X kaebus Kuusalu valla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kuusalu vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-771 resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-771 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Kuusalu vald sõlmisid 03.06.2019 eluruumi üürilepingu nr 2-4/147, mille alusel andis vald X-le üürile Kuusalu vallas Allika külas asuva 35 m2 suuruse eluruumi. Üürileping kehtis kuni 31.05.2020 ja seda pikendati hiljem kuni 31.05.2021. Lepingu kohaselt oli üürnik kohustatud tasuma üüri (0,13 eurot/m2, s.o 4,55 eurot kuus) ja kommunaalmakseid. Kuusalu Vallavalitsus edastas X-le 23.02.2021 kirja, milles tuletas meelde üürilepingust tulenevat võlgnevust ja hoiatas üürilepingu lõpetamise eest. Kirja kohaselt on X võlg Kuusalu valla ees 22.02.2021 seisuga 104,55 eurot, mis ületab kolme kuu üüri ja kõrvalkulude eest tasumata summat. Üürilepingu p 4.3.1 kohaselt võib vald üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kuusalu vald tegi X-le ettepaneku tasuda võlgnevus 104,55 eurot hiljemalt 22.03.2021 ning hoiatas, et võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmise korral lõpetatakse üürileping ühepoolselt alates 22.03.2021 ja kohustatakse teda üüritud eluruum vabastama 23.03.2021.
2.X esitas Kuusalu Vallavalitsusele 15.03.2021 vaide ja kahjunõude, milles märkis, et soovib üüripinda säilitada ja tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel pärast vabanemist kinnipidamisasutusest. Kuna Päästeamet on tunnistanud üüritava eluruumi elamiskõlbmatuks ning varisemis- ja tuleohtlikuks, puudub vallal õigus üürilepingu alusel tasu nõuda. Arvestada tuleb ka vaide esitaja raske majandusliku olukorraga. Arsti- ja ravimikulude maha arvamise järgselt jääb vaide esitajale igakuiselt kätte 120–130 eurot. Kuna vald on jätnud vaide esitaja keerulises ja majanduslikult raskes olukorras abita ega ole rahuldanud 2018. a-l tema taotlusi ühekordsete toetuste saamiseks, siis nõuab ta kahjutasu 10 000 eurot. Vaide esitaja oli sunnitud võtma vallalt vastu elamiskõlbmatu üüripinna, sest eelmisel üüripinnal ei olnud tal võimalik kaasüürnikega koos elada. Pika vahemaa tõttu oli tal raskendatud ka Tallinnas töö otsimine ja tõstukijuhi koolitusel käimine. Kuna vald oli teadlik vaide esitaja olukorrast, on vald teadlikult ja tahtlikult halvendanud tema elukvaliteeti.
3.Kuusalu Vallavalitsus otsustas 25.03.2021 korraldusega nr 177 (vaide- ja kahjunõude otsus) mitte lõpetada X-ga 03.06.2019 sõlmitud üürilepingut nr 2-4/147 ja koostada talle pärast kinnipidamisasutusest vabanemist maksegraafik üürivõla tasumiseks. Ühtlasi teavitati X, et ka kinnipidamisasutuses viibides on tal kohustus tasuda igakuiselt üüri 4,55 eurot (st võlasummale lisandub igakuine üürisumma). X kahjunõue jäeti rahuldamata. X üürivõlgnevus tekkis 2020. a aprillis. Taotlejal tuvastati 10.03.2020 osaline töövõime ja talle hakati maksma töövõimetoetust. X-le 15.05.2018–11.03.2020 igakuiselt makstud toimetulekutoetuse maksmine lõpetati. Kuusalu vald on X-le ka varem maksnud mitmeid toetusi (22.05.2018 maksti vältimatu abi toetust 35 eurot; 21.12.2018, 23.01.2019, 28.06.2019, 01.08.2019 ja 12.12.2019 maksti kuludokumentide alusel tervisetoetust; 20.06.2018 määrati ühekordset toetust 200 eurot). X-le ei määratud Kuusalu Vallavalitsuse 09.01.2019 korraldusega nr 39 ja 24.10.2019 korraldusega nr 672 ühekordset toetust riiete ja jalatsite ostmiseks, sest tegemist ei olnud erakorraliste väljaminekutega ning sellised kulutused on juba arvestatud riikliku toimetulekutoetuse