühistamiseks ja 11. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 1.1-4/21/20 tühistamiseks ning ETAgi kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja granditaotlus. Kaebaja hinnangul on vastustaja kaebaja taotlust hinnates kohaldanud kaalutlusõigust ebaõigesti määral, millest tulenevalt on taotlusele antud vähem punkte ja mille tõttu otsustati granditaotlust mitte 7(14)
3-21-548
rahuldada. Samuti on ETAg määranud taotluse valesti loodusteaduskonna kategoorias, mitte tehnika ja tehnoloogia valdkonnas. Kõik taotluse hindamisel ja taotluse otsustamisel tehtud rikkumised on kogumis sellised, mis on kaasa toonud sisuliselt vale otsuse.
15.Hinnanud poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub ETAgi seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
16.Kohus selgitab esmalt, et toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus on kaalutlusotsus ja see kujutab endast haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg-d 1-3 sätestavad, et: "(1) Kirjaliku haldusakti ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud." HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega. Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks.
17.Eelnevast tulenevalt on ETAgi juhatuse 9. detsembri 2020. a käskkiri nr 1.1-4/20/191 hindamisotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2020. a otsusest asjas nr 3-18-121 (p 12) tuleneb, et kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus ehk esineb tõsine vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi. Eelnevast tulenevalt ei saa kohus asuda kohtuasja lahendades ETAgi asemel kaebaja toetuse taotlust sisuliselt hindama, s.t kohus ei saa anda hinnangut kaebaja taotlusele antud hinnangute kujunemise ning taotluse kohta koostatud retsensioonide sisulisele põhjendatusele. Kohtu hinnangul ei nähtunud hindamismenetlust kontrollides tõsist vastuolu.
18.Vaidlusaluse 9. detsembri 2020. a käskkirjaga on otsustatud jätta rahuldamata käskkirja lisas loetletud granditaotlused. Käskkirjas on selgitatud, et taotluse rahuldamata jätmise otsused on tehtud hindamisnõukogu 3. detsembri 2020. a koosolekul kinnitatud valdkondliku paremusjärjestuse alusel. Taotlusele antud lõpphinded ja -hinnangud on sisestatud Eesti Teadusinfosüsteemi, kus need tehakse taotlejatele kättesaadavaks identifitseeritud kasutajakontode kaudu. Otsuse põhjenduse moodustavad ka taotlejate esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele eraldi kirja teel edastatud vastused. ETAg on kaebajale 7. detsembri 2020. a 8(14)
3-21-548
vastuses nr 2-9/20/54-18 selgitanud, et kaebaja poolt tõstatatud küsimused vaatasid läbi eksperdikomisjoni kuuluv vastutav ekspert ja 3. detsembri 2020. a koosolekul hindamisnõukogu, kes tutvusid uuesti taotluse ja retsensioonide ning lõpphinnanguga ja otsustasid, et lõpphinnangud ega -hinded ei vaja vastuväitest tulenevalt muutmist (dtl 190-192).
19.Kuivõrd taotluse rahuldamata jätmise põhjendused on kirjas lõpphinnangus ja eraldi kirja teel edastatud vastuses, kontrollib kohus hindamisotsuse puhul hindamiskriteeriumite ja menetlusreeglite järgimist lõpphinnangus ja eraldi edastatud vastuses. ETAgi hindamisnõukogu lõpphinnangus kajastatud hinne ning põhjendused moodustavad praegusel juhul haldusakti põhjenduse, sest vaidlustatud otsuses on kajastatud üksnes otsustus kaebaja taotluse mitterahuldamise kohta ning viide hindamisnõukogu lõpphinnangule ja eraldi kirja teel edastatud vastusele. ETAgi lõpphinnangu hinnet ja selle tekstilist osa tuleb käsitleda vaidlustatud käskkirja põhjendustena, millele on vaidlustatud haldusaktis nõuetekohaselt viidatud.
