OÜ Viamer Grupp kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 11.03.2020 keeldumisele nr 7-7/479-1, valla kohustamiseks vaadata menetluse uuendamise taotlus uuesti läbi ning anda tähtajatu kasutusluba
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Viamer Grupp, esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Tuulikki Laesson Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, esindajad Heili Jaamu, Külli Siim ja Allan Rood
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jõelähtme valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
07.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõelähtme valla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsus nr 3-20-643 ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Viamer Grupp kaebus rahuldamata.
3.Mõista OÜ-lt Viamer Grupp Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste esimese ja teise astme kohtumenetluse kulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-20-643 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Viamer Grupp on kinnistu Saha-Loo tee 14, Iru küla, Jõelähtme vald omanik, omandades kinnisasja 10.06.2009 OÜ-lt Nurmevälja Arendus. Kinnisasi tekkis Nurmevälja kinnistu jagamise tulemusena ja see kanti 29.09.2008 kinnistusraamatusse. Nurmevälja kinnistu jagamise aluseks oli Jõelähtme Vallavolikogu 25.03.2008 otsus nr 325, millega kehtestati Nurmevälja kinnisasja detailplaneering. Planeeringu kohaselt määrati Rail Balticu (RB) planeeritava trassikoridori tõttu kinnisasja ehitusõigus ajutisena. Kaebaja ehitas kinnistule lao- ja büroohoone, millele Jõelähtme vald väljastas 30.12.2014 kasutusloa tähtajaga kuni 31.12.2019. OÜ Viamer Grupp esitas 09.02.2020 vallale taotluse uuendada menetlus, muuta kasutusluba ja määratleda see tähtajatuna või alternatiivselt määratleda ehitis alalise ehitisena ja väljastada tähtajatu kasutusluba. Vajadusel tunnistada vallavolikogu 25.03.2008 otsus nr 325 kehtetuks osas, milles see nägi ette ajutise ehitusõiguse. Jõelähtme Vallavalitsus keeldus 11.03.2020 menetluse uuendamisest. OÜ Viamer Grupp kinnistu omab puutumust RB planeeritava trassikoridoriga järgmiste haldusaktide alusel: 1) Jõelähtme Vallavolikogu 30.08.2012 otsusega nr 314 kehtestatud Iru küla Nurmevälja detailplaneering; 2) Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering; 3) riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+.
2.OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 11.03.2020 haldusakti tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata menetluse uuendamise taotlus uuesti läbi ja anda välja tähtajatu kasutusluba või alternatiivselt määratleda ehitis alatise ehitisena, millele anda tähtajatu kasutusluba. Kinnisasja ehitusõigus tuleb detailplaneeringust, milles viidatakse RB planeeritavale raudteetrassi koridorile. RB raudteetrassi koridori asukoha määras kindaks riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneering. Selle planeeringu kohaselt ei läbi RB trassikoridor kaebaja kinnisasja. Maakonnaplaneering on õiguslikult suurema jõuga kui detailplaneering. RB kui joonehitise trassikoridori asukoha saab kindlaks määrata üksnes maakonnaplaneeringuga. Ükski vastustaja keeldumises märgitud haldusaktidest ei reguleeri RB trassikoridori asukohta ega pole seetõttu asjakohased. Vastustaja märkis haldusaktis esmakordselt, et kaebaja kinnisasjale on planeeritud ühendus RB ja Tallinna-Helsingi tunneli vahel. Nimetatud asjaolule Nurmevälja detailplaneeringus ei viidata. Tallinna-Helsingi tunneli planeerimine ei ole vastustaja pädevuses, seda saab otsustada vaid eriplaneeringuga.
