Väljaotsa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 26. jaanuari 2021. a otsuse nr 126/21/118 tühistamiseks osas, millega vähendati Väljaotsa OÜ taotletud toetust
Menetlusosalised ja nende Kaebaja –Väljaosa OÜ, esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 9. septembril 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Väljaotsa OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel tunnistaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. oktoobril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Väljaotsa OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 20. mail 2020 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110201109392,
3-21-1300 millega taotles muuhulgas mahepõllumajandusega jätkamise toetust. 17. septembril 2020. a esitas Väljaotsa OÜ viimase taotluse muudatusavalduse.
1.1.PRIA määras 26. jaanuari 2021. a otsusega nr 12-6/21/118 („2020. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine ja tagasinõudmata jätmine“) (dtl 100-105) Väljaotsa OÜ-le 2020. a taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt, summas 20 405,52 eurot. Taotleja oli toetust taotlenud kokku summas 107 140,92 eurot.
1.1.1.Eelnevalt on PRIA 28.10.2020 otsusega nr 12-6/20/685 kaebajalt tagasi nõudnud osaliselt 2016. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 1219,17 eurot, 11.11.2020 otsusega nr 12-6/20/784 osaliselt 2017. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 1155,23 eurot, 11.11.2020. a otsusega nr 12-6/20/785 osaliselt 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 1169,30 eurot ja nõudis 24.11.2020 otsusega nr 12-6/20/938 osaliselt tagasi 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas 11 346,02 eurot.
1.1.2.PRIA vähendas 26. jaanuari 2021. a otsusega kaebajale teravilja, kaunvilja, õli-, kiukultuuride, muude kultuuride ja põldtunnustatud heintaimede kasvatamise eest määratavat toetussummat, põhjendades oma otsust järgmiselt. Kohapealses kontrollis tuvastati taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur, s.t taotletud ja kindlaksmääratud kultuuride pindalad erinesid ning taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus toetusmääragrupis oli suurem kui 20% kindlaksmääratud pindalast. Lisaks vähendati kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta makstavat toetust ning toetus jäeti täielikult määramata sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamise eest, sest taotlejale ei määratud vastavas kultuurigrupis mahepõllumajandusliku tootmise toetust.
1.1.3.Sama otsusega jättis PRIA taotlejalt tagasi nõudmata alusetult saadud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse, tuginedes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lgle 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 3 punkti a alapunktile i.
1.2.Väljaotsa OÜ vaidlustas 23. veebruaril 2021 esitatud vaides PRIA 26.01.2021. a otsuse nr 12-6/21/118 osas, milles toetust ei määratud põldude kohta, millel tuvastati kohapealses kontrollis taotletuga võrreldes erinev ehk madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. PRIA jättis 12. mai 2021. a vaideotsusega nr 12-1/21/461-4 rahuldamata kaebaja vaide PRIA
26.jaanuari 2021. a otsuse nr 12-6/21/118 peale. Vaideotsuses leidis PRIA kokkuvõtvalt järgmist.
1.2.1.PRIA on vaidlustatud otsuses täitnud haldusakti põhjendamiskohustuse kohtupraktikas tunnustatud ulatuses.
1.2.2.Vaide esitajale on tutvustatud kohapealse kontrolli tulemusi ja antud võimalus neile vastuväidete esitamiseks.
1.2.3.Kohapealse kontrolli ajaks (13.07.−14.07.2020) olid põllud randaalitud ning inspektor ei leidnud neilt põldudelt taotluses nimetatud taimede (kaer, tatar) jäänuseid ega kasvama jäänud taimi. Kõikidest asjakohastest põldudest on tehtud fotod, millelt on näha randaalitud heintaimedega maa. Taotleja põlluraamatu kanded ja PRIA poolt kohapeal tuvastatud olukord ei kattunud. Põlluraamatu kannete järgi pidi 2020. aastal kõnealustel põldudel kasvama vahekultuur ja taotlusel deklareeritu järgi teraviljade segu, kuid kontrollis tuvastati sööti jäetud maa.
2(15)
3-21-1300
1.2.4.Taotlusel deklareeritu kohaselt kasvatas Väljaotsa OÜ otsuses nr 12-6/21/118 nimetatud põldudel teraviljade segude kultuure allakülvita, kuid 13.07.−14.07.2020. a toimunud kohapealses kontrollis leidis PRIA eest sööti jäetud maa (põllud ja kontrollis tuvastatu märgitud vaideotsuses lk 5-6). Inspektori selgituste kohaselt olid põllud 13.07.2020 kontrolli ajaks eelnevalt värskelt randaalitud ning seal ei leidunud taotluses nimetatud kultuure ega ka kultuuride jäänuseid, vaid heintaimedega maa. Kui Eesti Maaülikooli spetsialisti arvamuse kohaselt tuvastati novembris 2020 põldudel kultuuride jäänused, on see PRIA arvates võimalik üksnes seetõttu, et taotleja külvas vahekultuurid pärast kohapealse kontrolli toimumist, kui sai teadlikuks asjaolust, et kõnealuste põldude eest talle tõenäoliselt toetust ei määrata. Taotleja poolt 21.10.2020 tehtud fotod taimede jäänustest ei tõenda kultuuride külvamist juunis 2020.
1.2.5.Vaidemenetluses esitatud 10.08.2020 kuupäevaga arve nr 11958 kaera ja tatra seemne ostu kohta ei toeta taotleja väidet, et ta külvas neid 2020. aasta juunis.
1.2.6.Määrus nr 53 ei sätesta vahekultuuride külvamise ega kasvatamise eest eraldi ühikumäära ega näe ette toetuse määramist. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid (määrus nr 53 § 11 lg 2). Toetuse saamiseks ei ole piisav üksnes külvikohustuse täitmine, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohane kasvatamine. Kuna eelmisel aastal olid kõnealused põllud (lühiajalised) rohumaad, ei olnud lühiajaliselt vahekultuuri külvamisel mingit otstarvet. Tavapäraselt kasvatatakse vahekultuure külvikorras peale põhikultuuri koristamist mulla parandamise eesmärgil. Vahekultuuri eesmärk on vähendada toitainete leostumist mullas, kuid ka heintaimede kasvatamine väldib seda. Minimeeritud mullaharimist ja otsekülvi saab kasutada peale põllukultuuride kasvatamist. Peale heintaimede kasvatamist otsekülv pole seni praktikas tulemusi andnud.
