OÜ Adepte Group kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 tühistamiseks Pahapilli külas asuva Varese sadama kinnistu ning Võhma külas asuva Metsa-Simmu kinnistu osas
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Adepte Group (varasema ärinimega Osaühing Adepte; registrikood 10677206), volitatud esindajad vandeadvokaat Piret Kergandberg ja advokaat Siim Vahtrus Vastustaja Saaremaa vald, volitatud esindaja Liina Sepp
Asja läbivaatamine
08.09.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Adepte Group kaebus ning tühistada Saaremaa Vallavalitsuse 16.03.2021 korraldus nr 2-3/296 osas, millega kehtestati ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Võhma külas, Saaremaal Metsa-Simmu kinnistul (katastritunnus 48301:006:0435) ning Pahapilli külas, Saaremaal Varese sadama kinnistul (katastritunnus 48301:006:0515).
2.Mõista Saaremaa vallalt välja OÜ Adepte Group kasuks menetluskulud summas 4407,74 eurot (koos käibemaksuga).
Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
3-21-786
lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Adepte Group OÜ (varasema ärinimega Osaühing Adepte) on tuuleenergia tootmisega tegelev ettevõte, kellele kuuluvad Pahapilli külas, Saaremaal Varese sadama kinnistu (katastritunnus 48301:006:0515) ning Võhma külas, Saaremaal Metsa-Simmu kinnistu (katastritunnus 48301:006:0435).
2.Saare valla territooriumil on tuulegeneraatori püstitamiseks menetluses Võhma külas Metsa-Simmu detailplaneering (huvitatud isik Adepte Group OÜ). 2020. a suvel avalikustati detailplaneeringu eskiislahendus.
3.Saaremaa Vallavolikogu 21.10.2020 otsusega nr 65 on osaliselt kehtestatud Varese sadama detailplaneering. Saaremaa Vallavolikogu jättis kehtestamata ehitusõiguse tuulegeneraatori püstitamiseks, mis on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-20-2273).
4.Saaremaa Vallavalitsus kehtestas 16.03.2021 korraldusega nr 2-3/296 planeerimisseaduse (PlanS) § 79 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel kogu Saaremaa valla haldusterritooriumil ajutise planeerimis- ja ehituskeelu uute tuulegeneraatorite püstitamiseks. Keelatud on tuulegeneraatorite ehitusõigust käsitlevate detailplaneeringute (DP) kehtestamine ning tuulegeneraatori püstitamiseks ehitusloa andmine, välja arvatud olemasoleva tuulegeneraatori asendamine samaväärsega kooskõlas aladel kehtivate DP-dega (resolutsiooni punkt 1). Planeerimis- ja ehituskeeld kehtib kaks aastat alates selle kehtestamisest või kuni Saaremaa valla üldplaneeringu (ÜP) kehtestamiseni, kui see kehtestatakse enne kahe aasta möödumist planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisest (resolutsiooni punkt 3). Valla haldusterritooriumil kehtib praegu 22 erinevat üld-, osaüld- või teemaplaneeringut, milles üheski ei ole määratud konkreetseid ehitustingimusi tuulegeneraatorite rajamiseks. Mitme ÜP kohaselt valla haldusterritooriumile tuuleparke ei kavandata. Koostamisel oleva Saaremaa valla ÜP-ga (algatatud Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 1-3/96) kaardistatakse Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisas määratud elektrituulikute arendusalad ja arenduspiirkonnad ning käsitletakse üksikute tuulikute rajamist. ÜP eelnõu koostamise käigus on kaardianalüüsi põhjal valitud tuuleparkide rajamiseks sobivad alad, mis arvestaksid loodus- ja riigikaitseliste piirangutega ning soovitatava vahemaaga (1000 m) tuulegeneraatorite ja elamute vahel. ÜP eelnõu sisaldab ka tingimust, et üksikuid üle 28 m kõrguseid tuulegeneraatoreid võib ehitada ainult planeeritud tuuleparkide aladel. ÜP eelnõu avalikul arutelul selgus mitme kogukonna vastuseis tuuleparkide ja tuulegeneraatorite planeerimisele, samuti nt Eesti Ornitoloogiaühingu vastuseis tuuleparkide planeerimisele Sõrve poolsaarele. Seega puudub vallas hetkel terviklik kogukondlik kokkulepe ja seisukoht tuuleparkide rajamise asukohtade ja tingimuste osas. Samas on menetluses mitmeid DP-sid, millega soovitakse rajada nii üksikuid tuulegeneraatoreid kui ka tuuleparke. PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on ÜP ülesandeks mh olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Ehkki Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 4 kohaselt on selliseks ehitiseks vähemalt 2(13)
3-21-786
30 m kõrgustest tuulikutest koosnev tuulepark, on ka üksik tuulegeneraator maastiku oluline visuaalne objekt, mille asukohta valiku aluseks peaks olema ÜP raames saavutatav ühiskondlik kokkulepe. Kuna koostatava ÜP-ga kavatsetakse muuta valla haldusterritooriumil tuulegeneraatorite kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi, siis on praegusel juhul põhjendatud kehtestada PlanS § 79 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ajutine planeerimis- ja ehituskeeld ning piirangud isikute õigusele oma omandit kasutada on proportsionaalsed. ÜP koostamine on pikaajaline protsess ning ÜP-ga kavandatu elluviimiseks on vajalik peatada kaheks aastaks või kuni ÜP kehtestamiseni omanike õigused maa-ala vabaks kasutamiseks. Kuna olemasolevate tuulikute mõjusid on hinnatud DP menetluse käigus, siis on põhjendatud lubada nende samaväärsetega asendamist. Tuulegeneraatorite püstitamiseks on vallas menetluses neli DP-d, sh Saaremaa Vallavolikogu 29.08.2019 otsusega nr 1-3/97 algatatud Võhma külas Metsa-Simmu DP, millest huvitatud isik OÜ Adepte (alates 07.01.2021 ärinimega OÜ Adepte Group) soovib püstitada Metsa-Simmu kinnistule (katastritunnus 48301:006:0435; pindala 6,53 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ühe tuulegeneraatori. Vastuseks OÜ Adepte 25.09.2020 seisukohale märkis vald, et Metsa-Simmu DP on kooskõlastatud, kuid vastu võtmata, ning DP menetluse jätkamine ei ole põhjendatud enne tuulegeneraatorite püstitamise küsimuses ÜP-ga ühtsete põhimõtete kehtestamist, sest vastasel juhul ei ole avalik huvi piisavalt kaitstud. Ka Metsa-Simmu DP-le on esitatud mitmeid vastuväiteid seoses planeeritava üksiku tuulegeneraatori tekitatava müra ja visuaalse mõjuga. Seega esineb vastuseis ka üksikute tuulegeneraatorite püstitamiseks, mistõttu on ÜP-ga vajalik määratleda üldised lähteseisukohad ka üksikute tuulegeneraatorite rajamiseks. OÜ Adepte investeeringud Varese sadama rekonstrueerimisse on arendaja äririsk, sest DP algatamine ei anna õigustatud ootust, et DP soovitud kujul kehtestatakse. Tuulegeneraatorite püstitamise teema on valla jaoks äärmiselt oluline, mistõttu ei pea vald põhjendatuks piirduda üksnes koostatava ÜP tingimuste järgimisega, vaid kehtestada tuleb ka ajutine planeerimis- ja ehituskeeld, et tagada isikute võrdne kohtlemine. Ka üksiku tuulegeneraatori püstitamise mõju ulatub konkreetse DP menetlusse kaasatud naabruskonnast kaugemale.
