Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 01.10.2021, Tartu 3-21-1644 K.L.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.05.2021. a korralduse nr 12.2-3/055646-1 ja 18.06.2021. a vaideotsuse nr 6-1/4934-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks lõpetada maksukontrolli teostamine Tartu Halduskohtu 26.07.2021. a määrus K.L.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja K.L. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Jätta K.L.i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.07.2021. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 06.05.2021. a korraldusega nr 12.2-3/055646-1 K.L.it esitama perioodi 01.01.-31.12.2018 kohta kõikide tema nimel olevate/olnud pangakontode väljavõtted; 2018. a tulu saamisega Eestis ja välismaal seonduvad dokumendid (s.h arved, kokkulepped, lepingud, sularaha saamist tõendavad dokumendid jms); aadressil xxx, Pirita linnaosa, Tallinn asuva kinnistuga seotud kõik sõlmitud teenuselepingud (s.h elekter, internet, TV jms) ja teenuste tarbimist tõendavad arved; aadressil X, xxx vald, Võrumaa asuva kinnistuga seotud kõik sõlmitud teenuselepingud (s.h elekter, internet, TV jms) ja teenuste tarbimist tõendavad arved. MTA teatas, et alustab K.L.i kui residendist füüsilise isiku kontrolli, mis hõlmab tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust. Korralduse õiguslikud alused on maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 551 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2, § 552 lg 1, § 553 lg 1 p 4 ning § 62 lg-d 1 ja 3.
2.MTA jättis 18.06.2021. a vaideotsusega nr 6-1/4934-2 rahuldamata K.L.i vaide MTA 06.05.2021. a korralduse peale. MTA märkis, et kuna MTA kontrollib kõikehõlmavalt ja terviklikult K.L.i 2018. a tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust, on kõik
korralduses loetletud ja nõutud dokumendid maksumenetluses asjakohased ja vajalikud. Tegemist on oluliste ja kaalukate dokumentidega, mis aitavad MTA-l kontrollida, kas K.L.i tulumaksuarvestus või -vabastuse kohaldamine on korrektsed. 2018. a Eestis ja välismaal tulu saamisega seonduvate dokumentide ja pangakontode väljavõtete esitamine aitab kaasa tuluallikate ja tulude suuruse kindlaksmääramisele. Kuna vaidlus on ka selle üle, kas K.L. kasutas xxx kinnisasja kuni selle võõrandamiseni oma elukohana, võivad seda tõendada nii selle kinnisasjaga seotud teenuste lepingud ja teenuste tarbimist tõendavad arved kui ka X kinnistuga seotud teenuste lepingud ja arved, sest nende põhjal saab kontrollida, kas K.L.i elukohaks võis Xxx kõrval või asemel olla X kinnistu. Küsitud dokumendid aitavad hinnata ja/või võrrelda K.L.i 2018. a tulusid ja kulusid ning vajadusel teha tema tulumaksukohustus kindlaks hindamise teel (MKS § 94 lg 1).
3.K.L. esitas 19.07.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 06.05.2021. a korralduse ja 18.06.2021. a vaideotsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks lõpetada kaebaja suhtes kontrolli teostamine. Kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada kaebuse kohtus lahendamise ajaks korralduse kehtivus ja täitmine ning keelata seniks MTA-l kaebaja suhtes kontrolli teostamine. Kaebaja leidis, et esialgne õiguskaitse on vajalik, kuna vastasel juhul oleks kaebus asjatu ning kaebuse rahuldamise korral oleksid kaebaja õigused tagasipöördumatult rikutud ja vabadused piiratud.
4.MTA palus 22.07.2021. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. MTA hinnangul ei ole kaebaja korralduse täitmisel tema õiguste väidetava kahjustumise ohtu ega pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimist piisavalt põhjendanud ega tõendanud. MTA väitel on reaalne võimalus, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaksid kahjustatud olulised avalikud huvid (põhjendamatu maksude määramata jätmine on avalikku huvi oluliselt rikkuv), mis kaaluvad üles kaebaja subjektiivsete õiguste võimaliku riive. Kuna maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine on MTA ülesanne ja kohustus, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamise korras MTA-l eelnimetatud ülesannete täitmist keelata.
5.Tartu Halduskohus jättis 26.07.2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused: Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ei kaasne. Olukorras, kus kaebaja on kohtumenetluse kestel jätkuvalt tegevusetu, s.t kaebaja ei täida vaidlustatud korraldust, ei muutu kaebus sisutuks ning kaebuse rahuldamisel ei osutu kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks ega võimatuks. Kui kaebaja on seni jätnud MTA korralduse täitmata, siis selliselt edasi käitudes on kaebajal võimalik tagada kaebuse eesmärgi saavutamine. Arvestades eeltoodut ning seda, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust sidunud korralduse täitmata jätmisel MTA poolt rakendatava sunniraha või rahatrahvi tasumise kohustusega, samuti kohtumenetluse ajal ebamõistlike piirangute talumise ega kaebaja eraelu puutumatuse või muu olulise õigushüve kahjustamisega, kusjuures viimasena mainitu ei ole kohtule ka äratuntav, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.K.L. esitas 14.09.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.07.2021. a määrus ja tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja väitel ei ole võimalik tagasi pöörata olukorda, kus ta esitab MTA-le nõutud teabe ja dokumendid, millega MTA saab tutvuda. Seega kaasneb esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg, mis on raskesti kõrvaldatav. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et ta on olnud MTA korralduse suhtes tegevusetu, sest kaebaja esitas enda õiguste kaitseks vaide ja kaebuse.
