X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12.01.2021 otsuse nr P26O-2021-3441 ja 10.02.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/2954-4 tühistamise ning Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Madis Kotsar ja Leila Siiroja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde kaebaja 20.09.2021 täiendavad seisukohad ja 30.09.2021 tõendid.
Jätta X kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-21-516 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 22.10.2020 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
Eesti Töötukassa 08.01.2021 otsusega nr 1538342 tuvastati Xl osaline töövõime. Töövõime hinnangu põhjendus oli järgmine: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. Taotlejal on piiratud kõndimine, jooksmine, pikemaajaline seismine ning treppidest liikumine valu, kõnnakuhäire ning liigeste liikuvuse vähenemise tõttu. Taotleja ei ole vajanud valuravi ning ta ei kasuta abivahendeid liikumise parandamiseks. Taotlejal on piiratud esemete tõstmine ja kandmine, käte kasutamine ning täppisliigutuste tegemine labakäe tuimustunde ja ülajäseme lihasjõu languse tõttu. Taotlejal on tõenäoliselt paranev seisund planeeritava kirurgilise ravi tulemusena. 6 kuu pärast on võimalik saavutatud ravitulemusi ja töövõimet uuesti hinnata.“
SKA 12.01.2021 otsusega nr P260-2021-3441 ei tuvastatud Xl puude raskusastet ega määratud puudega tööealise inimese toetust. Otsuse põhjendused olid järgmised.
Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisund, tegevusvõime, kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest või mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Puude raskusastme tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis (edaspidi TIS) sisalduvad andmed ja töötukassa töövõime hindamise otsus. Viidatud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. SKA toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkama saamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine kaebajal nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.
2(13)
3-21-516 X esitas 26.01.2021 SKA 12.01.2021 otsuse peale vaide, mis jäeti SKA 10.02.2021 vaideotsusega nr 5.2-3/2954-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
Ühistaotluse esitamise korral kasutab SKA puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Oma hinnangu annab tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst töövõime hindamise käigus. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on eksperdiarvamuse andmisel aluseks võtnud isiku enda poolt esitatud taotluses märgitud hinnangud tervisest tulenevate piirangute kohta ning tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimeste vaheline lävimine ja suhted) võtmetegevustes. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) on sätestatud töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste suuruse arvutamine. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas Xl liikumise valdkonna võtmetegevust „Iiikumine eri tasapindadel" arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine" arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine" arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Xl on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Puude raskusastme tuvastamiseks peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2 (vt määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Käesoleval juhul see nõue täidetud ei ole, kuivõrd arvväärtus on alla 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas Xl käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine" arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust ,,asjade ülestõstmine ja higutamine" arvväärtusega 2 (mõödukas piirang) ning võtmetegevust „käteosavus" arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Xl on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33, s.o alla 2. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja könelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. Seega puudus alus nimetatud valdkondades puude raskusastme tuvastamiseks. Puude raskusastme tuvastamisel või mittetuvastamisel lähtub SKA Eesti Töötukassa poolt haldusmenetluses kogutud tõenditest, sh dokumendipõhisest töövõime hindamise eksperdihinnangust. Tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub ühtse küsimustiku alusel. Erinev on üksnes see, kuidas saadud arvväärtustega edasi toimitakse. SKA puhul on aluseks sotsiaalkaitseministri määrus nr 18, Eesti Töötukassa lähtub töövõimetoetuse seadusest. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse vajadust ajalise surve tingimustes. Terviseseisundist tulenevalt on vaide esitajal tuvastatud 3(13)
3-21-516 osaline töövõime. Ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele.
Ekspertarst Kadri Kellamäe, tutvunud X vaidega ning üle vaadanud isiku taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa eksperdiarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumidele tööealistel inimestel, on seisukohal, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta Xl sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Täiendav eksperdiarvamus on antud vaidemenetluse raames. Arvamuse andmisel on tuginetud TIS andmetele. Ekspertarst K. Kellamäe selgitab, et vaide esitajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalus- ning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Töötamine tavatingimustes võib olla takistatud, ühiskonnaelus osalemise piirangud ei avaldu pidevalt. Ekspertarst K. Kellamäe on seisukohal, et aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus Xl puude raskusastme tuvastamiseks.