5.Adepte Group OÜ esitas 14.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse 16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 tühistamiseks Pahapilli külas asuva Varese sadama kinnistu ning Võhma külas asuva Metsa-Simmu kinnistu osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb Saaremaa Vallavalitsuse 16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 tühistamist, kuivõrd see on õigusvastane ning rikub kaebaja õigusi.
6.1.Vaidlusaluse korraldusega ettenähtud planeerimis- ja ehituskeeld toob kaasa Metsa-Simmu DP menetluse peatumise. Kuigi Varese sadama DP on haldusasjas nr 3-20-2273 vaidlustatud, siis kaebuse edukuse korral takistab planeerimis- ja ehituskeeld Varese sadama DP menetluse uuendamist ning selle käigus tuulegeneraatori rajamist puudutava uue otsuse tegemist.
6.2.Vaidlusalune korraldus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja on käesolevaks ajaks teinud Metsa-Simmu ning Varese sadama DP-de koostamise ja realiseerimise ettevalmistamisega märkimisväärseid kulusid, sh: 1) Varese sadama kaide (kuhu tuulegeneraator oli plaanitud paigaldada) rekonstrueerimine summas 553 800,79 eurot ja sellega seotud akvatooriumi süvendamine 138 678,94 eurot; 2) Varese sadamas tuulegeneraatori projekteerimisele ja ettevalmistustöödele summas 15 516 eurot; 3) kaebaja kinnistutele püstitavate üksikute tuulegeneraatorite põhivõrku ühendamiseks vajaliku liitumise väljaehitamisele (liitumise esimene osamakse ja menetlustasud) summas 51 298,29 eurot.
3(13)
3-21-786
Lisaks ootab Enefit Connect kaebajalt 28.04.2021 kavandatud tuulegeneraatorite jaoks vajaliku liitumise väljaehitamise teise osamakse tasumist summas 416 961,60 eurot. Vaidlusalune korraldus tekitab kaebajale varalist kahju enam kui 620 000 eurot.
6.3.Alusetu ja kaalutlusvigadega korraldus, millega kehtestati ebaproportsionaalne ja kaebajat põhjendamatult diskrimineeriv planeerimis- ja ehituskeeld, rikub kaebaja õigust omandi vabale kasutamisele.
6.4.Puudub alus planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamiseks (PlanS § 79 lg 1). Korralduse põhjendused on üldsõnalised. Vastustaja pole välja toonud ühtegi konkreetset avalikku huvi, mille kaitseks oleks hädavajalik kehtestada kaebaja kinnistutel tuulegeneraatorite planeerimisja ehituskeeld. Keelu kehtestamiseks ei piisa vaid sellest, et koostatava üldplaneeringuga kavatsetakse muuta kehtivas ÜP-s ettenähtud maa-alade ja ehitiste kasutamis- ja ehitustingimusi. Vastasel juhul tuleks sisuliselt iga ÜP koostamisel kohaldada üleüldist planeerimis- ja ehituskeeldu, mistõttu ei oleks enam tegemist erandliku võimalusega. Vaidlusaluses korralduses ei ole vastustaja välja toonud ühtegi konkreetset ja erandlikku põhjust osas, miks takistaks või ohustaks tuulegeneraatorite rajamine Saarema ÜP-s kavandatu elluviimist. Kaebaja juhtis planeerimis- ja ehituskeelu aluste puudumisele tähelepanu juba varem (vt kaebuse lisa 2, lk-d 1-2). Seega ei ole tegemist pelgalt motiveerimispuudustega.
6.5.Väited kogukonna vastuseisust tuulegeneraatorite püstitamisele on väärad ja vastuolulised. ÜP eskiislahenduse avalikustamise käigus ei laekunud üheltki kogukonnalt kirjalikke arvamusi, mis oleks põhimõtteliselt vastustanud üksikute tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamist kogu valla territooriumil. Üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitasid üksikute tuulegeneraatorite rajamisele vastuväiteid 8 isikut ühise kirjaga (Liisa Linna jt), olles vastu tuulegeneraatorite rajamisele Jõgela külla ning Margus Muld, kes tegi ettepaneku keelata üksikute tuulegeneraatorite püstitamine kogu vallas (vt avaliku väljapaneku tulemuste tabelit, lisa 5). Tuuleparkide osas esitasid küsimusi või väljendasid teatavat vastuseisu veel mõned isikud (6 üksikisikut ja Eesti Ornitoloogiaühing). Nende seisukohad olid valdavalt seotud tuuleparkide sobivusega konkreetsesse asukohta (nt Koimla küla lähedusse, Viidumäe looduskaitseala naabrusesse, Sikassaare külla, Sõrve poolsaarele). ÜP eskiislahenduse avalike arutelude käigus väljendati täpsustamata isikute poolt vastuseisu tuuleenergeetika arendamisele aruteludel, mis toimusid Kuressaares (vastustati tuulegeneraatorite rajamist metsa-aladele), Kihelkonnas (vastustati tuulegeneraatorite rajamist Tagamõisa poolsaarele), Salmes (vastustati tuulegeneraatorite rajamist endise Salme valla territooriumile) ja Torgus (vastustati tuulegeneraatorite rajamist Sõrve poolsaarele).