sisse (vt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3). X pidi tooma hoolekandespetsialistile kuludokumendid 2020. a tervisetoetuse saamiseks, kuid jättis kohale tulemata. Hoolekandespetsialist võttis 18.11.2020 telefoni teel X-ga ise ühendust, et leppida kokku uus aeg juhtumiplaani koostamiseks eesmärgiga leida X aitamiseks sobiv abimeede, kuid X loobus sellest ja loobus lisaks tugiisiku teenusest. Hoolekandespetsialist on kriminaalhooldaja abil püüdnud leida lahendust üürivõla tasumiseks. Eluruumi tagamise teenus on SHS § 41 lg-st 1 tulenevalt kohaliku omavalitsuse korraldatav sotsiaalteenus. Eluruum antakse inimesele, kes sotsiaalmajandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline tagama enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi. Teenuse sihtgrupiks on inimesed, kes liiguvad omavalitsuse korraldatavatele sotsiaalteenustele varjupaiga- või turvakoduteenuselt, kellel on raskusi toimetulekuga (kes vajab sotsiaaltöötaja poolt regulaarset juhendamist ja järelevalvet), ühiskonnaga suhtlemisel ning kes on sattunud kriisiolukorda (tulekahju, looduskatastroof, perevägivald). Eluruumi tagamise teenus on ajutine abimeede ja teenust saab teatud perioodi (st eraldatud sotsiaalkorter ei jää alaliseks elukohaks, vaid samal ajal tuleb otsida endale kindel ja püsiv elu- ja töökoht). Eluruum tagatakse niikaua, kui inimene tuleb igapäevaeluga iseseisvalt toime. Tegemist on tasulise teenusega, mis eeldab stabiilset sissetulekut ja igakuiselt tuleb tasuda ka kommunaalteenuste eest. X esitatud väited eluruumi mittenõuetekohasusest on alusetud ja paljasõnalised ning ei tugine tegelikele asjaoludele. Kuusalu vallale ei ole teada ühtegi sellekohast kontrollorgani otsust ja X ei ole ühtegi sellist akti ka ise esitanud. Kuna X viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub igakuine sissetulek, koostatakse talle pärast kinnipidamisasutusest vabanemist maksegraafik üürivõla tasumiseks. Kuna üürikorter on endiselt X valduses, siis lisanduvad talle ka kinnipidamisasutuses viibimise
2(7)
3-21-771 ajal igakuised üüri tasumise kohustused. Kahjunõue on alusetu ja põhjendamata, sest X ei ole hoolekandespetsialisti püüdlustest hoolimata ise soovinud abi vastu võtta.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 12.04.2021 kaebuse, milles vaidlustas Kuusalu Vallavalitsuse 25.03.2021 korralduse nr 177 ja taotles Kuusalu valla tekitatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja palus pärast 2018. a-l vanglast vabanemist Kuusalu vallalt sotsiaalkorterit ning talle anti elamiseks Suurpea külas üks tuba kolmetoalises korteris, mida kaebajal tuli jagada kahe alkohoolikuga, kes muutsid seal elamise võimatuks. Seetõttu palus kaebaja vallalt uut elamist, soovitavalt Tallinnale lähemal. Vald andis seejärel talle elamiseks üüripinna Allika külas. Pärast lepingu sõlmimist sisse kolides avastas kaebaja üüripinnal mitmed olulised puudused (mädanenud põrandad ja ebapiisav kaitse ilmastiku eest). Puudustele vaatamata oli kaebaja sunnitud üüripinna vastu võtma, kusjuures vald keelas tal ka seal enda kulul remondi tegemise. Kaebaja oli sunnitud elatuma elatusmiinimumist 220 eurot kuus, mis oli tema vajaduste rahuldamiseks ilmselgelt ebapiisav. Vald ei soovinud kaebajale abi osutada ning kaebaja pidi nägema tublisti vaeva, et saavutada ka mõnel korral ravikulude hüvitamine. Kaebaja taotles enda elujärje parandamiseks korduvalt ühekordset sotsiaaltoetust 200 eurot, mida makstakse kord aastas, kuid vald keeldus sellest. Kuna ametnikud ütlesid kaebajale, et