Sõlm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 ja 10. septembri 2020. a vaideotsuse nr 13-30.3/20/618-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Sõlm OÜ, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sõlm OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. novembril 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tunnistas 13. mai 2020. a otsusega nr 13-6/20/231 Sõlm OÜ-d (kaebaja) puudutavas osas kehtetuks PRIA 11. septembri 2015. a otsuse nr 13-6/1070, nõudis kaebajalt tagasi välja makstud toetuse summas 136 480 eurot ning kohustas kaebajat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast. Otsuse põhjendused on järgnevad.
1.1.Kaebaja esitas 20. aprillil 2015 PRIA-le toetustaotluse nr 664015570192 põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25 - siin ja edaspidi mõeldakse määruse 20. märtsil 2015 jõustunud redaktsiooni) alusel toetuse saamiseks tööstussae (investeeringuobjekt) soetamiseks. PRIA rahuldas 11. septembri 2015. a otsusega nr 13-6/1070 kaebaja taotluse ning määras kaebajale toetuse summas 136 480 eurot, mis maksti kaebajale välja.
1.2.Järelkontrollide käigus on selgunud, et investeeringuobjekt ei ole olnud sihipärases kasutuses. Sihipärane kasutus ei ole tõendatud ka kaebaja majandusaasta aruannetega. Tegemist on kasutatud seadmega, mis on üle värvitud, jätmaks PRIA-le mulje, et soetatud investeeringuobjekt on uus. Kasutatud seadme soetamise kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse saaja ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele esitanud ühtki PRIA poolt küsitud dokumenti. Ka ei osalenud toetuse saaja ise ega saatnud enda asemel esindajat 8. novembril 2019 toimunud investeeringuobjekti kohapealsesse kontrolli.
1.3.Kaebaja esitas toetustaotluse ilma määruses nr 25 nõutavate dokumentideta kolm minutit enne taotluste vastuvõtuperioodi lõppu. Järgmisel päeval, s.o 21. aprillil 2015, esitas kaebaja toetustaotluse uuesti ning sellele olid lisatud ka nõutavad dokumendid, mh kolm omavahel konkureerivat hinnapakkumust tööstussae soetamiseks ettevõtetelt SIA Loritex, P-System OÜ ning W Man OÜ. Täiendava kontrolli raames analüüsis PRIA hinnapakkumuste failide metaandmeid. Analüüsi tulemusel selgus, et kõik hinnapakkumused on koostatud taotlusvooru lõppemisele järgneval päeval 21. aprillil 2015 ning kõikide pakkumuste koostajaks on Helen Urb, mitte hinnapakkumused esitanud ettevõtete esindajad. Helen Urb oli perioodil 5. juuni 2012 kuni 13. aprill 2015 kaebaja juhatuse liige ja perioodil 25. mai 2012 kuni 3. märts 2015 ka ettevõtte osanik. Esitatud kolmest hinnapakkumusest kaks sisaldavad ühesugust kirjaviga ning ühel neist esinevad vead ettevõtte rekvisiitides. Seega ei ole toetustaotlusega esitatud kolme asjakohast hinnapakkumust, vaid tegemist on fiktiivsete hinnapakkumustega.
2.Kaebaja esitas PRIA-le 17. juunil 2020 vaide eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille PRIA jättis 10. septembri 2020. a vaideotsusega nr 13-30.3/20/618-4 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 12. oktoobril 2020 kaebuse PRIA 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 ja 10. septembri 2020. a vaideotsuse nr 13-30.3/20/618-4 tühistamiseks. Samuti esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse PRIA 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 täitmise peatamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 27. oktoobri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, rahuldas
29.oktoobri 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning otsustas 15. juuni 2021. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses.
5.1.Vastustaja jõudis otsusele tühistada toetuse määramise otsus ning juba välja makstud toetus tagasi nõuda mõne üksiku ja eksliku asjaolu toel. Mitte ükski vastustaja kontrolliaruande järeldustest ei pea paika.
5.2.Väide, et kaebaja ei ole investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutanud, ei pea sajaprotsendiliselt paika. Kaebaja on kogu kasutusperioodi näinud vaeva, et investeeringuobjekti aktiivselt kasutada ning on sellest vastustajat teavitanud. Tegemist oli ärilist laadi takistusega, mis tuli ületada. Vastustaja argumendid seoses kaebaja majandusaasta aruannetega on asjakohatud.