20.ETAgi juhatuse 6. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/1 kinnitatud rühmagrandi tingimused ja kord (edaspidi kord) p-i 1.1. kohaselt kehtestatakse korraga rühmagrandi taotlemise, hindamise, määramise, eraldamise ja aruandluse tingimused ja kord (dtl 34-43). ETAgi 4. veebruari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/12 kinnitati rühmagranditaotluste hindamise juhend (edaspidi hindamisjuhend), mis täpsustab korras sätestatud hindamiskriteeriume (dtl 118-126, tõlge 127-134). Kohtu hinnangul on kaebaja taotluse lahendamine toimunud korras ja hindamisjuhendis sätestatu kohaselt ning põhjendatud ei ole kaebaja väide menetlusvigade kohta.
21.Korra p 12.2. kohaselt hindab taotlusi hindamisnõukogu, lähtudes haridus- ja teadusministri
27.detsembri 2011. a määrusest nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ ning teadusagentuuri kehtestatud rühmagrandi taotluste hindamisjuhendist. Korra p 12.3. sätestab, et teadusagentuur võib hindamisjuhendis kehtestada taotluste hindamisel kvalifitseerumis- ja kvaliteedilävendid. Kui taotlus vähemalt ühes hindamiskriteeriumis lävendit ei ületa, siis jäetakse taotlus rahuldamata. Korra p 12.4. kohaselt toimub taotluste esmane hindamine hindamisnõukogu moodustatud ekspertkomisjonides. Hindamisnõukogul on õigus otsustada, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse. Taotluste sisuline hindamine toimub eksperdikomisjonis ja hindamisnõukogus kolmes etapis nagu on sätestatud korra p-des 12.5.-12.7. Igale taotlusele annavad põhjendatud hinnangud ja hinded vähemalt kaks sõltumatut retsensenti. Retsensentidest vähemalt üks peab olema välisriigist (p 12.5.). Ekspertkomisjon koostab hindamisnõukogu jaoks igale oma ekspertiisivaldkonda kuuluvale taotlusele koondhinnangu, võttes aluseks retsensentide antud hinnangud ja hinded, kuid need ei ole ekspertkomisjonile siduvad (p 12.6). Hindamisnõukogu annab igale taotlusele lõpphinnangu ja -hinde. Hindamisnõukogu võtab lõpphinnangute ja hinnete kujundamisel aluseks ekspertkomisjoni koondhinnangu, kuid see ei ole hindamisnõukogule siduv (p 12.7.).
22.Nagu korra p-s 12.8. sätestatud, moodustatakse taotlustest nende rahuldamise aluseks olevad pingeread teadus- ja arendustegevuse valdkondades. Haridus- ja teadusministri
1.veebruari 2019. a määruse nr 2 „Teadus- ja arendustegevuse valdkondade loetelu“ § 2 kohaselt on neid valdkondi kuus, sh loodusteaduste valdkond ning tehnika ja tehnoloogia valdkond. Kõikide valdkondade taotluste menetlemiseks on moodustatud eraldi eksperdikomisjonid (dtl 194-196), kusjuures loodusteaduste valdkonnas kui väga mahukas valdkonnas on kaks alakomisjoni: täppisteaduste alakomisjon ehk LO1, kuhu liigituvad matemaatika, arvutiteadused ja informaatika, füüsika- ning keemiateadused, ning bio- ja keskkonnateaduste alakomisjon ehk LO2, kuhu liigituvad maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused, bioteadused ning teised loodusteadused. Nimetatud alakomisjonid 9(14)
3-21-548
menetlevad ja hindavad taotluseid alguses eraldi, kuid koondhinnang kinnitatakse lõpuks eksperdikomisjoni koosolekul (dtl 107-108).
23.Taotlust esitades määrab taotleja alamvaldkondade täpsusega, millistesse valdkondadesse tema taotlus kuulub. Kaebaja leiab, et tema taotlust on valesti liigitatud ja hinnatud loodusteaduse valdkonnas. Asja materjalidest nähtub, et taotlus on esitatud tehnika ja tehnoloogia valdkonnas (dtl 14). Tegemist on interdistsiplinaarse projektiga, millele viitab ka asjaolu, et protsentuaalselt ja hinnanguliselt jaotuvad projektiga hõlmatud teadusvaldkonnad järgmiselt: 1) 40% mehhaanika/masinaehitus; 2) 30% keemiateadused; 3) 30% bioteadused. Kaebaja sai taotluses määratud liigituse kõrvalejätmisest teada pärast seda, kui ETAg oli vastavasisulise otsuse ja ümberkvalifitseerimise juba teinud.