enam ta vallalt abi ei saa ja peab saama hakkama tema kasuks halduskohtu poolt Kuusalu vallalt välja mõistetud üle 1000 euroga, siis loobus kaebaja valla poole pöördumisest. Vald ei edastanud kaebajale ka õigeaegselt üüriarveid, vaid hakkas kriminaalhooldaja kaudu arveid saatma alles siis, kui võlgnevus oli juba suur. Ime läbi jäeti üürileping siiski kehtima. Vald otsustas pakkuda kaebajale uuesti abi alles 18.11.2020, teades samas, et kaebaja võetakse 19.11.2020 vahi alla. See tundus pigem kaebaja mõnitamisena. Elatusmiinimumiga 150 eurot kuus ei ole võimalik ära elada ning jääb arusaamatuks, kellele on üldse mõeldud ühekordne toetus, kui seda tegelikult ei antagi. Kuusalu vald on ka ise möönnud, et ühekordsed toetused jäeti kaebajale maksmata. Vald üüris Kuusalu aleviku keskväljakul sotsiaalmajas kortereid neile, kes töötasid vallas abitöölistena, kuigi neil oli elamispind juba olemas, samas aga need inimesed, kes eluruumi tõesti vajasid, pandi elama lagunevatesse ruumidesse. Eelneva põhjal on õigustatud kahjunõue Kuusalu valla vastu 10 000 euro ulatuses. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi korras esindaja määramist.
5.Tallina Halduskohus jättis 14.04.2021 määrusega rahuldamata X taotlused riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1) ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ning tagastas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 25.03.2021 korralduse nr 177 tühistamiseks (resolutsiooni p 2). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale 300 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 7-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates. Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, sest kaebaja on halduskohtumenetluses võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kaebaja on esitanud arusaadava kaebuse ja võib eeldada, et ta mõistab kohtu selgitusi. Halduskohtumenetluses ei ole õigusteadmistega esindaja olemasolu hädavajalik, sest kohtu ülesanne on tagada, et kaebaja õigused ei jääks kaitseta üksnes seetõttu, et tal puudub advokaadist esindaja (vt ka HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebuse ainus lubatav nõue on taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud Kuusalu valla poolt eluruumi tagamise teenuse osutamisel ja ühekordsete toetuste maksmata jätmisel. Kuna kohtu hinnangul ei esine asjas tungivat avalikku huvi, siis esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 25.03.2021 korralduse nr 177 tühistamiseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, sest korraldusega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Korralduse p-dega 1 ja 2 sisuliselt rahuldati kaebaja vaie, sest vallavalitsus jättis 3(7)
3-21-771 üürilepingu üles ütlemata ja nõustus koostama üürivõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku pärast kaebaja kinnipidamisasutusest vabastamist. Vaide rahuldamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi ei riku ka korralduse p 3, millega teda üksnes teavitati, et tal on kohustus tasuda igakuiselt üüri ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Korralduse p 4 tühistamise nõue ei ole samuti lubatav, sest kaebajal puudub kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kui kaebaja eesmärk on nõuda Kuusalu valla tekitatud kahju hüvitamist, siis piisab kohtule kahju hüvitamise nõude esitamisest (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2), mille kaebaja on ka esitanud. Seadus ei näe ette õigust nõuda lisaks kahju hüvitamisele ka kahjunõude kohta tehtud haldusorgani