5.3.Kaebaja ostis seadme kolmandalt isikult, kelle üle tal kontroll puudus. Vastustaja tehtud järeldused ei ole vastustaja kontrolliaruandes olevatelt piltidelt tuvastatavad.
5.4.Kohapealse kontrolli tegemise 8. novembril 2019 ajendas mitte möödapääsmatu vajadus, vaid vastustaja ametniku kärsitus, mis oli tekkinud seetõttu, et kaebaja seaduslik esindaja informeeris vastustajat oma eemalviibimisest. Vastustaja ametnikule oli enne kohapealset kontrolli teada, et kaebaja esindajat seal ei viibi.
5.5.Kaebajale jääb vastustaja loogika seoses väidetavalt fiktiivsete hinnapakkumustega arusaamatuks. Kaebaja on ise kogenud olukorda, kus ainuüksi dokumendi avamise tõttu jääb metaandmetesse sellest maha jälg. Samuti, kui eelmine dokumendi koostaja on metaandmeid vahepeal kustutanud, tekivadki metaandmed asemele selle isiku tunnustega, kes selle dokumendi avas.
5.6.Vastustajal ei ole toetuse tagasinõudmise kohustust, tagasinõue peab tuginema kaalukatele põhjustele. Kõrvale tuleb jätta vastustaja oletused selle kohta, nagu oleks seade kasutatud või et hinnapakkumused olid fiktiivsed. Tegelikult on hinnapakkumused tõelised ning seade oli kaebaja parimate teadmiste kohaselt soetatud uuena.
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
6.1.Kaebaja on eiranud mitmeid toetuse saajale pandud kohustusi ning investeeringuobjekt ei vasta kõikidele toetuskõlblikkuse kriteeriumitele.
6.2.Vastustaja on erinevate kontrollide tulemusel kindlaks teinud, et investeeringuobjekt ei ole toetustaotluses näidatud eesmärgil kasutuses ega ole seda ka kunagi olnud. Kaebaja on sisuliselt ka möönnud, et tal ei ole olnud võimalik investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada. Kaebaja ei ole endiselt märkinud, kas käesoleva hetke seisuga on tal õnnestunud ärilised raskused ületada ning investeeringuobjekti reaalselt kasutama hakata. Kaebaja ärilisi raskusi ning püüdlusi investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse võtta ei saa võrdsustada määruses sätestatud nõuete täimisega.
6.3.Kohapealses kontrollis tehtud fotodelt on selgelt tuvastatav, et seade roostetab ning on üle värvitud. Asjaolu, et seade osteti kolmandalt isikult ei vabasta kaebajat vastutusest. Toetusega ostetud seadmed peavad olema uued, mis tähendab, et ka olukorras, kus toetuse saaja on väidetavalt enda teadmata soetanud kasutatud seadme, on tegemist mitteabikõlbliku kuluga.
6.4.Kaebaja ei esitanud vaatamata korduvatele järelepärimistele ühtegi vastustaja küsitud dokumenti. Ka ei olnud kaebajaga võimalik kokku leppida aega kohapealse kontrolli läbiviimiseks, millest tulenevalt teavitati kaebajat kontrolli toimumise ajast ning asjaoludest, mida soovitakse kontrollida. Kuigi kaebajale oli antud võimalus isiklikult või läbi volitatud esindaja kohapealses kontrollis osaleda, ta seda võimalust ei kasutanud. Ligipääsu investeeringuobjektile tagas hoone rentnik. Vastasel juhul ei oleks vastustajal olnud võimalik investeeringuobjekti üldse kontrollida. Tegemist ei olnud ühekordse juhtumiga, vaid mustriga kaebaja käitumises. Tervikuna ei võtnud kaebaja tarvitusele kõiki mõistlikke meetmeid, mis olid tema võimuses, tagamaks, et kontrolli täielikult läbiviimisele ei oleks takistusi või et kontrolli läbiviimine ei muutuks võimatuks.