1.2.7.PRIA on tuvastanud taotlusel vastavalt määruse nr 53 § 4 lg 1 p-le 4 deklareeritud ja kindlaksmääratud kultuuride erinevuse. Fotod tõendavad, et taotleja ei külvanud kultuure ajavahemikul 10. -13. juunil 2020, sest põllud olid sel ajal rohumaad ning esimene põldude harimine toimus ajavahemikul 26. juuni 2020−8. juuli 2020. Samuti seda, et kultuuride jäänuseid 13.−14. juulil 2020 põldudelt ei leitud.
1.2.8.Isegi kui PRIA oleks 13.- 14. juulil 2020 toimunud kontrollis tuvastanud taimejäänused, ei oleks olnud alust taotlejale kultuuride kasvatamise eest toetust määrata, kuna kultuure tegelikult ei kasvatatud, vaid üksnes külvati ja hariti mulla sisse kuu aega pärast külvamist. Vastavalt määruse nr 53 § 8 lg 1 punktis 1 sätestatule on toetusõiguslik selline maa, millel ka kultuure kasvatatakse, kasutades tavapäraseid agrotehnilisi võtteid.
1.2.9.PRIA võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada, kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki ega vähenda nende tõhusust, kuid ei ole kohustatud tingimata seda tegema.
1.3.Sama vaideotsusega jättis PRIA rahuldamata ka kaebaja vaided PRIA 11.11.2020 otsuse nr 12-6/20/784, PRIA 11.11.2020 otsuse nr 12-6/20/785 ja PRIA 24.11.2020 otsuse nr 126/20/938 peale ning jättis ennistamata vaide esitamise tähtaja PRIA 28.10.2020 otsuse nr 126/20/685 peale, tagastades selles osas vaide esitajale.
2.Väljaotsa OÜ esitas 14. juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA
26.jaanuari 2021. a otsuse nr 12-6/21/118 tühistamist. Kohtuistungil täpsustas kaebaja nõuet, ning taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist osas, millega vähendati Väljaotsa OÜ taotletud toetust.
3.Kohus võttis kaebuse 17. juuni 2021. a määrusega menetlusse. Vastustaja vastas kaebusele 15. juulil 2021. Kohus määras 26. juuli 2021. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil 9. septembril 2021.
3(15)
3-21-1300
4.Kaebaja esitas 2. septembril 2021 täiendavad seisukohad ning taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus rahuldas 3. septembri 2021. a määrusega taotluse ning määras tunnistaja ülekuulamise kohtuistungil
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, esitades järgmised väited.
5.1.PRIA otsus nr 12-6/21/118 tugineb vääratel asjaoludel. Vastupidiselt vastustaja etteheitele ei jätnud kaebaja vaidlusaluseid põlde 2020. aastal sööti ning külvas neile tatra ja kaera vahekultuuridena. Seda tõendavad kaebaja esitatud fotod, millelt on näha põldudel tatra- ja kaerataimede jäänuseid. Vahekultuuride külvamist tõendab Maa-ameti 14. juuni 2021. a kaldaerofoto, millelt on näha, et kaebaja haritud põllul kasvab 14. juuni 2020 seisuga vähem biomassi, kui naabruses asuvatel põldudel, st seda on värskelt randaalitud ja sellesse on külvatud vahekultuurid.
5.2.PRIA on jätnud kaebaja 22. oktoobri 2020. a vastuskirjas esitatud seletused vahekultuuride kasvatamise kohta tähelepanuta ja tema esitatud tõendeid tahtlikult moonutanud.
5.3.Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga Maa-ameti fotode ja satelliitfotode põhjal, et kaebaja põldudele pole külvatud vahekultuure. Ennekõike pole võimalik vahekultuure ja heintaimi sellistel fotodel eristada, mistõttu ei saa nende põhjal väita, et põllul ei kasva vahekultuur, või, et põllul ei kasva vahekultuur ja heintaimed koos. Kaebajale edastatud vaideotsuse lisad pole vastavalt vaideotsuses viidatule märgistatud, mistõttu pole võimalik aru saada, milliseid fotosid vaideotsuses silmas peetakse. 5.4.. Vahekultuurid külvati minimeeritud harimisviisil – vaidlusalused põllud randaaliti hõredalt ja külvati vahekultuuri seeme väetisekülvikuga. Selliselt toimides ei saagi aerofotodelt vaadates põldudel esineda sellist kontrasti, mille järgi oleks tuvastatav, kas põllul kasvavad heintaimed või vahekultuur (need kasvavad üheaegselt).
5.5.PRIA seletus kaebaja põllul peale ametniku kontrollkäiku leitud vahekultuuride jääkide kohta on selgelt otsitud.
5.6.Kaebaja ostis vahekultuuri seemned Sadala Agro OÜ-lt ning sai kätte enne külvamist (1. juunil 2020). Kaebaja esitatud arve tõendas seda, et kaebaja oli vahekultuuri seemned ostnud ning, et arve koostati 10. augustil 2020.
5.7.PRIA tõlgendus määruse nr 53 § 8 lg 1 p-le 1 ja § 12 lg 1 p-le 1 on väär. Kaebaja on vaidlusalustel põldudel kasvatanud vahekultuure ja teinud seda kooskõlas viidatud sätetega. Kaebaja ei ole vahekultuure ainuüksi külvanud, vaid need ka vastavalt tavapärastele agrotehnilistele võtetele põldu sisse harinud. Kaebaja on toiminud vahekultuuri kasvatades kooskõlas normidele vastavatele agrotehnilistele võtetele. Vahekultuuri puhul on tavapärane selle põldu sisse harimine, mitte selle küpsemiseni kasvatamine ja vilja koristamine. Väär on ka PRIA alternatiivne seisukoht, et isegi, kui kaebaja oleks hiljemalt 15. juunil 2020 põllule vahekultuuri külvanud ja selle enne PRIA kontrollkäiku põldu sisse harinud, ei vastaks see määruses nr 53 ette nähtule.
5.8.Minimeeritud põlluharimise teel põldu harides külvatakse põllul olemasoleva taimestiku sekka vahekultuurina kasvatatavad taimed, mistõttu ei pruugi põgusal ja kaugel vaatlusel olla tuvastatav, et põldu on haritud ja sellele vahekultuur külvatud. Viidates erinevatele 4(15)
3-21-1300 valdkondlikele uurimustele (lisatud menetlusdokumendile), leiab kaebaja, et minimeeritud harimine on Eestis levinud ja kohalikele normidele vastav agrotehniline võte. Vahekultuuride kasvatamine seisneb vastava kultuuri kasvatamises eesmärgiga parandada mulla kvaliteeti. Määruse nr 53 eesmärgiga on kooskõlas keskkonnasõbralik põlluharimine.