5.X esitas 10.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 12.01.2021 otsuse nr P26O2021-3441 ja 10.02.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/2954-4 tühistamise ning SKA poolt kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub tühistada SKA 12.01.2021 otsuse nr P26O-2021-3441 ja 10.02.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/2954-4 ning kohustada vastutajat uuesti kaebaja taotlus läbi vaatama. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased.
6.1.Kaebajal oli varasemalt tuvastatud puue. Kaebaja terviseseisund ei ole vahepealsel ajal muutunud. Jätkuvalt on kaebajal diagnoositud põlvekedra kondromalaatia dex, traumajärgne kahepoolne gonartroos dex-patello-femoraalne 4 aste. Arstid ei ole prognoosinud kaebaja tervisliku seisundi muutust paremuse poole. Sellise diagnoosiga on kaebajal raske töötada ka osalise tööajaga.
6.2.Põhjendamatu ja vastuoluline on vastustaja seisukoht, et tuginedes kaebaja esitatud dokumentidele ning otsuse tegemisel kindlaks tehtud asjaoludele tuleb jätta vaie rahuldamata. Kaebaja leiab, et olukorras, kus kogu aeg on olnud tema terviseandmed samad, on arusaamatu, miks vastustaja tegi nüüd teistsuguse otsuse kui varasemalt.
6.3.Vaidlus puudub, et ekspertarvamuse aluseks võetud ühistaotluse koostas vastustaja kaebajaga vaid 15-minutilise telefonikõne põhjal. Seejuures ei ole ekspertarst kaebajaga vahetult kohtunud ega teda läbi vaadanud. Sellest lähtuvalt on kaebajale arusaamatu, kuidas jõudis ekspertarst vastupidisele seisukohale kaebaja perearsti ja ortopeediga.
6.4.Ühistaotluse koostamisel telefoni teel Eesti Töötukassa konsultant ei täpsustanud ega selgitanud välja, milliseid abivahendeid kaebaja igapäevaselt kasutab. Samuti ei ole välja selgitatud, kas ja milliseid proteese on kaebaja sunnitud kasutama ning milliseid ravimeid kaebaja regulaarselt kasutab. Kogu eelneva aja on kaebaja suhtes iga kahe aasta järel üle kontrollitud kaebaja kasutatavad abivahendid, mida praegusel juhul aga ei tehtud. Seetõttu on tegemist õigusvastaste otsustega.
4(13)
3-21-516
6.5.Kaebajal on vajalik kasutada spetsiaalseid sukki, sukkpükse, bandaaže jmt. Hetkel tuleb kaebajal osta need abivahendid oma rahaliste vahenditega, ilma riigipoolse soodustuseta, vaatamata kaebaja puudele. Samuti puudub kaebajal võimalus saada valuvaigistavaid preparaate ja põletikuvastaseid süste põlve.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlusalused otsused on õiguspärased.
7.1.Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste, vaid halduskohus saab hinnata seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-981, p 9).
7.2.Vastustaja jääb vaidlusaluses otsuses ja vaideotsuses toodud põhjenduste juurde.
7.3.SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-17-1166). Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 1 lg 3 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus (HMS). SKA 12.01.2021 otsusest nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangul (kes on omakorda ekspertiisi teostades võtnud arvesse kaebaja taotluses toodud väiteid oma tervisliku seisundi kohta). Kaebaja TIS andmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis on aluseks puude raskusastme tuvastamiseks. Vaidlusalusest otsusest on arusaadav, et see tugineb ekspertarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja –piirangutele ei leidnud TIS-i kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust. SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe läbinud isikuid (vt PISTS § 23 lg 7 ja määruse nr 18 § 4 lg 1).