otsuse tühistamist. Kui kohus peaks Kuusalu vallalt kahjuhüvitise välja mõistma, ei saa korralduse p 4 enam kaebaja õigusi mõjutada. Kuna kaebaja nõuab kahjuhüvitisena 10 000 eurot, tuleb tal riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tasuda riigilõiv 300 eurot. Kuigi kaebaja puhul on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused vähemalt osaliselt täidetud (HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 41 eurot), jääb menetlusabi taotlus HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata, sest kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Isegi juhul, kui Kuusalu vald on käitunud õigusvastaselt, ei ole sellega tekitatud kaebajale mittevaralist kahju 10 000 eurot ja sellise hüvitise väljamõistmine ei ole vastustajale ette heidetud tegevuse puhul realistlik. Vastustaja 25.03.2021 korraldusest nähtub, et valla hoolekandespetsialist on võtnud kaebajaga ühendust ja seega puudub alus arvata, et kaebaja täielikult abita. Ühekordsete toetuste maksmata jätmist 09.01.2019 korraldusega nr 39 ja 24.10.2019 korraldusega nr 672 põhjendati sellega, et riiete ja jalatsite ostmine ei ole selline erakorraline väljaminek, mille jaoks saaks toetust maksta ning sellisteks kulutusteks vajalik raha on arvestatud toimetulekutoetuse hulka. Kui kaebaja nende korraldustega ei nõustunud, tulnuks tal need tähtaegselt vaidlustada, kuid kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja kohtusse pöördunud. Vähetõenäoline on, et korraldustega tekitati kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kui kaebaja sai vallalt 2019. a juunis elamiskõlbmatu eluruumi, oli tal võimalik vahetult pärast üürilepingu sõlmimist nõuda vallalt paremate tingimustega korterit ja pöörduda samuti halduskohtusse. Seni puuduvad objektiivsed tõendid, et elamistingimused kaebajale võimaldatud eluruumis on inimväärikust alandavad või ohtlikud. Kaebaja väitel on eluruumi kontrollinud Päästeamet ja teised kontrollorganid ning teinud selle kohta aktid, kuid selliseid tõendeid ei ole esitatud. Seega ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlemist pidada mõistlikuks ka seoses valla poolt kaebajale võimaldatud eluruumi tingimustega.
6.X palub 21.04.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.04.2021 määrus. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei võimaldata tema õiguste kaitseks advokaati riigi kulul olukorras, kus vastustajaks olevat kohalikku omavalitsust esindavad tippjuristid. Kaebaja on teadlikult jäetud nõrgemasse rolli, sest tal puuduvad juriidiline haridus ja õigusteadmised. Oleks õiglane, kui kaebajat esindaks riigi määratud advokaat. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine oli ebaõiglane ja kuritahtlik, sest kaebajal puudub võimalus sellist summat (300 eurot) koheselt kusagilt leida. Menetlusabi andmata jätmisega muudetakse kaebaja jaoks võimatuks pöörduda kohtusse kohaliku omavalitsuse üksuse vastu, kes on tema õigusi oluliselt rikkunud ja pannud teda eriti raskesse olukorda. Kaebaja on niigi invaliid, kes elatub toetustest ja nüüd nõutakse temalt veel riigilõivu, et ta ei saaks nõuda avalikult võimult kahjutasu. See ei ole õigusriigile kohane käitumine ning kujutab endast ametnike ringkaitset ja kinnimätsimist. Halduskohtu määruse põhjenduste p-st 21 nähtuvalt ei olegi kaebajal mingit lootust saavutada tekitatud kahju hüvitamist, isegi kui vallavalitsus on käitunud õigusvastaselt. Mis kasu on üldse halduskohtutest, kui seal nõutakse lihtinimeselt üksnes raha ja õigust ikkagi ei saa, kuigi peaks saama.