5.9.Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et kui kohustuseaastas kasvatatakse teravilja mahepõllumajandusliku tootmisena või sellega seonduvalt, vastab see määruses sätestatule ja selle eest tuleb maksta toetust.
5.10.Vastustaja ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulanud ning vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt põhjendamata.
5.11.Kaebaja haldusakti adressaadina ei pea põhjendama haldusorganile miks tema agrotehnilised võtted vastavad toetuse määramise tingimustele. PRIA kui soodustava haldusakti andmisest keelduv haldusorgan peab seevastu põhjendama vastupidist. Kuna PRIA ei käsitanud vahekultuuride külvamist viljakasvatusena, ei arvestanud kontrolli teostanud inspektor vahekultuuride külvamise võimalusega.
6.Vastustaja jääb kontrollaruandes, vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde, esitades vastuseks kaebusele järgmised seisukohad.
6.1.Kaebaja taotles 2020. aastal PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas määruse nr 53 § 4 lõike 1 punkti 4 alusel, deklareerides taotlusel vaidlusalustel põldudel kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks teraviljade segu allakülvita, mis tähendab, et teravilja kasvatatakse kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks.
6.2.PRIA leidis 13. ja 14. juulil 2020. a toimunud kohapealses kontrollis eest sööti jäetud maa. Kontrolli läbi viinud inspektori selgituste kohaselt olid põllud kontrolli ajaks eelnevalt värskelt randaalitud. Kohapealse kontrolli käigus ei leitud kõnealustel põldudel kultuure ega ka nende taimede jäänuseid.
6.3.Kõikidest põldudest on tehtud kontrollis fotod, millelt on näha vaid heintaimedega kaetud randaalitud maa. Satelliitpiltide ja Maa-ameti ortofotode järgi ei ole 10.- 13. juunil 2020 näha mingit muutust põldudel, s.t põllud olid heinamaad. Fotode järgi on põllud randaalitud juuni lõpus (26.06.–08.07.2020), biomass on tuvastatav jälle juuli lõpus. Fotod kogumis tõendavad, et põldude esmane töötlemine toimus alles neil kuupäevadel.
6.4.Kaebaja ei kasvatanud vaidlusalustel põldudel teravilja põllumajanduskultuuride loetelus toodud tähenduses, vaid tegemist oli rohumaadega, kuhu kaebaja külvas mingil ajal väidetavalt vahekultuuridena tatart ja kaera, mis hariti põldude sisse. Kaebaja selgituste kohaselt oli minimeeritud harimisviisi valimise eesmärgiks külvata 2020. aasta sügisel nimetatud põldudele rukis.
6.5.Olenemata sellest, kas ja millal kaebaja väidetavalt vahekultuure külvas, ei vastanud põldudel tegelikult kasvav põllumajanduskultuur toetustaotlusel märgitule. Põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt märgitakse põllul kasvatatavaks kultuuriks sööti jäetud maa, kui tegemist on külvikorrasüsteemis kasutatava maaga, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. Põld või külvikorraväli, millega valmistatakse ette järgmiste kultuuride kasvatamist. Sööti jäetud maal kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse (nagu ka antud juhul). Deklareerides põllul kasvatatavaks 5(15)
3-21-1300 kultuuriks teraviljade segi allkülvita, eeldas see ka põllult saagi koristamist. Kaebaja vaidlusalustelt põldudelt saaki ei korjanud, vaid valmistas maad ette kultuuri kasvatamiseks.
6.6.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks on hüvitada toetusesaajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu, mis antud juhul eeldab mitte üksnes põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ja saagi koristust. Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 4 kohaselt on teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär 125 eurot hektari kohta. Määruse § 8 lg 5 kohaselt ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti. Määrus nr 53 ei sätesta vahekultuuride külvamise ega kasvatamise eest eraldi ühikumäära ega näe ette toetuse määramist. Ühikumäärade arvutuste tegemisel on arvestatud mahetootmise iseloomust tingitud lisakulusid ja saamata jäänud tulu, samuti tegevuste otstarbekust mahetootmise eesmärkide saavutamise seisukohalt. Sellest lähtuvalt on teravilja kasvatamise eest antava toetuse ühikumäär oluliselt kõrgem rohumaade ühikumäärast ning mustkesas hoitud või sööti jäetud maa eest toetust ei anta.
6.7.Kaebaja ei ole suutnud põhistada väidet, et vastustaja tõlgendus määruse nr 53 § 8 lg 1 ple 1 ja § 12 lg 1 p-le 1 on väär. Kaebaja on selgitanud vahekultuuride kasvatamise loogikat üldiselt, kuid tema selgitused pigem kinnitavad kontrollis tuvastatut et vaidlusaluste põldude puhul oli tegemist sööti jäetud maa, mitte teraviljade kasvatamiseks kasutatava maaga.
6.8.Vastustaja on vaideotsuses põhjalikult selgitanud, millistel faktilistel ja õiguslikel alustel tuli toetus vaidlusaluste põldude eest määramata jätta. Lisaks tuleb rõhutada, et Maa-ameti kaldaerofotodelt nähtuvalt oli väidetava külviaja (10.06.−13.06.2020. a) järel tegemist rohumaadega, kus biomassi vähenemist ei toimunud. Kohapeal tehtud fotodelt on näha, et tegemist on värskelt töödeldud, s.t randaalitud põldudega, millelt on valdavalt tuvastatavad üksnes heintaimed. Vaidlusaluste põldude aerofotod ja kohapealses kontrollis tehtud fotod (vaideotsuse lisas 1) on märgitud põldude kaupa, fotodelt on nähtav nende tegemise aeg, koht ja suund. Kaebaja ei ole ümber lükanud fotode tegemist vaidlusalustel põldudel. Satelliidipildid (vaideotsuse lisas 2) on samuti esitatud põldude kaupa erineval ajahetkel, mis näitab, millal toimus tegelikkuses põldudel biomassi muutus, st et põldude esmane töötlemine toimus alles 26.06.–08.07.2020. a.