7.4.Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18 (vt § 4 lg-d 5-6, § 6 lg-d 2, 3, 6, 7). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas arvväärtusega 0,67 ning käelise tegevuse valdkonnas arvväärtusega 1,33. Et tuvastada puude raskusaste, peaks valdkondades skooride keskmine olema vähemalt 2,00. Seda lävendit ei ületa kumbki kaebajal tuvastatud piirangu skoor. 7.5. SKA pidas vajalikuks küsida vaidemenetluses täiendavat ekspertarvamust ekspertarst K. Kellamäelt (vt HMS §-d 82-83), kes andis järgmise hinnangu: „Taotleja terviseinfosüsteemi andmetel on tal diagnoositud parema põlvekedra kondromalaatsia valulikkus esineb suuremal koormusel. Viimasel ajal valud tugevnenud. Valud eelkõige erinevatel tasapindadel käimisel, pikemal kõndimisel. Probleem tekkinud 15. aastasena traumajärgselt. Kaasuvalt karpaalkanalisündroom, mille tõttu opereeritud. Taotlejal töötab koristajana, mistõttu koormus liigestele on töö tõttu suur. Taotlejal tuvastatud liigesprobleemid, mis esinevad ägenemistega, püsivaid piiranguid igapäevaelus, mille tõttu oleks kõrvalabi või abivahendite kasutamise vajadus, ei tuvastatud. Võimalik terviseisundi positiivne dünaamika taastusravi foonil ja tööalaselt koormuse vähendamise foonil. Taotleja terviseandmetele tuginedes puuet ei tuvastatud.“ Ekspertarst K. Kellamäe on nõustunud töötukassa ekspertiisi poolt valdkondadele määratud punktidega ning leidnud, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiiranguid, mida raviga ei saaks korrigeerida. 5(13)
3-21-516
7.6.Kuigi kaebaja pole selgitanud, millise valdkonna hinnanguga ta rahul ei ole, siiski on aimatav, et kaebaja ei ole rahul liikumise valdkonna hinnanguga. Eesti Töötukassa ekspertarst on leidnud, et taotlejal on kerge piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevustes; TIS andmete alusel on taotlejal parema põlve valulikkus, mis süveneb kõndimisel, jooksmisel ja trepist liikumisel; taotleja ei ole vajanud valuravi ning ta ei kasuta abivahendeid liikumise parandamiseks; seljavalu on dokumenteeritud ühekordselt 2017. Vastustaja lisab, et II/III astme artroos paremas põlves ei ole antud juhul olnud kirurgilise ravi näidustuseks. Antud kaebus ei ole olnud ka läbiv kaebus TIS-s. Abivahendite infosüsteemis kaebaja registreeritud ei ole, samuti ei mainita abivahendite kasutamist digiloos. Järelikult liigub kaebaja abivahenditeta ja kõrvalabita. Tõenäoliselt vajab ravi ja/või taastusravi kuni kirurgilise ravini, kui seisund progresseerub. Põlvekedra kondromalaatsia diagnoos ei paista kaebaja puhul röntgenuuringus domineerivat ja seal on siiski osteoartroosi leid. Seega pole ka alust kaebajal liikumise valdkonnas keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
7.7.Kohtumenetluses on vastustaja esitanud ka kolmanda eksperdi, metoodik-ekspertarst Meris Tammiku, arvamuse, milles ekspert on samuti nõustunud eelnevate ekspertide leituga ning kinnitanud, et kaebajal ei esine piiranguid hinnatud valdkondades sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste. Seega on kolm ekspertarsti jõudnud samale järeldusele.
7.8.Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et kaebaja oleks terveks saanud. Puue võib kaebajal esineda sellest hoolimata, et puude raskusastet ei tuvastatud. Puue ja puude raskusaste ei ole oma sisult samad mõisted. Iga puude raskusaste on puue, aga iga puude puhul pole tuvastatav puude raskusaste. See tähendab, et kui isikul puudeline seisund ei küündi vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vastava lävendini, siis tal puude raskusastet ei tuvastata, kuid see ei tähenda, et isikul puuet poleks. Seda keskmise puude raskusastme lävendist allapoole jäävat puuet võib tinglikult nimetada „kergeks puudeks“, mida aga PISTSi järgi ei tuvastata.
7.9.Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-19-2182 toonitanud, et puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lõigete 3-5 kohaselt ajaliselt piiratud, siis ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et puude raskusaste tuvastatakse ka eelmises otsuses määratule järgnevaks ajaks.
