Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-771
Haldusasi
X kaebus Kuusalu valla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kuusalu vald
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-771 resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-771 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).
3-21-771
2(7)
3-21-771 ajal igakuised üüri tasumise kohustused. Kahjunõue on alusetu ja põhjendamata, sest X ei ole hoolekandespetsialisti püüdlustest hoolimata ise soovinud abi vastu võtta.
3-21-771 üürilepingu üles ütlemata ja nõustus koostama üürivõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku pärast kaebaja kinnipidamisasutusest vabastamist. Vaide rahuldamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi ei riku ka korralduse p 3, millega teda üksnes teavitati, et tal on kohustus tasuda igakuiselt üüri ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Korralduse p 4 tühistamise nõue ei ole samuti lubatav, sest kaebajal puudub kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kui kaebaja eesmärk on nõuda Kuusalu valla tekitatud kahju hüvitamist, siis piisab kohtule kahju hüvitamise nõude esitamisest (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2), mille kaebaja on ka esitanud. Seadus ei näe ette õigust nõuda lisaks kahju hüvitamisele ka kahjunõude kohta tehtud haldusorgani otsuse tühistamist. Kui kohus peaks Kuusalu vallalt kahjuhüvitise välja mõistma, ei saa korralduse p 4 enam kaebaja õigusi mõjutada. Kuna kaebaja nõuab kahjuhüvitisena 10 000 eurot, tuleb tal riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt tasuda riigilõiv 300 eurot. Kuigi kaebaja puhul on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused vähemalt osaliselt täidetud (HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 41 eurot), jääb menetlusabi taotlus HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata, sest kavandatavat menetluses osalemist ei saa pidada edukaks. Isegi juhul, kui Kuusalu vald on käitunud õigusvastaselt, ei ole sellega tekitatud kaebajale mittevaralist kahju 10 000 eurot ja sellise hüvitise väljamõistmine ei ole vastustajale ette heidetud tegevuse puhul realistlik. Vastustaja 25.03.2021 korraldusest nähtub, et valla hoolekandespetsialist on võtnud kaebajaga ühendust ja seega puudub alus arvata, et kaebaja täielikult abita. Ühekordsete toetuste maksmata jätmist 09.01.2019 korraldusega nr 39 ja 24.10.2019 korraldusega nr 672 põhjendati sellega, et riiete ja jalatsite ostmine ei ole selline erakorraline väljaminek, mille jaoks saaks toetust maksta ning sellisteks kulutusteks vajalik raha on arvestatud toimetulekutoetuse hulka. Kui kaebaja nende korraldustega ei nõustunud, tulnuks tal need tähtaegselt vaidlustada, kuid kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja kohtusse pöördunud. Vähetõenäoline on, et korraldustega tekitati kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kui kaebaja sai vallalt 2019. a juunis elamiskõlbmatu eluruumi, oli tal võimalik vahetult pärast üürilepingu sõlmimist nõuda vallalt paremate tingimustega korterit ja pöörduda samuti halduskohtusse. Seni puuduvad objektiivsed tõendid, et elamistingimused kaebajale võimaldatud eluruumis on inimväärikust alandavad või ohtlikud. Kaebaja väitel on eluruumi kontrollinud Päästeamet ja teised kontrollorganid ning teinud selle kohta aktid, kuid selliseid tõendeid ei ole esitatud. Seega ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlemist pidada mõistlikuks ka seoses valla poolt kaebajale võimaldatud eluruumi tingimustega.
4(7)
3-21-771
3-21-771 ole kaebaja väitnud. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuna kaebaja nõuab 10 000 euro suurust hüvitist, siis tuleb kaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 2 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot.
3-21-771 kaebaja ise, mitte advokaadist esindaja. Kuigi kaebajale on osaliselt sarnastes haldusasjades varem riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määratud (vt Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 määrus nr 3-17-508 ja 04.06.2018 määrus nr 3-18-957), õigustas seda asjaolu, et kaebused olid perspektiivikad. Kuna praegusel juhul see nii ei ole, tuleks riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.