6.9.Asjaolu, et kaebaja sai väidetavalt vahekultuuri seemned kätte juba 1. juunil 2020, ei kinnita tema väiteid seoses põldudel tehtavate tegevuste ning aegadega. Aerofotode, kohapealses kontrollis tehtud fotode ning satelliidipiltide põhjal on võimalik veenduda, et kaebaja väited tööde teostamise aja kohta ei vasta tõele.
6.10.Kaebaja osundamine maa-ameti fotolaos olevatele 14.06.2021. a ja 25.06.2021. a kaldaerofotodele (kaebuse lisad 16 ja 17) ei lükka ümber kohapealses kontrollis tuvastatut. Vaidlusalused vähendused ei puuduta kaebuse neil lisadel kuvatud põldu (põllumassiivil nr 67254695957 asuv põld nr 327), mistõttu ei saa need ka tõendada kontrolli tulemuste ebaõigsust.
6.11.Et kaebajale määrataks vaidlusaluste põldude eest toetust, peaks põldudel olema kasvatatud taotlusel märgitud kultuuri, vastav kultuuri oleks pidanud olema külvatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil ning kultuuride kasvatamisel pidi olema kasutatud tavapäraseid agrotehnilisi võtteid. Kaebaja 21. oktoobri 2020. a fotode (kaebuse lisa nr 3) ning EMÜ spetsialisti arvamuse (kaebuse lisa 12) alusel saab vaid tõdeda, et mingil ajahetkel on põldudele heintaimede hulka külvatud tatart ja kaera, kuid pole võimalik tuvastada, millal seda on tehtud 6(15)
3-21-1300 ning, kas kultuuride kasvatamisel on järgitud tavapäraseid agrotehnilisi võtteid. Ka EMÜ spetsialist on välja toonud, et 23. novembril tehtud pilt näitab, et enamusel põldudel on kasvanud põhiliselt kaer, vähem tatart ja keerispea oli tuvastatav ainult paaril põllul. Kuna põldude hindamine toimus 23.11.2020. a peale kahte randaalimist, ei ole võimalik anda hinnangut taimiku seisukorrale PRIA kontrolli ajal.
6.12.Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 18 lg-st 6 tulenevalt lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Halduskaristused pindala üledeklareerimise korral on sätestatud määruse nr 640/2014 art-s19, mille lg-st 1 tuleneb, et kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta.
6.13.Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 25 kohaselt võib kohapealsest kontrollist (sh selle sisust) ette teatada, kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki. Seega, PRIA võib kohapealsest kontrollist taotlejat teavitada ja anda taotlejale võimaluse kohapealse kontrolli juures viibida, kuid kehtiv õigus ei pane PRIA-le sellist kohustust. Kaebajat üritati teavitada 2020. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud põldude osas läbi viidavast kohapealse kontrollist, kuid seda tulutult. Taotlejaga toetustaotlusel märgitud kontaktidel ühenduse mittesaavutamisele ei saa järgneda kontrolli teostamisest loobumine.
6.14.Kaebajal ei saanud asjaolust, et pärast põlluraamatu esitamist täiendavaid andmeid ei küsitud, tekkida veendumust, et PRIA rahuldab taotluse täies ulatuses. PRIA-l puudus vajadus täiendavate küsimuste esitamiseks või andmete pärimiseks. PRIA ei ole kaebajale andnud ka põhjendamatuid lubadusi taotluste täies ulatuses rahuldamise kohta.
6.15.Kaebajal võimaldati olla ära kuulatud. Kaebajat teavitati kontrolli tulemustest 8. oktoobri 2020. a kirjaga nr 12-1/20/11183 ning talle anti võimalus esitada kohapealse kontrolli läbiviimise või kohapealse kontrolli tulemuste kohta pretensioonid 15 päeva jooksul kontrollaruande koopia kättesaamisest. Kaebaja seda võimalust ka kasutas ning esitas enda vastuväited 22. oktoobril 2020. Esitatud vastuväidete valguses on vastustaja veelkordselt vaadanud üle vaidlusaluste põldude kontrolli tulemused ning otsustanud, et kontrolli tulemusi ei muudeta. Vastustaja on enda otsust põhjendanud kaebajale 29. oktoobril 2020 saadetud vastuskirjas ja vaideotsuses.
6.16.Vaidlusalune otsus on piisavalt motiveeritud – põhimotiivid on esitatud haldusaktis ning muuhulgas on otsuse lisas (tabelis) toodud toetuse määramise/vähendamise alused. Vaidlustatud otsus on antud korraga 710 taotleja kohta. Kohtud on aktsepteerinud PRIA asjades piiratud põhjendamiskohustust, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks (seda eelkõige massotsuste puhul).
KOHTU SEISUKOHT
7.Vastustaja otsustas vaidluse põhjustanud otsusega kaebaja taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalise määramise. Kaebaja on vaidlustanud PRIA otsuse talle toetuse vähendamist pudutavas osas.
7(15)
3-21-1300
8.Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 ettenähtud toetus. Neid toetusi makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja ELÜPS 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Toetuse taotlemise, toetuse saamiseks sätestatud nõuetele vastavuse kindlaksmääramise ja toetuse vähendamise alused ning ka toetusnõuete täitmise viieaastase kohustusega seotud õigused, kohustused ja vastutus, samuti alusetult saadud toetuse tagasinõudmise alused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014, komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 ja maaeluministri 20. märtsi 2020. a määrusega nr 16 "2020. aastal "Eesti maaelu arengukava 2014-2020" alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused". Praeguse vaidluse seisukohast asjakohased mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrusega nr 53 "Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus" (määrus nr 53).
9.Vaidlust ei ole, et kaebaja taotles 2020. aastal PRIA-lt mahepõllumajandusega jätkamise toetust muuhulgas määruse nr 53 § 4 lg 1 p 4 alusel teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise eest, deklareerides taotlusel vaidlusalustel põldudel (vt loetelu vaideotsuse lk 5-6; dtl 126-127) kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks teraviljade segu allakülvita (vt taotlus, põldude loetelu veerg nr 8; dtl 163-170). Vastustaja on selgitanud, et kasvatatav põllumajanduskultuur koos täpsustatud põllumajanduskultuuridega märgitakse toetustaotlusele vastavalt PRIA kodulehel avaldatud põllumajanduskultuuride loetelule. Vastustaja on ka selgitanud, et märkides põllul kasvatavaks kultuuriks „teraviljade segu allakülvita“, tähendab see, et teravilja kasvatatakse kuiva tera saamiseks (k.a seemneks), haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks1. Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 sätestab, et toetusõiguslik maa on taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi. Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 4 kohaselt on mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseaastas teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride kasvatamise korral 125 eurot. Määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 kohaselt tagab taotleja, et viljavaheldus või külvikord toimub selliselt, et põllumajanduskultuurid on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad sama kuupäeva seisuga mustkesas või söötis. Määruse § 8 lg 5 kohaselt ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti.