6.6.Metsa-Simmu ja Varese sadama kinnistutele üksikute tuulegeneraatorite rajamise osas on kohalik kogukond vastupidi avaldanud oma poolehoidu. Mõlemaid detailplaneeringuid on ülekaalukalt toetanud selle piirkonna elanikke esindav Mustjala osavallakogu (vt osavallakogu protokolle, kaebuse lisad 6 ja 7). Varese sadama DP-le on poolehoidu avaldanud ka selle küla elanikud (vt kaebuse lisad 8 ja 9). Mustjala rahvamajas, ehk kaebaja kinnistute piirkonnas toimunud üldplaneeringu avaliku arutelu ajal ei väljendatud samuti mingit vastuseisu ei tuulegeneraatorite rajamisele üldiselt ega sellesse piirkonda (endise Mustjala valla territooriumile). Tuginemine faktiliselt ebaõigetele kaalutlustele kujutab endast olulist kaalutlusviga, mis muudab korralduse materiaalselt õigusvastaseks.
6.7.Vastustaja väited, nagu õigustaks planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamist kohalike kogukondade vastuseis, on ühtlasi vastuolus vastustaja poolt üldplaneeringu menetluses varasemalt väljendatud seisukohtadega. Vastuolulise käitumise keeld on oluline haldusmenetluse põhimõte (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-82-03, p 12). Vastustaja ei pidanud eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus väljendatud üleüldist vastuseisu
4(13)
3-21-786
tuuleenergeetika arendamisele ühes või teises piirkonnas põhjendatuks (vt kaebuse lisa 5, lk-d 5 ja 65).
6.8.Planeerimis- ja ehituskeeld on vastuolus kohalike ja riigi huvidega (vt Saaremaa valla arengukava 2019-2030, lk 13, 45; Saare maakonna arengustrateegia 2019-2030, kaebuse lisa 10, lk 13; riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (edaspidi REKK 2030), lk-d 22, 24; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 13.03.2019 ja 11.12.2020 kirjad, kaebuse lisad 11-12; MKM 01.06.2021 kiri, kaebaja 31.08.2021 menetlusdokumendi lisa 2; elektrituulikute kohaliku kasu instrumendi väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), kaebaja 31.08.2021 menetlusdokumendi lisa 3). MKM on rõhutanud, et vastustaja peaks tuulegeneraatorite, eriti üksikute tuulegeneraatorite, rajamist võimalikult suurel määral soodustama, lähenedes erinevatele arendustele juhtumipõhiselt. ÜP on käesolevaks ajaks kaks ja pool aastat pärast algatamist alles eskiislahenduse staadiumis. See tähendab, et eelduslikult kulub ÜP kehtestamiseni vähemalt sama palju aega või isegi rohkem (vt PlanS § 79 lg 3).
6.9.Planeerimis- ja ehituskeeld on ebaproportsionaalne. Vastustaja eesmärki (tagada ÜP koostamisel tuulegeneraatoritele ehitusõiguse andmisel tasakaalustatud era- ja avalike huvide kaalumine ühtsetel alustel) on võimalik saavutada ka DP-de menetluses. DP-de üks peamisi ülesandeid on erinevate, vastandlike huvide tasakaalustamine (vt Riigikohtu lahendid nr 3-181901, p 14; nr 3-14-52416, p 27; nr 3-3-1-15-16, p 32). Seejuures saab vajadusel kehtestada DP kõrvaltingimustega, mis tagavad huvide kohase tasakaalu. DP kehtestamisel on kohalikel omavalitsustel õigus arvestada koostamisel olevate kõrgema tasandi planeeringutega, praegusel juhul Saaremaa valla ÜP-ga (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-88-15).
6.10.Planeerimis- ja ehituskeeld rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaidlusaluses korralduses on välja toodud, et planeerimis- ja ehituskeeld mõjutab selle kehtestamise ajal 3 isikut – lisaks kaebajale Stacey OÜ-d ning OÜ-d Baltic Wind Energy. Planeerimis- ja ehituskeelu osas avaldasid arvamust Stacey OÜ ja kaebaja, millest võib järeldada, et OÜ Baltic Wind Energy on vabatahtlikult oma arendusplaanist loobunud või selle omal algatusel külmutanud. Stacey OÜ tegi ettepaneku kehtestada planeerimis- ja ehituskeeld osaliselt, nii et isikul oleks võimalik jätkata Sikassaare külas Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu DP menetlust. DP-ga kavandatakse samuti üksiku tuulegeneraatori püstitamist. Vastustaja otsustas ettepanekut arvestada ning tegi selle DP suhtes erandi. Vaidlusaluses korralduses on erandi tegemist põhjendatud asjaoluga, et Stacey OÜ DP menetluses ei ole tuulegeneraatori püstitamisele esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. Sellest jääb ekslikult mulje, nagu erineksid Varese sadama ja Metsa-Simmu kinnistu DP-d Sikassaare külas Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu DP-st selle poolest, et esimeste puhul on üksikud isikud väljendanud vastuseisu tuulegeneraatorite rajamisele, teisel puhul aga mitte. Tegelikkuses on ka Stacey OÜ kavandatud tuulegeneraatori suhtes avaldatud vastuseisu ja kriitikat (vt kaebuse lisa 5, lk 12).
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlusalused otsused on õiguspärased.
7.1.Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada valla ruumilist planeerimist (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 6 lg 1). Käesoleval juhul peab vastustaja tuulegeneraatorite püstitamist valla territooriumil sedavõrd oluliseks küsimuseks, millega kaasneb võrreldes teiste ehitistega erinev ja oluline piirkonna ruumiline mõju. Sellest tingitult muutub eelkõige tuulegeneraatori kavandatava asukoha visuaalne väljanägemine, kaasneb müramuutus võrreldes senisega ning mõju, mis ulatub suurele territooriumile. Vald ei saa DPde ja ÜP-de koostamisel lähtuda vaid planeeringust huvitatud isiku ärihuvidest (vt PlanS § 10 lg 1). Tuulegeneraatorite püstitamiseks on vaja põhjalikult analüüsida ja välja töötada ühtsed tingimused, kuhu selline ehitis kohaliku omavalitsuse territooriumil kõige paremini sobiks, et
5(13)
3-21-786
ka teised samas ruumis toimuvad tegevused saaksid sama edukalt toimuda. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatut on pikaajalise strateegilise arengu suunamiseks kõige eesmärgipärasem ja efektiivsem teha üldplaneeringu koostamise käigus.