7.10.Vaidlusalused otsused on õiguspärased. SKA järgis Riigikohtu lahendis nr 3-17-1110 väljendatud kohtu seisukohta, kui kaasas vaidemenetluses ekspertarsti, kuna kaebaja oli Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla seadnud. Ka SKA ekspertarst leidis vaidemenetluses antud arvamuses, et Eesti Töötukassa ekspertiis on olnud õige ning terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid, mis annaks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Seega on otsuste tegemisse olnud kaasatud kaks erinevat ekspertarsti, kes on mõlemad leidnud, et kaebajal esinevad piirangud ei ületa puude raskusastme tuvastamiseks nõutavat lävendit.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seda alljärgnevatel põhjustel. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib, kas vastustaja 12.01.2021
6(13)
3-21-516 otsus ja 10.02.2021 vaideotsus on õiguspärased (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III).
I
9.Kaebaja on esitanud 21.09.2021 täiendavad seisukohad ning mh märkinud, et tähtaegselt ei olnud kaebajal võimalik menetlusdokumenti esitada, kuivõrd viibis operatsioonil Tartu Ülikooli kliinikumis. Seejuures on kaebaja esitanud 30.09.2021 digiloo väljavõtte 17.09.18.09.2021 haiglaravil viibimise kohta.
10.Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määruse resolutsiooni punktiga 3 anti menetlusosalistele õigus esitada vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 17.09.2021. Seega on kaebaja 21.09.2021 seisukoht esitatud tähtaja rikkumisega.
11.HKMS § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
12.Kohtu hinnangul ei sisalda kaebaja 21.09.2021 menetlusdokument selliseid uusi asjaolusid, mis tingiks vajaduse vastustajale vastamiseks täiendava tähtaja andmise. Kuigi kaebaja on loetlenud, milliseid abivahendeid ta konkreetselt kasutab, siis on abivahendite küsimust saanud vastustaja nii oma vastuses kaebusele kui ka 23.08.2021 menetlusdokumendis käsitleda. Seetõttu ei esine takistusi kaebaja 21.09.2021 menetlusdokumendi võtmiseks asja materjalide juurde. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus kaebaja 21.09.2021 menetlusdokumendi ja 30.09.2021 tõendid haiglaravil viibimise kohta asja materjalide juurde. II
13.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks alus puudub.
14.Puude raskusastme tuvastamist reguleerib PISTS. Nimetatud seaduse alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue (PISTS § 2 lg 21). Samas lõikes on selgitatud puude raskusastmete mõisteid. SKA tuvastab puude raskusastme dokumendipõhiselt (määrus nr 18 § 4 lg 1).
15.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud ühistaotluse Eesti Töötukassale töövõime hindamiseks ja SKA-le puude raskusastme hindamiseks. Seejuures on usutav kaebaja väide, et taotlus koostati telefonivestluse käigus Eesti Töötukassa konsultandi poolt, kuivõrd kohtule esitatud taotlusel puudub kuupäev ja kaebaja allkiri (vt vastustaja 23.03.2021 menetlusdokumendi lisa 1). See tähendab ühtlasi, et käesolevas menetluses vastustajaks olev SKA ei ole kaebajaga telefonitsi taotluses olevate andmete osas vestelnud. Täiendavalt selgitab kohus kaebajale, et tuleb rangelt eristada töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist, kuigi taotlus vastavate otsuste tegemiseks on üks tervik. Töövõime hindamine on Eesti Töötukassa pädevuses ning selle tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud /.../; 2) osaline töövõime /.../; 3) puuduv töövõime /.../ (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 3).
7(13)
3-21-516 Vaidlust ei ole selles, et töötukassa tuvastas kaebajal osalise töövõime (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumenti lisa 2).
16.Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1). Kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust (PISTS § 23 lg 7). Seega on seadusest tulenevalt vastustajal lubatud tugineda taotluse lahendamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule, mida käesoleval juhul on ka tehtud.