10.Vaidlus asjas on esmalt määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 4 nimetatud kultuuride nõuetele vastavaks tähtajaks (hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil) külvamise tõendatuse üle. Samuti
3-21-1300 selles, kas isegi kultuuride õigeaegse külvamise korral saab vahekultuuri kasvatamist pidada määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 4 nimetatud kultuuride kasvatamiseks, mille puhul on taotlejal õigus toetusele selles sättes nimetatud määras.
11.Vastustaja viis 13. -14. juulil 2020 kaebaja põldudel (nimetatud eelpool viidatud tabelis; dtl 126-127) läbi kohapealse kontrolli, kontrollides kultuuride vastavust taotluses märgitule (dtl 57-59). Vastustaja on kohapealse kontrolli tulemusena jõudnud järeldusele, et tegemist oli sööti jäetud põldudega ning põldudel tegelikult kasvav põllumajanduskultuur ei vastanud toetustaotlusel märgitule (tegemist oli rohumaadega, kust taotluses nimetatud teraviljakultuure ei leitud). Vastustaja leidis, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus sööti jäetud põldude osas on 214,19 ha (kindlaksmääratud pindala moodustas 451,28 ha) ning et erinevus on selgelt suurem kui 20% (214,19:451,28x100=47,46%). Seetõttu jättis PRIA taotluse selles osas rahuldamata.
12.Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, et vaidlusega hõlmatud põldude puhul oli tegemist sööti jäetud maaga, mille eest toetust kohustuseaastal ei määrata, vaid väidab, et külvas neile tatart ja kaera vahekultuuridena.
13.Pooled on erineval arvamusel kõnealustele põldudele tatra ja kaera 15. juuniks 2020 külvamise tõendatuse osas. Kaebaja selgitab, et külvas 10.-13. juunil 2021 vahekultuurid (kaer, tatar) eesmärgiga külvata 2020. aasta sügisel neile põldudele rukist, kuid rukis jäi külvamata maherukki ülimadalatest müügihindadest juulikuu lõpus teada saades. Vastustaja ei pea külvamist 15. juuniks 2020 tõendatuks.
14.Kaera ja tatra külvamist soovib kaebaja tõendada kõnealustest põldudest tehtud fotodega (22. oktoobri 2020. a vastuskirja lisad, dtl 63-70), seemnete ostuarve (dtl 112) ja saatelehega (dtl 120-121), Eesti Maaülikooli spetsialist Liina Talgre arvamusega (dtl 113-118) ning tunnistaja ütlustega.
14.1.Kohus nõustub vastustajaga, et Sadala Agro 10. augusti 2020. a arve nr 11958 (dtl 112) võib küll tõendada kaera, tatra ja keerispea seemnete soetamist, kuid mitte asjaolu, et need seemned osteti enne kaebaja nimetatud kultuuride külvamist. Koostoimes 1. juuni 2020. a saatelehega (dtl 120-121) saab pigem järeldada, et kaera, tatra ja keerispea seemned Sadala Agro OÜ-lt juunikuus küll soetati, kuid sellega pole veel veenvalt tõendatud, et need seemned külvati hiljemalt 15. juunil 2020 vaidlusega hõlmatud põldudele.
14.2.Tatra ja kaera külvamist vahekultuuridena ei tõenda kohtu hinnangul ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja X ütlused. Tunnistaja kui kaebajaks oleva äriühingu ühe osaniku ütluste kohaselt kuulus tema ülesannete hulka ka varem kokku lepitud põldudele seemne külvamine ning tema otsustas täpsemalt, millal on õige aeg mingit kultuuri külvata ja millal randaalida (istungil alates 00:13:50 ja 00:29:23). Tunnistaja ütluste kohaselt oli 14. juuni õhtul tööga kiire ning hiljemalt 15. juuni lõunaks sai külv lõpule viidud. Kohtu hinnangul ei tõenda tatra ja kaera külvamist hiljemalt 15. juunil 2021 otsesõnu ei eeltoodu ega tunnistaja kinnitus, et kuupäeva 15. juuni tähendus oli talle teada ning et kaebaja on kauaaegne PRIA toetuste saaja (alates 00:29:23). Veendumust ei lisa ka tunnistaja selgitused, et 15. juuni on kevadise põlluharimise lõpp-punkt.
14.3.Vastustaja on kohapealse kontrolli käigus (13.-14. juuli 2020) jõudnud järeldusele, et põllud olid selleks ajaks randaalitud ning inspektor ei leidnud nimetatud põldudelt taotlusel nimetatud kultuuride taimede jäänuseid ega kasvavaid taimi. Kohtul puudub alus kahelda
9(15)
3-21-1300 vastustaja ametniku pädevuses ja asjatundlikkuses tuvastada vaatluse käigus kõnelauseid põllukultuure Kaebaja soovib enda 22. oktoobri 2020. a vastuskirjale lisatud 8 fotoga (põldudest 407, 408, 310-2, 319-2, 370; dtl 63-70) tõendada, et põldudel leidus kaera- ja tatrataimede jäänuseid. Kaebaja sõnul on ka veel oktoobris 2020 fotode tegemise ajal võimalik näha neil põldudel kaera- ja tatrataimede jäänuseid (nt randaalimise vahekohtadest). Esmalt märgib kohus, et pole täit veendumust nende fotode tõenduslikus väärtuses – fotodelt ei ilmne nende tegemise aega ning fotode tegemise koha osas on võimalik lähtuda üksnes kaebaja enda kirjapandud lisade loetelust 22. oktoobri 2020. a vastuskirjas. Kuigi neid fotosid vaadates võib tänu kaebaja markeeringutele leida kaera- ja tatrataimede jäänuseid, nõustub kohus vastustajaga, et nende fotode põhjal pole tõendatud kaera ja tatra külvamine nõuetekohaselt hiljemalt 15. juunil 2020. Vastustaja tugineb fotodele, millega soovib tõendada, et taotleja ei külvanud kultuure ajavahemikul 10.−13. juuni 2020, sest põllud olid sel ajal rohumaad, ning esimene põldude harimine toimus vastustaja hinnangul ajavahemikul 26. juuni 2020−8. juuli 2020. Esitatud fotod on märgitud põldude kaupa, kajastatud on fotode tegemise aeg, koht ja suund (vaideotsuse lisa 1; dtl 474-615). Tõsi küll, kuupäevaga on fotode kogumis varustatud aerofotod, kuid mitte põllul kasvavat taimestikku täpsemalt kujutavad lähivõtted. Samas järeldub viisist, kuidas vastustaja on tõendid põldude kaupa esitanud, usaldusväärselt, et soovitud on tõendada nii konkreetse põllu asukohta ning võrdlust külgnevate aladega, aga ka lähivõtetega hõlmatud ala ja foto tegemise suunda, st anda olukorrast kontrollitavatel põldudel tervikpilt. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja oleks tõendite kogumit moonutanud mitteasjakohaste fotodega. Kaebaja ei ole ümber lükanud väidet, et fotod on tehtud vaidlusalustest põldudest.