Asjatu on kohtu etteheide, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust sidunud MTA korralduse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha või rahatrahvi tasumise kohustusega, samuti kohtumenetluse ajal ebamõistlike piirangute talumise ega kaebaja eraelu puutumatuse või muu olulise õigushüve kahjustamisega. Põhjendus ei ole kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-tega 4 ja 5 ega õigusta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 16.09.2021. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
8.K.L. esitas 22.09.2021 vastuväite ringkonnakohtu 16.09.2021. a määrusele ning taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 28.09.2021. a määrusega kaebaja vastuväite rahuldamata; ennistas kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ning võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.07.2021. a määruse peale menetlusse.
10.MTA palus 30.09.2021. a vastuses jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. MTA hinnangul ka väidetavalt õigusvastaselt nõutud dokumentide esitamine ei kujutaks endast kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid pöördumatuid tagajärgi põhjustab talle MTA-le korralduses nimetatud dokumentide esitamine. MTA ei pea kaebuse eduväljavaateid sellisteks, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks tuleks avalikku huvi maksumenetluse jätkamiseks ja aluste esinemise korral isikule maksusumma määramiseks lugeda kaalukamaks kaebaja huvist maksumenetluse jätkamist tõrjuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Käesolevas haldusasjas põhivaidluse esemeks oleva MTA korraldusega nõutakse kaebajalt dokumentide esitamist, mis on MTA selgituste kohaselt olulised ja kaalukad dokumendid, aitamaks MTA-l kontrollida, kas kaebaja tulumaksuarvestus või -vabastuse kohaldamine on korrektsed. MTA on ka selgitanud, et 2018. a Eestis ja välismaal tulu saamisega seonduvate dokumentide ja pangakontode väljavõtete esitamine aitab kaasa tuluallikate ja tulude suuruse kindlaksmääramisele. Kuna vaidlus on ka selle üle, kas kaebaja kasutas Xxx kinnisasja kuni selle võõrandamiseni oma elukohana, võivad seda tõendada nii selle kinnisasjaga seotud teenuste lepingud ja teenuste tarbimist tõendavad arved kui ka X kinnistuga seotud teenuste lepingud ja arved, sest nende põhjal saab kontrollida, kas kaebaja elukohaks võis Xxx kõrval või asemel olla X kinnistu. Küsitud dokumendid aitavad hinnata ja/või võrrelda kaebaja 2018. a tulusid ja kulusid ning vajadusel teha tema tulumaksukohustus kindlaks hindamise teel. Esialgse õiguskaitse taotluses soovis kaebaja vaidlustatud korralduse kehtivuse ja ka täitmise peatamist. Nii halduskohtus kui ka määruskaebuses väidetut arvestades on kaebaja eesmärgiks saavutada olukord, kus tal ei ole põhivaidluse lõpuni kohustust nõutud dokumente esitada.
13.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja
esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning seejärel alles taotluse sisulist põhjendatust, mille kontrollimisel hindab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel seonduvalt kohtupoolse hinnanguga kaebaja senisele tegevusetusele vaidlustatud korralduse täitmisel. Ringkonnakohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse seisukohalt on oluline kaebajal ära näidata, millised oleksid need pöördumatud tagajärjed, mis kaasneksid MTA korraldusega nõutud dokumentide esitamisega. Vastustaja märkis halduskohtule esitatud seisukohas, et kaebaja ei ole korralduse täitmisel tema õiguste väidetava kahjustumise ohtu ega pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimist piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Samale seisukohale jäi vastustaja ka vastuses määruskaebusele. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esile toonud selliseid pöördumatuid tagajärgi. Kohtupraktikas on sedastatud, et ainuüksi nõutavate dokumentide esitamine enne vaidlusalusele korraldusele lõpliku õigusliku hinnangu andmist ei ole iseenesest selline tagajärg, mille tõttu kohus peaks rakendama soovitud esialgse õiguskaitse abinõud. Kaebaja ei saa apelleerida ainult sellele, et tema menetluslikke õigusi võidakse riivata, vaid tal tuleb ära näidata riive konkreetsed järelmid (TrtRKm 03.06.2016, 316-942, p 7). Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas ära näidanud, milles seisnevad pöördumatud tagajärjed, kui tema esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu jättis halduskohus põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.07.2021. a määruse muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.