3-21-1307/6 - Kohaliku elu küsimused - Kohaliku elu küsimused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Kaebaja ei nõustu Anija Vallavalitsuse 08.06.2021 korralduse punktis 2.2 tooduga ning palub korralduse punkt 2.2 tühistada ja vaadata tema taotlus toetuse saamiseks uuesti läbi. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Vastustaja poolt on hindamise käigus jäetud tähelepanuta programmi tegelik eesmärk ning kitsendatud programmi eesmärki ning elukoha määratlust. Samuti ei ole hindamise käigus kasutatud programmi raames antud õigusi ning lähtutud ei ole kohustusest erapooletult hinnata projektiga lahendatava kitsaskoha olulisust. 4.2 Hetkel kehtiva hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades (§ 1 lg 2). 4.3 Projektiga seotud ja kaebaja kaasomandisse kuuluvas majapidamises elab peale kaebaja (on sisse kirjutatud) veel tema abikaasa (kaasomanik ning on rahvastikuregistris teise elukohana määratlenud ka projekti objektiks olnud Xxxxxxx kinnistu) ja nende kolm alaealist last – A, B ja C. Projekt, mille toetust taotleti, mõjutab otseselt kõigi viie antud elukohas elava elaniku elutingimusi. Hindamisel ei arvestatud hindamisel mitte peret, vaid ainult ühte sisse kirjutatud elanikku. Samuti on hindajate poolt kitsendatud elukoha määratlust ning piiritletud seda vaid sissekirjutusega. Kehtiv seadusandlus lubab rahvastikuregistris määratleda kaks elukohta ning programmi määratluse järgi ei ole nõutav sissekirjutus vaid tegemist peab olema elukohaga. Kinnistul elab kaebaja pere juba alates 2017 aastast ehk teise ja kolmanda lapse sünnist saadik. 4.4 Eelnevast tulenevalt on hindajate poolt vähendatud projektist kasu saavate elanike arvu ning tõstetud keskmise toetuse suurust kasusaaja kohta, mis aga ei vasta tegelikkusele. Programmi kohaselt oli kohalikul omavalitsusel õigus nõuda taotluse menetlemise käigus taotlejalt täiendavat informatsiooni ja koguda iseseisvalt täiendavaid andmeid tõendamaks programmi § 16 punktis 2 nimetatud asjaolusid. Kaebaja poole ei ole taotluse menetlemise käigus asjaolude kindlakstegemiseks pöördutud, mistõttu ei ole kaebaja ka saanud anda selgitusi. Vastustaja seisukoht

komisjon, kelle ülesandeks on vallavalitsusele laekunud taotluste läbivaatamine toetuse saamiseks hajaasustuse programmist ning ettepanekute tegemine vallavalitsusele otsuste langetamiseks. Ülesannete hulka kuulub ka esitatud taotluste hindamine Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud hajaasustuse programmi esitatud taotluste hindamisjuhendi (hindamisjuhend) järgi. Hindamisjuhendi punkti 7 kohaselt hinnatakse taotlusi kriteeriumite 1 ja 4 puhul skaalal 0-4, kriteeriumite 2 ja 3 puhul skaalal 1-4. Hinnang loetakse positiivseks taotluste puhul, mille kaalutud keskmine hinne on vähemalt 2,5 ning mille puhul kriteeriumitele 1 ja 4 antud keskmine hinne ei ole madalam, kui 1,5. Hindamistulemuste alusel koostatakse taotlustest pingerida, mille järgi taotlusi rahuldatakse lähtudes omavalitsuse eelarvelistest vahenditest. 5.3 Kaebaja väidab oma 26.02.2021 taotluses, et majapidamises, millele toetust taotletakse elab alaliselt 5 inimest. Taotluse kontrollimisel rahvastikuregistrist selgus, et taotluses kasusaajatena nimetatud isikute: Y A. B ja C rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei ole majapidamine (Xxxxxxx, Raudoja küla, Anija vald), millele toetust taotletakse. Nagu väljavõttest näha, on kasusaajatena taotluses märgitud isikute alalise elukoha aadressiks, mis omab õiguslikku tähendust, valitud xxxxxx ja lisa-aadressina märgitud Xxxxxxx, Raudoja küla, Anija vald. Määruse § 2 lõike 11 ja § 4 lõike 1 kohaselt omas majapidamises, millele toetust taotleti, õiguslikku tähendust omavat elukoha aadressi ainult kaebaja. Seega oli majapidamises vaid üks kasusaaja. 