4(7)
3-21-771
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kuna määruskaebuses on esitatud vastuväited halduskohtu 14.04.2021 määrusele üksnes osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlused riigi õigusabi andmiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust selliselt, et X on taotlenud halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamist ning asjas uue määruse tegemist, millega rahuldada tema menetlusabi taotlused. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, RÕS § 15 lg 8) ja tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Ringkonnakohus märgib esmalt siiski, et mõistab X 12.04.2021 kaebust selliselt, et kaebaja ei olegi taotlenud Kuusalu Vallavalitsuse 25.03.2021 korralduse nr 177 tühistamist, vaid üksnes 10 000 euro suuruse kahjuhüvitise Kuusalu vallalt väljamõistmist. Kaebaja ei ole avaldanud mingit rahulolematust sellega, et vallavalitsus otsustas üürilepingut mitte lõpetada ja anda kaebajale pärast vanglast vabanemist võimalus tasuda üürivõlg maksegraafiku alusel. Samuti ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks Kuusalu valla teavitust, et kuna üürilepingut ei lõpetatud ja Allika külas asuv üüripind on seega jätkuvalt kaebaja valduses, tuleb tal selle eest tasuda ka igakuiselt üüri (st üürisumma lisatakse igakuiselt tema võlgnevusele, mille kaebaja saab tasuda pärast vangistusest vabanemist koostatava maksegraafiku alusel). Võlaõigusseaduse § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Kuigi kaebaja ei nõustu sellega, et Kuusalu Vallavalitsus jättis 25.03.2021 korraldusega tema kahjunõude rahuldamata, nähtub kaebusest arusaadavalt, et X taotleb halduskohtult 15.03.2021 kahjunõudes taotletud hüvitise (10 000 eurot) väljamõistmist vastavalt RVastS § 18 lg-le 2. Olukorras, kus RVastS § 18 lg 2 ei võimalda esitada kahju hüvitamise taotluse kohta kohtueelses menetluses tehtud otsuse tühistamise nõuet, vaid see on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega, pidanuks halduskohus tõlgendama kaebaja taotlusi ühe nõudena, milleks on Kuusalu valla tekitatud kahju hüvitamise nõue (nt Riigikohtu 17.06.2021 otsus nr 3-19-1416, p 17).
9.HKMS § 110 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja majanduslik seisund vastab vähemasti osaliselt HKMS §-s 112 toodud menetlusabi saamise tingimustele. HKMS §-st 111 tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi andmine) peaks alati olema sisuliselt põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei oleks menetlusabi andmine põhjendatud mh siis, kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2).
10.Kaebaja seostab temale mittevaralise kahju tekitamist asjaoludega, et Kuusalu vald andis temale kasutamiseks üüripinna, mis ei vastanud eluruumile esitatavatele nõuetele ja keeldus ka selle remontimise lubamisest, ning on jätnud majanduslikult raskes olukorras kaebaja abita, keeldudes temale taotletud ühekordsete toetuste maksmisest. Samuti märgib kaebaja, et valla 2020. a novembri abipakkumine oli üksnes formaalne, sest oli teada, et kaebaja järgmisel päeval vahistatakse. Kokkuvõtlikult saab kaebuse väidetest järeldada, et kaebaja seostab mittevaralise kahju tekkimist tema väärikuse alandamisega (vt RVastS § 9 lg 1). Tervisekahju tekkimist ei 5(7)
3-21-771 ole kaebaja väitnud. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuna kaebaja nõuab 10 000 euro suurust hüvitist, siis tuleb kaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 2 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajale menetlusabi andmist ei saa pidada põhjendatuks, sest pole alust arvata, et kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Seonduvalt väitega ühekordsete sotsiaaltoetuste õigusvastase andmata jätmisega juhtis halduskohus põhjendatult tähelepanu, et kaebaja ei ole vaidlustanud Kuusalu Vallavalitsuse 09.01.2019 korraldust nr 39 ja 24.10.2019 korraldust nr 672, millega keelduti ühekordse toetuse maksmisest. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda temale avaliku võimu kandja poolt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist vaid siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. See tähendab, et kahju hüvitamiseks ei ole alust, kui kannatanul olnuks võimalik kahju tekkimist ära hoida, kuid ta pole selleks mingeid samme astunud. Kui kaebaja taotlused ühekordse toetuse maksmiseks jäeti tema hinnangul õigusvastaselt rahuldamata, pidi talle olema äratuntav vajadus sellekohased otsused vaidlustada ja hoida seeläbi ära kahju tekkimine või selle suurenemine. Kaebaja ei ole seda teinud. Seejuures on X sotsiaaltoetuste mittemääramist varasemalt ka halduskohtus vaidlustanud (vt haldusasjad nr 3-17-508 ja nr 3-18-957). Praeguses asjas seni esitatu põhjal ei ole ringkonnakohtule ka äratuntav, et kaebajale sai tekkida rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju seoses sellega, et kaebaja arvates jättis Kuusalu vald ta pikaks ajaks vajaliku abi ja toetuseta. Kaebusest nähtuvalt loobus kaebaja mingil hetkel ise vallalt abi taotlemisest ja kuigi selle võis põhjustada tema pettumus, et talle ei makstud toetusi tema soovitud mahus, ei ole tal siiski alust heita vallale ette selliste toetuste mittemaksmist või sellise abi andmata jätmist, mida kaebaja polnud vastustajalt üldse taotlenud.