24.Hindamisnõukogu jagas taotlused eri valdkondadesse ja ekspertkomisjonidesse oma
29.aprilli 2020 koosolekul, kui päevakorras oli 2020. a taotlusvoorus esitatud taotluste jaotamine valdkondlike ekspertkomisjonide vahel (dtl 184). Koosoleku protokollist nähtub, et taotlejad ise määravad oma taotluse valdkondliku kuuluvuse ning selle, millises ekspertkomisjonis tema taotlust peaks menetlema, kuid mõnikord on need omavahel vastuolus. Sellistel puhkudel arutab hindamisnõukogu ükshaaval küsimusi tekitanud taotlused läbi ja teeb otsuse, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse. Koosolekul otsustati kinnitada taotluste jaotumine valdkondlike ekspertkomisjonide vahel. Kaebajale anti sellest teada
12.mail 2020, kus kaebajal paluti teha taotluse parandused ja esitada taotlus uuesti 15. mail 2020 (dtl 165-166).
25.Kaebaja on saanud 23. novembril 2020 vastustajale esitada oma seisukoha, et taotluse asukoha pingereas määrab loodusteaduste valdkond, samas on kogu edukuse eelduseks inseneritöö tase ja rakendused lähevad põhiliselt meditsiinivaldkonda, mõlemas on lävend tunduvalt madalam ning seega taotluse positsioon oleks kõrgem (dtl 186-187). Seda kaebaja väidet on vastustaja oma 7. detsembri 2020. a vastuses nr 2-9/20/54-18 hinnanud, selgitades, et taotlust menetleva eksperdikomisjoni otsustas hindamisnõukogu vastavalt sellele, millises eksperdikomisjonis on selle taotluse hindamiseks kõige suurem pädevus. Kuna aga üheski eksperdikomisjonis ei saa olla iga konkreetse taotluse alamvaldkonnas parimaid asjatundjaid, otsitakse taotlusele sobivaimad retsensendid (antud juhul oli 3 retsensenti). Taotlust menetletakse ja pannakse pingeritta vaid ühes valdkonnas. PRG1207 taotlust menetleti ja pandi pingeritta loodusteaduste valdkonnas. LO1 eksperdikomisjon arvestas parimal viisil taotluse rõhutatud interdistsiplinaarsust. (dtl 191-192).
26.Seega on kaebaja saanud menetluses oma vastuväited tema taotluse vales valdkonnas menetlemise kohta esitada. Kohus leiab, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tema taotlust menetletakse just temale sobivas valdkonnas. Kohus nõustub vastustajaga, et taotluse liigitamine menetlemiseks loodusteaduste ekspertkomisjoni ei kujuta endast kaebaja õiguste rikkumist. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, on korra p-i 12.4 kohaselt hindamisnõukogul õigus otsustada, millises ekspertkomisjonis taotlust menetletakse. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et see on teadlik valik, sest hindamisnõukogu otsustab vastavalt sellele, millises ekspertkomisjonis on selle taotluse hindamiseks sobivaim pädevus. Taotlejal ei saa seda teadmist olla ning seetõttu küsitakse taotluses infot eelistatud ekspertkomisjoni kohta eesmärgiga lihtsustada hindamisnõukogu tööd, sest enamasti soovid ja võimalused kattuvad. Küll aga pole võimalik nõuda taotluse menetlemist soovitud ekspertkomisjonis, kui hindamisnõukogu on seisukohal, et teises komisjonis on selleks parem kompetents.
27.Kaebaja leiab, et igas hindamise kategoorias on piisavalt argumente selle kategooria hindamiseks maksimaalse hindega ja puuduvad põhjendatud ning vaidlustamist välistavad 10(14)
3-21-548
argumendid hinde alandamiseks. Kaebaja hinnangul on ETAg hinnanud taotlust valesti hindamiskriteeriumite 3, 7 ja 8 puhul. Kohus kaebajaga ei nõustu.