6.5.Isegi kui jätta kõrvale vastustaja kahtlused seoses esitatud hinnapakkumustega, mida vastustaja ei tee, on investeeringuobjekti sihipäraselt kasutusse võtmata jätmine, objekti
3-20-1989 kasutatuna ostmine ja PRIA kontrolli toimingute takistamine piisavaks aluseks tühistamaks toetuse määramise otsus ning nõuda juba välja makstud toetus tagasi.
6.6.Kaebaja on Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014) art 35 lg-st 3 järeldanud, et PRIA-l on diskretsiooniõigus, kas nõuda toetus tagasi või mitte. Sättest tulenevalt tuleb tuvastatud rikkumiste puhul eristada, kas tegemist on toetuskõlblikkuse kriteeriumi või muude kohustuste rikkumisega. Toetuskõlblikkuse kriteeriumite (sh kasutatud seadme ostmine ning hinnapakkumuste näilisus) rikkumise puhul tühistatakse toetus ja nõutakse välja makstud toetus täies ulatuses tagasi. Määruse nr 640/2014 art 35 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise tuvastamisel (antud juhul investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustus) on võimalik ka toetuse osaline tühistamine. Sama artikli lg-d 3 kuni 5 annavad makseasutusele suunised, kuidas selgitada välja maksmisest keeldumise või toetuse tühistamise määr, mitte kaalutlusõiguse, kas rikkumise tuvastamisel toetus tagasi nõuda või mitte. Toetuse osaline tühistamine ei ole rikkumise raskust ja ulatust arvestades võimalik. Lisaks on kaebaja kasutatud seadme soetamisel eksinud toetuskõlblikkuse kriteeriumi vastu, mis tooks igal juhul kaasa toetuse täies ulatuses tühistamise ja tagasinõudmise. Kui toetuse saamiseks sätestatud nõuete rikkumine on tuvastatud, siis on PRIA-l õigus ja ka kohustus tagasinõue esitada. Kuivõrd kaebaja ei ole investeeringuobjekti sihipäraselt kasutusse võtnudki, on terves ulatuses toetuse tagasi nõudmine proportsionaalne.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidluse all on PRIA 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 õiguspärasus. Vastustaja tunnistas vaidlusaluse haldusaktiga kaebajat puudutavas osas kehtetuks PRIA 11. septembri 2015. a otsuse nr 13-6/1070, millega rahuldati kaebaja toetustaotlus nr 664015570192 ja määrati talle toetus summas 136 480 eurot, ning nõuab kaebajalt välja makstud toetuse summas 136 480 eurot tagasi. Vastustaja on vaidlusaluse haldusakti tegemisel tuginenud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-dele 1 ja 3, § 80 lg 2 p-dele 1 ja 4, § 111 lg-tele 1 ja 4, § 112 lg-tele 1 kuni 4 ning § 114 lg-le 1. Vastustaja heidab kaebajale peamiselt ette määruse nr 25 § 16 lg 3 p-de 1 ja 3, § 6 p 14 ja § 7 lg 1 rikkumist. Kaebaja ei vaidle vastu haldusakti õiguslikele alustele, kuid leiab, et PRIA on teinud otsustused üksikute ja ekslike asjaolude toel. Samuti ei ole vastustaja kaebaja hinnangul toetuse tagasinõudmise otsust sisuliselt kaalunud, arvestades, et PRIA-l ei ole rikkumise tuvastamisel kohustust toetust tagasi nõuda. Sel põhjusel nõuab kaebaja PRIA 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 ja 10. septembri 2020. a vaideotsuse nr 13-30.3/20/618-4 tühistamist.
8.Määruse nr 25 § 16 lg 3 p 1 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutama vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Haldusasja materjalidest jääb arusaamatuks, kas toetus maksti välja 16. märtsil 2016 või 29. märtsil 2016 (vrd tl-d 4p, 11, 17p, 46p, 62p ja 15p, 17, 56, 62), kuid on selge, et kaebaja pidi investeeringuobjekti sihipäraselt kasutusse võtma pärast eelnimetatud kuupäevi ning kasutama seda vähemalt kuni aastani 2021. Kohus nõustub PRIA järeldusega, et kaebaja ei ole eelnimetatud kohustust täitnud.