12.Kaebajale SHS § 41 lg 1 alusel antud sotsiaaleluruumi elamistingimustega seonduvalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kui Allika külas asuva üüripinna seisund oli tema hinnangul elamiskõlbmatu, tulnuks tal nõuda vallalt eluruumi nõuetele vastavat uut üüripinda ning vajaduse korral pöörduda selle saamiseks halduskohtusse (nt nõudega kohustada andma nõuetekohane eluruum). Kaebaja seda ei teinud, vaid võttis üüripinna vastu ning ei ole sellest praeguseni loobunud. X ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel 03.06.2019 sõlmitud eluruumi üürileping nr 2-4/147 on tsiviilõiguslik leping (nt Riigikohtu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 11; 01.07.2004 määrus nr 3-2-4-1-04, p 13), kuigi sellisele lepingule ei pruugi kohalduda üldised eluruumide üürimise kohta kehtivad sätted (vt võlaõigusseaduse § 272 lg 4 p 4). Kui kaebaja hinnangul ei ole Kuusalu vald nõuetekohaselt täitnud enda kui üürileandja lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi ja sellega on kaebajale tekitatud kahju, on tal õigus nõuda kahju hüvitamist või rakendada muid õiguskaitsevahendeid vastavalt eraõiguse sätetele ning selliste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1), vaid tuleb lahendada maakohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1).
13.Kuna halduskohus järeldas põhjendatult, et kaebuse eduväljavaated on väikesed, siis on kaebaja riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotlused jäetud õigesti rahuldamata. Seejuures tuleb halduskohtuga nõustuda, et kaebaja esitatud menetlusdokumentide pinnalt ei ole põhjust arvata, et ta ei oleks ise võimeline kohtumenetluses osalema ja tema õigused võiksid advokaadi abita jääda kaitseta. Seega esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab juriidilist haridust, vaid eelkõige vaidlusküsimuse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-08, p-d 10-13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Kahju hüvitamise kaebuse puhul on kaebaja peamine ülesanne tuua välja, milliste vastustaja väidetavalt õigusvastaste tegudega ta kahju tekkimist seostab ja milles temale tekkinud mittevaraline kahju seisneb. Need asjaolud saab esmajoones esitada just 6(7)
3-21-771 kaebaja ise, mitte advokaadist esindaja. Kuigi kaebajale on osaliselt sarnastes haldusasjades varem riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määratud (vt Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määrus nr 3-17-508 ja 04.06.2018 määrus nr 3-18-957), õigustas seda asjaolu, et kaebused olid perspektiivikad. Kuna praegusel juhul see nii ei ole, tuleks riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
14.Riigi õigusabi andmisest keeldumiseks esines lisaks RÕS § 7 lg 1 p-s 6 sätestatud piirang, sest riigi õigusabi on taotletud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kuigi sellise mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul, mis seondub väärikuse alandamisega, võib iseenesest esineda tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes (nt Riigikohtu 29.10.2012 määrus nr 3-2-1-120-12, p 15), ei tähenda see vältimatult, et iga riigi õigusabi tuleks anda iga sellise kaebuse esitamiseks, vaid arvestama peab ka kaebuse eduväljavaateid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 määrus nr 3-20-411, p 11; 19.03.2015 määrus nr 3-15-191, p 10). Nagu eespool märgitud, tuleb X kahju hüvitamise nõude rahuldamist pidada asjaoludest tulenevalt vähetõenäoliseks.
15.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.