2(9)
3-20-643 Ajutist planeerimis- või ehituskeeldu võib kehtestada kuni neljaks aastaks (planeerimisseaduse (PlanS) § 42 lg 3). Seega on vastustaja keeldumine tähtajatu kasutusloa väljastamisest õigusvastane. Vastustajal ei ole õigust piirata kaebaja õigusi ja vabadusi tulevikus võib-olla tekkivate planeeringutega. Hoone on ehitatud õiguspäraselt ja vastab ehitustehnilistele nõuetele. Hoone pole iseloomult ega eesmärgilt ajutine ehitis. Õige pole vastustaja seisukoht, et kuna kasutusloa kehtivus lõppes 31.12.2019, ei olnud kaebajal õigust esitada menetluse uuendamise taotlust. Detailplaneeringust tulenevalt oli kasutusluba tähtajaline, samuti on tähtajalised järgnevad kasutusload. Seega omab detailplaneeringu tingimus perioodilist mõju: kaebajal tuleb läbida loamenetlusi ja teha kulutusi, milleks puudub õiguslik alus ja vajadus. Tegemist on kaebaja õigusi kestvalt piirava haldusaktiga. Kaebaja esitas menetluse uuendamise taotluse koos Nurmevälja detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotlusega. Haldusorgan oli kohustatud taotluse menetlusse võtma, läbi vaatama ja langetama otsuse. Kehtiv õigus ei võimalda vastustajal keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest, kasutusloa väljastamisest ning samas menetluses detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest. Puuduvad tähtajatu kasutusloa andmisest keeldumise aluseks olevad asjaolud ehitusseadustiku (EhS) § 55 tähenduses.
3.Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata. Menetluse uuendamata jätmine oli toiming, mitte haldusakt. Kuigi Riigikohus on asjas 3-3-1-80-10 avaldanud teistsugust seisukohta, tuleb arvestada, et praeguses asjas taotleb kaebaja kehtivuse kaotanud haldusakti andmise menetluse uuendamist. Enne kohtumenetlust ei väitnud kaebaja, et vastustaja oleks pidanud lisaks kasutusloa väljastamise menetluse uuendamise taotlusele lahendama detailplaneeringu koostamise menetluse uuendamise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse. Kasutusluba ja detailplaneering on kaks erinevat haldusakti. Kaebaja märkis, et teeb vallale ettepaneku tunnistada detailplaneering valla algatusel kehtetuks. See ei ole taotlus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 140 tähenduses. Tegemist on märgukirjaga. Kaebaja ei saa tugineda haldusmenetluse uuendamise normistikule. Kaebaja omandiõigust piiravaks haldusaktiks ei ole tähtaegne kasutusluba, vaid detailplaneering. Piirang ei tulene vaid 25.03.2008 otsuse nr 325 p 1 teisest lausest, vaid ka detailplaneeringu lahendusest tervikuna, st detailplaneeringu joonistel ja seletuskirjas märgitud asjaoludest. Kasutusloa kehtivus lõppes 31.12.2019. Kaebaja omandiõigust ei piirata. Kaebaja soetas kinnistu koos detailplaneeringust tulenevate piirangutega. Kaebaja väited ajutisest ehitusõigusest tuleneva omandiõiguse intensiivsuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud raudteekoridor Tallinna-Helsingi tunneli tarbeks läbib kaebaja kinnistut. Tähtajatu kasutusloa väljastamisel on esmaseks takistuseks aga Nurmevälja detailplaneering. Kui see peaks kehtivuse kaotama, on taktistuseks kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering.
4.Rahandusministeerium selgitas, et Tallinna-Helsingi tunneli tarbeks ehitatav raudtee ei ole seotud RB projektiga. Tegemist on eraldiseisva raudteega, mis ühendatakse valmimisel RB raudteega. Sellist lahendust pole alust pidada perspektiivituks. Kahel riigil on jätkuvalt soov tunneli arendamiseks. Seega on maakonnaplaneeringu lahendus tunneli osas asjakohane.
