Roby Koik Karula Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. jaanuari 2020. a otsuse nr 13-6/20/43 tühistamiseks Kaebaja – Karula Agro OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik Kirjalik menetlus
Kohtuasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 10. novembrini 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Karula Agro OÜ (kaebaja) esitas 2011. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) avalduse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse avalduse (tl 46– 48) 40 000 euro toetuse saamiseks, et soetada lihaveisekasvatuseks ammlehmad ja traktor ning niiduk. PRIA 05.12.2011. a käskkirjaga nr 13-6/2694 (tl 5–6) määrati ja maksti 06.12.2011. a Karula Agro OÜ-le 01.01.2010. a jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 60 lg 5 p 2 ja põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse nr 68 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 68) § 10 ja § 11 lg 3 (kuni 06.08.2015. a kehtinud redaktsioonis) alusel lihaveisekasvatuse arendamiseks 40 000 eurot toetust. PRIA 05.11.2018. a ärakuulamise nr 13-1/18/1320 menetlemisel (vt tl 7) tuvastati, et kaebaja 2016. a müügitulu suurus ei vastanud määruse nr 68 § 16 lg 2 nõuetele. Kaebaja palus 16.11.2018. a (tl
7–11) vastuseks PRIA järelepärimisele, toetust mitte tagasi nõuda ja trahvi mitte määrata, sest toetust on kasutatud sihipäraselt.
2.PRIA 28.01.2020. a otsusega nr 13-6/20/43 (tl 12–14) nõuti kaebajalt tagasi 30 133 eurot toetust (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §-de 111 lg 1, 112 ja 114 lg 1, määruse nr 68 § 16 lg-d 2 ja , § 13 lg 1 p-d 1, 2, 6 ja 4–9). Otsuse kohaselt oli kaebaja 2016. aasta müügitulu 1 867 eurot nõutava 32 000 euro asemel. Otsuse kohaselt tasaarvestab PRIA tagasinõutava toetusraha Komisjoni 06.08.2014 rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art 28 kohaselt otsuse tegemise päevast arvates. Kaebaja 27.03.2020. a vaide (tl 15–17) jättis PRIA 24.04.2020. a vaideotsusega nr 13-4/20/1-1 18–20 (tl 18–20) rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole kaebajale toetuse maksmine täitnud toetuse eesmärki, taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80 % taotletud toetuse summast, mille tõttu kuulus toetusest 30 133 eurot tagasi nõudmisele.
3.Kaebaja esitas 21.05.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–4) PRIA 28.01.2020. a otsuse nr 13-6/20/43 tühistamiseks. Kaebaja nõue
4.Kaebaja taotleb PRIA 28.01.2020. a otsuse nr 13-6/20/43 tühistamist.
4.1.Toetuse tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus.
4.2.Tagasinõutava toetussumma arvestus ei ole õiguspärane.
4.2.Tagasinõutav summa ei ole proportsionaalne.
4.3.PRIA-l puudus ELÜPS § 111 lg-st 1 tulenev alus toetuse summas 30 133 eurot tagasinõudmiseks.
5.Kirjaliku menetluse määramise järgselt selgitas kaebaja 10.08.2021. a menetlusdokumendis (tl 63, 65), et vastustaja on märkinud enda kirjalikus vastuses kaebusele: Äriplaani p 7 kohaselt on konkreetsete müüjatega (kolm) peetud ka läbirääkimisi sobivate loomade ostuks, millest nähtub, et toetuse taotleja oli turuolukorrast teadlik. Kaebaja selgitab, et pidas tõesti läbirääkimisi, aga seda, et turuolukord võib kiiresti muutuda, ei osanud kaebaja ega tõenäoliselt enamasti mitte keegi väga täpselt prognoosida. Äriplaanis oli prognoositud läbirääkimiste ja sel hetkel olemasoleva info pinnalt tiinete ammede (poegimised oleks olnud kohe kevadel) ostmine hinnaga 800 eurot loom. Kui aga läks tegelikult ostmiseks (enne pidi saabuma selgus, kas projektiks on olemas ka näiteks toetusrahad), siis Mooratsi OÜ, kust kaebaja ostis loomad, oli ära müünud kõik piisavalt vanad ja tiined mullikad ning kaebaja ainus võimalus oli osta alla aastased mullikad hinnaga 1000 eurot loom. See aga tähendab seda, et lisaks kallimalt ostmisele pidi kaebaja ootama kaks aastat järglasi. Lihakasvatuse äriplaan nägi aga ette – järglased ja müük igal aastal ehk et seda ei olnud enam võimalik täita. See oligi turusituatsioon, mis lihtsalt muutus ja mida ei olnud võimalik ette arvestada ega prognoosida, sest see sõltub väga paljudest teguritest. Samas kui kaebaja ei oleks ostnud noori mullikaid, siis ei oleks ta üldse loomi saanud. Vastustaja vastuväited
6.PRIA vaidleb kaebusele 15.06.2020. a esitatud vastuses (tl 33–35) vastu, taotledes kaebuse rahuldamata jätmist.