7.2.Kaebajal ei saa olla enne DP kehtestamist õiguspärast ootust, et soovitud ja taotletud tuulegeneraatori püstitamine on lubatud. DP koostamine on huvitatud isiku äririsk.
7.3.Ajutise ehituskeelu (PlanS § 79) kehtestamise vajadus võib ilmneda planeeringu koostamise käigus, kuivõrd kõiki ÜP koostamise käigus esilekerkivaid probleeme ja olukordi ei ole algatamisel võimalik ette näha ega teada. Planeerimis- ja ehituskeelu eesmärgiks on ära hoida võimalikke põhjendamatuid kulutusi, mis võivad tekkida seoses kehtestatud DP elluviimisele asumisega. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited seoses tehtud investeeringute ja kulutustega, kuivõrd Metsa-Simmu DP-d ei ole veel vastu võetud ning Varese sadama DP on kehtestatud ilma tuulegeneraatorile ehitusõigust andmata.
7.4.Vastustajal ei olnud Metsa-Simmu DP algatamisel 29.08.2019 Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 97 ega enne ÜP eskiislahenduse väljatöötamist (ÜP eskiislahendus valmis juunis 2020, avalik väljapanek toimus 30.06.-29.07.2020 ning avalikud arutelud toimusid 31.0710.08.2020) võimalik ette näha planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise vajalikkuse tõusetumist. Kuna volikogu on ÜP lähteseisukohtades pidanud oluliseks ÜP-s ka üksikute elektrituulikute püstitamise käsitlemist, siis jõudis ÜP koostamise töögrupp eskiislahendust välja töötades seisukohale, et ka üksikuid tuulegeneraatoreid (mis on üle 28 m kõrged) võib ehitada vaid planeeritud tuuleparkide aladel, kuna ka nende ruumiline mõju on oluline ning ulatub väljapoole katastriüksust, millele see püstitatakse.
7.5.Vastustaja nõustub kaebajaga, et keelu kehtestamiseks ei piisa ainult sellest, et kavatsetakse muuta kasutamis- ja ehitustingimusi. Tuulegeneraatorite püstitamisel ei ole tegemist n-ö tavapäraste ehitistega. Saaremaa valla haldusterritooriumil kehtib 22 erinevat üld-, osaüld- või teemaplaneeringut, milles üheski ei ole määratud konkreetseid ehitustingimusi tuulegeneraatorite rajamiseks. Koostamisel olev üldplaneering hõlmab kogu valla haldusterritooriumit ja selle eesmärk on kogu valla territooriumi ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustavalt suunavate põhimõtete ja suundumuste välja töötamine. Tegemist on olulise otsusega valla ruumilise arengu põhimõtete ja tingimuste üle. Tuulegeneraatorite püstitamisel ühtsete tingimuste kehtestamiseta ÜP-s esineb oluline ja reaalne oht avalikele huvidele, kuivõrd ilma kehtivate tingimusteta ei ole avalikkusel võimalik teada, millised on riived, mida eelduslikult tuleb tuulegeneraatorite tööga kaasnevalt taluda või millised on ühtsed tingimused, millele nende püstitamine vastama peab.
7.6.Planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel on haldusorgan täitnud uurimiskohustuse ning lähtunud õigetest kaalutlustest. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine on vajalik selleks, et üldplaneeringu koostamise ajaks oleks tuulegeneraatorite püstitamise küsimustes, mis vajavad põhjalikku analüüsi ja kogukondlikku kokkulepet, õigusrahu. Metsa-Simmu detailplaneeringu menetlusse on otseselt kaasatud vaid planeeringuala vahetus naabruses elavad inimesed, samas, kui üldplaneeringu lahendus on laiapõhjalisem kogukondlik kokkulepe. Riigikohus on asunud asjas nr 3-17-1909 seisukohale, detailplaneeringute killustatult üksikute kinnistute kaupa kehtestamine ei tohi kahjustada kujundatava ruumilise lahenduse terviklikkust. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise eesmärk on vältida üksikute detailplaneeringute menetlemist, mis arvestab peamiselt tuulegeneraatori kohalikke mõjusid ning oodata kuni üldplaneeringu raames
6(13)
3-21-786
pannakse paika tuulegeneraatorite rajamise põhimõtted ja tuuleparkide asukohad terve Saaremaa valla territooriumil.
7.7.Metsa-Simmu DP menetluses on korduvalt esitatud vastuväiteid nii konkreetsele planeeringulahendusele kui ka üldiselt tuulegeneraatori planeerimisele Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise ajal (vt vastustaja 26.05.2021 menetlusdokumendi lisad 3-8). Mustjala osavallakogu esimees on mh kaebaja juhatuse liige ning esindaja, mistõttu võib isik esindada peaasjalikult enda ärihuve.
7.8.Kaebaja väide vastuolu kohta riigi huvidega on meelevaldne, hüpoteetiline ning käesolevasse kaebusesse mittepuutuv. Kohtul ei ole sisuliselt võimalik asuda hindama, kas ja kuivõrd mõjutab või puudutab planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine riiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamist või kohustada vastustajat tuulegeneraatorite püstitamiseke ehitusõigust andma. Vald ei ole väljendanud seisukohta, nagu sooviks vald vähendada taastuvenergia tootmisvõimsust. Eesmärk on just riiklike huvide tagamine.
7.9.Planeerimis- ja ehituskeeld on proportsionaalne. Kuigi vastuseis tuulegeneraatoritele on kohapõhine, siiski arvestades Saaremaa eripära ning olukorda, kus vastavaid kohapõhiseid kokkupõrkeid on mitmeid, on valla ülesanne kogu oma territooriumil ühtsete tingimuste kehtestamine. See ei ole võimalik DP menetluses.
