Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2487
Haldusasi
XX kaebus Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade juurdehindlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks perioodil 07.10.2017–27.07.2020 summas 191,59 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel perioodil 11.03.2020–27.07.2020
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2487 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2487 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).
Tallinna Vangla kinnipeetav XX, kes oli 09.03.2016–10.08.2020 Tartu Vanglasse paigutatud, esitas 07.10.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade 20% hinnalisaga perioodil 14.03.2016–27.07.2020. XX selgitas, et kinnipeetavatel on õigus osta või muul moel hankida isiklikuks tarbeks esemeid, sh toiduaineid ja jooke hinna eest, mis ei ületa märkimisväärselt analoogsete toodete hindu vabaduses. Taotleja viitas piinamise,
3-20-2487 väärikust alandava või ebainimliku kohtlemise või karistamise keelule. XX nõudis varalise kahju hüvitist 191,59 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise summat XX ei täpsustanud.
2.Tartu Vangla tegi 03.12.2020 otsuse nr 1-13/265-2, millega jättis läbi vaatamata XXi varalise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–06.10.2017 osas ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–10.03.2020 osas. Tartu Vangla jättis rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude perioodi 07.10.2017–27.07.2020 osas ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude perioodi 11.03.2020–27.07.2020 osas.
3.XX esitas 11.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla 03.12.2020 otsus nr 1-13/265-2 ja teha uus otsus, millega tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Samuti palus kaebaja esitada kohtumäärused ja menetlust lõpetavad kohtuotsused menetluse kõigil etappidel temale vene keelde tõlgituna.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.01.2021 määrusega menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et täpsustada, kas kaebuse nõue on Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine varalise ja mittevaralise kahju eest, kas kahju hüvitamise nõude periood on 07.10.2017–27.07.2020 varalise kahju osas ja 11.03.2020–27.07.2020 mittevaralise kahju osas või 14.03.2016–27.07.2020 mõlema kahju liigi osas, ning kui suurt kahjuhüvitist kaebaja varalise ja mittevaralise kahju eest nõuab. Samuti tuli kaebajal selgitada, milles temale tekitatud mittevaraline kahju seisneb.
5.XX selgitas 14.01.2021 vastuses, et kuna vastustaja ei lubanud kohtueelses menetluses taotlust varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, siis puudub seisukoht vastustajale esitatud nõude tähtaja osas. Nõue on varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 191,59 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks vastavalt kohtu äranägemisele. Kaebaja väited seoses väärikuse alandamisega ja eraelu puutumatuse õiguse kahjustamisega on põhjendatud. Vangla on rikkunud kohustust kohelda kinnipeetavaid viisil, mis austab nende inimväärikust.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 28.01.2021 määrusega varalise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–06.10.2017 osas ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude 14.03.2016– 10.03.2020 osas (p 1); jättis rahuldamata menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (p 2); jättis kaebuse käiguta (p 3); ning andis kaebajale 7-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates riigilõivu 250 eurot tasumiseks (p 4). Kohus saab kaebaja tahtest aru selliselt, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade juurdehindlusega tekitatud varalise kahju hüvitamist 191,59 euro ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kohus lähtub sellest, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist sama perioodi eest nagu kohtueelses menetluses esitatud taotluses (14.03.2016–27.07.2020). Tartu Vangla otsuse resolutsioon ja põhjendused on omavahel vastuolus. Resolutsiooni järgi jäeti taotlus läbi vaatamata 14.03.2016–06.10.2017 tekitatud varalise kahju osas, aga põhjendustes on viidatud perioodidele 14.03.2016–25.09.2020 või 10.10.2016–25.09.2017 (otsuse p 8). Vaatamata nendele vastuoludele ei saa kohtueelset menetlust lugeda läbituks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Tartu Vangla on 03.12.2020 otsuses välja toonud, et kinnipeetavale väljastatakse iga ostu kohta tšekk, millelt nähtub soetatud kauba maksumus. 2(5)
3-20-2487 Kui kahju on tekitatud kaupade hindadega, on kahjust teadasaamise hetkeks ostu sooritamise hetk. Tartu Vangla luges kahju hüvitamise taotluse esitamise päevast (07.10.2020) kolm aastat tagasi. Selle loogika kohaselt saaks kaebaja varalist kahju nõuda alates 07.10.2017 sooritatud ostude eest. Seega leiab kohus, et Tartu Vangla tegelik tahe oli jätta varalise kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata 14.03.2016–06.10.2017 osas. Kohus on nõus, et nimetatud perioodi osas oli varalise kahju hüvitamise taotlus esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus varalise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–06.10.2017 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Tartu Vangla jättis läbi vaatamata mittevaralise kahju hüvitamise taotluse perioodi 14.03.2016–10.03.2020 osas. Perioodi 14.03.2016–06.10.2017 osas oli tähtaeg ületatud nagu varalise kahju taotluse puhulgi. Muus osas oli tegemist korduva taotlusega. Nimelt oli kaebaja varasemalt esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses kaupluse juurdehindlusega. Tartu Vanglale 03.10.2019 esitatud taotlus puudutas perioodi 2016 oktoober – 2019 jaanuar ning taotlus lahendati 29.11.2019. Tartu Vanglale 10.03.2020 esitatud taotlus puudutas perioodi 10.03.2017–10.03.2020 ning taotlus lahendati 29.05.2020. Kuna varasemad taotlused olid Tartu Vangla poolt lahendatud ja menetlused lõppenud, siis oli varem vaidluse all olnud perioodide osas õiguspärane jätta 07.10.2020 taotlus läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude perioodi 14.03.2016–10.03.2020 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus tuvastas 05.01.2021 määruses, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek perioodil 09.08.2020–08.12.2020 oli 62,26 eurot. Sellest ei piisa, et tasuda riigilõivu 250 eurot. Kuigi kaebaja majanduslik seisund võimaldaks menetlusabi vähemalt osaliselt anda, ei ole see põhjendanud HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus ei pea kavandatavat menetluses osalemist edukaks. Menetluses osalemine on ebamõistlik, sest olemasoleva info põhjal ei ole kaebaja õigusi rikutud. On väheusutav, et kaupluses müüdavate kaupade hindadega on kaebaja inimväärikust alandatud või eraelu puutumatust rikutud. Ka varalise kahju tekkimine on kaheldav, sest miski ei viita sellele, et vangla kaupluses müüdavate kaupade hinnad olid õigusvastased. VangS § 48 lg 1 kolmas lause sätestab, et vanglas müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20% kõrgem. Tartu Vangla on 03.12.2020 otsuses nr 1-13/265-2 kinnitanud, et kaebajale ei ole müüdud kaupa, mille juurdehindlus ületaks 20%. Seda ei nähtu ka kaebusele lisatud kassasüsteemi väljavõtetelt. Menetluses osalemine ei oleks edukas ka siis, kui kaebaja taotleks VangS § 48 lg 1 kolmanda lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist. Tartu Vangla kaupluse juurdehindluse põhiseaduspärasust on kohtupraktikas varem käsitletud. Tartu Halduskohus jättis 16.06.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1073 rahuldamata XXi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste, mistõttu ei tohi juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur (Riigikohtu erikogu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 11). Arvestades, et kaebaja ostis vangla kauplusest mitme aasta jooksul regulaarselt erinevaid kaupu, ei ole VangS § 48 lg 1 kolmas lause ja maksimaalselt 20% juurdehindlus tema sisseostude tegemist ebaproportsionaalselt piiranud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 10.02.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.01.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Halduskohtu määrusest ei selgu üheselt, kas kohus on sisuliselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaadanud. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata
3(5)
3-20-2487 jätmine on põhiseadusega vastuolus. Kohtueelne menetlus oli läbitud. Tartu Vangla kaupluse hinnatõus on ebaproportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohtu 28.01.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on seaduslikud ja põhjendatud. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse tagastamist tingivad ja menetlusabi andmist välistavad asjaolud. XX ei ole esitanud määruskaebuses halduskohtu määruse järeldusi ümberlükkavaid väiteid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
10.VangS § 11 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui vangla on jätnud kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et XXi kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane. Perioodi 07.10.2017–10.03.2020 eest mittevaralise kahju väljamõistmise nõude läbi vaatamata jätmise osas lisab ringkonnakohus täiendavalt, et ehkki HMS § 79 ei näe vaide tagastamise alusena otsesõnu ette olukorda, kus sama nõue on varasemalt juba lahendatud, tuleb n-ö korduva vaide puhul lähtuda haldusmenetluse uuendamise (HMS § 44) sätetest. Kuna praegusel juhul ei esitanud kaebaja vanglale menetluse uuendamis taotlust ning HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluseid ka ei esine, oli põhjendatud jätta selle perioodi osas vaie läbi vaatamata (vt ka Tartu Vangla 03.12.2020 otsuse p 19). Kuna kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, siis tuleb lugeda, et kohtueelne menetlus ei olnud läbitud. Järelikult tagastas halduskohus 28.01.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
11.Põhjendatud oli ka määruse resolutsiooni p-ga 2 XXi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata jätmine HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel. VangS § 48 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib vangla kaupluses müüdava kauba hind olla sisseostuhinnast 20% kõrgem. XX on koos kaebusega esitanud Tartu Vangla poolt kaebajale väljastatud väljavõtte vangla kauplusest tehtud sisseostudest perioodil 14.04.2016– 27.07.2020, millelt nähtub kauba kogus, kauba sisseostu- ja väljamüügihind ning ostetud kauba maksumus, samuti kauba juurdehindluse protsent. Seejuures on vangla 03.12.2020 otsuses selgitanud, et kuna sisseostuhinnaks on kauba hind koos käibemaksuga, siis tuleb väljavõttes ostuhinna all kajastatud summale lisada ka käibemaks 20%. Arvestades kaupadele juurde käibemaksu, ei ületa juurdehindlus ühegi kauba puhul lubatavat määra. Seega on vangla kaupluses hindade määramisel lähtunud VangS § 48 lg-s 1 sätestatust. Juurdehindluse kehtestamisega (kuni 20%) võib mõne toote hind olla kõrgem analoogse kaubaga vabaduses, samas ei muuda see vangla tegevust õigusvastaseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav see, et vangla kaupluses müüdavate kaupade juurdehindlus ja kaupade hinnaerinevus võrreldes väljaspool vanglat asuvate kaupluste kaupadega võiks põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mida saaks käsitada inimväärikuse alandamisena. Nagu halduskohus selgitas, on Tartu Vangla kaupluse juurdehindluse põhiseaduspärasust kohtupraktikas varasemalt hinnatud. Tartu Halduskohus jättis 16.06.2020 määrusega 4(5)
3-20-2487 haldusasjas nr 3-20-1073 rahuldamata XXi taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste, mistõttu ei tohi juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur (Riigikohtu erikogu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 11). Arvestades, et kaebaja ostis vangla kauplusest regulaarselt erinevaid kaupu, ei ole VangS § 48 lg 1 kolmas lause ja maksimaalselt 20% juurdehindlus tema sisseostude tegemist saanud ebaproportsionaalselt piirata.
12.Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.01.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.