6.1.Toetuse tagasinõudmise aluseks on: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013, 17. detsembrist 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 artikkel 63 lõiked 1 ja 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012, 25. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 punkt 3 c ja punkt 4 Määruse nr 68 § 4 p 2, § 16 lg-d 2 ja 3, § 13 lg 1 p-d 1, 2, 4–9, lg 2.
6.2.Toetuse saaja ei täitnud toetuse andmise tingimustega seotud kohustust (müügitulu saavutamine).
6.3.Kaebaja ei täitnud teavitamiskohustust vastavalt Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, 11. märtsist 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas artikkel 4 punkt 2.
6.4.Toetus nõuti tagasi määruse nr 68 § 16 lg 3, § 13 lg 1 p 6 ja lg 2 sätestatud korras. Kohtu seisukoht
7.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
8.PRIA 05.12.2011. a käskkirja (tl 5–6) kohaselt rahuldati kaebaja 2011. a taotlus 20 (kahekümne) Herefordi tõugu ammlehma ostmise toetamiseks ning määrati ja maksti 06.12.2011. a välja kaebajale määruse nr 68 alusel 40 000 eurot toetust lihaveisekasvatuse arendamiseks (ammlehmade ostmiseks, traktori ja niiduki ostmisel omafinantseeringuks). Käskkirja punkti 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tegema äriplaanis kavandatud põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks vajalikud investeeringud, mille rahaline maht on vähemalt 50% saadud toetuse mahust. Käskkirja punkti 3 kohaselt peavad äriplaanis nimetatud tegevused, mida kavandatakse toetuse raames ellu viia, olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul. Käskkirja punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 2 400 eurot ja taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% saadud toetuse summast. Käskkirja punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha äriplaanis kavandatud tegevuse täitmata jätmise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma.
9.Kohus märgib esimese vahemärkusena vastuseks kaebusele põllumajandusliku tegevuse alustava noore ettevõtja äriplaanile (tl 36–45) tuginedes, et kohtu hinnangul on juba kaebaja äriplaanis täheldatav majanduslik risk PRIA 05.12.2011. a käskkirja p-de 2 ja 3 kohase kohutuse täitmiseks, kuna äriplaani punktide 2 ja 7 kohaselt on investeering vajalik lihaveiste ning traktori ja heinategemiseks vajaliku tehnika ostmiseks. Kakskümmend ammlehma plaaniti soetada 2012. a märtsis. Äriplaani kohaselt on traktor kavas soetada teise tegevusaasta kevadel põllumajanduse investeeringu toetust kasutades, kui toetuse saamine ebaõnnestub, siis liisinglepingu alusel. Äriplaanis on deklareeritud, et kuna tingimused ettevõtluse käivitamiseks on olemas, on ettevõtte käivitusperiood minimaalne - üks kuu. Läbirääkimised sobivate loomade ostuks on peetud Estonian-A.C.B-VIANCO OÜ ja Kalmer Visnapuuga. Seega oli juba äriplaanis risk kaebaja enda poolt investeeringu 50% omaosaluse katmiseks, milline kohustus kaebajale tulenes käskkirja p-st
2.Äriplaani kohaselt plaaniti traktor ja niiduk soetada alles 2013. aasta toetusest, mille saamises ei olnud kaebaja äriplaani koostades kindel. Seega esines risk ka käskkirja p-s 3 võetud kohustuse täitmiseks, mille kohaselt peavad äriplaanis nimetatud tegevused olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul. Kaebaja ei ole halduskohtule esitatud tõenditega tõendanud käskkirja p-st 2 tuleneva kohustuse täitmisega seonduvat. Vastustaja esitatud kaebaja 04.02.2014. a teatisega toetuse abil tehtud kulutuste kohta (tl 50) loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ei soetanud traktorit ja niidukit 2013. aastal. Teatisest ei selgu, et põllumajandustehnika oleks 04.02.2014. a seisuga tegelikkuses soetatud. Meede 1.2 investeeringu kontroll-lehe (tl 51) kohaselt oli tehnika 28.02.2014. a abikõlblikkuse lõpptähtaja seisuga soetamata. Kaebaja 16.11.2018. a vastusega PRIA-le 2016. a müügitulu eesmärgi täitmata jätmise põhjuste kohta (tl 7) on tõendatud, et 2016. aasta lõpuks piirduski toetusega soetatud ammlehmade arv 23 loomaga ja vajalik müügimaht täitub kaebaja eelduste kohaselt alles 2020. aastal. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks käskkirja p-dest 2 ja 3 tulenevate kohutuse täitmata jätmise kaebaja poolt, mis on omakorda põhjuslikus seoses käskkirja p 6 täitamata jätmisega, mille täitmata jätmine on aga vaidlustatud haldusakti andmisel PRIA põhikaalutluseks.