7.10.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Stacey OÜ puhul on tegemist juba olemasoleva 3 tuulegeneraatorist koosneva tuulepargi alaga Sikassaares Tiigi (27003:001:0568) ja Sarapupõllu (27003:001:0139) katastriüksusel, kuhu Saaremaa Vallavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 74 algatatud Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneeringuga soovitakse lisada veel 1 tuulegeneraator. Seega on nimetatud alal juba tuulegeneraatorite tekitatav visuaalne mõju olemas. Samuti on tegemist Kuressaare linna vahetus läheduses oleva tööstuspiirkonnaga, mis ei ole võrreldav 1 püstitatava tuulegeneraatori visuaalse mõjuga Võhma küla metsaalal. Samuti on Metsa-Simmu planeeritav tuulegeneraator elamule lähemal (u 470 m) kui Sikassaarde planeeritav tuulegeneraator (u 600 m). Uuevärava, Tiigi ja Sarapupõllu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus ega arvamuse avaldamiseks esitamisel ei laekunud Saaremaa vallale vastuväiteid detailplaneeringu lahendusele.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt kehtestanud planeerimis- ja ehituskeelu kaebajale kuuluvate Metsa-Simmu ning Varese sadama kinnistute osas. Kuigi korralduse andmise ajal oli Varese sadama DP osaliselt kehtestatud (Saaremaa Vallavolikogu 21.10.2020 otsusega nr 65, vt vaidlusaluse korralduse allmärkus nr 2), siiski on kohtu hinnangul tegemist üldkorraldusega (HMS § 51 lg 2), mis on oma olemuselt üldkohustuslik-konkreetne. Riigikohus on selgitanud, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele; juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest; kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-19-557, p 8; nr 3-3-1-95-07, p 14). Seetõttu on kaebajal kaebeõigus ka Varese sadama kinnistut puudutavas osas, kuivõrd riive võimalikkus on tuvastatav. Nii on kaebaja õigesti selgitanud, et kaebuse rahuldamisel haldusasjas nr 3-20-2273
7(13)
3-21-786
takistab planeerimis- ja ehituskeeld Varese sadama DP menetluse uuendamist ning selle käigus tuulegeneraatori rajamise osas uue otsuse tegemist. Seetõttu hindab kohus ajutise planeerimisja ehituskeelu õiguspärasust kaebaja mõlema kinnistu osas.
10.Metsa-Simmu kinnistu asub Võhma külas, mis paikneb endise Mustjala valla territooriumil. Varese sadama kinnistu asub Pahapilli külas, mis paikneb endise Mustjala valla territooriumil. Seejuures puudub vaidlus, et kaebaja soovib nii Metsa-Simmu kinnistule kui ka Varese sadama kinnistule rajada ühe tuulegeneraatori. Samuti ei ole vaidlust osas, et Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringus ei ole määratud konkreetseid ehitustingimusi tuulegeneraatorite püstitamiseks. Nii on vaidlusaluses korralduses selgitatud järgmist: „Mustjala külade üldplaneeringu seletuskirja tabelis 1 on küll üldiselt öeldud, et tootmisala juhtotstarbega ala on tööstuse, tuulegeneraatorite, mäetööstus- jt tootmisehitiste ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala ning nendest tulenevad mõjualad, kuid tootmisalade peatükis 2.1.3 toodud tootmisalade alajaotuses ei ole välja toodud, millise tootmisala alaliik on mõeldud tuulegeneraatorite püstitamiseks ja millised tingimused selleks on, samuti pole märgitud kaardile, kuhu tuulegeneraatoreid võib kavandada.“ (vt vaidlusalune korraldus, lk 1).
11.Vaidlustatud 16.03.2021 korraldusega keelati Saaremaa vallas kuni kaheks aastaks uute tuulegeneraatorite ehitusõigust ette nägevate DP-de kehtestamine ja uute tuulegeneraatorite püstitamiseks ehituslubade andmine.
12.Puudub kahtlus, et kohaldatud ajutine planeerimis- ja ehituskeeld on kaebaja omandiõiguse ning ettevõtlusvabaduse piirang. Seda tingituna asjaolust, et sisuliselt ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamisega peatub ka Metsa-Simmu DP (huvitatud isik kaebaja) menetlus. Kaebaja on õigesti märkinud, et kuigi Varese sadama DP on kehtestatud osaliselt ning seda on vaidlustatud haldusasjas nr 3-20-2273, siiski viidatud haldusasjas kaebuse edukuse korral ning ajutise planeerimis- ja ehituskeelu jätkuvalt kehtimisel, on sisuliselt seiskunud ka Varese sadama DP menetlus.
13.Kaebaja on välja toonud, et talle kaasneb ajutise planeerimis- ja ehituskeeluga oluline varaline kahju. Kuigi vastustaja on asjakohaselt märkinud, et kaebajale ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust, et algatatud DP sellisel kujul ka kehtestatakse, siiski on DP-st huvitatud isikul õigus eeldada, et planeerimismenetlus viiakse läbi tarbetute viivitusteta ning DP kehtestamine ja selle elluviimise võimalus ei viibi ebamõistlikult kaua; kuna DP on lähiaastate ehitustegevuse aluseks (PlanS § 124 lg 2) ja huvitatud isik peab arvestama vajadusega asuda seda viie aasta jooksul ellu viima (PlanS § 140 lg 1 p 1), võib suuremahuliste investeeringute vajaduse puhul olla põhjendatud teha teatud kulutusi juba enne DP kehtestamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21-786, p 10). Seetõttu ei ole asjakohatud kaebaja viited võimalikule varalisele kahjule. Ka ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel tuleb vastustajal kaaluda sellega kaasnevaid tagajärgi kaebajale, arvestades seejuures pooleli oleva DP menetluse staadiumi.
14.Kohus nõustub vastustajaga osas, et omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust on seaduse alusel õigus piirata, kuid selleks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.