28.Retsensendid on hindamiskriteeriumi 3 (põhitäitja ja töörühma kompetents, kogemus ja potentsiaal viimase 10 aasta jooksul) alusel hinnanud taotlust hinnetega 4.5, 5.0 ja 5.0, mis hindamiskomisjoni arvamusel väärib koondhinnet 4.5. Kaebaja hinnangul on põhjendatud arvestada aritmeetiline keskmine 4.83 hindepunkti, mis tulnuks ümardada ülespoole ehk hindepunktiks 5. Hinde alandamine, st keskmise hinde 4.83 asemel 4.5 märkimine, ei ole kaebaja hinnangul põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hindamisel oleks tulnud lähtuda aritmeetilisest keskmisest. Hindamisel lähtutakse hindamisjuhendist, milles on sätestatud hinnatavad kriteeriumid, abistavad küsimused nende sisustamiseks, aga samuti ka hindeskaalad ja nende selgitused. Hindamisnõukogu ei arvuta lõpphinnangut koostades retsensentide hinnete aritmeetilist keskmist, vaid annab korra p-le 12.7 tuginedes igale kriteeriumile lõpphinnangu ja hinde (dtl 39).
29.Vastustaja on selgitanud ja see nähtub ka hindamisjuhendist, et kolmandat ja seitsmendat kriteeriumi hinnatakse hindamisjuhendi p-i 7.2.1. (dtl 133) kohaselt viie-palli skaalal poolepunktise täpsusega 1; 1.5; 2; 2.5 jne kuni 5. Eristavate hinnete kirjeldused on esitatud hindamisjuhendi punktis 7.2.4. (dtl 133). Hinne „Suurepärane“ ehk 5 pannakse juhtudel, kui „taotlus on väga põhjalikult koostatud ning silmapaistvalt hea nii sisu kui vormistuse poolest. Taotlus vastab hindamiskriteeriumide kõigile aspektidele suurepärasel tasemel; nii taotluse originaalsus kui ka teaduslik põhjendatus on eeskujulikud. Väga paljutõotav projekt teaduse eesliinil ja väärib sellisena rahastamist“. Hinnet „Väga hea“ ehk 4 on kirjeldatud järgmiselt: „taotluses on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning esineb vaid üksikuid puudusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused ja täpsustused. Tugev rahastamist vääriv uurimisprojekt“. Seega saab hinde 5 panna taotlusele, mis on igatpidi väljapaistev ning kus ei esine üldse puuduseid. Ka juba väiksemate puuduste esinemine ei võimalda panna kõrgeimat hinnet. Kuna meeskond tervikuna tekitas hindamisnõukogu hinnangu kohaselt kahtluse, kas ta kõikide taotluses välja toodud eesmärkidega saavutamisega hakkama saab, ei saanud taotlusele anda hinnet 5, mis eeldab, et taotluse juures ei ole puuduseid ega kõhkluseid. Eelkõige on tegu vaidlusega teadusliku hinnangu üle, mitte fakti- või menetluslike vigadega.
30.Asja materjalidest nähtub, et hindamiskriteeriumi 7 (projekti tähtsus Eesti kultuurile, ühiskonnale ja majandusele) osas on hindamisnõukogu lõpphinnang järgmine (dtl 57): „Ekspertpaneel tunnustab ja hindab projekti kõrget teaduslikku taset ja ambitsioonikust. Läbi eesliiniteaduse koostöö mitmete maailma tipprühmadega suureneb nii Tehnikaülikooli kui ka Eesti tuntus ning paraneb renomee. Taotluse „tähtsus Eestile“ alalõik kirjeldab detailselt loodavate täppistööpinkide nõudeid ja üksikdetaile, ei maini aga praktiliselt ühtegi konkreetset akadeemiast väljapoole suunatud (Eesti sisest) koostööd või rakendust. Majaväliste kasutajate tormijooks keerukale TMR MAS riistvarale kõlab pigem utoopiliselt. Ka laiema avalikkuse teavitamine projekti saavutustest on väheläbimõeldud ning oleks pidanud olema detailsem. Projekt on Eestile oluline eelkõige rahvusvahelise nähtavuse suurendamise võtmes.“ ETAg on vaideotsuses täiendavalt põhjendanud, et vaide esitaja on oma taotluses selles alajaotuses olnud lakooniline ning üldine, mainimata selles väljapoole akadeemiat suunatud koostööprojekte (dtl 76). Kaebajale jääb ETAgi etteheide arusaamatuks. Kaebaja toob kaebuses välja, et taotluses on ära toodud koostöö SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning ettevõtjaga Stora Enso. Samuti selgitab kaebaja, et TMR on universaalne ja informatiivne meetod, mille kasutamisega saadava informatsiooni järele on nõudlus ka Eestis. Lisaks on kaebaja hinnangul vastuoluline lõpphinnangu etteheide avalikkuse teavitamise kohta.