10.PRIA 28.01.2020. a otsuse nr 13-6/20/43 kohaselt (tl 12–14) nõuti kaebajalt tagasi 30 133 eurot toetust. Otsuse kohaselt oli kaebaja 2016. aasta müügitulu 1 867 eurot nõutava 32 000 euro asemel.
11.Kohtu hinnangul puudub alus kaebajaga nõustumiseks, et vaidlustatud otsuse andmiseks puudub õiguslik alus.
12.Käesoleval juhul on kohtu hinnangul otsuses ja vaideotsuses toodud normid, mille alusel toetus tagasi nõuti (vrdl RKHKo 3-18-305, p 9). Vaidlustatud otsuse kohaselt kohaldas PRIA ELÜPS ja määruse nr 68 asjakohasete sätteid. Vaideotsuse kohaselt määruse nr 1306/2013 ja määruse nr 640/2014 sätteid. Kaebusele esitatud vastuse kohaselt nõuti toetus tagasi määruse nr 966/2012 alusel toetuse andmise otsusest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kaebajale on esitatud õiguslik etteheide ka määrus (EL) nr 640/2014 nõuetele mittevastamises.
13.ELÜPS § 111 lg 1 kohaselt, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
Kohus märgib vahemärkusena vastuseks kaebusele, et eeltoodud asjaoludel on PRIA kaebajalt vaidlustatud otsusega toetuse otsustanud tagasi nõuda osaliselt (40 000 x 80% = 32 000 – 1867 = 30133). Kohtu hinnangul ei ole PRIA rakendatud valem kaebajale võimalikest toetuse osaliseks tagasimaksmiseks kohustamisel kohaldatavatest valemitest ebasoodsaim. Toetuse taotlemise aastale järgeva majandusaasta majandustulemusi vaidlustatud otsus seoses toetuse osalise tagasinõudmisega ei puuduta, seega ei riku otsus sel alusel ka kaebaja õigusi. Toetuse taotlemise järgneval majandusaastal teatud maanduslike tulemuste saavutamine ei vabasta taotlejat toetuse taotluse esitamisele järgneva viienda aasta suhtes võetud kohustuste täitmisest.
14.ELÜPS §-s 111 kui viitenormis viidatud määrused (EL) on keeruliselt jälgitavad mitme dispositsiooni ja sanktsiooniga normid.