5.4 Kuna rahvastikuregistrist on võimalik taotleja ja kasusaajate elukoha aadresse kontrollida, puudus vastustajal vajadus kaebaja poole täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda. Ka siis, kui kaebaja abikaasa ja laste elukoha aadresse oleks muudetud rahvastikuregistris taotluse menetlemise ajal, ei oleks see asjaolu muutnud taotluse hindamist, sest määruse nr 14 § 2 lõike 11 järgi pidi ka kasusaajate alaline elukoht olema 1. jaanuari seisuga majapidamine, millele toetust taotletakse. RRS § 66 lõike 1 kohaselt omab avalike ülesannete täitmisel õiguslikku tähendust rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress, mitte lisa-aadress. Isikul endal on kohustus valida mitme elukoha puhul aadress, mis omab õiguslikku tähendust. Antud juhul ei ole kaebaja abikaasa ja laste õiguslikku tähendust omavaks elukoha aadressiks määratud majapidamist, millele toetust taotleti. 5.5 Kaebaja taotlus sai hindamisel punkte vastavalt vastustaja vastuse lisaks 6 olevale tabelile. Kuna II ja III kriteeriumi osas sai kaebaja taotlus miinimumpunktid (1 punkti 4-st), sai tema taotlus lõppkokkuvõttes keskmiseks kaalutuks hindeks 1,83 punkti. Kaalutud keskmine saadakse Riigi Tugiteenuste Keskuse hindamistabelis kaalutud keskmise valemite põhjal. 5.6 Põhjuseks, miks määruses nr 14 on välja toodud toetuse taotleja ja kasusaajate alalise elukoha määratlemine 1. jaanuari seisuga on asjaolu, et omavalitsused saavad täita oma ülesandeid isikute maksutulust, kes on määratlenud oma alalise elukoha aadressiks 1. jaanuari seisuga antud valla või linna. Rahvastikuregistri järgne sissekirjutuse nõue pidi olema kaebuse esitajale teada juba varasemat. 2019. aastal hajaasustuse programmist Anija vallalt toetust taotledes sai kaebaja taotlus mittepositiivse hindamistulemuse, kuna rahvastikuregistri andmetel oli vaid kaebaja (määruse mõttes kasuaaja) alaline elukoht majapidamine, millele toetust taotleti, mistõttu oli toetuse suurus kasusaaja kohta mõnevõrra kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon toona, et investeeringud ei ole piisavalt põhjendatud ja hindas, et leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisus võrreldes teiste taotlejatega on vähem terav.

11.Kaebaja on kohtule ja vastustajale esitanud rahvastikuregistri andmed, millest järelduvalt on tema abikaasa ja kolme alaealise lapse elukoha aadressiks xxxxxxxx. Lisa-aadressina on rahvastikuregistrisse kantud Eesti, Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, xxxxxxxx. RRS seaduseelnõu (382 SE) p-s 3.2.1 on selgitatud, et kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, valib ta nendest ühe õigusliku tähendusega elukoha, mille aadress kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. Elukoha andmete terminist tulenevalt peab inimene selleks valima koha, kus ta elab alaliselt või peamiselt. Nende elukohtade andmeid, mida ta kasutab vahetevahel või mille andmed isik samuti ajutiselt rahvastikuregistrisse esitab, ei kanta elukoha andmeteks, vaid lisaaadressideks. See tähendab, et riigi ja omavalitsuste teenused saab isik siiski elukoha aadressi järgi, lisa-aadress on lisainfo ja vajaduse korral kasutatakse seda isiku leidmiseks. Elukoha andmete esitamine on isikule kohustuslik, lisa-aadressi esitamine on isikule õiguseks ja võimaluseks, viibimiskoha aadressi kandmine on kohustus asutusele, mitte isiku enda õigus ega kohustus. Lisa-aadressil ja viibimiskoha aadressil on samuti õiguslik tähendus selles mõttes, et nende rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse ning neist võib lähtuda. Kui mõni asutus soovib anda ka lisa-aadressidele või viibimiskoha aadressidele vastavat valdkonda reguleeriva seadusega õiguslikku tähendust ja kasutusjõudu (nt toetuste määramiseks, dokumentide kättetoimetamiseks), on see pärast eelnõu seadusena jõustumist võimalik. Seega järeldub eeltoodust, et vastustaja pidi kaebaja taotluse menetlemisel lähtuma mitte üksnes kaebaja ja tema pereliikmete rahvastikuregistrisse kantud andmetest, vaid RRS § 66 lg 1 ja 2 tähenduses omasid elukoha andmetena tähendust vaid need andmed, mis olid kantud registrisse kaebaja ja tema pereliikmete õigusliku tähendusega elukoha aadressina, mitte lisa-aadressina. Vastustaja täidab kooskõlas määrusega nr 14 toetust andes avalikku ülesannet ning seega pidi vastustaja lähtuma alalise elukoha määratlemisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist, mis oli ainus elukoha aadress, mis omas taotluse menetlemisel õiguslikku tähendust. Tähendust ei omanud lisa-aadressina märgitud elukoht.