8.1.PRIA on nii 19. oktoobril 2016, 24. aprillil 2017 kui ka 8. novembril 2019 kontrollinud investeeringuobjektiga seonduvaid asjaolusid, viies läbi kohapealseid kontrolle, ning tuvastanud, et kaebaja ei kasuta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt. PRIA on kohapealsed kontrollid fikseerinud 26. oktoobri 2016. a kontrolli protokollis nr 13-30.3/16/586 (tl-d 52-54),
26.aprilli 2017. a kontrolli protokollis nr 13-30.3/16/586-1 (tl-d 55-55p) ja 8. novembri 2019. a kontrollaktis nr 17252 (tl 58). Kontrollide tulemused kajastuvad ka PRIA 15. jaanuari 2020. a kontrolliaruandes nr 15-6/19/26-10 (tl-d 60-69). Kohtul puudub alus kontrollides tuvastatu
3-20-1989 õigsuses kahelda, kuivõrd nende käigus fikseeritud asjaolusid ei ole kaebaja ümber lükanud. Investeeringuobjekti mitte kasutamist kinnitavad ilmekalt viimati nimetatud kontrolli raames tehtud fotod, millelt nähtub, et investeeringuobjekt oli ladustatud teiste esemete taga ning mitte viisil, mis tagaks võimaluse seda tootmise eesmärgil kasutada. Samuti ei olnud tööstussaag komplektne, vaid seadme osad olid omavahel lahti ühendatud (foto 3 – tl 64; tabel 2 fotod – tl 64p; fotod 1, 2 ja 3 – tl-d 68-68p). On selge, et selliselt paigutatud tööstussaag ei saa olla tootmiseks sihtotstarbelises kasutuses. Ka investeeringuobjekti asukoha ruumide rentnik selgitas suuliselt vastustaja esindajale 8. novembril 2019, et kasutab ruume alates jaanuarist 2019 ning selle aja jooksul ei ole investeeringuobjekt kasutuses olnud (tl 64p).
8.2.Kontrollide ajal ei ole kaebaja väitnud, et kasutab investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt, vaid on õigustanud objekti mittekasutamist erinevate argumentidega. 2016. a selgitas kaebaja, et ei tee hetkel investeeringuobjektiks oleva saega tööd, kuna eelnevad kokkulepped ostjatega ei jõudnud lepinguni, kuid kaebaja loodab lepingud allkirjastada 2017. a veebruaris (tl 53). 2017. a aprillis kinnitas kaebaja, et investeeringuobjekt võetakse sihtotstarbelisse kasutusse 2017. a juulis (tl 55). Vastustaja selgituste kohaselt helistas PRIA esindaja kaebajale
28.detsembril 2017 ning telefonikõnest selgus, et investeeringuobjekt ei ole jätkuvalt kasutusel ja et selleks vajalike lepingute sõlmimiseks kohtutakse välishankijatega 2018. a alguses. Kaebaja lubas selles osas PRIA-ga uuesti ühendust võtta, kuid ei teinud seda (tl 4p, tl-d 17p18). Ka hiljem ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks seadme sihipärasesse kasutusse võtmine või selle tõenäoline toimumine lähiajal.
8.3.Kaebaja ei ole ka vaide- ega kohtumenetluses asunud väitma, et on investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutanud, vaid viitab ärilistele raskustele ja püüdlustele sihipärase kasutamisega alustada (tl-d 1p-2 ja 8p-9). Kaebaja püüdlused investeeringuobjekti kasutada ei võrdu aga määruse nr 25 § 16 lg 3 p 1 täitmisega ehk investeeringuobjekti sihtotstarbelise kasutamisega. Sihtotstarbeline kasutamine tähendab, et investeeringuobjekti kasutatakse eesmärgil, mille jaoks kaebaja selle soetas. Seda nõuet ei ole kaebaja täitnud. Haldusasja materjalidest ei ilmne ka see, et praegu oleks kaebaja oma ärilised raskused ületanud ning et nüüdseks on objekt sihtotstarbelises kasutuses. See, kas ja millisel määral kinnitab kaebaja majandusaasta aruannetega seonduv investeeringuobjekti mitte kasutamist, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, mistõttu kohus sellekohaseid menetlusosaliste väiteid ei käsitle. Määruse nr 25 § 16 lg 3 p 1 rikkumine on tõendatud juba PRIA läbi viidud kontrollide tulemustega. Toetuse saamise tingimuste täitmiseks ei ole piisav üksnes toetuse saaja kavatsus tulevikus investeeringuobjekti sihipäraselt kasutada. Vastasel juhul piisaks toetuse saamiseks üksnes sellest, kui isik investeeringuobjekti soetab ning tegelik kasutus ei omaks määravat tähtsust, mis ilmselgelt ei vasta määruse nr 25 eesmärkidele. Kaebaja esitatud väited investeeringuobjekti kasutusele võtmiseks tehtud toimingute osas on pealegi üldsõnalised ning ei veena kohut, et kaebaja on teinud kõik endast oleneva investeeringuobjekti sihipärasesse kasutusse võtmiseks. Toetuse eesmärgid ei ole seega investeeringuobjekti sihipärase kasutusse võtmata jätmise tõttu realiseerunud.