15.Vastustaja kohaldatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.12.2013. a määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta artikkel 63 lõige 1 sätestab: “Kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks.“ Kohtu arusaamisel on vastustaja kaebajalt 2011. a väljamakstud toetuse osaliselt tagasi nõudnud, sest kaebaja ei ole tõendanud kõikide kohustuste täitmist, mis talle taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktidest ja toetuse määramise käskkirjast tulenes. Pooled ei ole kohtumenetluses vaidlustanud PRIA 2011. a käskkirja kehtivusega seonduvat. Seega loeb kohus tõendatuks, et käskkiri oli selle andmise ja kaebajale toetuse väljamaksmise ajal kehtiv haldusakt koos sellest tulenevat õiguslike järelmitega käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva PRIA 28.01.2020. a otsuse suhtes (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60). Määrus (EL) nr 1306/2013 artikkel 63 lõige 3 sätestab:“ Ilma et see piiraks artikli 54 lõike 3 kohaldamist, nõutakse tagasi lõikes 1 osutatud toetuse maksmise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused.“ Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et toetus maksti kaebajale välja 06.12.2011. a, nagu see on märgitud ka vaidlustatud otsuses (tl 12, otsuse teine lehekülg teise lõigu esimene lause). Kaebajale 05.12.2011. a käskkirjast tulenev õigus toetusele oli realiseeritud seega 2011. a detsembris toetuse väljamaksmisega. HMS § 61 lg 2 kohaselt, haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kehtivuse kaotanud käskkirja vaidlustatud otsusega „ületühistamiseks“ puudus halduskohtu hinnangul käesoleval juhul kehtivast õigusest tulenevalt vajadus. PRIA 05.12.2011. a käskkirja p 3 kohaselt anti kaebajale 40 000 eurot toetust tingimusel, et äriplaanis nimetatud tegevused, mida kavandatakse toetuse raames ellu viia, peavad olema tehtud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta jooksul. Kaebaja 04.12.2014. a PRIA-le esitatud teatisega toetuse abil tehtud kulutuste kohta (tl 50) on tõendatud, et lihaveised ostis kaebaja 2013. aastal, kuid traktorit ei olnud kaebaja 04.02.2014. a seisuga veel soetanud. Äriregistri andmetel on kaebaja majandusaasta periood 01.01 - 31.12
{https://ariregister.rik.ee/est/company/12151135/Karula-Agro-O%C3%9C?active_tab=register, 07.10.2021}, mida on ka PRIA kontrollinud 2011. aastal (tl 49). Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et kaebaja toetuse saajana ei täitnud põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi, mis andis aluse toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks, toetuse mittemaksmiseks ja selle maksmise lõpetamiseks. Kohtu hinnangul on PRIA neid asjaolusid vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kohaselt vähemalt kõrvalkaalutlusena kaebajalt toetuse osaliselt tagasinõudmisel arvestanud.
16.Käskkirja punkti 6 pidi toetuse saaja tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 2 400 eurot ja taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% saadud toetuse summast. Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks vaidlustatud otsuse andmise ajaks käskkirja p 6 kohase kohustuse viienda majandusaasta osas täitnud. Kohustuse täitmist ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja poolt haldusmenetluses ega –kohtumenetluses esitatud tõendid. Kaebaja 10.08.2021. a menetlusdokumendis (tl 63, 65) avaldatuga on vastustaja haldusmenetluses arvestanud, kuna neid asjaolusid on haldusmenetluse menetlusdokumentides kajastatud.
17.Kohtu hinnangul puudub alus nõustuda kaebaja väidetega vaidlustatud otsuse ebaproportsionaalsusest. Kohtu hinnangul on vastustaja vastavas osas teostanud kaalutlusõigust kooskõlas EL-i eelviidatud õigusnormides ja määruses nr 68 sätestatuga. Vaidlustatud otsuse kaalutluste kohaselt oli kaebaja puhul taotluse esitamise aastale järgnev viies majandusaasta 2016. a. 2016. a. müügitulu oleks pidanud olema 32 000 eurot s.o 80% saadud toetusest. Toetuse saaja 2016. a majandusaasta müügitulu oli 1 867 eurot, seega põllumajandusliku müügitulu nõue on peaaegu täies mahus täitmata. 16.11.2018. a vastuses väidab toetuse saaja, et seoses põhikarja (ammlehmade arvu) suurendamisega planeeritud optimaalse suuruseni kulus planeeritust kolm aastat kauem aega, seega polnud kahjuks võimalik karja müüa enne, kui karja ammlehmade arv saavutab 50–60 ammlehma suuruse võimaluse realiseerida müügiks igal aastal ca 50 looma. Kuna loomakasvatusega alustati 2013. aastal 20 noore lehmikuga, siis võttis karja vajaliku optimaalse suuruse saavutamine aega planeeritust neli aastat kauem ja vajalik müügimaht saab täis alles 2020. a kui saadakse esimest korda järglasi minimaalselt vajalikus mahus e ca 52 ammlehmalt. 2016. a lõpus oli ammlehmasid vaid 23 looma, 2018. a lõpu seisuga on toetuse saajal ammlehmasid kokku 42 looma. Eelnevate aastate jooksul on saanud realiseerida vaid pullvasikaid ja praakloomi ning nende müügikäive on nõutava müügitulu saamiseks ebapiisav. Nõutava müügitulu saamiseks oleks 2016. a tulnud maha müüa kogu kari, mis aga oleks viinud tegevuse lõpetamise ja pankrotini.