14.Nagu nähtub hindamistabelist, siis sai kaebaja taotlus hindamisjuhendis toodud punktiarvestuse järgi II kriteeriumi osas, kus hinnati kasusaajate arvu, keskmiseks hindeks 1 punkti. Kriteeriumi puhul hinnati kuni 18- aastaste (k.a) isikute arvu majapidamis(t)es, kelle puhul registrijärgne elukoht taotlemise hetkel on vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates (või sünnist, kui see on hilisem) olnud majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse ja kohaliku omavalitsuse poolt eelistatud sihtrühmadesse kuuluvate isikute arvu majapidamis(t)es, kelle puhul registrijärgne elukoht taotlemise hetkel on vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates (või sünnist, kui see on hilisem) olnud majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse. Hindamisjuhendi kohaselt sai ühe punkti taotlus, mille majapidamis(t)es ei ole ülalpool nimetatud gruppidesse kuuluvaid isikuid. Kuivõrd hindamistabelist tulenevalt ei võetud punktide määramisel arvesse taotlejat ennast ning kuna kaebaja majapidamises omas õigusliku tähendusega elukoha aadressi vaid kaebaja, siis sai tema taotlus II kriteeriumi osas keskmiseks hindeks 1 punkti. Kriteeriumi III osas hinnati toetuse suurust kasusaaja kohta. Kasusaajatena arvestati hindamisjuhendi kohaselt kõiki isikuid, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt vähemalt 1. jaanuarist (või sünnist, kui see on hilisem) majapidamine, millele projektiga toetust taotleti. Taotlust hinnati 1 punktiga, kui toetuse suurus kasusaaja kohta on oluliselt kõrgem valdkonna projekti keskmisest toetuse suurusest kasusaaja kohta (vastustaja vastuse lisa 4). Nagu nähtub toetuse suuruste arvestusest kasusaajate kohta, oli keskmine toetus kanalisatsioonisüsteemide puhul 1504,75 eurot. Seega oli kaebaja poolt esitatud projekti puhul toetuse keskmine suurus kasusaaja kohta suurem valdkonna projekti keskmisest suurusest ja seega sai taotlus III kriteeriumi osas 1 punkti. Kuna kohus tuvastas, et vastustaja on lähtunud taotluse menetlemisel õigesti eeldusest, et majapidamises, mille osas toetust taotleti omas õigusliku tähendusega elukohta vaid kaebaja, siis on komisjoni poolt kaebaja taotlusele nimetatud kriteeriumite osas antud hindepunktid õiged.

15.Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et komisjon oleks andnud punkte ebaõigesti ka kriteeriumi I osas, kus hinnati investeeringu vajalikkust ning tegevuste ja kulude põhjendatust. Nimetatud kriteeriumi osas sai kaebaja taotlus 2,43 punkti. Kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mille järgi saaks kohus punktiarvestuse õigsust kontrollida, siis puudub kohtul ka alus kahelda komisjoni poolt antud hindepunktide õigsuses. Sama kehtib ka kriteeriumi IV alusel antud hinnete puhul, kus hinnati leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisust. Komisjon on leidnud, et kitsaskoht on küll olemas, kuid võrreldes teistes projektides kirjeldatud kitsaskohtadega on see vähem terav ning projekti valdkond on seatud kohaliku omavalitsuse poolt vähemprioriteetseks. Kaebaja on kaebuses küll toonud välja etteheite, mille kohaselt oleks nimetatud kriteeriumi puhul olnud põhjendatud temalt täiendavate selgituste nõudmine, kuid ta ei ole toonud välja, millised asjas tähtsust omavad asjaolud on hindamiskomisjon jätnud tähelepanuta ja milline oleks olnud põhjendatud punktisumma. Kaebaja ei ole ka väitnud, et vastustaja 11.06.2021 kirjas toodud argumendid ei oleks asjakohased või täpsed. Vastustaja on oma 09.07.2021 menetlusdokumendi leheküljel 4 toonud välja hindamiskomisjoni kaalutlused, mille alusel taotlus sai nimetatud kriteeriumi puhul keskmiseks hindeks 2 punkti. Kaebaja ei ole nimetatud seisukoha osas esitanud mitte ühtki vastuväidet. Seega puuduvad kohtul ka andmed, mille alusel saaks kahelda antud punktisumma õigsuses. Kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel anda sisulist hinnangut kaebaja taotlusele antud hinnete kujunemisele, vaid saab kontrollida ainult seda, kas kaebaja taotluse lahendamisel on kinni peetud menetlusreeglitest ja kas esineb ilmselgeid ja olulisi kaalumisvigu. Hindamiskomisjoni liikmetel on hinnete andmisel ulatuslik hindamisruum ja kohtul on võimalik antud hinnete õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui hinded on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2003. a otsus asjas nr 3-1-1-54-03, p-d 38-40; 4.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18, 15.01.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p-d 17-18).