11(14)
3-21-548
31.Vastustaja on selgitanud, et seda kriteeriumi hinnates lähtuti informatsioonist, mille taotleja ise on oma taotluse alajaotuses „Impact“ ehk mõju välja toonud. Taotleja on ise akadeemiavälise koostöö kohta esimese küsimuse viimases lauses märkinud üksnes seda, et need unikaalselt kõrge kvaliteediga seadmed tehakse kättesaadavaks ka väljaspool akadeemilist ringkonda (dtl 30, 312). Täpsemaid koostööprojekte ei olnud kirjeldatud ning selgitatud, kas ja kuidas need on väljaspool akadeemiat. Sama alajaotuse teise küsimuse vastusena on välja toodud konverentsidel osalemine, teadmussiirde promomist ning spektromeetri kättesaadavaks tegemist. Hindamisnõukogu hinnangul pole eelnev piisav, et anda taotlusele kriteeriumi 7 eest kõige kõrgem hinne, sest mõju Eesti kultuurile, majandusele ja ühiskonnale oleks pidanud olema paremini selgitatud. Kohus leiab, et tegemist on hinnanguga, mitte faktiveaga või protseduurilise eksimusega. Kohtule ei nähtu, et kaebaja taotlusele antud hinne oleks kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus.
32.Hindamiskriteeriumi 8 (grandi tüübi põhjendus (väike või suur, eksperimentaal või mitteeksperimentaal)) eest on kaebaja taotlus saanud 0 p-i 1-st. Mitteeristavad hinded on avatud hindamisjuhendi p-s 7.2.5. (dtl 133). Kriteeriumi 8 kontekstis tähendab hinne „sobiv“ ehk 1 et taotletav granditüüp ja -maht on hästi põhjendatud ja hinnatavad kulud on realistlikud. Hinde „mittesobiv“ ehk 0 puhul on vastupidi.
33.Kaebaja ei nõustu kriteeriumi 8 hindamisel tema taotlusele antud hindega 0. Hindamisnõukogu on lõpphinnangus (dtl 58) seda hinnet põhjendatud peamiselt sellega, et grandi maht on põhjendatud väga üldsõnaliselt. Pole selge, kes toetab täiendavalt vajaminevate vahenditega, sest projekt ületab kehtestatud rahastuse piirmäära. Samuti on nii ärakuulamise käigus kui vaideotsuses (dtl 78) toodud välja, et enamus grandi kuludest on eelarve kohaselt personalikulud ja ainult 15 000 eurot aasta kohta on kulu, mis pole töötasu. Kaebaja hinnangul loeti sellega granditaotlus mitte-eksperimentaalseks ja toob välja, et PRG1207 rahastamine ja elluviimine toimub erinevate partnerite koostöös, sh toetab üks partner üle 130 000 euro maksva spektromeetriga, sellega ja olemasoleva laboriga arvestamisel oleks palgafondi osakaal grandi mahust väiksem. Samuti ei nõua taotlemise reeglid kaebaja hinnangul kolmanda osapoole finantsvõimekuse analüüsi ja teostamist, eriti kui kõik vajalik oli laboris olemas või antud toetajate poolt kasutusse. Kaebaja hinnangul on vastuolus ka hindamiskomisjoni märkus palgafondi liiga suure osakaalu ja ebapiisava põhitäitjate arvu kohta. Samuti on kaebaja hinnangul hinnet alandatud kategoorias, kus nõutakse projekti ambitsioonikust, ning kus hinnatakse selle teostatavust.