17.Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord on sätestatud määruses nr 18. Tööealise inimese puhul annab ekspertarst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta 7 valdkonna võtmetegevustes: 1) liikumine; 2) käeline tegevus; 3) suhtlemine; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning 7) inimestevaheline lävimine ja suhted (vt määrus nr 18 § 4 lg 5). Ekspertiisi teostav arst hindab viidatud valdkondi ning annab iga valdkonna võtmetegevusele arvväärtuse järgmisel skaalal: 0 – tegevuspiirangu puudus; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang (vt määrus nr 18 § 4 lg 6). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse ekspertarsti antud arvväärtuste alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 3).
18.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks piisab sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18).
19.Kohtu hinnangul ei vasta SKA 12.01.2021 otsus eeltoodud nõuetele ning otsusest ei selgu, mis põhjusel leidis vastustaja, et kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks liikumise ja käelise tegevuse valdkondades alust ei ole. Otsuses on küll viidatud õigusnormidele, mis on olnud aluseks otsuse tegemisel; samuti selgitatud, millised andmed on arvesse võetud otsuse tegemisel (vt vastustaja 23.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3; SKA 12.01.2021 otsuse lk 1). Küll aga ei ole kokkuvõtlikult ära toodud metoodika kirjeldust ega ka töötukassa ekspertarsti hinnangut, millest järelduvalt on vastustaja asunud seisukohale, et kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine. 20. Kohus nõustub vastustajaga, et puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus. „/.../ see ei tähenda, et haldusakti ei olekski tarvis põhjendada (HMS § 56). Vastupidist ei saa järeldada ka määruse nr 18 § 8 lgst 1, milles on loetletud andmed, mis peavad puude raskusastme tuvastamise otsuses sisalduma, sest sellele sättele vaatamata tuleb PISTS § 1 lg 3 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 6 kohaselt täiendavalt rakendada haldusmenetluse seadust. Kuivõrd tegemist on ekspertteadmistel põhineva hinnangulise otsusega, mis hõlmab mh määratlemata õigusmõistete sisustamist, on otsuse sisu selgitamine iseäranis oluline, et adressaat mõistaks, miks selline otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, pd 17-18; 19.02.2019 otsus nr 317-1545, p 26).“ (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-1282, p 11). Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase otsusega, kuivõrd esinevad olulised põhjendamispuudused. 8(13)
3-21-516
21.Kohtu hinnangul aga on 12.01.2021 otsuse põhjendamispuudused kõrvaldatud vaidemenetluses.
22.SKA 10.02.2021 vaideotsuses on vastustaja andnud ülevaate puude raskusastme tuvastamise metoodikast (vt kaebuse lisa 1; SKA 10.02.2021 vaideotsuse lk-d 1-2). Samuti on 10.02.2021 vaideotsuses selgitatud, et tuginetakse Eesti Töötukassa ekspertarsti antud hinnangule ning tehtud ka ülevaade, millise hinnangu on töötukassa ekspertarst andnud (vt kaebuse lisa 1; vaideotsuse lk 3).
23.Vaidlust ei ole selles, et taotluses on kaebaja märkinud piirangud liikumise valdkonnas (1.) ja käelise tegevuse valdkonnas (2.) (vt vastustaja 23.03.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 57). Töötukassa ekspertarsti antud hinnangust lähtuvalt on vastustaja arvutanud valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise keskmise – liikumise valdkonnas 0,67 ja käelise tegevuse valdkonnas 1,33 (vt kaebuse lisa 1; vaideotsuse lk 3; vt määrus nr 18 § 6 lg 3).
24.Puude raskusaste tuvastatakse valdkondades esinevate piirangute alusel, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lg 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2-2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Käesoleval juhul on vastustaja tuvastanud, et kaebaja esitatud puude raskusastme tuvastamise taotluses märgitud valdkondades esinevate piirangute aritmeetiline keskmine ei küündi arvväärtuseni 2.
25.Kuigi kaebaja märgib, et esitatud ühistaotluse on telefonivestluse põhjal koostanud Eesti Töötukassa konsultant, siiski ei ole kaebaja väitnud, et liikumise ja käelise tegevuse valdkondades oleks piiranguid kaebaja tahtest erinevalt kajastatud. Sellest järeldab kohus, et kaebaja hinnang liikumise ja käelise tegevuse valdkondadele on taotluses korrektselt kajastatud.