15.Käesoleval juhul sätestab ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamise tingimused PlanS § 79 lg 1. Tulenevalt PlanS § 79 lg-st 1 võib üldplaneeringu koostamise korraldaja kehtestada üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimisja ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi. Planeerimisseaduse 571 SE seletuskirjas (paragrahv 75) on selgitatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise kohta järgmist: „Planeeringu koostamise protsess võib teatud juhtudel olla väga pikaajaline ning selleks, et saavutada 8(13)
3-21-786
planeeringuga kavandatu elluviimine, võib olla vajalik peatada teatud perioodiks omanike õigused maa-ala vabaks kasutamiseks. Samas peab planeerimis- ja ehituskeeld olema väga hästi põhjendatud ja kaalutletud erand, milles peavad planeerimis- ja ehituskeeluga hõlmatud isikud saama enda huvisid kaitsta. /.../ Planeerimis- ja ehituskeeluga kaasnevad olulised piirangud isikute õigusele oma omandit kasutada, seega tuleb igal üksikjuhtumil väga hoolega hinnata planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise proportsionaalsust ja põhjendatust.“1
16.On õige, et viidatud norm ei välista ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamist ka planeerimismenetluse kestel. Küll aga peab selline otsus olema väga põhjalikult motiveeritud, kus faktilised asjaolud on seotud õiguslike asjaoludega. Mida laiem on haldusorgani kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema põhjendused. Sellisele motiveerimisstandardile vaidlusalune korraldus ei vasta. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus oma 16.07.2021 määruses nr 3-21-786 tõdenud, et vastustaja ei ole sisuliselt põhjendanud, kuidas saaks üksiku (kõrge) elektrituuliku püstitamine Metsa-Simmu kinnistule sisuliselt ohustada menetluses oleva Saaremaa valla ÜP eesmärkide saavutamist (vt p 14).
17.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
18.Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3 ls 1). Seejuures kontrollib kohus vaidlusaluse korralduse õiguspärasust üksnes kaebaja kinnistute osas.
19.Vaidlusaluse korralduse kohaselt on ajutise planeerimis- ja ehituskeelu eesmärgiks välja töötada ning kehtestada ühtsed alused ja määratleda soodsad piirkonnad ning kaalutletud tingimused, millest nii üksikute tuulikute kui ka tuuleparkide rajamisel lähtuda (vt vaidlusaluse korralduse lk-d 7-8). Lisaks on vaidlusaluses korralduses märgitud, et ÜP eelnõu avalikustamisel ja sellele järgnenud aruteludel selgus mitme kodukonna vastuseis tuuleparkida ja tuulegeneraatorite planeerimisele /.../ vallas puudub käesoleval hetkel terviklik kogukondlik kokkulepe ja seisukoht tuuleparkide rajamise asukohtade ja tingimuste osas (vt vaidlusaluse korralduse lk 2). Eeltoodust lähtuvalt on seega keelu kehtestamise põhjendusteks: 1) tuulegeneraatorite rajamiseks üldiste kasutus- ja ehitutingimuste puudumine kogu valla territooriumil ning 2) kogukonna vastuseis tuuleparkide ja tuulegeneraatorite planeerimisele. Seda on kinnitanud 08.09.2021 kohtuistungil ka vastustaja esindaja. Nii on kohus palunud vastustajal välja tuua, millised olid need kaalutlused ehitus- ja planeerimiskeelu kehtestamisel kaebaja kinnistute osas (08.09.2021 istungi protokoll, lk 2, kell 10:30:26). Vastuseks kohtu küsimusele on vastustaja selgitanud, et kohalike vastuseis tuulegeneraatorite püstitamiseks piirkonnas, üldplaneeringus sisuliselt puuduvad ehitustingimused, puuduvad alused ennatlike investeeringute tegemiseks enne, kui on kehtestatud DP ja kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada oma territooriumi ruumilise planeerimise üle (08.09.2021 kohtuistungi protokoll, lk 2, helisalvestis kell 10:31:15). Alljärgnevalt hindab kohus, kas nimetatud kaalutlused on piisavad ajutise keelu kohaldamiseks ning kas avalikku huvi, puudutatud isikute huve ja kaebaja huve on kohaselt kaalutud.
20.Ainuüksi asjaolu, et kehtivates üld- või osaüldplaneeringutes puuduvad konkreetsed ehitustingimused tuulegeneraatorite rajamiseks (nt millise tootmisala alaliik on mõeldud tuulegeneraatorite püstitamiseks ja millised tingimused selleks on) või kaardile pole märgitud konkreetseid asukohti, kuhu tuulegeneraatoreid võib kavandada, ei viita sellele, et MetsaSimmu DP menetlemisega jätkamine seaks ohtu koostamisel oleva ÜP-ga taotletava eesmärgi saavutamise.
21.Vaidlusaluses korralduses on ajutise planeerimis- ja ehituskeelu põhjendusena märgitud, et kuna koostatava ÜP-ga kavatsetakse muuta valla haldusterritooriumil tuulegeneraatorite kohta varem kehtestatud kasutamis- ja ehitustingimusi, siis sellise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine on käesoleval juhul põhjendatud ning piirangud isikute õigustele oma omandit kasutada on proportsionaalsed (vaidlusaluse korralduse punkt C, lk 2). Samas punktis on lisatud, et üldplaneeringu koostamise protsess on pikaajaline ja selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine, on valla hinnangul käesoleval juhul vajalik peatada kaheks aastaks või kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni omanike õigused maaala vabaks kasutamiseks (vaidlusaluse korralduse lk 3). Ometi ei ole vastustaja analüüsinud konkreetsete kinnistute (Metsa-Simmu ja Varese sadama kinnistute) osas ajutise planeerimisja ehituskeelu kehtestamise proportsionaalsust ning põhjendatust, nt kuidas võib koostatav üldplaneering mõjutada koostatava Metsa-Simmu DP sisu; kuidas koostatav üldplaneering võib takistada menetluses oleva Metsa-Simmu DP menetluse jätkamist või kas koostatava üldplaneeringuga Metsa-Simmu DP sisu mõjutamine on reaalselt võimalik.
22.Vaagides seda, kas omandiõiguse piirangud on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (põhiseaduse § 11 ls 2) tuleb kontrollida abinõu sobivust, vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist; sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest; abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene; abinõu mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.04.2004 otsus nr 3-4-1-3-04, p 31).
23.Kõnesoleva Metsa-Simmu DP-ga kavandatakse ühe tuulegeneraatori püstitamist (vt vaidlusaluse korralduse lk 5). Samas ei ole vaidlusaluses korralduses esitatud põhjendusi, kuidas on hinnatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu proportsionaalsust olukorras, kus MetsaSimmu detailplaneeringu menetlus on algatatud 2019 (kaebuse lisa 6), detailplaneering on kooskõlastatud, aga ei ole veel vastu võetud; ning sellega kavandatakse vaid ühte tuulegeneraatorit. Selliseid motiive ei ole esitatud ka Varese sadama DP osas.