3(9)
3-20-643
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.12.2020 otsusega kaebuse, tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse 11.03.2020 haldusakti nr 7-7/479-1 ning kohustas vastustajat menetlust uuendama. Samuti kohustas halduskohus vastustajat andma vaidlusalusele lao- ja büroohoonele tähtajatu kasutusloa 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigikohtu 21.02.2011 otsuse nr 3-3-1-80-10 kohaselt vormistatakse menetluse uuendamisest keeldumine haldusaktiga. Seega on kaebaja tühistamisnõue kohane. Haldusorganil on menetluse uuendamise kohustus taotleja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmiseks oleva asjaolu äralangemisel (HMS § 44 lg 1 p 1). Kaebaja eesmärk taotluse esitamisel oli saada ehitisele tähtajatu kasutusluba või alternatiivselt määratleda ehitis alalise ehitisena. Taotluse resolutsioonis taotles kaebaja, et vastustaja tunnistaks omal algatusel detailplaneeringu osaliseks kehtetuks, kui see on vajalik, et kaebaja saavutaks oma eesmärgi. Taotluse sisu vastas HMS § 14 lg 1 p 3 nõudele. Keelduvas otsuses leidis vastustaja, et detailplaneeringu kõrvaltingimuse faktiline alus ei ole ära langenud, sest kaebaja kinnisasi jääb perspektiivsesse RB koridori, täpsemalt alasse, mis on vajalik RB raudtee ühendamiseks tunneliga Soome. Muid põhjendusi vastustaja ei esitanud. Kohtumenetluses täiendas vastustaja põhjendusi, tuues välja, et taotlus on esitatud pärast kasutusloa kehtivuse lõppu ning detailplaneeringuga ei piirata kaebaja omandiõigusi. Haldusakti andmisel vastustaja nendest kaalutlustest ei lähtunud. Menetluse uuendamisest keeldumine pole ühegi vastustaja põhjenduse korral õiguspärane. Detailplaneeringu kõrvaltingimuse faktiline alus – DP ala asumine RB koridoris – langes ära Harju maakonnaplaneeringu kehtestamisega 13.02.2018. Vastustaja nõustus kohtuistungil, et haldusakti andmise seisuga ei läbinud kaebaja kinnistut RB trassikoridor. Tallinna-Helsingi tunneli tarbeks kavandatav raudtee ei ole seotud RB projektiga. Taotluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, et kasutusloa kehtivus oli selleks ajaks lõppenud. Kasutusloa tähtajaline kehtivus lähtus detailplaneeringu kõrvaltingimusest. Taotluse õiguspärasel lahendamisel oleks vastustaja pidanud tõdema, et see faktiline alus on ära langenud. Seega oleks tulnud vastustajal otsustada, kas tal tuleb detailplaneeringu kõrvaltingimus kehtetuks tunnistada (HMS § 68 lg 2) või saab ta anda tähtajatu kasutusloa kui uue haldusakti põhjendusega, et detailplaneeringu kõrvaltingimuse faktiline alus on ära langenud. Ei oma tähtsust, kas kaebaja omandas kinnisasja piiranguga. Detailplaneeringu lahenduse eesmärgiks oli eelkõige elamuarendus ning sellele lisaks äritegevus ajutisena RB koridoriks planeeritud maa-alal. See ei tähenda, et RB trassikoridori asukoha muutumisel oleks jätkuvalt õiguspärane lähtuda ajutisest ehitusõigusest. Omandiõiguse piirang tulenes avalik-õiguslikust kitsendusest, mil langes hiljem ära. Vastustaja oleks õiguspärase tegevuse korral pidanud kindlaks tegema HMS § 44 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolu. Taotluse eesmärk ja selles märgitud asjaolud on sellised, et võrdsustada need taotlusega, milles on otsesõnu taotletud haldusakti kehtetuks tunnistamist. Seega pidi vastustaja menetluse uuendama ning kohus saab vastustajat selleks kohustada. Kasutusluba on reeglina tähtajatu (EhS § 56) ning tähtajalise kasutusloa väljastamine peab olema põhjendatud (EhS § 54 lg 3 p 1). Ehitise kasutusluba ja ajutise ehitise kasutusaega on võimalik pikendada, muutes varasemat haldusakti, millega on ehituse kasutusaeg määratud. Kui pikendamise aeg on möödas, siis on pikendamise ainuke viis määratleda, et tegemist ei 4(9)