14.4.Vastustaja on oma väidet, et kultuure polnud külvatud 15. juuni seisuga, soovinud tõendada ka satelliidifotodega (vaideotsuse lisas 2; dtl 545-615) mis on esitatud põldude kaupa erinevatel ajahetkedel. Tunnistaja selgituste kohaselt oleneb randaalimise algusaeg ilmastikuoludest: taliviljadeks hakatakse juba randaalima juuni algul; vahekultuuri randaalimise esimene etapp tehakse juuni alguses, teine augusti alguses, kui on vaja, siis enne külvi korra veel (istungil alates 00:29:23). Tunnistaja on selgitanud, et põllud olid enne vahekultuuride külvamist randaalitud, pärast randaalimist külvati väetisekülvikuga seemned; selleks hetkeks kasvanud biomass lõigati maha ja siis külvati – randaal lõikab maapinna lahti, väetisekülvik puistab seemne ning seeme alustab kasvu lahtilõigatud mullas. Kohus nõustub kaebajaga selles, et satelliitfotode alusel pole võimalik tuvastada konkreetsete taimede olemasolu või puudumist, kuid veenev on vastustaja seisukoht, et neil fotodel kujutatu näitab põldudel biomassi muutust, mistõttu on koosmõjus muude tõenditega usutav järeldus, et põldude esmane töötlemine toimus alles vahemikus 26. juuni–8. juuli 2020. Fotodel kujutatu ei kinnita biomassi mahalõikamist ja külvamisele eelnenud randaalimist selliselt, et lugeda tõendatuks kultuuride külvamine hiljemalt 15. juuniks. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et kaebuse lisadena 16 ja 17 esitatud kaldaerofotodel (dtl 2 ja 3) kajastatud põld ei kuulu praeguse vaidlusega hõlmatud põldude hulka.
14.5.Vastustajale vaidemenetluses esitatud arvamuses Väljaotsa OÜ vahekultuuride kohta on Eesti Maaülikooli spetsialist Liina Talgre hinnanud 19 põldu ning andnud neist igaühe olukorrale hinnangu, kas ja millises ulatuses on tuvastatav kaera ja tatra kasvamine või jäänused (dtl 113-114). Neist seitsme põllu osas on märgitud „Vahekultuur ei ole tuvastatav“ ning 10(15)
3-21-1300 ülejäänud põldudel on arvamuse kohaselt leitud erineval määral kasvavat kaera ja/või kaera, tatra ja keerispea jäänuseid ning kõrsi. Tatart on seejuures nimetatud vaid kolme põllu ning keerispead ühe puhul. Kohtule esitatud arvamus ei ole allkirjastatud ning arvamusega koos esitatud fotode puhul ei ole vaatamata neile lisatud seletustele ega arvamuses nimetatud selgitusele, et põldude külastus toimus 23. novembril 2020, tõendatud nende tegemise aeg ega koht. Isegi kui eeldada, et fotod on tehtud 23. novembril 2020 arvamuses nimetatud põldudel ja kui selle aja seisuga leidus põldudel tatra ja kaera taimi või jäänuseid, nõustub kohus vastustajaga, et eeltoodu ei tõenda külvamist 15. juuniks 2020. Seda järeldust ei kummuta ka tunnistaja ütlused selle kohta, miks võib veel novembrikuus leida põldudelt tatrataimi (istungil alates 00:32:36).
14.6.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et tõendid kogumis ei kinnita veenvalt, et kõnealused kultuurid külvati hiljemalt 15. juuniks 2020.
15.Vastustaja on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et isegi juhul, kui PRIA oleks 13.−14. juulil 2020 toimunud kontrollis tuvastanud vaidlusega hõlmatud põldudelt taimejäänused, poleks olnud alust taotlejale vahekultuuride kasvatamise eest toetust määrata, kuna kultuure tegelikult ei kasvatatud, vaid kultuurid üksnes külvati ja hariti mulla sisse kuu aega pärast külvamist.
16.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tõlgendus määruse nr 53 § 8 lg 1 p-le 1 ja § 12 lg 1 p-le 1 (sätted tsiteeritud eelpool otsuse põhjenduste p-s 9) on väär. Ta leiab, et vahekultuuride kasvatamine on osa mahevilja kasvatamise protsessist ning seda tuleb lugeda kultuuride kasvatamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on ta vahekultuure külvanud minimeeritud harimisviisil.
17.Pooled on seega erineval arusaamal küsimuses, kas vahekultuuride külvamine ja põldu sisse harimine vastas toetusõiguslikkuse nõudele määruse nr 53 mõttes. Kaebaja ei väidagi, et oleks kasvatanud tatart ja kaera teraviljana kuiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks või taastuvenergia tootmiseks (vt eelnevalt viidatud põllumajanduskultuuride loetelus nimetatud otstarbed). Kaebaja selgituste kohaselt vaide- ja kohtumenetluses ning tunnistaja ütluste järgi (istungil alates 00:29:23) ongi seemned külvatud eesmärgiga mõne aja pärast kasvama hakanud taimed põldu sisse harida ning sel teel parandada mulla omadusi. Eesmärk oligi tatra ja kaera külvamine vaid vahekultuurina, et valmistada põld ette rukki külvamiseks, mis küll ei realiseerunud. Kaebaja väitel on praegusel juhul vahekultuuride kasvatamine mahepõllmajandusega seonduv tegevus vastavalt määruse nr 53 § 2 lg-le 1. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja ei kasvatanud vaidlusalustel põldudel teravilja selle põllumajanduskultuuride loetelus toodud tähenduses, vaid tegemist oli rohumaadega, kuhu oli väidetavalt vahekultuuridena külvatud tatart ja kaera, mis hariti põldude sisse. Määruse nr 53 § 8 lg 1 p-st 1 tuleneb vastustaja arvates, et toetusõiguslikkuse üheks eelduseks on selles sättes nimetatud kultuuride (sh teravili) kasvatamine. Vastustaja viidatud põllumajanduskultuuride loetelusid on varasem kohtupraktika pidanud dokumendiks, millel otseselt regulatiivset jõudu taotlejate suhtes ei ole, kuid mida isikud pidid taotluse esitamisel siiski silmas pidama (Tartu Ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-18-1439 (p 7.8) ja nr 3-18-1423 (p 24). Kohtu hinnangul on ka praegusel juhul tegemist dokumendiga, mis aitab sisustada kasvatamise mõistet määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 tähenduses. Praegusel juhul pole ilmnenud tatra ja kaera kasvatamine ühelgi eelnimetatud kolmest eesmärgil.