18.Kohtu hinnangul ei ole PRIA õigustatult pidanud toetuse saaja poolt kirjeldatud nõutava müügitulu saavutamata jätmise põhjendusi erandlikeks asjaoludeks kehtiva õiguse mõttes, mis välistaksid toetuse osaliselt tagasinõudmise. Toetus on välja makstud 06.12.2011. a, loomad on ostetud alles 2013. a detsembris. Toetuse saaja oli toetuse taotlemisel teadlik viienda majandusaasta nõutavatest tulemustest, mis nähtub mh kaebaja 04.02.2014. a teatisest (tl 50). PRIA on õigustatult kaalunud, et nõutav müügitulu ei pidanud tulema ainult lihaveiste müügist, arvesse läheb igasuguse põllumajandusliku omatoodangu müügist saadav tulu PRIA on haldusmenetluses tuvastanud kaebaja poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete põhjal toetuse saaja põllumajandusliku müügituluna 2011. a majandusaasta aruande kohaselt oli toetuse
saaja põllumajanduslik müügitulu 2 475 eurot heina müügist, 2012. a põllumajanduslik müügitulu 2 500 eurot heina müügist, 2013. a põllumajandusliku müügitulu moodustas heina müük 2 520 euro eest, 2014. a heina müük 14 804 euro eest. 2015. a sai toetuse saaja 15 500 eurot põllumajanduslikku müügitulu, millest 81% moodustas mahe lihaveiste müük ja 19% heina müük. 2016. a saadi põllumajanduslikku müügitulu 1 867 eurot (segapõllumajandusest). Kuna ühelgi aastal ei saavutanud põllumajandusliku müügitulu suurus nõutavat taset, siis ei mõjutanud PRIAlt toetuse saamine kaebaja kui ettevõtja arengut järelevalveperioodi lõpu seisuga. Neil asjaoludel esines ELÜPS § 111 lg 1 kohane alus toetuse osaliselt tagasi nõudmiseks.
19.Seega on PRIA volitatud kehtiva õiguse kohaselt vaidlustatud otsuse andmiseks ja toetus on kaebajalt tagasi nõutud õiguslikul alusel. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.12.2013. a määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta artikkel 54 lõiked 1 ja 3 andsid PRIA-le aluse tagasinõudemenetluse alustamata jätmiseks ja sellega vaidlustatud otsuse mitteandmiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25.12.2012. a määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012 Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade artikkel 135, mis reguleerib toetuste maksmise järelevalvet, punkti 3 c kohaselt, kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud eeskirjade eiramisi või kohustuste täitmata jätmist võib vastutav eelarvevahendite käsutaja vajaduse korral lõpetada toetuslepingu või toetuse andmise otsuse ja p 4 kohaselt kui eeskirjade eiramistes on süüdi toetusesaaja või kui toetusesaaja rikub toetuse andmise otsusest tulenevaid kohustusi, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja olenevalt eeskirjade eiramiste või pettuse või kohustuste täitmatajätmise raskusest nõuda toetuslepingu või toetuse andmise otsuse raames alusetult makstud summad tagasi, tingimusel et toetusesaajale on antud võimalus esitada oma seisukohad. Kaebajale seisukohtade esitamiseks võimaluse andmine on tõendatud kaebaja 16.11.2018. a vastuse ja selle lisadega (tl 7–11). Eesti maaelu arengukava 2007–2013 p 8.2.6.3.1.3 kohaselt on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamise eesmärgiks saavutada olukord, et noor põllumajandustootja vastaks toetuse tulemusel aktiivse põllumajandustootja definitsioonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklile 9. Kaebaja pidi 04.02.2014. a teatise kohaselt (tl 50) teadlik olema PRIA teavitamise võimalusest ja kohustusest, kuid ta jättis toetuse osaliselt tagasi nõudmata jätmiseks PRIA teavitamata, et 2016. aastal jäi põllumajandustoodete müügitulu nõue täitmata.
20.Kuna PRIA toimetatud haldusmenetluse tulemusel on tõendatud, et kaebaja ei ole 2016. majandusaasta lõpuks saavutanud PRIA 05.12.2011. a käskkirja p 6 kohast eesmärki põllumajandustoodete müügitulu osas 2016. aasta osas, siis jäi kaebaja puhul toetuse andmise eesmärk täitmata. 2012. aastal põllumajandustoodete osas nõutava müügitulu saavutamine ei muuda kohtu hinnangul vaidlustatud otsust kaebaja õigusi rikkuvaks.
21.Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
22.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.