3-20-643 ole enam ajutise ehitisega ja anda tähtajatu kasutusluba (Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 otsus nr 3-08-859, p-d 9 ja 14). Praeguses asjas on vastustajal võimalik uuendatud menetluses anda tähtajatu kasutusluba kui uus haldusakt. Selle andmise aluseks on detailplaneeringu kõrvaltingimuse äralangemine. Kaebajal on õigus nõuda tähtajatu kasutusloa andmist ja vastustaja oli kohustatud haldusmenetluses hindama tähtajatu kasutusloa andmist. Kasutusloa tähtaeg puudutab isiku õigusi, sest tähtaja lõppemisel tuleb korraldada uus loamenetlus. Selleks tuleb esitada dokumentatsioon ja teha kulutusi, milleks puudub õiguslik alus ja vajadus. Järelikult on tähtajatu kasutusloa andmise nõude eeldused täidetud (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Vastustaja jättis kaebaja taotluse haldusmenetluses lahendamata. Seega on kaebajal õigus esitada taotlus kohtule ja kohus saab selle lahendada (RVastS § 6 lg 3). Tuleb hinnata, kas kohus saab kohustada vastustajat tähtajatut kasutusluba andma. Tulenevalt kasutusloa tähtaja normidest ja käesoleva juhtumi asjaoludest, puudub vastustajal diskretsioon (RVastS § 6 lg 4). Tähtajatu kasutusloa andmisest keeldumise õiguslikuks aluseks saaks olla RB raudteetrassi ja Tallinna-Helsingi tunnelit ühendava raudteetrassi kavandatav asukoht. Oluline on, kas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Jõelähtme valla üldplaneeringuga on kavandatava raudteetrassi asukoht määratletud selliselt, et võimalik on öelda, et see läbib kaebaja kinnistut. Mõlema planeeringu puhul saab seda jaatada. Koostamisel on ka uus üldplaneering, millega määratakse põhimõtteline asukoht raudtee koridorile, mis perspektiivis ühendab RB raudtee Tallinnaa-Helsingi perspektiivse raudteetunneliga. Eeltoodu ei tähenda aga, et tähtajatu kasutusloa andmisest tuleb keelduda. Kaebaja omandiõiguse piirang peab olema proportsionaalne. Lao- ja büroohoone ei ole oma olemuselt ajutine ehitis ning seetõttu pole sellele ajutise kasutusloa väljastamine üldjuhul põhjendatud. RB raudteetrassi ja Tallinna-Helsingi tunnelit ühendava raudteetrassi ehitamine sõltub tunneli ehitamisest. See on rahvusvaheline projekt, mis ei sõltu ainult Eesti riigi tegevusest. Puudub rahvusvaheline leping Soome Vabariigiga. Kaebaja on seega õigesti esile toonud, et puuduvad vajalikud riiklikud otsused tunneli osas. Eesti riik pole tunneli ehitamise osas teinud otsust 21 aasta jooksul. Puuduvad ettepanekud riigi eriplaneeringu koostamiseks. Seega ei ole tunneli planeerimise ajagraafik, võimalik rahastamine ega muud olulised asjaolud selged ning tähtajatust kasutusloast keeldumine on ebaproportsionaalne. Kaebajal tuleb eelduslikult iga viie aasta järel läbida uus kasutusloa menetlus ja teha kulutusi. Ei ole ettenähtav, kui kaua selline olukord jätkub. Ei ole põhjendatud kohustada vastustajat uuendatud menetluses uuesti otsustama tähtajatu kasutusloa andmise üle. Tähtajatu kasutusloa andmisest keeldumine ei oleks õiguspärane. Seega kohustab kohus vastustajat andma hoonele tähtajatu kasutusloa. Kaebaja on ühel korral läbinud kasutusloa menetluse. Seega on kõik vajalikud kooskõlastused saadud. Kaebaja kinnitab, et ehitisi olemus ei ole kasutusloa andmise aja seisuga võrreldes muutunud. Kasutusloa saab anda 30 päeva jooksul.