9.Määruse nr 25 § 6 p 14 kohaselt ei ole kasutatud seadme ostmise kulud abikõlblikud. Vastustaja kogutud ja kohtule esitatud materjalidega on usutavalt tõendatud, et kaebaja investeeringuobjekti soetamiseks tehtud kulud ei ole nimetatud sättest tulenevalt toetuskõlblikud.
9.1.PRIA tuvastas 8. novembril 2019 samal päeval koostatud kontrollaktiga nr 17252 ja
15.jaanuari 2020. a kontrolliaruandega nr 15-6/19/26-10, et investeeringuobjektilt olid eemaldatud andmesedelid, selle käigus oli seadmelt eemaldunud hall pealisvärv ning nähtavale
3-20-1989 tulnud seadme esialgne värv, s.o roheline värv. Pealisvärv oli eemaldunud ka seadme muudelt osadelt ning seadmelt oli tuvastatav rooste (tl-d 58 ja 64). Vastupidiselt kaebaja hinnangule on eeltoodu kohtu hinnangul tuvastatav ka PRIA kohapealse kontrolli raames tehtud fotodelt. Fotodelt ilmneb, et halli värvuse all on roheline värv, s.t et seade on halli värviga üle värvitud, samuti nähtub vähesel määral roostet (tabel 1 fotod – tl 64; fotod 4 ja 5 – tl-d 68p-69). On väheusutav, et väidetavalt uus seade on esmalt värvitud roheliseks ja seejärel halliks ning et mõni aasta pärast seadme soetamist kooruks sellelt värv ja ilmneksid roostekahjustused. Usutavam on see, et enne toetuse väljamaksmist värviti kasutatuna soetatud seade üle, et esitleda seda PRIA-le uuena eesmärgil, et seadme soetamise kulud kvalifitseeruksid abikõlblike kulude alla. Järelkontrolli materjalid viitavad, et kaebaja soetas kasutatud seadme, mistõttu ei ole sellega seotud kulud abikõlblikud.
9.2.Oluliseks ei saa pidada kaebaja väidet, et ta ostis seadme kolmandalt isikult, kelle üle tal kontroll mistahes viisil puudus ehk siis isegi, kui tegemist on kasutatud seadmega, ei olnud kaebaja sellest teadlik. Määruse nr 25 § 6 p 14 sätestab selgelt, et kasutatud seadme ostmise kulud ei ole abikõlblikud, s.t ostetud seade peab olema uus. Ka olukorras, mil isik ostab ekslikult kasutatud seadme, ei ole tegemist abikõlbliku kuluga. Kaebaja peab ise investeeringuobjekti soetamisel veenduma, et tehtud kulud oleksid abikõlblikud ning väidetav teadmatus ei vabasta kaebajat regulatsiooni rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest.
10.Määruse nr 25 § 16 lg 3 p 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal.
10.1.PRIA leiab, et kaebaja on eelnimetatud kohustusi järgnevalt kirjeldatud tegevustega rikkunud.
