X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/772-1 täitmise peatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Kuulutada haldusasja nr 3-21-2208 menetlus kinniseks.
3.Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla tunnistas 13. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/772-1 (digitoimiku lehed (dtl) 29‒33) X süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 punkti 1 ja § 37 lõike 1 rikkumises ning määras talle selle eest distsiplinaarkaristuseks 40 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ei allunud X 11. augustil 2021 Viru Vangla teise üksuse vanemvalvuri U. Võhma korraldusele asuda tööle.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 28. septembril 2021 Viru Vangla kinnipeetava X i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/772-1 täitmise peatamiseks.
3.Taotleja on seisukohal, et teda on ebaõiglaselt karistatud. Taotleja esitas vanglale pulmonoloogi tõendi koristustöödest vabastamise kohta (dtl 5). Taotlejale jääb arusaamatuks, miks teda karistati, kui ta on vabastatud koristustöödest karistusaja lõpuni. Tolmuallergia oli tal juba 11. augustil 2021. Taotleja kahjuks on rasked füüsilised ja psüühilised kannatused, mis tulenevad kartserirežiimi piirangutest ja eripärast. Hiljem ei ole võimalik kohtu kaudu õiguste rikkumist heastada. Taotleja osutab, et kartserisse paigutamise tõttu ei saa ta kohtuda oma lähedastega ning tema õigust helistada piiratakse (nädalas üks kord 10 minutit). Seeläbi lõhutakse tema peresuhteid. Eeltoodud kahju ei ole võimalik rahas hüvitada. Taotluse kohaselt esitas taotleja 23. septembril 2021 Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/772-1 peale vaide.
3-21-2208
4.Kohus küsis 29. septembri 2021. a määrusega Viru Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning muid taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Muu hulgas palus kohus teatada, kas Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud ning kas taotlejale on distsiplinaarkaristuse kandmise ajaks planeeritud varem kokkulepitud kokkusaamisi perega.
5.Viru Vangla esitas 5. oktoobril 2021 taotleja 24. septembril 2021 registreeritud vaide nr 6-12/389-1 ning muud distsiplinaarmenetlusega seotud dokumendid ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla on seisukohal, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Vangla ei nõustu taotleja põhiväitega, et ta ei pidanud töötama terviseseisundi tõttu. Asja materjalidest nähtub, et tervishoiutöötaja ei andnud talle konkreetsel juhtumil tööst vabastust. Vangla selgitab, et taotleja oleks pidanud teostama koristust niiske mopiga, mis ei tekita lendtolmu ega muud tavapärasest olmesituatsioonist allergikule ohtlikumat keskkonda. Vangla on seoses seisukoha andmisega täiendavalt vaadanud videoid töökorralduse andmisele lähedaste päevade kohta (10., 13. ja 17. august 2021). Kaebaja liigub eluosakonnas ringi tavapäraselt ning ühestki situatsioonist ei nähtu, et tal oleks raskusi osakonnas viibimisega. Vangla hinnangul ei ole põhjust arvata, et taotleja ei oleks saanud mopiga eluosakonda koristada. Kinnipeetava töövõimelisuse vanglas teeb kindlaks vangla arst. Vangla arstile on kõige paremini teada vangla töökorraldus, olme- ja töötingimused jne, mille kohta vanglaväliselt arstilt ei saa teadmist oodata. Ka koristustööde puhul vanglas ja väljaspool vanglat võivad esineda olulised erinevused. Vangla puhul on tegu olmekoristusega – sisuliselt sellisega, nagu iga inimene teeb omas kodus. Väljaspool vanglat võib seevastu koristustöötaja kokku puutuda oluliselt suurema tolmuga ja seeläbi ka allergeenide koormusega. Vangide töötamine vanglas on oluline taasühiskonnastav eesmärk VangS § 6 lõike 1 tähenduses. Samuti on ametnike korralduste täitmine oluline vangla julgeoleku tagamise seisukohalt ning korralduse mittetäitmist on kohtupraktikas peetud raskeks rikkumiseks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei ole näha, et menetluses oleks tehtud ilmselgeid vigu või et karistus oleks ebaproportsionaalne. Vangla teatas, et taotlejal ei ole kartserikaristuse kandmise ajaks planeeritud kokkusaamisi. Viimane lühiajaline kokkusaamine toimus isa ja emaga 11. septembril 2021, viimane pikaajaline kokkusaamine samade isikutega toimus 3.-4. juulil 2021.
KOHTU SEISUKOHT
6.Taotleja on palunud esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/772-1 täitmise (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lõike 1 punkt 1). HKMS § 249 lõikest 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Taotleja on esitanud käskkirjale 24. septembril 2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav.