6.Jõelähtme vald palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustajal ei ole võimalik tähtajalise kasutusloa menetlust uuendada tähtajatu kasutusloa andmise eesmärgil. Kaebajale 30.12.2014 väljastatud kasutusluba on antud ehitise 5(9)
3-20-643 laiendamisele, selle raames ei saa hinnata tervele hoonele tähtajatu kasutusloa väljastamise võimalikkust. Kasutusloa kehtivus lõppes 30.12.2019, kaebaja esitas taotluse menetluse uuendamiseks 09.02.2020. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas on vastustajal võimalik uuendada kehtivuse kaotanud kasutusloa menetlust. Tähtajalise kasutusloa puhul on tema olemusest tulenevalt tegemist haldusaktiga, mille puhul ei saa muuta seda tähtajatuks menetluse uuendamise teel. Kaebajale on ka ehitusluba väljastatud ajutise ehitise püstitamiseks, selle alusel ei saa tähtajatut kasutusluba välja anda. Haldusmenetluse alustamiseks tuleb tasuda riigilõiv. Põhjendatud pole selle nõude eiramine menetluse uuendamise menetluse kaudu. HMS § 44 lg 3 näeb ette, et haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Kaebaja on tuginenud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga kehtestatud Harju maakonnaplaneeringule, milles on kindlaks määratud RB trassikoridor. Selle haldusakti andmisest oli taotluse esitamiseks möödas enam kui kaks aastat. Ajutise ehitusõiguse aluseks olnud asjaolud ja õigusnormid ei ole ära langenud (HMS § 44 lg 1 p 1). Halduskohus lähtus ebaõigest eeldusest, et ajutine ehitusõigus seondub üksnes RB trassikoridoriga. RB trassikoridori asukoht ei oma õiguslikku tähendust, sest kaebaja kinnistule ei ole seda kunagi ette nähtud. Nii Jõelähtme valla üldplaneering, koostamisel olev üldplaneering kui ka varem kehtinud ja praegu kehtiv Harju maakonnaplaneering 2030+ näevad kinnistule ette piiranguala Tallinna-Helsingi tunneli ühendamiseks RB trassikoridoriga. Sama tuleneb üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+. Detailplaneeringu piirang tuleneski kõrgemalseisvatest planeeringutest, mitte ei olnud tegemist valla enda poolt kehtestatud piiranguga. Ehitusõiguse määramine ajutisena detailplaneeringuga nendes asukohtades, mis jäävad perspektiivse Tallinna-Helsingi tunneli trassikoridori, on põhjendatud ja proportsionaalne. Kaebaja omandas kinnistu 2009. a-l, kui kõik asjakohased planeeringud juba kehtisid. Kohus jättis arvestamata Rahandusministeeriumi seisukohaga, et riik ei ole loobunud RB ühendamisest planeeritava tunneliga. Õige pole halduskohtu seisukoht, et vastustaja oleks pidanud otsustama detailplaneeringu kõrvaltingimuse kehtetuks tunnistamise üle. Planeeringute kehtetuks tunnistamisel tuleb lähtuda PlanS §-s 140 sätestatust, mitte HMS § 68 lg-st 2, nagu märkis halduskohus. Halduskohus on otsusega tunnistanud planeeringu kõrvaltingimuse justkui ise kehtetuks. Kohtul pole selliseid volitusi. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt peab vastustaja 30 päeva jooksul väljastama kaebajale kuuluvale hoonele tähtajatu kasutusloa. Sellega on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ning ületanud oma pädevust. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele. Kohus pole põhjendanud, miks tema hinnangul haldusorganil antud juhul diskretsioon puudub. Lisaks pole kaebaja esitanud nõutavat dokumentatsiooni, et saaks kaaluda tähtajatu kasutusloa väljastamist (EhS § 54 lg 1). Kohus pidas piisavaks seda, et kaebaja on varasemalt juba läbinud kasutusloa menetluse, arvestamata, et tegemist oli ajutise kasutusloa väljastamise menetlusega. Isegi kui ajutise kasutusloa menetluse uuendamata jätmise otsustus sisaldas endas põhjendamispuudusi, polnud see HMS § 58 kohaselt kaebuse rahuldamise alus. Vastustaja poleks saanud teha teistsugust otsust.