10.1.1.PRIA 26. oktoobri 2016. a kontrolli protokollist nr 13-30.3/16/586 nähtuvalt palus PRIA esitada kaebajal kohapealses kontrollis raamatupidamisdokumendid, kuid kaebaja ei teinud seda väidetavalt raamatupidaja puhkuse tõttu. Seetõttu ei saanud PRIA kontrollakti koostamise ajal dokumente kontrollida. Kaebaja lubas dokumendid esitada 1. novembril 2016 (tl-d 52 ja 53). Kaebaja esitas dokumendid aga alles 28. novembril 2016 (tl 54).
10.1.2.Kaebaja ei võtnud PRIA 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 ja 15. jaanuari 2020. a kontrolliaruande nr 15-6/19/26-10 kohaselt vastustajaga pärast PRIA-ga 28. detsembril 2017 toimunud telefonikõnet ühendust, kuigi lubas anda PRIA-le täiendavat teavet investeeringuobjektiga seonduvate lepingute sõlmimise kohta (tl-d 4p ja 60p).
10.1.3.PRIA palus 16. märtsi 2018. a teatisega nr 15-7/17/2-6 algatatud kontrollimenetluse käigus kaebajal 4. oktoobril 2019 esitada ettevõtte 2013. a ja 2014. a müügitulu tõendavad dokumendid ning investeeringuobjektiks oleva tööstussae hinnapakkumuskutsed erinevatelt ettevõtetelt koos originaalkirjavahetusega. Kuigi kaebaja vastas järelepärimisele 13. oktoobril ja 30. oktoobril 2019, ei esitanud äriühing ühtegi dokumenti. Vaatamata korduvatele püüdlustele ei esitanud kaebaja nõutud dokumente ka vaidlusaluse haldusakti tegemise ajaks (tl-d 60p-61 ja 63).
10.1.4.PRIA 15. jaanuari 2020. a kontrolliaruande nr 15-6/19/26-10 kohaselt püüdis vastustaja esindaja 30. oktoobril 2019 kaebaja esindajaga telefoni teel kokku leppida kohapealse kontrolli teostamise aega, kuid vaatamata korduvatele helistamistele kaebaja telefonile ei vastanud. Seetõttu edastas PRIA esindaja kaebajale samal päeval e-kirjaga kohapealse kontrolli teatise, milles informeeris kaebajat võimalusest saata vajadusel kohapealsesse kontrolli ettevõtet
3-20-1989 esindama ja dokumente esitama volitatud isik. Kaebaja esindaja teatas vastuskirjas, et tal ei ole võimalik kontrollis osaleda, mispeale PRIA teavitas kaebajat, et kontroll teostatakse siiski teavituskirjas märgitud kuupäeval, kohas ja kellaajal. PRIA informeeris kaebajat veelkord e-kirja teel võimalusest saata kontrolli ajaks ettevõtet esindama volitatud esindaja, palus tagada investeeringuobjektile juurdepääs ja loetles kontrolli teostamiseks vajalikud dokumendid (tl-d 61, 63-63p). Vaatamata eeltoodule ei viibinud kaebaja ega tema esindaja 8. novembril 2019 toimunud kontrolli juures, mistõttu ei olnud võimalik kontrollida ühtegi asjakohast dokumenti. (tl 58). Ligipääsu investeeringuobjektile tagas hoone, kus investeeringuobjekt asus, rentnik (tl-d 5 ja 64p).
10.2.Kaebaja ei ole käesoleva kohtuotsuse p-des 10.1.1-10.1.4 välja toodule haldus- ega kohtumenetluses vastu vaielnud ning märgib üksnes seoses 8. novembril 2019 toimunud kohapealse kontrolliga, et kontrolli ajendas mitte möödapääsmatu vajadus, vaid vastustaja ametniku kärsitus. Samuti märgib kaebaja, et vastustaja ametnikule oli teada, et kaebaja esindajat seal kohapeal ei viibi (tl 1p). Kohtu hinnangul ei saa PRIA soovi kontrollimenetlust läbi viia pidada ametniku kärsituseks. PRIA kohustus on kontrollida, et toetussummad oleksid määratud ja välja makstud õiguspäraselt ning selle jaoks on vajalik läbi viia ka kohapealseid kontrolle ja kontrollida asjakohaseid dokumente. Sealjuures on kaebaja määruse nr 25 § 16 lg 3 p-st 3 tulenevalt kohustatud PRIA-ga kontrollide läbiviimisel koostööd tegema. Kuigi kaebaja teavitas vastustajat, et ei saa viibida kohapealse kontrolli juures, siis oli kaebaja teadlik võimalusest saata kontrolli juurde volitatud esindaja, kelle kaudu oleks kaebaja saanud kontrolli läbiviimiseks PRIA-le igakülgset abi osutada, s.o tagada investeeringuobjektile ligipääs ja esitada haldusorgani nõutavad dokumendid. Kaebaja ei pidanud vajalikuks PRIA-ga selles osas aga koostööd teha.