18.Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks praegusel juhul vahekultuuride kasvatamine mahepõllmajandusega seonduv tegevus vastavalt määruse nr 53 § 2 lg-le 1. On tõsi, et viidatud 11(15)
3-21-1300 sätte kohaselt antakse mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust mahepõllumajandusliku tootmise ning sellega seonduvate tegevuste elluviimise eest. Samas tuleb arvestada vastustaja poolt rõhutatud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärki, milleks on hüvitada toetusesaajatele võetud mahepõllumajandusega tegelemise kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu, mis antud juhul eeldab mitte üksnes põllumajanduskultuuride külvamist, vaid ka kasvatamist ja saagi koristust. Kohus nõustub vastustajaga, et silmas pidades kõnealuse toetuse eesmärki ei saa loetletud kultuuri kasvatamisega samaväärseks pidada vahekultuuride kasvatamist ega maksta selle eest samasuguses ühikumääras mahepõllundusega jätkamise toetust. Vastustaja esindaja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikale, mille järgi ei saa maksta kõrgema ühikumäära järgi toetust, kui toetuse saaja tegevus (kasvatatav kultuur) tegelikkuses ei vasta kõrgema ühikumäära järgsele (nt Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus asjas nr 3-181493, p 18). Asjas kogutud tõendid ei lükka ümber vastutaja järeldust, et kontrollitud põldudel ei leitud taotluses deklareeritud taimi, vaid tegemist oli rohumaaga. Kohus nõustub vastustaja väidetega, et teravilja kasvatamine kuni saagikoristuse staadiumini on töö- ja kulumahukam kui vahekultuuride kasvatamine ja maasse randaalimine (kohtuistungil alates 01:19:50). Istungil selgus ka, et vahekultuuridena külvatud seemne kogus on väiksem sellest, mis külvatakse teraviljasaagi saamise eesmärgil (istungil 00:32:36) ning järelikult on ka kulud väiksemad kui nad oleks mahetootmisel kultuuri viljasaagi kogumise eesmärgil kasvatades
19.Määruse nr 53 § 12 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab taotleja kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Kaebaja on vastuseks vastustaja tuvastatud asjaoludele selgitanud, et vahekultuurid külvati 10.-13. juunil 2020 minimeeritud harimisviisil: kaebaja randaalis vaidlusaluseid põlde tavapärasest hõredamalt ja külvas väetisekülvikuga vaidlusalustele põldudele kaera ja tatra, st vahekultuuride, seemned; vahekultuuride sisserandaalimise esimene kord toimus vahemikus 6.-12. juulil 2020 ning randaalimise II kord vahemikus 8.-18. september 2020. Kaebaja on arvamusel, et minimeeritud harimisviis on kohalikule normile vastav agrotehniline võte määruse nr 53 § 12 lg 1 p 1 tähenduses. Ta märgib, et ei ole ainuüksi vahekultuure külvanud, vaid need ka vastavalt tavapärastele agrotehnilistele võtetele põldu sisse harinud. Kaebaja leiab, et on toiminud vahekultuuri kasvatades kooskõlas sellega, mida näevad ette kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted ning et vahekultuuri puhul on tavapärane selle põldu sisse harimine, mitte küpsemiseni kasvatamine ja vilja koristamine – sellisel juhul poleks tegemist enam vahekultuuriga. Oma väidete tõenduseks ja vahekultuuride kasutusala selgitamiseks on kaebaja esitanud mitmeid uurimusi (dtl 629-986). Võtmata praeguse vaidluse lahendamisel seisukohta vahekultuuride kasulikust mõjust taimekasvatuses ning mulla omaduste parandamisel, ei järeldu kaebaja esitatust, et vahekultuuride kasvatamist saaks toetuse määramisel võrdsustada sama ühikumääras põllukultuuriga, mida kasvatatakse kogu tootmistsükli vältel vilja valmimiseni ja koristamiseni.
20.Kohus leiab seega, et praeguse vaidluse lahendamisel ei ole määrav, kas vahekultuuride külvamine ja põldu sisse harimine on üldse või teatud olukordades käsitatav kohalikule normile vastava agrotehnilise võttena, kui täidetud ei ole määruse nr 53 § 8 lg 1 p-st 1 tulenev teravilja kasvatamise nõue. Olukorras, kus vahekultuuride kasvatamist ei saa toetuse määramise kontekstis käsitada võrdväärsena teravilja kasvatamisena, ei mõjuta lõpptulemust, kas kasutatud tööviise saab käsitada kohalikule normile vastava agrotehnilise võttena ning kuidas seda mõistet sisustada.
21.Vastustaja on ka välja toonud, et põlluraamatu andmed ei kajasta tegelikku olukorda ning on pidanud põlluraamatu andmeid ebausaldusväärseks. Kohus nõustub vastustajaga, et põlluraamatu kannete vastuolu korral kohapealse kontrolli käigus visuaalse vaatluse tuvastatuga, tuleb usaldusväärsemaks pidada kontrolli tulemusi. Põlluraamatu kanded teeb 12(15)
3-21-1300 ettevõtja ise ning nende tõeväärsust ei saa pidada suuremaks dokumenteeritud (sh fotodel kajastatud) kontrollitulemuste omast. Kuna praegusel juhul pole kohtu hinnangul põhjust kahelda vastutaja kohapealse kontrolli järeldustes, pole alust ka eelistada põlluraamatu kandeid muudele tõenditele kogumis.