7.OÜ Viamer Grupp palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
6(9)
3-20-643
8.Rahandusministeerium jääb varasema arvamuse juurde ning märgib, et riik pole loobunud Tallinna-Helsingi tunneli ja selle RB raudteetrassiga ühendamise kavast.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on taotlenud apellatsioonkaebuse tagastamist (HKMS § 187 lg 3) või läbi vaatamata jätmist (HKMS § 190). Nimetatud taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Apellatsioonkaebusel ei esinenud puudusi, mis takistaks selle menetlemist. See pole ebamõistlikult pikk, vastuoluline ega sisutühi. Vastustaja ei ole seal kaebusega nõustunud, nagu väidab kaebaja.
10.Ringkonnakohus rahuldab Jõelähtme valla apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Viamer Grupp kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
11.Vaidlust pole selles, et kaebaja kinnistul asuvale hoonele (büroohoone/muu laohoone) on esmalt Jõelähtme Vallvalitsuse 15.05.2014 korralduse nr 329 alusel 12.09.2014 väljastatud kasutusluba 5 aastaks ning seejärel on Jõelähtme Vallavalitsuse 15.07.2014 korralduse nr 487 alusel 30.12.2014 antud kasutusluba ehitise laiendusele kehtivusega kuni 31.12.2019. Kaebaja esitas 09.02.2020 vallale menetluse uuendamise taotluse, paludes muuta hoonele väljastatud kasutusluba kas kõrvaltingimuse osas (määrates kasutusloa tähtajatuna) või ehitise osas (määratledes ehitise alalise ehitisena). Lisaks tegi kaebaja vallale ettepaneku tunnistada valla algatusel kehtetuks Jõelähtme Vallavolikogu 25.03.2008 otsuse nr 325 p 1 teine lause, kui see on valla hinnangul vajalik, et menetleda kaebaja eelnevat taotlust. Jõelähtme Vallavolikogu 25.03.2008 otsusega nr 325 kehtestati Nurmevälja kinnisasja detailplaneering. Otsuse p 1 kohaselt on detailplaneeringu positsioonidel 1–5 moodustatavate kruntide ehitusõigus seoses RB koridoriga planeeritud ajutisena. Põhijoonise järgi jääb kaebaja kinnistu osaliselt RB koridori alale. Planeeringu seletuskirja p 3 järgi on Saha-Loo teega paralleelseks planeeritud perspektiivne RB koridor, kuhu lubatakse planeerida vaid ajutise iseloomuga hooneid. Detailplaneering oli kooskõlas Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud valla üldplaneeringuga, mille järgi on planeeringus reserveeritud võimalik maa-ala Viimsi poolsaarele suunduva RB rööbastee ehitamiseks. Üldplaneeringu seletuskirja (lk 44) järgi on Iru küla tsoneerimisel arvestatud perspektiivse võimaliku RB raudteekoridoriga (maakonnaplaneeringu lahendus). Üldplaneeringu kaardile on kaebaja kinnistu asukohta kantud märge „Persp. RailBaltica“ ja see on tähistatud kui perspektiivne transpordikoridor. Maakonnaplaneeringuna kehtis tol ajal Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu I etapp“ (dtl 255‒479). Selle järgi oli ette nähtud Viimsi ühendustee Tallinna-Narva maanteega (Metsakasti-Äigrumäe-Iru). Planeeriti koridorid uutele raudteetrassidele, sh RB kiirraudteelõik ning Helsingi-Tallinna raudteetunneli ühendusraudtee tunneli suudmest (Äigrumäe) kuni Sõjamäeni. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning selle järgi ei asu kaebaja kinnistu RB trassil. Samas kehtestas riigihalduse minister 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 uue Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ning seal on kaebaja kinnistu 7(9)
3-20-643 märgistatud kui perspektiivne või rekonstrueeritav raudteekoridor, mis peaks Viimsis Äigrumäe kandis üle minema perspektiivseks raudteetunneliks. Planeeringu seletuskirja p 4.1.2 järgi on planeeringus ette nähtud perspektiivne Tallinna-Helsingi tunnel ning selle ühendamine kavandatava RB raudteega.
