Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2487
Haldusasi
XX kaebus Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade juurdehindlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks perioodil 07.10.2017–27.07.2020 summas 191,59 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel perioodil 11.03.2020–27.07.2020
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2487 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2487 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).
3-20-2487 väärikust alandava või ebainimliku kohtlemise või karistamise keelule. XX nõudis varalise kahju hüvitist 191,59 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise summat XX ei täpsustanud.
3-20-2487 Kui kahju on tekitatud kaupade hindadega, on kahjust teadasaamise hetkeks ostu sooritamise hetk. Tartu Vangla luges kahju hüvitamise taotluse esitamise päevast (07.10.2020) kolm aastat tagasi. Selle loogika kohaselt saaks kaebaja varalist kahju nõuda alates 07.10.2017 sooritatud ostude eest. Seega leiab kohus, et Tartu Vangla tegelik tahe oli jätta varalise kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata 14.03.2016–06.10.2017 osas. Kohus on nõus, et nimetatud perioodi osas oli varalise kahju hüvitamise taotlus esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus varalise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–06.10.2017 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tartu Vangla jättis läbi vaatamata mittevaralise kahju hüvitamise taotluse perioodi 14.03.2016–10.03.2020 osas. Perioodi 14.03.2016–06.10.2017 osas oli tähtaeg ületatud nagu varalise kahju taotluse puhulgi. Muus osas oli tegemist korduva taotlusega. Nimelt oli kaebaja varasemalt esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses kaupluse juurdehindlusega. Tartu Vanglale 03.10.2019 esitatud taotlus puudutas perioodi 2016 oktoober – 2019 jaanuar ning taotlus lahendati 29.11.2019. Tartu Vanglale 10.03.2020 esitatud taotlus puudutas perioodi 10.03.2017–10.03.2020 ning taotlus lahendati 29.05.2020. Kuna varasemad taotlused olid Tartu Vangla poolt lahendatud ja menetlused lõppenud, siis oli varem vaidluse all olnud perioodide osas õiguspärane jätta 07.10.2020 taotlus läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–10.03.2020 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus tuvastas 05.01.2021 määruses, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek perioodil 09.08.2020–08.12.2020 oli 62,26 eurot. Sellest ei piisa, et tasuda riigilõivu 250 eurot. Kuigi kaebaja majanduslik seisund võimaldaks menetlusabi vähemalt osaliselt anda, ei ole see põhjendanud HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus ei pea kavandatavat menetluses osalemist edukaks. Menetluses osalemine on ebamõistlik, sest olemasoleva info põhjal ei ole kaebaja õigusi rikutud. On väheusutav, et kaupluses müüdavate kaupade hindadega on kaebaja inimväärikust alandatud või eraelu puutumatust rikutud. Ka varalise kahju tekkimine on kaheldav, sest miski ei viita sellele, et vangla kaupluses müüdavate kaupade hinnad olid õigusvastased. VangS § 48 lg 1 kolmas lause sätestab, et vanglas müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20% kõrgem. Tartu Vangla on 03.12.2020 otsuses nr 1-13/265-2 kinnitanud, et kaebajale ei ole müüdud kaupa, mille juurdehindlus ületaks 20%. Seda ei nähtu ka kaebusele lisatud kassasüsteemi väljavõtetelt. Menetluses osalemine ei oleks edukas ka siis, kui kaebaja taotleks VangS § 48 lg 1 kolmanda lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist. Tartu Vangla kaupluse juurdehindluse põhiseaduspärasust on kohtupraktikas varem käsitletud. Tartu Halduskohus jättis 16.06.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1073 rahuldamata XXi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste, mistõttu ei tohi juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur (Riigikohtu erikogu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 11). Arvestades, et kaebaja ostis vangla kauplusest mitme aasta jooksul regulaarselt erinevaid kaupu, ei ole VangS § 48 lg 1 kolmas lause ja maksimaalselt 20% juurdehindlus tema sisseostude tegemist ebaproportsionaalselt piiranud.
3(5)
3-20-2487 jätmine on põhiseadusega vastuolus. Kohtueelne menetlus oli läbitud. Tartu Vangla kaupluse hinnatõus on ebaproportsionaalne.
3-20-2487 haldusasjas nr 3-20-1073 rahuldamata XXi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste, mistõttu ei tohi juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur (Riigikohtu erikogu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 11). Arvestades, et kaebaja ostis vangla kauplusest regulaarselt erinevaid kaupu, ei ole VangS § 48 lg 1 kolmas lause ja maksimaalselt 20% juurdehindlus tema sisseostude tegemist saanud ebaproportsionaalselt piirata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.