34.Taotlusest PRG1207, kaebusest, vastustaja selgitustest ja granditaotluse eelarve koostamise juhendist (edaspidi eelarvejuhend) nähtub, et kaebaja on taotlenud rühmagranti, mis on ühtlasi nii suur kui ka eksperimentaalne. Eelarvejuhendi p-i 1.5 kohaselt liigituvad rühmagrandid väikesteks ja suurteks otseste kulude mahust lähtuvalt (dtl 114). Eksperimentaalseks ja mitteeksperimentaalseks jaotuvad grandid eelarvejuhendi p-i 1.6 kohaselt teadustöö spetsiifikast lähtuvalt – st eksperimentaalsetes grantides on teadustöö kulud arvestuslikult suuremad kui mitte-eksperimentaalsetes (dtl 114). Korra p-i 9.1 ap-de 9.1.1. ja 9.1.2. kohaselt sisaldab rühmagrant projekti täitmisega seotud otseseid kulusid ja üldkulu, kusjuures otsesed kulud jagunevad personalikuludeks ja teadustöö kuludeks: personalikulud on töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega ja seadusest tulenevate hüvitistega ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid; teadustöö kulud on lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud põhivara (vastavalt asutuse sätestatud määratlusele) soetamise kulud, sisseostetavad teadus- ja arendusteenused, sh töövõtu- ja käsunduslepingute kulud, projekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt projekti eripärast (dtl 37). 12(14)
3-21-548
35.Vastustaja arvates on eksperimentaalset granti põhjendatud taotleda sellisel juhul, kui eksperimentaalsusega seotud täiendavad teadustöö kulud kaetakse grandist. Täiendavad vahendid on ette nähtud sellega seotud lisakulude katmiseks. Sellest vastustaja seisukohast ei saa aga järeldada kaebaja poolt etteheidetavat, et vastustaja eirab elementaarset asjaolu, et isegi mitte-eksperimentaalse projekti elluviimine ei ole võimalik ilma inimtööjõu panuseta. Seda vastustaja ei väida. Käesoleval juhul taotleti granti peamiselt personalikulude katmiseks (kaebaja on selgitanud, et suur osa eelarvelistest vahenditest on projektitaotluses ette nähtud lukksepa ja mehhatrooniku töötasuks, dtl 324), teadustöö kulud olid ainult 15 000 eurot (dtl 31), kusjuures eelarvestatud olid kulud mahus 266 875 eurot (dtl 14), taotletud granditüübi maksimaalne aastane maht on aga eelarvejuhendi p-i 3.6 kohaselt 257 125 eurot (dtl 31, 139,157, 228). Seega grandist oleks saanud tasuda ainult 5250 euro ulatuses teadustöö kulusid. Kaebaja ei ole selgitanud, miks peab ta õigustatuks taotleda eksperimentaalset granti, kui reaalselt teadustöö kulusid grandist eriti tasuda ei planeerita.
36.Vastustaja rõhutab, et eelarve põhjendatuse hindamine ei muuda projekti iseenesest veel mitteeksperimentaalseks. Küll aga ei ole õigustatud küsida eksperimentaalset granti peamiselt üksnes personalikulude katmiseks. Kohtu hinnangul on selline vastustaja seisukoht põhjendatud. Vastasel juhul oleks taotlus vastuolus eelarvejuhendi ja korra eelpoolviidatud sätetega.
37.Vastustaja rõhutas ka seda, et kriteeriumi 8 hindamisel hinnatakse vastavalt hindamisjuhendi p-le 7.1 (ap-d 8.1 ja 8.2, dtl 132) seda, kas soovitud granditüüpi on piisavalt põhjendatud ja kas see on õigustatud ning kas eeldatavad kulud on projekti eesmärke silmas pidades realistlikud. Seega on üheks oluliseks tingimuseks ka see, et taotleja peab suutma oma eelarvet detailselt ja arusaadavalt põhjendada. Seda rõhutatakse taotlejatele pea igas dokumendis ja infopäeval nagu nähtub ka kohtule edastatud materjalidest. Lõpphinnangus ei asuta seisukohale, et taotlus pole eksperimentaalset tüüpi või on mitteeksperimentaalset tüüpi, vaid hinde „mittesobiv“ põhjustas asjaolu, et granditüüpi ja -mahtu polnud piisavalt põhjendatud ja ainult väike osa otsestest kuludest on planeeritud teadustöö kuludeks.