24.Vastavalt PlanS § 128 lg 2 punktile 1 ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Käesoleval juhul on Metsa-Simmu detailplaneering algatatud (vt vaidlusalune korraldus, lk 4), millest kohus järeldab, et koostamisel olevast detailplaneeringust kõrgema astme planeering (üld- või osaüld- või teemaplaneering) ei välistanud detailplaneeringuga kavandatavasse kohta tuulegeneraatori püstitamist.
25.Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et ilma tuulegeneraatorite püstitamise osas ühtsete põhimõtete saavutamist kehtestatud üldplaneeringu kujul ei ole avalik huvi nende püstitamise osas piisavalt tagatud (vaidlusaluse korralduse lk 4). Seda aga, miks ei ole võimalik MetsaSimmu detailplaneeringu menetluses erinevaid huvisid kaaluda, sh avalikku huvi, vaidlusaluses korralduses selgitatud ei ole. Seejuures on ilmne, et üldplaneering ja detailplaneering on erineva täpsusastmega.
10(13)
3-21-786
26.Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta (vt PlanS § 124 lg 1). Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine; detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Detailplaneeringu ülesandeks on planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi hoonestusala määramine (PlanS § 126 lg 1 punktid 1-2). Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu ülesandeks on mh olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine (PlanS § 75 lg 1 p 4). Seejuures kehtivad nii detailplaneeringu menetluses kui ka üldplaneeringu menetluses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte (PlanS § 9) ning huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte (PlanS § 10). Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, mis põhjusel leidis vastustaja, et detailplaneeringu menetluses ei ole võimalik avalike huvidega arvestada. Kohus selgitab, et detailplaneering on veel vastu võtmata, st avalikku väljapanekut ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu pole veel toimunud (vt PlanS §-d 135-136). Seega on ka menetluse jätkumisel võimalik avalike huvidega arvestada.
27.Riigikohus on märkinud asjas nr 3-18-1901, et ehkki planeeringu taotlejal puudub õigus planeeringulahendust dikteerida (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 17), ei või omavalitsus ilma piisavalt selge vajaduseta välistada ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitamist; naabrite huvidega peab küll arvestama, ent tuleb ka silmas pidada, et erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi (p 17). Nii ka käesoleval juhul tuleb eelkõige arvestada huvide kaalumisel asjaoluga, et erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi ning intensiivse omandiõiguse riive kehtestamisel tuleb haldusorganil põhjendada, et Metsa-Simmu DP menetlusega jätmiseks puudus reaalne võimalus.
28.Pelgalt viide soovile lahendada nii tuuleparkide kui ka kõrgemate üksikute tuulegeneraatorite püstitamine kogu valla territooriumil ühetaoliselt ei ole piisav, et välistada Metsa-Simmu DP menetluse jätkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21786, p 14). Seega on kaebaja õigesti leidnud, et ainuüksi soov kehtestada üldised ehitus- ja kasutustingimused kogu valla territooriumil ei õigusta kaebaja kinnistutele ajutise planeerimisja ehituskeelu kohaldamist.
29.Järgmisena analüüsib kohus, kas kogukonna vastuseis ning Metsa-Simmu DP-le esitatud vastuväited on piisav põhjendus ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kohaldamiseks.
30.Vastates kaebaja vastuväidetele on vastustaja vaidlusaluses korralduses küll selgitanud, et üldplaneeringu eelnõu avalikel aruteludel väljendati vastuseisu tuulegeneraatorite kohta üldiselt; lisaks nii Pahapilli küla Varese sadama detailplaneeringu menetluses kui ka Võhma küla Metsa-Simmu detailplaneeringu menetluses on esitatud mitmeid vastuväiteid seoses planeeritava üksiku tuulegeneraatori tekitatava müra ja visuaalse mõjuga; seega on vastuseis ka üksikute tuulegeneraatorite püstitamise osas, mistõttu on üldplaneeringuga vajalik määratleda üldised lähteseisukohad ka üksikute tuulegeneraatorite rajamiseks (vaidlusaluse korralduse lk 5).
31.Seda, et Metsa-Simmu DP-le on esitanud vastuväiteid enam kui paar isikut, on vastustaja tõendanud oma vastuse lisadega 3-8. Samas on kaebaja tõendanud, et Mustjala osavallakogu on avaldanud toetust Metsa-Simmu DP-le (kaebuse lisad 6-7) ning Varese sadama DP-le on toetust avaldanud selle küla elanikud (vt kaebuse lisad 8-9). Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja juhatuse liige on ka Mustjala osavallakogu esimees, siiski nähtub Mustjala osavallakogu 25.09.2019 istungi protokollist nr 15 (kaebuse lisa 6) ja Mustjala osavallakogu 17.06.2020 koosoleku protokollist (kaebuse lisa 7), et kaebaja juhatuse liige on ennast Metsa-Simmu DP-d ja Varese sadama DP-d puudutavate küsimuste otsustamisest taandanud. 11(13)
3-21-786
32.Sõltumata kõnesolevatele DP-dele esitatud vastuväidetest või nendega nõustumisest puudutatud isikute poolt, on Tallinna Ringkonnakohus märkinud järgmist: „Vaidlustatud korralduse eesmärgiks ei saa pidada kolmandate isikute (st Metsa-Simmu DP lähiala elanike) õiguste kaitset, sest see on piisavalt tagatud Metsa-Simmu DP menetluses. Metsa-Simmu DP-st puudutatud isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et elektrituulikute püstitamine Saaremaa vallas toimuks üksnes kogukondliku kokkuleppe alusel, üksikute tuulegeneraatorite asemel tuleks lubada vaid tuuleparkide rajamist või lubada neid püstitada vaid tuuleparkide alale ning elektrituulikuid ei tohiks lubada püstitad elamutele lähemale kui 1000 m. Kõik need küsimused võivad olla asjakohased ÜP menetluses, kuid enne kõnealuste tingimuste ÜP-s kehtestamist ei ole neist võimalik tuletada kolmandate isikute kaitstavaid õigusi.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21-786, p 11). Seejuures on ringkonnakohus nõustunud, et vaidlustatud korralduses on kaebaja seisukohtadele esitatud vaid üldist laadi vastuväited ning lisanud, et vallas olevat menetluses kokku üksnes neli DP-d, milles kavandatakse tuulegeneraatorite püstitamist, mistõttu ei saanud põhjalikum analüüs olla vallale liigselt koormav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21-786, p 14).