8.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kohus leiab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kartserisse paigutamine piirab täiendavalt taotleja õigusi ja vabadusi ning seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda siiski veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.
10.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
11.Kohus on seisukohal, et esitatud väidete ja materjalide pinnalt ei saa pidada vanglale esitatud vaiet ega võimalikku esitatavat kaebust edukaks.
12.Tähtajatu Viru Vangla 19. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 6-2/813-1 on taotleja määratud majandustöödele abitööliseks, koristaja ametikohale. Vaidlusaluse 13. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/772-1 otsustatud kartserikaristus on määratud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi (VangS § 67 punkt 1). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (30. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, punkt 10 ja
22.jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, punkt 13). Taotleja põhjendab tööle asumise korralduse täitmata jätmist enda terviseseisundiga, s.o tolmuallergiaga. Vangla arst on varem hinnanud taotleja töövõimelisust, kui otsustati tema tööle määramine
19.detsembri 2019. a käskkirjaga (VangS § 37 lõige 3). Kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile anda hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14). Seega võis vangla meditsiiniõde praegusel juhul otsustada kaebaja töövõimelisuse üle. Vahetult peale tööle asumise korraldusele mitte allumist kontrollis taotleja tervislikku seisundit vangla meditsiiniõde, kelle hinnangul oli kaebaja võimeline tööle asuma (dtl 45). Ei ole leidnud tõendamist, et kaebajal oli korralduse andmise ajal mingi ootamatu raske terviserike, mis takistanuks tal tööle asumast. Kohtul puudub alus kahelda meditsiinitöötaja võimelisuses hinnata taotleja töövõimekust konkreetsel ajahetkel. Ainuüksi tolmuallergia tuvastamine ei tähenda tingimata seda, et taotleja pole võimeline tegema kergemaid koristustöid. Vangla on osutanud, et taotleja ülesandeks oli niiske mopiga eluosakonda puhastada. Ei ole eluliselt usutav, et ruumis, mida iga päev koristatakse, on tolmu niivõrd palju, et see seab ohtu taotleja tervise.
13.Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga, et pulmonoloogi poolt 16. augustil 2021 antud seisukoht koristustööde vastunäidustuse kohta muudab ebaõigeks tööle määramise ajal antud arsti kooskõlastuse ning seeläbi õigusvastaseks kooskõlastusele tugineva Viru Vangla
19.detsembri 2019. a tööle määramise käskkirja nr 6-2/813-1. Kohus rõhutab, et arstliku
3-21-2208 läbivaatuse tulemusena 16. augustil 2021 antud vabastust koristustustöödelt ei antud tagasiulatuvalt ehk pulmonoloogi antud töövabastus ei kehtinud tööle asumisest keeldumise ajal.
14.VangS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse kuni 45 ööpäevaks. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 40 ööpäeva kartserikaristust oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Tööle asumise korralduse täitmata jätmist peetakse kohtupraktikas raskeks rikkumiseks. Taotlejal oli
13.septembri 2021. a käskkirja andmise ajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse ja töökohustuse eiramise eest. Seega on taotleja süstemaatiline korrarikkuja ning varasemad karistused ei ole muutnud teda õiguskuulekamaks.
15.Kuna Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/772-1 kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses või tühistamist kohtumenetluses ei saa pidada tõenäoliseks, tuleb praegusel juhul kaalukamaks pidada avalikku huvi kohaldada taotleja suhtes distsiplinaarkaristust, suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kohtul tuleb seejuures arvestada ka seda, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lõige 6). Taotleja huvid kartserikaristuse täitmisele pööramise korral on kaitstud seeläbi, et vangla kindlustab tema tervise kaitse ja tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajaduse korral katkestab kartserirežiimi. Kohus osutab, et taotlejal ei ole vangla kinnitusel kartserikaristuse kandmise ajaks planeeritud kokkusaamisi. Taotleja kohtus viimati oma pereliikmetega septembris 2021. Seega võimalik kahju peresuhetele saab olla üksnes vähene. Kohus selgitab, et kui karistuse määramine peaks siiski osutuma õigusvastaseks, on taotlejal võimalus taotleda alusetult kartseris viibimise eest kahju hüvitamist.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lõige 7).
18.Tulenevalt HKMS § 77 lõikest 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praegune haldusasi sisaldab dokumente, milles on kajastatud taotleja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse taotleja eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks. HKMS § 89 lõike 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
19.Taotleja eraelu kaitseks asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.