10.3.PRIA ei heida kaebajale ette üksnes 8. novembri 2019. a kohapealsel kontrollil osalemata jätmist. Kaebaja käitumismuster, s.o alates 2016. a dokumentide hilinenult esitamine või üldse mitte esitamine, PRIA-le lubatud teabe mitteandmine ja kohapealse kontrolli juures mitte viibimine isiklikult või esindaja kaudu, viitab kogumis sellele, et kaebaja proovis PRIA-ga koostöö tegemist vältida. Kaebaja käitumismustrit ilmestab ka asjaolu, et kaebaja ei esitanud
8.novembri 2019. a kontrolli jaoks nõutud dokumente ega muid asjakohaseid tõendeid ka pärast seda, kui PRIA saatis kaebajale 15. jaanuari 2020. a teavituse nr 15-6/19/26-11 kavandatavast otsusest koos samal päeval koostatud kontrolliaruandega nr 15-6/19/26-10 ning seda olenemata sellest, et PRIA mitmel korral vastamistähtaega pikendas. PRIA selgituste kohaselt esitas kaebaja haldusorgani edastatud teavitusele üksnes osalise vastuse (tl 6). Seega on kaebaja rikkunud kaasaaitamiskohustust ning ise vähendanud võimalust asjakohaste selgituste ning dokumentidega tõendada temal lasunud investeeringuobjekti soetamise ja kasutamise kulude abikõlblikust ning toetuskriteeriumitele vastavust.
10.4.Seega on kaebaja määruse nr 25 § 16 lg 3 p-st 3 tulenevat kohustust rikkunud. Kaebaja on eiranud ka ELÜPS § 76 lg 3 p-de 1 ja 5, millest tulenevalt on maaelu arengu toetuse taotleja kohustatud võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust, sh teha kohapealset kontrolli, ning esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg 7 kohaselt lükatakse toetuse- või maksetaotlus tagasi, kui toetusesaaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist, v.a vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral. Kohus nõustub PRIA-ga, et ka menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamata ning dokumentide esitamata jätmine on käsitletav kontrolli takistamisena.
3-20-1989
11.Eelkirjeldatud rikkumised, s.o investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse võtmata jätmine, objekti kasutatuna soetamine ja vastustaja kontrolli toimingute takistamine, õigustavad käesoleva kohtuotsuse p-s 7 nimetatud alustel kaebajale toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamist ning kaebajalt välja makstud toetuse tagasinõudmist. Kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks vastavad otsustused teinud üksikute ja ekslike asjaolude toel. Vastustaja on asjaolusid kogumis hinnanud ning põhjendatult rikkumised tuvastanud.
12.Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et vastustajal ei ole määruse nr 640/2014 art 35 lg-st 3 tulenevalt kohustust toetus tagasi nõuda, vaid et ta võib seda üksnes kaalukatel põhjustel teha ning et käesoleval juhul ei olnud vastustaja kaalutlusotsus õiguspärane. Määruse nr 640/2014 art 35 lg 1 kohaselt taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta. Kaebaja on toetuskõlblikkuse kriteeriumi rikkunud kasutatud seadme soetamisega (määrus nr 25 § 6 p 14) ning seega on igal juhul vastustaja tehtud otsus toetuse tühistamise kohta põhjendatud. Määruse nr 640/2014 art 35 lg-s 2 sätetatud kohustuse rikkumise tuvastamisel, s.o nt investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt mitte kasutamine, on vastustajal määruse nr 640/2014 art 35 lg-test 2 ja 3 tulenevalt õigus hinnata, kas toetus tühistada täielikult või osaliselt ning millistel kaalutlustel. Isegi kui vastustajal ei oleks määruse nr 640/2014 art 35 lg-st 1 tulenevat kohustust toetust toetuskõlblikkuse kriteeriumi rikkumise tõttu tühistada, ei saaks kaebaja teiste rikkumiste raskusastet ja ulatust arvestades pidada õigustatuks toetuse üksnes osaliselt tagasinõudmist. Seda eelkõige põhjusel, et kaebaja ei ole investeeringuobjekti üldse sihtotstarbeliselt kasutanud ning on kestvusnõuet oluliselt ja pikaajaliselt rikkunud.