26.Kaebaja on seadnud kahtluse alla, kas ekspertarst on võtnud arvesse kõiki kaebaja terviseandmeid, arvestades, et kaebaja terviseseisund ei ole eelmise puude raskusastme tuvastamisega võrreldes muutunud.
27.Esmalt tuleb märkida, et vastustaja on kohaselt viidanud, et puude raskusaste tuvastatakse tähtajaliselt (PISTS § 24 lg 3 p 2). See tähendab, et kaebajal ei saanud tekkida varasemast otsusest õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 12). Täiendavalt selgitab kohus, et ka olukorras, kus Eesti Töötukassa on tuvastanud osalise töövõime, siis ei tähenda see, et automaatselt kaasneb ka puude raskusastme tuvastamine. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et tegutsemispiirangutele arvväärtuste andmine toimub küll ühtse küsimustiku alusel, kuid SKA lähtub sotsiaalkaitseministri määrusest nr 18, samas kui töötukassa lähtub TVTS-st; töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid tavapärases töökeskkonnas, füüsilise pingutuse vajadust ajalise surve tingimustes (kaebuse lisa 1; SKA 10.02.2021 vaideotsuse lk 3). Metoodika, mille alusel hinnatakse isiku töövõimet (vt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“) on erinev sellest, millest lähtuvalt tuvastatakse puude raskusaste (vt määrus nr 18).
9(13)
3-21-516
28.Eesti Töötukassa ekspertarsti Teele Meren ekspertiisarvamuse kohaselt on liikumise valdkonnas märgitud diagnoos M22.4 Põlvekedra kondromalaatsia ja käelise tegevuse valdkonnas diagnoos G56.0 Karpaaltunneli sündroom (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 2). Ekspertarsti poolt antud hinnang liikumise valdkonnas oli, et taotlejal on kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on liigeste muud haigusseisundid (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 3). Liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ on antud arvväärtus 1 järgmise põhjendusega: „Taotlejal on kerge piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses. TIS andmete alusel on taotlejal parema põlve valulikkus, mis süveneb kõndimisel, jooksmisel ja trepist liikumisel. Taotleja ei ole vajanud valuravi ning ta ei kasuta abivahendeid liikumise parandamiseks.“ (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5). Liikumise valdkonna võtmetegevust „1.2 Ohutu ringiliikumine“ on töötukassa ekspertarst hinnanud arvväärtusega 0 ning selgitanud, et „[t]aotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS andmetes puuduvad viited tasakaalu- ja kuulmishäiretele. Samuti pole nägemishäiret, mis põhjustaks ringiliikumise halvenemist.“ (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5). Liikumise valdkonna võtmetegevuse „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtuseks on 1, põhjendusega, et taotlejal on kerge piirang eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses; TIS andmete alusel on taotlejal parema põlve valulikkus, mis süveneb pikal seismisel; taotleja ei ole vajanud valuravi; seljavalu on dokumenteeritud ühekordselt 2017. a (vt vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 6). Töötukassa ekspertarst on hinnanud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „2.1. Käte sirutamine“ arvväärtusega 0, põhjendusega, et TIS andmetel ei leidnud taotleja kirjeldatud piirangud kinnitust ning TIS andmete alusel ei esine taotlejal õlaliigese funktsiooni halvenemist. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „2.2. Asjade liigutamine“ on hinnatud arvväärtusega 2, põhjendusega, et taotlejal on mõõdukas piirang asjade liigutamise võtmetegevuses; TIS andmetel on taotlejal 2017. a diagnoositud mõlemal käel karpaalkanali sündroom, 2020.a detsembris on teostatud vasaku käe n. medianuse dekompressioon, mille taastusperioodiks on hinnatud 2 kuud; teise käe operatiivne ravi on planeeritud lähikuudesse; taotleja ei ole vajanud valuravi (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 8). Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „2.3. Käteosavus“ on hinnatud arvväärtusega 2 põhjendusega, et taotlejal on mõõdukas piirang käteosavuse võtmetegevuses; TIS andmetel on taotlejal 2017. a diagnoositud mõlemal käel karpaalkanali sündroom; 2020. a detsembris on teostatud vasaku käe n. medianuse dekompressioon, mille taastusperioodiks on hinnatud 2 kuud; teise käe operatiivne ravi on planeeritud lähikuudesse; taotleja ei ole vajanud valuravi; artroosile viitavaid diagnoosikoode ega epikriise TIS andmetes ei ole (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9). Käelise tegevusega seotud muid piiranguid ei tuvastatud (vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9). Seega hindas Eesti Töötukassa ekspertarst Xl liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). /.../ Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas Xl käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
29.Eelnevast nähtub, et töötukassa ekspertarst on võtnud arvesse, et kaebajal on diagnoositud põlvekedra kondromalaatsia kui ka karpaalkanali sündroom.
