Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2172
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks.
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet Volitatud esindaja: Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: X (sündinud xx xx xxxx Gruusias).
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
Edasikaebamise kord
23.09.2021, Tallinn (videokonverents).
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23.09.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse asjaolud ja põhjendused: Gruusia kodanik X (sündinud xx xx xxxx Gruusias) peeti 07.09.2021 kell 19:48 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 28 ́2 lg 5 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti piirivalvuri poolt 48 tunniks kinni Tallinna Lennujaamas ning toimetati PPA Kinnipidamiskeskusesse (KPK). Isikule on koostatud Tallinna 1 piiripunktis piirilt väljastatud sisenemiskeeld nr 93/2021, põhjus: H (asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld Schengeni infosüsteemis). Isikule oli
kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni ala järgnevatesse riikidesse: Austria 06.05.202023.03.2023, Belgia 23.02.2021-08.03.2023, Poola 06.09.2021-06.09.2024. Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 määrusega nr 3-21-2044 anti luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 23.09.2021. RiPS § 9 ́1 lg 2 järgi korraldab piirilt tagasisaatmise ja kannab kulud vedaja, kes transportis või kelle esindaja transportis piiripunkti isiku, transpordivahendi ja kauba, kelle või mille piiriületuseks luba ei antud. Tagasisaadetava isiku vedajaks oli lennufirma Pegasus Airline, kes isiku piiripunkti transportis. Planeeritud tagasilend lennufirma poolt Antalyasse toimus 11.09.2021 kell 20.10. Kuna isikul polnud lennule saamiseks kehtivat PCR testi, siis 10.09.2021 viidi ta proove andma. Testi tulemuseks märgiti borderline (piiripealne). Antud sertifikaadiga isikut lennule ei lubatud. 15.09.2021 andis isik uue analüüsi. Seekord oli testi tulemus positiivne. Positiivse tulemusega isikut ei lubata lennule ning seega ei saa PPA isikut Türki tagasi saata. Testitulemuste kohaselt on isikul COVID19. 22.09.2021 Tallinna Halduskohtu istungil haldusasjas nr 3-21-2044 esitas isik suuliselt soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestis. Peale istungit kell 13.50 peeti isik Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15, § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel 48 tunniks kinni. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumine rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-5214 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikuga on näiteks vaja läbi viia VRKS § 15 lg 1 p 5, 6, 7 toimingud. Sõltuvalt isiku ütlustest on vaja PPA-l kontrollida ka isikuga seotud fakte. KPK-le teenust osutava arsti kohaselt saab isiku terveks tunnistada 14 päeva pärast (29.09.2021). Nakkusohtliku haiguse leviku tõkestamiseks ei saa PPA läbi viia toiminguid, mis nõuavad füüsilist kontakti (sõrmejälgede hõivamine). X on välismaalane vastavalt Välismaalaste seaduse §-le 3. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus, nt viisa, elamisluba või seaduses nimetatud muu alus (VMS § 43 lg 1). Xil ei ole seaduslikku viibimisalust. Isiku suhtes on Austria (06.05.2020-23.03.2023), Belgia (23.02.2021-08.03.2023) ja Poola (06.09.2021-06.09.2024) kohaldanud sissesõidukeelu Schengeni alale. X ei ole selline rahvusvahelise kaitse taotleja, kes oleks käitunud heas usus ehk isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe Eestisse saabumisel. VRKS § 14 lg 1 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist. PPA-le teadaolevalt on isik taotlenud rahvusvahelist kaitset nii Poolas kui ka Belgias. Seega pidi isik olema teadlik, kuidas saab Euroopas rahvusvahelist kaitset taotleda. Tõsimeelse sooviga taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset oleks isikul olnud võimalik esitada taotlus juba Tallinna Lennujaama piiripunkti ametnikele, kui isikule koostati Eestisse sisenemise keeld. Isikul oli võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus ka 01.09.2021 kinnipidamise ja KPK-sse paigutamise istungil. PPA hinnangul on isiku kinnipidamine nimetatud sätte alusel põhjendatud, kuivõrd rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on algstaadiumis ning käesolevaks hetkeks ei ole veel jõutud vastu võtta vormikohast taotlust. Isikuga seotud asjaolud kogumis vajavad täpsustamist. Arvestades asjaolu, et isik ei saanud Eestisse sisenemiseks luba ning peeti kinni RipS § 9 ́1 lg 1, VSS § 19 lg 1 ja 28 ́2 lg 6 alusel ning suunitlus oli isik vedajavastutusega esimesel võimalusel Türki tagasi saata, ei teostatud isiku suhtes menetlusliku info kogumist ning sellest tulenevalt võtab isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine aega.
PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik ametivõimudele olla kättesaadav kõikide tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka asjaolu, et isik on elanud varasemalt pikalt Prantsusmaal ning omab sõpru nii Belgias kui Austrias. Isiku enda sõnade kohaselt ei olnud tema sihtriigiks Eesti, vaid Prantsusmaa, seega võib isik omavoliliselt jätkata ka teekonda Prantsusmaale. Olukorras, kus isik pole sisuliselt põhjendanud kaitsevajadust, leiab PPA, et tema kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks on põhjendatud ja vajalik. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada kui on põhjendatud kahtlus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Varjupaigataotleja ülal nimetatud eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu 20.01.2019 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). 22.09.2021 esitas X rahvusvahelise kaitse taotluse. Arvestades asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kohtuistungil, kus isikule sai selgeks, et võimalik väljasaatmine saab toimuma 2 nädala jooksul on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Arvestades asjaolu, et isik on varasemalt enda sõnade kohaselt korduvalt Euroopas (Austria, Poola) taotlenud rahvusvahelist kaitset just eesmärgil, et jääda Euroopasse ja mitte saada väljasaadetud Gruusiasse on ilmne, et isikul on olemas teadmised, kuidas kuritarvitada varjupaigataotlejate süsteemi ja pikendada enda viibimist Euroopa riikides. Isiku sõnade kohaselt alustas ta oma teekonda Gruusiast eesmärgiga jõuda Prantsusmaale, kus ta on varasemalt elanud 20 aastat. Eesti sattus olema lihtsalt transiitriik, kuna lennupilet Eestisse oli kõige odavam. Isikul ei olnud plaanis Eestisse siseneda, vaid kohe edasi lennata Prantsusmaale. Kuigi Riigikohus leidis 17.04.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-1068, et VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel saab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks, ning mis eeldab, et isikule on juba vormistatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning isik on varasemalt kinni peetud selle täitmise tagamiseks, leiab PPA, et käesoleval juhul on isiku kinnipidamine eelnimetatud sätte alusel võimalik ka olukorras, kus PPA ei ole isikule lahkumisettekirjutust vormistanud vaid koostanud riiki sisenemiskeelu. Tallinna Ringkonnakohus leidis 14.09.2020 määruses haldusasjas nr 3-20-1275, et Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Riigikohtu seisukohtadest ega ka direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-st d üheselt järeldada, et VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamine on võimalik üksnes siis, kui isikule on eelnevalt tehtud VSS § 7 lg 1 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kohus asus seisukohale, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades võib kinnipidamiseks olla piisav ka see, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3 alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes sellega ettevalmistusi isiku tagasi saatmiseks, ning on piisav alus arvata, et isik esitas siis rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga oma lahkumiskohustus edasi lükata või väljasaatmist vältida. PPA rõhutab taotluses, et isikul tõkestati sisenemine Eestisse ning peeti sisenemiskeeluga isikuna kinni 07.09.2021 kell 19:48, misjärel alustati ettevalmistustega isiku tagasisaatmiseks riiki, kust ta saabus Eestisse ehk Türki. PPA nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on põhjendatud ka olukorras, kus isiku tagasisaatmist ettevalmistavate toimingutega on juba alustatud, kuid isikule ei ole jõutud vormistada lahkumisettekirjutust. Kuigi nimetatud säte käsitleb VSS § 15 alusel kinnipidamist, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka seadusest tuleneva VSS § 28 ́2 alusel kinnipidamise korral. Isikut on kinni peetud VSS § 28 ́2 alusel alates 07.09.2021. Seega on PPA hinnangul käesoleval juhul VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus täidetud. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada avaliku korra kaitseks. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ka avaliku korra kaitsmise tagamiseks. Arvestades asjaolu, et isik on enda sõnade kohaselt tarvitanud narkootikume 28 aastat ning viimati Türgist Tallinna lennates. Samuti on
isik kandnud reaalset vanglakaristus Belgias röövide ning sissemurdmiste eest (Belgia vastus Sirene päringule). 09.09.2021 läbiviidud küsitluse käigus rääkis isik veel, et on varasemalt korduvalt oma nime vahetanud, et ebaseaduslikult Euroopasse siseneda ning samuti oma dokumente hävitanud, et teda ei oleks võimalik tuvastada. Sellest tulenevalt on PPA hinnangul isiku varasemat käitumist hinnates olemas tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht avalikule korrale mis kahjustab ühiskonna põhihuvisid. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, isikul puuduvad rahalised vahendid, isik tarvitab võimalusel narkootikume ning isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemisohtu iseloomustab ka asjaolu, et isiku eesmärk ei olnud jääda Eestisse vaid liikuda edasi Kesk-Euroopasse. Isik on oma sõnade kohaselt ka varem üritanud politsei eest põgeneda. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Samuti arvestades Schengeni sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Isiku sõnade kohaselt on tal palju tuttavaid Prantsusmaal, Belgias ja Austrias ning välistatud ei ole isiku omavoliline ja ebaseaduslik edasiliikumine eelnimetatud riikidesse. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Lisaks PPA märgib, et VRKS § 13 kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus avalikud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37– 42. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 38 lg 1 p 2 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Käesolevas kaasuses on menetlusosaline rahvusvahelise kaitse taotleja. Rahvusvahelise kaitse taotluse olemuslikuks põhjuseks on hirm elu, tervise või vabaduse pärast päritoluriigis. Avaliku kohtumenetluse tulemusel võib jõuda tundlik informatsioon päritoluriigi ametivõimudeni. Seega on käesolevas kaasuses isiku staatusest tulenevalt ilmselge vajadus kinniseks kohtumenetluseks ning PPA taotleb kohtult Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtuistungi kinniseks kuulutamist HKMS § 77 lg 1 alusel. 23.09.2021 kohtuistungil PPA esindaja kordas taotlust ning kinnitas, et PPA jääb selle juurde. Ühtlasi taotles PPA menetluse kinniseks kuulutamist seoses isiku poolt varjupaigataotluse esitamisega ja selle menetlemisega. Kohus jättis protokollilise määrusega PPA taotluse käesoleva menetluse (3-21-2172) kinniseks kuulutamise osas rahuldamata. Kohus selgitas, et isiku KPK-sse paigutamise menetlus ei ole varjupaigamenetlus, need on täiesti erinevad menetluse liigid ning KPK-sse paigutamise menetlemisel ei arutata ega hinnata varjupaigamenetluse asjaolusid, sh õiguslikku alust, seda tehakse varjupaigamenetluses, mille võib kinniseks kuulutada. X PPA taotlusele KPK-sse paigutamiseks vastu ei vaielnud ning kinnitas, et PPA esindaja ja kohtu suulised selgitused, mis on antud kohtuistungil, on temale arusaadavad.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja koostoimes, leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Samuti kui on vaja läbi viia VRKS § 15 lg 1 p-des 5, 6, 7 nimetatud toimingud. Sõltuvalt isiku ütlustest on vaja PPA-l kontrollida ka isikuga seotud fakte. Isik on andnud 15.09.2021 positiivse koroonatesti tulemuse. KPK-le teenust osutava arsti selgituste kohaselt saab isiku terveks tunnistada 14 päeva pärast (s.o 29.09.2021). On ilmselge, et enne isiku tervenemist ei ole võimalik vajalikke toiminguid, mis eeldavad kontakti isikuiga, varjupaigamenetluses läbi viia ega ka isikut lennukiga transportida kodukohariiki. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, tal puuduvad rahalised vahendid, samas isik tarvitab võimalusel narkootikume. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 2 p-s 5 peetakse silmas varjupaigataotluse esitamist selleks, et lahkumiskohustuse sundtäitmine (väljasaatmine) või isiku tagasisaatmine edasi lükata või nurjata. Varjupaigataotleja ülal nimetatud eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, varasemad ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, p 12). Arvestades isiku eelnevat käitumist (nime vahetamine, põgenemine lennujaamast jms), on eluliselt usutav, et isik võib olla esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Seda enam, et isiku tegelikuks eesmärgiks ei olnud jääda Eestisse, vaid jõuda Prantsusmaale. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada avaliku korra kaitseks. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik avaliku korra kaitsmise tagamiseks. Arvestades asjaolu, et isik on enda sõnade kohaselt tarvitanud narkootikume 28 aastat (viimati Türgist Tallinna lennates), samuti on isik kandnud reaalset vanglakaristus Belgias röövide ning sissemurdmiste eest (Belgia vastus Sirene päringule). 09.09.2021 läbiviidud küsitluse käigus on isik avaldanud, et on varasemalt korduvalt oma nime vahetanud, et ebaseaduslikult Euroopasse siseneda ning samuti oma dokumente hävitanud, et teda ei oleks võimalik tuvastada. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul isiku varasemat käitumist hinnates olemas tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht avalikule korrale, mis võib kahjustada ühiskonna põhihuvisid. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku eelnev käitumine annab aluse jaatada kahtlust, et suure tõenäosusega ei pruugi isik olla varjupaigamenetluse lõpliku otsuseni Eesti ametivõimudele
kättesaadav ning võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Samuti on usutav, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku tegelikuks sooviks on jõuda Prantsusmaale, kasutades Eestit üksnes transiitriigina. Arvestades asjaoluga, et isik on korduvalt püüdnud siseneda ebaseaduslikult Schengeni liikmesriikidesse ning isiku tegelikuks eesmärgiks on jõuda Prantsusmaale, siis suure tõenäosusega leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel ning vabaduses viibides ei pruugi isik olla ametivõimudele kättesaadav kuni rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtava lõpliku otsuseni ning isik võib lahkuda mõnda teise riiki. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed, sh töökoht, elukoht, sugulased/lähikondlased. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus asjas nr 3-3-1-48-14, p 17). Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Lisaks vajab äramärkimist, et isiku COVID-19 PCR testiproov oli positiivne ning kuni viiruse läbipõdemiseni (nakatamise ohu möödumiseni) peab isik olema isoleeritud teistest kinnipidamiskeskuses viibivatest isikutest COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Kohus leiab, et Xi kinnipidamine ja paigutamine PPA Kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik meede, mis ei riiva ülemääraselt isiku põhiõigusi. Kohus annab loa Xi kinnipidamiseks ja PPA Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o kuni 22.11.2021, VRKS § 362 lg 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.