13.Lisaks määruse nr 25 § 16 lg 3 p-de 1 ja 3 ning § 6 p 14 rikkumise tuvastamisele leiab vastustaja, et kaebaja ei ole järginud määruse nr 25 § 7 lg-t 1, millest tulenevalt pidi taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole regulatsiooni järginud, kuna SIA Loritex, P-System OÜ ning W Man OÜ hinnapakkumuste failide metaandmete analüüsi tulemusel selgus, et kõik pakkumused on koostatud taotlusvooru lõppemisele järgneval päeval ning kõikide pakkumuste koostajaks on isik, kes oli perioodil 5. juuni 2012 kuni 13. aprill 2015 kaebaja juhatuse liige ja perioodil 25. mai 2012 kuni 3. märts 2015 ka ettevõtte osanik, ning mitte ettevõtete esindajad. Samuti sisaldavad esitatud kolmest hinnapakkumusest kaks ühesugust kirjaviga ning ühel neist esinevad vead ettevõtte rekvisiitides (tl-d 5p, 20-20p).
13.1.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles osas, et hinnapakkumuste failide metaandmed kajastuvad vastustaja kirjeldatud viisil, samuti ei vaidlusta kaebaja hinnapakkumustes ilmnevaid vigu, kuid kaebaja ei nõustu sellega, et hinnapakkumused on fiktiivsed. Kaebaja selgitab, et metaandmed võivad muutuda ka dokumendi avamisel (tl 1p).
13.2.Kohtu hinnangul ei saa välistada, et hinnapakkumuste metaandmed on muutunud dokumendi avamisel, salvestamisel vms. Kirjutuskaitsmata dokumentide avamisel ning nende teise asukohta salvestamisel võivad andmed, sh dokumendi koostaja ja salvestaja andmed muutuda. PRIA ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kaebaja väited ja kohtu kahtluse ümber lükkaksid, s.o tõendeid, mis kinnitaksid, et hinnapakkumuste failid on kaebaja ning mitte SIA Loritex, P-System OÜ ja W Man OÜ loodud. Selliste järelduste tegemine pelgalt dokumentide metaandmete ja pakkumustes ilmnenud vigade pinnalt ei ole õigustatud. Eeltoodu ei tähenda, et PRIA seisukoht on vale, vaid seda, et vastustaja seisukohti ei saa haldus- ega kohtumenetluses piisavalt usaldusväärselt tõendatuks lugeda. Seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et tegemist on fiktiivsete hinnapakkumustega. Seega ei ole võimalik asuda
3-20-1989 seisukohale, et kaebaja ei ole määruse nr 25 § 7 lg-s 1 sätestatut järginud. Eeltoodu ei ole aga antud haldusasja lahendamisel siiski määrava tähendusega, kuivõrd PRIA 11. septembri 2015. a otsuse nr 13-6/1070 kaebajat puudutavas osas kehtetuks tunnistamine ja välja makstud toetuse tagasinõudmine on kohtuotsuses kirjeldatud teistest rikkumistest tulenevalt (määruse nr 25 § 16 lg 3 p-de 1 ja 3 ning § 6 p 14 rikkumised) õigustatud.
14.Kohus rõhutab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18; 10. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18; 15. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18). Toetuse saamise ja säilitamise tingimuseks on oma kohustuste täitmine. Antud juhul ei ole kaebaja õigusnormidega kooskõlas käitunud. Seetõttu ei ole PRIA 13. mai 2020. a otsuse nr 13-6/20/231 ja 10. septembri 2020. a vaideotsuse nr 13-30.3/20/618-4 tühistamine põhjendatud.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Sellest tulenevalt tühistab kohus ka Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 253 lg 3). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.