10(13)
3-21-516
30.Vastustaja on vaideotsuses kirjeldanud, millised terviseandmed on vastustaja ekspertarst K. Kellamäe vaidemenetluses antud ekspertarvamuse koostamisel arvesse võtnud (vt kaebuse lisa 1; vaideotsuse lk 5). Nii nähtub ka kohtule esitatud ekspertarsti K. Kellamäe ekspertarvamusest, et arvesse on võetud TIS-i kantud perearsti Maie Luigemaa 07.11.2018 sissekannet tervisetõendi pikendusest; 21.12.2020 sissekannet; 04.01.2021 õe Tsernjavski sissekannet ja 12.10.2020 perearsti M. Luigemaa sissekannet seoses käte valulikkusest ja käelise tegevuse piirangutest; valudest paremas põlves, sh liikumisel (vt vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4).
31.Lisaks on vastustaja esitanud kohtumenetluses ekspertarst-metoodiku Meris Tammik arvamuse, milles on antud hinnang, et kaebajal ei esine piiranguid hinnatud valdkondades sellises ulatuses, et tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste (vastustaja 28.06.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Ekspertarst-metoodik M. Tammik selgitab seoses piirangutega liikumise valdkonnas järgmist: „Isiku terviseandmetest nähtub, et 15. eluaastal saadud põlvetrauma järgselt on esinenud valu paremas põlves, mis segab pikemat kõndimist, pikemalt seista valu tõttu ei saa (perearst Meie Luigemaa, 19.05.2021, Digiloo haigusjuhtum nr 1741659). Perearst ei ole täpsustanud, kui pikka maad isik kõndida saab. Terviseandmetes ei kirjeldata, et isik vajaks liikumise abivahendeid või kõrvalist abi, liigub iseseisvalt. Ortopeed Armin Heinman on 27.05.2021 teinud sissekande (Digiloo haigusjuhtum nr 249921), milles on viidatud vasema põlve valule (ilmselt on silmas peetud siiski paremat põlve). Röntgenoloogiliselt on leitud mediaalse liigespilu madaldumine ja 2.-3. astme osteoartrootiline kahjustus. Ortopeed ei ole kirurgilist ravi vajalikuks pidanud, ravi konservatiivne (geelisüst, tablettravi, füsioteraapia). /.../ Hilisemalt on antud retsept meloksikaamile (näidustus: Osteoartroosi ägenemiste lühiajaline sümptomaatiline ravi). Abivahendite infosüsteemi andmetel ei ole isik abivajajaks registreeritud, abivahendeid riigi toel soetatud ei ole. SKA ekspertiis jääb seisukohale, et taotlejal esinevad piirangud liikumise valdkonnas, mis on valdavalt kerged või ei esine kõigis situatsioonides ja pidevalt. Piirang on hinnatud kergeks ja ei põhjusta raskuseid ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevatoimingutel vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses.“
32.Seoses käelise tegevuse valdkonnas piirangute esinemisega on ekspertarst-metoodik M. Tammik märkinud järgmist: „Isikul esinevad kaebused ka käelise tegevuse osas. Terviseandmete alusel on detsembris 2020 tehtud karpaalkanali operatsioon vasemal käel, operatsioonijärgne kulg iseärasusteta, taastumisperioodiks on hinnatud kuni 2 kuud. Järelkontrollil 02.03.2021 on perearst märkinud, et haav paranenud, pehmeks tõmbunud, ei valuta. Võib esineda koormuste reguleerimise vajadus käelises tegevuses, mis ei ole samastatav puude raskusastmega. Valuravi seoses karpaaltunneli sündroomiga terviseandmetel vajanud ei ole. Viimastel aastatel on isik töövõimetuslehel olnud seoses karpaaltunneli sündroomi operatsioonijärgse taastumise perioodil (18.12.2020 – 08.01.2021).“