38.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et taotlusele kriteeriumis 8 antud hinne „mittesobiv“ tuleneb suuresti sellest, et taotleja ei ole taotluses selgitanud ja põhjendanud, miks suhteliselt väikse rühma jaoks on vajalikud nii kõrged personalikulud, mis õigustaksid suure grandi taotlemist. Hinnangu andmisel sai tugineda kaebaja taotluses olevatele andmetele, kõigi taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks pole võimalik pärast taotluste esitamise tähtaega taotluses enam sisulisi muudatusi teha. Kaebaja on küll kohtule selgitanud, et projekti elluviimine toimuks mitmete erinevate rahastajate ja partnerite (nt Q-One) koostöö tulemusel, millest ETAg on vaid üks, kuid ka kohtule täiendavate põhjenduste esitamine ei muuda asjaolu, et need puuduvad taotlusest.
39.Kaebaja hinnangul ei ole ekspertkomisjoni kõrvalekaldumine retsensentide hinnangutest sisuliselt motiveeritud ning põhjendatud. Vastustaja enda väidete kohaselt peaksid just nn käsitsi valitud retsensendid olema kõige pädevamad isikud projektitaotlust hindama. Vastustaja hinnangul ei erine taotlusele PRG1207 pandud lõpphinded nii palju, et saaks väita, et hindamisnõukogu oleks retsensentide hinnangutest kõrvale kaldunud ja see nõuaks eraldi põhjendamist. Mitte ühelgi juhul ei ole lõpphindeks pandud nii madalat hinnet, et ükski retsensent seda pakkunud ei oleks (Kriteerium 1: 4.5; 4.5; 5 -> 4.5. Kriteerium 2: 4; 4.5; 5 ->
4.5.Kriteerium 3: 4.5; 5; 5 -> 4,5. Kriteerium 4: 4.5; 4; 5 -> 4.5). Kõiki hindeid on sealhulgas põhjendatud vastavalt hindamisjuhendile. Kohus nõustub vastustajaga. Samuti on asjakohane vastustaja selgitus, et kuigi retsensendid on kitsamatelt valdkonnateadmistelt reeglina kõige 13(14)
3-21-548
pädevamad isikud konkreetset taotlust hindama, peavad eksperdikomisjon ja hindamisnõukogu kõikidest eri kitsaste valdkondade taotlustest ühise pingerea moodustama. Selleks võetakse hindamisjuhendi p-i 6.3. (dtl 129) kohaselt arvesse kogu asjakohast informatsiooni ja võrreldakse vastava taotlusvooru taotlusi valdkondliku pingerea (sh alamvaldkondade pingeridade) kontekstis. Selleks ülesandeks on eksperdikomisjon ja hindamisnõukogu pädevamad kui retsensendid, sest viimased näevad ainult ühte või üksikuid taotluseid ning ei hinda taotlust ka kõigi kriteeriumide lõikes, kuna retsensentide pädevuses ei ole hinnata kriteeriume 7 (olulisus Eestile) ja 8 (granditüübi põhjendatus) (dtl 132).
40.Kaebaja leiab, et oluline on ka meeles pidada, et granditaotluse tekstiväljad olid mahupiiranguga ning ETAg oli seadnud ranged piirangud nii taotluse vormile kui selle lisadele, jättes tähelepanuta, et sellised mahupiirangud olid seatud kõige taotlejatele, mitte ainuisikuliselt kaebajale.
41.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse ETAg juhatuse 9. detsembri 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/191 osaliseks tühistamiseks ja ETAg juhatuse 11. veebruari 2021. a vaideotsuse nr 1.1-4/21/20 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hindamispunktid kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus ning rikutud ei ole menetlusreegleid.
42.Kaebaja on esitanud ka nõude ETAgi kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda ning rahuldamata jääb kaebaja taotlus mõista tema kasuks vastustajalt välja menetluskulud summas 3752,88 eurot. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
44.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.