12.Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et Nurmevälja detailplaneering ja Jõelähtme valla üldplaneering on ebatäpsed, sest viitavad asjaolule, et kaebaja kinnistul asub perspektiivne RB raudteekoridor. Detailplaneering tugines üldplaneeringule ning see viitas omakorda maakonnaplaneeringule. Tol ajal kehtinud maakonnaplaneering tegi aga selget vahet RB raudteetrassil ning Helsingi-Tallinna raudteetunneli ühendusraudteel, mis pidi Äigrumäelt viima Sõjamäele. Raudteetunnel ja sellele järgnev kahe rööpapaariga raudteeliin on kavandatud samasse kohta ka hetkel kehtiva uue maakonnaplaneeringuga. Erinevuseks on vaid see, et kui endine maakonnaplaneering nägi ette trassialuste maade reserveerimise, siis kehtiva planeeringu kohaselt ei ole maakasutuspiirangute kohaldamine kohustuslik. Asjaolu, et vastustaja viitas Tallinna-Helsingi tunnelile alles apellatsioonimenetluses, ei kahjusta kaebaja õigusi. Kõik eelmises punktis viidatud planeeringud on avalikult kättesaadavad. Harju maakonnaplaneeringu I etapi dokumendid esitas kaasatud haldusorgan halduskohtus. Kuigi RB trassi mõiste kasutamisega on ajalooliselt olnud segadus, tuleb silmas pidada, et nimetusest sõltumata on kõigi planeeringute joonistel kaebaja kinnistu märgistatud kui perspektiivne raudteetrass. Selline märgistus on kehtival maakonnaplaneeringul ka pärast seda, kui RB trassi asukohta reguleerib eraldiseisev planeering.
13.Nurmevälja detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piirang kehtib sõltumata sellest, kui tõenäoliseks saab pidada Tallinna-Helsingi tunneli ehitust ja sellega kaasnevat vajadust täiendava raudteeühenduse järele. Selliseid hinnanguid ei saa haldusorgan ega haldusorgan anda kasutusloa andmise üle käivas vaidluses. Detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamine saab toimuda vaid PlanS §-s 140 sätestatud tingimustel ja korras. Detailplaneeringu muutmiseks tuleb aga koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering (PlanS § 140 lg 7). Teatud tingimustel on võimalik taotleda ka projekteerimistingimuste andmist (EhS § 27). Kaebaja 09.02.2020 taotluses esitatud ettepanekut, et kui hoonele pole muidu võimalik tähtajatut kasutusluba anda, tuleb detailplaneering ehitusõiguse piirangu osas valla algatusel kehtetuks tunnistada, ei pidanud vald sisuliselt lahendama. Taotlus oli esitatud eelkõige haldusmenetluse uuendamiseks seoses kasutusloa tähtajatuks muutmisega. Vallal puudub õigusnormidest tulenev kohustus alustada isikute taotlusel PlanS § 140 järgset detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise või muutmise menetlust. Vald on selgelt väljendanud oma seisukohta, et nemad lähtuvad kehtivast detailplaneeringust ja seal vastuolu muude planeeringutega ei näe. Kuna kaebaja soovis sisuliselt detailplaneeringu muutmist, oli tal endal õigus esitada uue detailplaneeringu algatamise taotlus.