33.Eelnevast nähtub, et ka vastustaja on puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebajal diagnoositud põlvekedra kondromalaatsia ning karpaalkanali sündroomi. Lisaks on ekspertarst-metoodik arvesse võtnud ka andmeid, mis on TIS-i kantud peale vaidlusaluste otsuste tegemist, kuid jätkuvalt järeldanud, et puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Kui kohus kontrollib vaidlusalust haldusakti selle andmise seisuga, siiski kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuigi ekspertarst K. Kellamäe ega ka töötukassa ekspertarsti T. Meren ekspertarvamusest ei nähtu, et oleks tuginetud mh ka
11(13)
3-21-516 ortopeedi dr Armin Heimani 29.05.2018 visiidi nr 194743 andmetele (vt vastustaja 28.04.2021 menetlusdokumendi lisa 5; varasema TSK päring, lk-d 11-12), siiski ei ole see mõjutanud vaidlusaluste otsuste lõpptulemusest. Seda tingitud asjaolust, et viidatud 29.05.2018 visiidil on lõplikuks diagnoosiks M22.4 põlvekedra kondromalaatsia ja kaebuste lahtris on perearsti M. Luigemaa 19.01.2018 sissekanne, mida on töötukassa ekspertarst ja SKA ekspertarst arvestanud.
34.Kaebaja leiab, et ühistaotluse koostamisel ei selgitanud Eesti Töötukassa konsultant välja, milliseid abivahendeid kaebaja igapäevaselt kasutab, samuti milliseid proteese kaebaja kasutab ja milliseid ravimeid kaebaja võtab.
35.Ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ühistaotlus koostati telefonivestluse käigus Eesti Töötukassa konsultandi poolt ning viimase tõttu jäi välja selgitamata, milliseid abivahendeid kaebaja kasutab, siis on SKA ekspertarstid K. Kellamäe ja M. Tammik kontrollinud TIS kantud andmetest, kas on näidustatud abivahendite kasutamine. Lisaks on SKA kontrollinud abivahendite infosüsteemist, kas kaebaja abivahendeid kasutab, kuid leidnud, et seal puuduvad vastavad kanded. Lisaks ei nähtu ka kohtule esitatud TIS andmetest viiteid abivahenditele. Eeltoodu tähendab, et ka juhul, kui ühistaotlusesse oleks vastavad andmed kantud, siis peab taotluses kajastatu leidma objektiivselt kinnitust TIS andmetes või teistes infosüsteemides (nt abivahendite infosüsteemi andmed). Seega ei saanud asjaolu, et taotluses on väidetavalt jäänud märkimata andmed abivahendite kohta, mõjutada SKA otsuste lõpptulemust.
36.Täiendavalt selgitab kohus kaebajale seoses abivahendite ostmisega riigi toetusel järgmist. Abivahendite ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmist on õigus taotleda alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel (vt sotsiaalhoolekande seadus § 47 lg 1 punkt 2). Siinkohal on silmas peetud abivahendeid, mis on kantud abivahendite loetellu (vt sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“, lisa 1). Arvestades, et kaebajal on tuvastatud osaline töövõime, siis on ka kaebajal õigus taotleda abivahendite loetellu kantud abivahendite ostmisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmist vastavalt selleks ette nähtud tingimustele ja korrale.
37.Arvestades, et vastustaja on õiguspäraselt järeldanud, et kaebajal puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks, siis on ka õiguspäraselt leitud, et puudega tööealise inimese toetuse määramiseks alust ei ole (PISTS § 7 lg 1). III
38.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta X kaebus rahuldamata.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kasuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
12(13)
3-21-516
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.