33.Veelgi enam, nähtuvalt vaidlusalusest korraldusest, siis vastuväited kavandatavale keelule esitasid üksnes kaks juriidilist isikut (kaebaja ja Stacey OÜ), mistõttu tuli vallal vastata üksnes 2 juriidilise isiku vastuväidetele. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada haldusaktis toodud põhjendusi piisavaks. Samuti ei ole vastustaja leidnud keelu kohaldamisel mõistlikku tasakaalu konkureerivate huvide vahel. On küll mõistetav, et vald soovib menetleda tuulegeneraatori rajamiseks algatatud või tulevikus algatavaid DP-sid ühtsetel alustel ning läbipaistvalt, mis võib aidata ka vältida tulevikus vaidlusi erinevate osapoolte vahel, siiski ei ole vastustaja välja toonud, et selle eesmärgi saavutamiseks on ainuke proportsionaalne lahendus ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine ka kaebajate kinnistute osas.
34.Nii näiteks on halduskohus ja ringkonnakohus juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et ka DP menetluses on võimalik tagada koostatava ÜP-ga kavandatuga arvestamine (Tallinna Halduskohtu 26.04.2021 määrus nr 3-21-786; Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2021 määrus nr 3-21-786, p 14). Seejuures ei ole vaidlusaluses korralduses väidetud, et DP menetluses selle eesmärgi saavutamine võimalik ei oleks. Kuigi kohus võib haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel arvesse võtta ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi juhul, kui kohus on veendunud, et nendest motiividest lähtuti ka vaidlustatud haldusakti andmisel, siis käesoleval juhul on vastustaja kinnitanud 08.09.2021 istungil, et vastustaja ei ole vaidlusaluse haldusakti andmisel kaalunud asjaolu, millised alternatiivid oleks ajutise planeerimis- ja ehituskeelu rakendamisel, sh kas ÜP eesmärgid oleks võimalik saavutada ka DP jätkamisel (vt 08.09.2021 kohtuistungi protokoll, lk 3; helisalvestis 10:36:02).
35.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on puudulikult motiveeritud ning ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel ei ole arvesse võetud kõiki olulisi asjaolusid, mh võimalust arvestada DP-d menetluses koostatava ÜP-ga. Seetõttu on vaidlusalune korraldus oluliste põhjendamispuudustega ning kaalutlusvigadega, mis on viinud õigusvastase tulemuseni.
36.Arvestades, et kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et tegemist on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga, puudub vajadus võtta seisukoht võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise väites. Haldusorgani vastuolulise käitumise keelu osas märgib kohus järgmist.
37.Tulenevalt õigusriigi põhimõttest peab isikul olema õigus ja võimalus usaldada haldusakti, mis on saavutanud õigusjõu ning tegutseda tuginedes teadmisele, et haldusakt on õiguspärane
12(13)
3-21-786
ja jääb kehtima2. Haldusorgani vastuolulise käitumise keelu kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: 1) isikul on tekkinud usaldus, mida saab hinnata nii objektiivsest kui ka subjektiivsest aspektist (objektiivne dimensioon lähtub haldusorgani tegevusest ning hõlmab nii esmalt aset leidnud halduse tegevuse kui ka haldusorgani hilisema ebasoodsa tegevuse analüüsi ning subjektiivne dimensioon lähtub haldusvälisest isikust, st kas isik oli sellisest lubadusest teadlik ning mida võis haldusväline isik sellise lubaduse täitmisel haldusorganilt mõistlikult oodata); 2) kas esineb avalikke huve või koormatud isiku huve, mis õigustaksid haldusorgani vastuolulist käitumist; 3) erinevate huvide kaalumine, mil tuleb juhinduda kaalutlusõiguse reeglitest ning proportsionaalsuse põhimõttest3. Kuigi käesoleval juhul ei ole Metsa-Simmu DP-d kehtestatud, millest võiks huvitatud isikule tekkida õiguspärane ootus, siiski on kaebaja põhjendatult viidanud haldusorgani vastuolulise käitumise keelule, arvestades planeerimismenetluses sooritatud toiminguid (DP algatamine, sellele antud kooskõlastused, eskiislahenduse avalikustamine) ja planeerimismenetluse kestust. Praegusel juhul aga puudub vajadus asuda detailsemalt analüüsima, kas vastustaja on rikkunud vastuolulise käitumise keeldu, kuivõrd eelnevalt on kohus juba leidnud, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane. Samuti ei asu kohus hindama, kas ja kuidas on vaidlusaluse korraldusega tagatud riigi ja kohaliku tasandi huvid, vaid märgib üksnes, et vaidlust ei ole poolte vahel selles, et vaidlusaluse korralduse andmisel on neid avalikke huve arvestatud. Küsimus sellest, milline kaal on avalike huvidele antud, seondub kaalutlusõiguse teostamisega ning eelnevalt on kohus leidnud, et vaidlusaluse haldusakti andmisel esineb kaalutlusvigu, mis on viinud õigusvastase otsuseni (vt käesoleva otsuse p 35).
38.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Saaremaa Vallavalitsuse 16.03.2021 korralduse nr 2-3/296 osas, millega kehtestati ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Võhma külas, Saaremaal Metsa-Simmu kinnistul (katastritunnus 48301:006:0435) ning Pahapilli külas, Saaremaal Varese sadama kinnistul (katastritunnus 48301:006:0515).
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.
40.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 4516,48 eurot (koos käibemaksuga). Kaebajale osutatava õigusteenuse keskmine tunnihind on olnud 179,50 eurot (koos käibemaksuga). Kaebajale on osutatud seoses kaebuse läbivaatamisega õigusteenust kokku 21,5 tundi ning seoses istungiga 3,5 tundi, seega kokku 25 tundi. Põhjendatuks menetluskuluks ei pea kohus arvetel kajastatud bürookulu summas 108,74 eurot (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 31.06.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p-s 20.3). Juhindudes HKMS § 109 lg-st 6 leiab kohus, et muus osas on menetluskulud mõistlikud ja vajalikud, s.o summas 4407,74 eurot, sh riigilõiv 30 eurot (3765,70 + 612,04 + 30). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulu summas 4407,74 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
Aedmaa, A jt. Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2004, lk 346. Kütimaa, A. M. Haldusorgani vastuolulise käitumise keeld. Magistritöö, Tallinn 2012, lk-d 85-86. Kättesaadav internetiaadressilt: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26642/Kytimaa_AnuMaria.pdf?sequence=1&isAllowed=y
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.