14.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et puudusid HMS § 44 lg-s 1 nimetatud haldusmenetluse uuendamise alused. Kaebaja viitas HMS § 44 lg 1 p-le 1, mida kohaldatakse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Esiteks märgib ringkonnakohus, et tähtajaline ehitusõigus tulenes detailplaneeringust ning riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ei mõjutanud detailplaneeringu ja selle tingimuste kehtivust. Seega ei langenud maakonnaplaneeringu kehtestamisega ära ükski asjaolu või õigusnorm. Kuidas toimub detailplaneeringu muutmine, on ringkonnakohus selgitanud eespool. Teiseks tuleb tähelepanu 8(9)
3-20-643 juhtida ka sellele, et kaebajale kuni 31.12.2019 väljastatud kasutusluba ei ole tema õigusi kestvalt piirav haldusakt. Lisaks oli menetluse uuendamise taotluse esitamise ajaks kasutusloa kehtivus juba lõppenud.
15.Kuna ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et menetluse uuendamiseks puudus alus, ei ole õiged ka kaebaja ja halduskohtu seisukohad, et menetluse uuendamine redutseerus vastustaja jaoks nullini. Maakonnaplaneeringu kehtestamisega ei muutunud detailplaneering õigusvastaseks. Asjaolu, et vald pole detailplaneeringut muutnud, ei viita kaebaja poolt väidetud väärhalduse teostamisele. Vallal on õigus nõuda kehtiva detailplaneeringu täitmist ning sellest tulenevalt väljastada tähtajalisi ehitus- ja kasutuslubasid. 2018. a-l kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ei näe enam ette perspektiivsete trasside aluste maade reserveerimise kohustust, kuid see ei tähenda veel, et detailplaneeringus sätestatud piirang on õigusvastane. Detailplaneeringu kehtivus ei sõltu ka sellest, kas Tallinna-Helsingi tunneli rajamise kohta on tehtud eriplaneering. Kaebaja kinnistule ei ole kehtestatud ajutist planeerimis- või ehituskeeldu (PlanS § 42 lg 3), vaid ette on nähtud ajutine ehitusõigus. Põhjendamatu on kaebaja väide, et valla üldplaneering on sisuliselt aegunud. See kehtib uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Asjakohane pole kaebaja viide PlanS § 91 lg-le 1, mille järgi vajab üldplaneering enne kehtestamist asjakohase ministri kooskõlastust. Valla üldplaneering kehtestati 29.04.2003 ning sel ajal kehtinud PlanS v.r § 24 lg 3 nägi üldplaneeringu kehtestamise eelselt ette maavanema järelevalve ja heakskiidu. Pole mingit alust kahtlustada, et üldplaneering kehtestati kohast menetlust järgimata. Ehitusseaduse ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt jäid enne selle seaduse jõustumist kehtestatud planeeringud kehtima.
16.Ringkonnakohus toob veel esile, et sõltumata tuvastatud asjaoludest puudus halduskohtul õigus kohustada valda kaebajale tähtajatut kasutusluba väljastama. Kasutusloa väljastamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning see toimub kohases menetluses. Halduskohus lahendab konkreetset vaidlust ega saa kontrollida, kas täidetud on kõik kasutusloa väljastamiseks vajalikud tingimused. Väär on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebajale on varasemalt välja antud tähtajaline kasutusluba, tuleb talle nüüd vastavat haldusmenetlust sisuliselt korraldamata anda ka tähtajatu kasutusluba. Haldusorganil tuleb igal juhul kontrollida, kas ajutise ehitisena püstitatud hoone vastab ka alalise ehitise nõuetele.
17.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb muuta ka menetluskulud jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.