22.Vastustaja on vaidlustatud otsuse andmisel tuginenud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-le 6 ning määruse nr 53 § 4 lg-le 1. Kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et toetust vähendati põhjusel, et kontrollimisel ei leitud eest taotlusel märgitud kultuuri, vaid rohumaa, mistõttu tuvastati madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur ning ilmnes erinevus taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahel (istungil alates 01:24:42).
23.Määruse nr 53 §-st 24, millele osundab vastustaja vaidlustatud otsuses, tulenevalt otsustab PRIA toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 18 lg-st 6 tulenevalt lähtutakse juhul, kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluste puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab osutatud põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, toetuse arvutamisel kõnealusele põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindalast. Vastustaja viidatud määruse nr 640/2014 art-s 19 on sätestatud halduskaristused pindala üledeklareerimise korral. Määruse art 19 lg-st 1 tuleneb, et kui erinevus taotletud ja kindlaksmääratud pindala vahel on üle 20%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta. Vastustaja on selgitanud, et kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli sööti jäetud põldude osas 214,19 ha ning kindlaksmääratud pindala moodustas 451,28 ha, on erinevus selgelt suurem kui 20% (214,19:451,28x100=47,46%). Kohus nõustub, et PRIA on põhjendatult jätnud taotluse selles osas rahuldamata.
24.Kaebaja on arvamusel, et vastustaja on rikkunud tema õigust olla menetluses ära kuulatud ning heidab vastustajale ette, et kohapealne kontroll viidi läbi ilma tema juuresolekuta. Viimase asjaolu üle puudub ka poolte vahel vaidlus. Vastustaja on kontrollaruandes nr 200097 (dtl 57) märkinud, et kontrollist pole ette teatatud, ning lisanud märkuse, et taotlejaga saadi kontakt e-posti teel ning ta saatis põlluraamatu väljavõtte (dtl 58). PRIA 29. oktoobri 2020. a vastuskirja (dtl 72-73) kohaselt helistati kaebaja esindajale kontrollist teavitamiseks PRIA kliendiregistris märgitud telefoninumbrile korduvalt, kuid ühendust ei saadud. Samuti seda, et põldudel olles ei saanud inspektor kaebaja esindajalt telefoni teel selgitusi küsida, sest telefonile ei vastatud. Kohus nõustub, et kaebaja esindaja viibimine kohapealse kontrolli juures võimaldanuks juba kontrolli käigus anda selgitusi ja esitada küsimusi ja vastuväiteid kontrolli läbiviijale. Samas sätestab vastustaja osundatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 25 lg 1, et kui see ei kahjusta kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamise aeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva. Seega on õige vastustaja väide, et kontrollidest etteteatamine ei ole vastustaja absoluutne kohustus ning sõltub kontrolli teostava asutuse hinnangust kontrolli 13(15)
3-21-1300 eesmärkide saavutamisele ja tõhususele. Praegusel juhul selgus, et kontroll kaebaja põldudel viidi läbi PRIA-le saabunud vihje alusel mitte korralise kontrollina ning sellisel juhul võib osutuda eesmärgipäraseks ette teatamata toimuv kontroll. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et olukorras, kus taotlejaga toetustaotlusel märgitud kontaktidel pole võimalik kontrollist teatamiseks ühendust saada, ei saa ainumõeldav tulemus olla kontrolli teostamisest loobumine või sellega viivitamine, mis teeks võimatuks või raskendaks kontrolli esemeks olevate asjaolude väljaselgitamist.
25.Kuigi on tõsi, et kaebaja esindaja ei viibinud kohapealse kontrolli juures ega saanud seejuures kohe oma arvamusi ja vastuväiteid esitada, oli õigus olla ära kuulatud tagatud talle korduvalt hilisemas menetluses. Vastustaja on 8. oktoobril 2020 teavitanud kaebajat kohapealse kontrolli tulemustest, saates 13.-14. juulil 2020 ja 08., 11. ning 14. septembril 2020 toimunud kohapealse kontrolli kontrollaruande nr 200097 koopia (dtl 16), milles on ka selgitatud pretensioonide esitamise võimalust ja tähtaega. Kaebaja on seda võimalust kasutanud, esitades 22. oktoobril 2020 vastuse koos tema seisukohti toetavate tõenditega (fotod) (dtl 61-70). Hiljem on kaebaja saanud oma seisukohti ning vastuväiteid esitada ka vandeadvokaadist esindaja poolt esitatud vaides (dtl 107-111). Kohus ei nõustu eelnevat arvestades kaebaja väitega ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta
26.Kohus ei nõustu ka kaebaja väidetega põhjendamiskohustuse rikkumisest. Vastustaja osundab põhjendatult kohtupraktikale, mis aktsepteerib suure hulga adressaatide kohta üheaegselt tehtavate otsuste puhul (nagu seda on ka käesolevas asjas vaidlustatud otsus) motiveerimise miinimumnõuete täitmist. Vaidlustatud otsus (väljavõte dtl 99-105) on tehtud 710 taotleja kohta ning iga taotleja kohta on konkreetsed järeldused esitatud otsuse lisaks oleva tabelina. Otsuse kõiki adressaate puudutavas osas on märgitud, et selle tegemisel on võetud arvesse taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega. Otsuses on esitatud põhjendused ja õiguslikud alused, mis tingisid toetuse osalise määramise. Otsuse lisas on tabeli kujul välja toodud konkreetse taotleja (sh kaebaja) osas selgitused seoses tuvastatud puudustega. Kontrollaruandest ning selle lisaks olnud kontroll-lehtedelt ja kontrollaktidest ilmnevad etteheidetud rikkumised ning toetuse vähendamisel aluseks võetud andmed ja vähendamise kujunemiskäik. Vastustaja on põhjalikuma sisulise põhjenduse esitanud vaideotsuses (dtl 122-133). Kohtupraktika on PRIA antavate toetustega seotud vaidlustes tunnistanud järjekindlalt põhjendamiskohustuse täidetuks, kui esialgse otsuse põhjendustele lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Kohtupraktika järgi on PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning täpsemad põhjendused ja asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seega ei pea kohus ka praegusel juhul vaidlustatud haldusakti põhjendamispuudusi selliseks, mis võiks kaasa tuua akti tühistamise. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka muid menetluslikke rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise.
Eelnevat arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. 14(15)
3-21-1300
MENETLUSKULUD
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tulenevalt samuti tema enda kanda.