3-21-2044/20 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.PPA esitas 21.09.2021 halduskohtule taotluse (täiendatud) Xi kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kaheks kuuks (või kuni asjaolude äralangemiseni) RiPS § 91 lg 1, VSS § 19 lg 1 ja 282 lg 7 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 282 lg 7 nimetatud põhimõte. 8.1 Isikut ei lubatud PPA poolt riiki (RiPS § 9 lg 2). RiPS § 1 lg 2 sätestab, et Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), Riigipiiri seadust kohaldatakse Schengeni piirieeskirjadega reguleerimata osas. Schengeni piirieeskirjade artikkel 6 sätestab sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele. X kodanik on kolmanda riigi kodanik. Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lõike 1 kohaselt on kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele territooriumile sisenemise tingimused, mis on välja toodud lõike 1 punktides a kuni e. Schengeni piirieeskirjade artikli 6 lõike 1 punkt d tingimuseks on, et isiku kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil. Schengeni piirieeskirjade artikli 14 lõige 1 sätestab, et kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse, rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete kohaldamist. Schengeni piirieeskirjade artikli 14 lõige 2 sätestab, et sisenemisest võib keelduda üksnes põhjendatud otsusega, milline on isikule teatavaks tehtud. VSS § 282 lg 1 järgi keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399 toodud vormi (edaspidi sisenemiskeelu otsus). Xile väljastati piirilt sisenemiskeeld 93/2021, kuna esinesid eeltoodud alused. 8.2 VSS § 282 lg 5 alusel sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §des 19–192 sätestatud korras. 2(6)

Sisenemiskeelu otsuse subjektide kinnipidamise alus tuleb riigipiiri seaduse § 91 lõikest 1 ja neile ei kohaldata naasmisdirektiivis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008 , ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel; edaspidi naasmisdirektiiv) sätestatud kinnipidamise aluseid. RiPS § 91 lg 1 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati. X saadetakse tagasi X, mille kaudu ta Eestisse saabus. COVID-19 diagnoosiga isikut ei lubata lennule ning seega ei saa PPA isikut X tagasi saata enne tervenemist. RiPS § 91 lg 2 järgi korraldab piirilt tagasisaatmise ja kannab kulud vedaja, kes transportis piiripunkti isiku, kellele piiriületuseks luba ei antud. Tagasisaadetava isiku vedajaks on lennufirma Pegasus Airline, kes isiku piiripunkti transportis. Pegasus Airline lendab Tallinnast X kaks korda nädalas (teisipäev ja laupäev). PPA ei ole teadlik vedaja lennu täitumisest. PPA annab vedajale uue korralduse, et isik tuleb transportida viivitamata kolmandasse riiki, kust ta saabus. Seega saadetakse isik tagasi esimesel võimalusel, kuid lõplik kuupäev sõltub lennufirmast. PPA arvestab, et tagasisaatmisel võivad tekkida ootamatused (nt lendudele ei ole võimalik saada, kuna piletid on välja müüdud). PPA prognoosib, et maksimaalselt kaks kuud võib olla selline aeg, et isiku tagasisaatmine X suudetakse lõpuni viia. 8.3 PPA-le teadaolevalt ei esine asjaolusid, miks kõnealune isik ei saaks tagasi pöörduda X. Sisenemiskeelu otsuste puhul ei kohaldu naasmisdirektiivi kinnipidamise alused (põgenemisohu kriteeriumid juba oma olemuselt ei ühti riiki sisenemisest keeldumise alustega). Sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalaste kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise aluseks on VSS § 282 lg 7. Väljasaadetavaga sarnased on üksnes kinnipidamistingimused (naasmisdirektiivi art 4 lg 4), s.o õigus saada vajalikke tervishoiuteenuseid, vaba aja veetmise ja kokkusaamiste võimaldamine, allumine kinnipidamisekeskuse sisekorrale, vajadusel distsiplinaarmenetluse läbiviimine, turvaabinõude kohaldamine jne. 09.09.2021 isiku antud ütlustest nähtub, et isiku eesmärk oli jõuda Kesk-Euroopasse. Eesti oli vaid transiitriigiks. Isikut on varasemalt korduvalt Euroopast välja saadetud. Isik selgitas, et väljasaatmiste takistamiseks on ta ära visanud oma passe, põgenenud politsei eest ning vahetanud oma nimesid. Isikul puuduvad rahalised vahendid ning Schengenis pole tal perekonnaliikmeid. Isikul on Prantsusmaal palju tuttavaid. Isikule on tehtud riiki sisenemise keelu kohta otsus. 8.4 Kuna isiku koroonatesti tulemus oli positiivne, siis ei ole isikut kuni terveks tunnistamiseni või negatiivse PCR testi tulemuseni võimalik X tagasi saata. PPA-le meditsiiniteenust osutav arsti edastatud e-kirja kohaselt kulgeb isiku haigus kergelt ning arsti prognoosi kohaselt saab isiku terveks tunnistada 14 päeva pärast. 8.5 VSS § 282 lg 8 kohaselt arvestab PPA välismaalase kinnipidamise korral haavatava isiku erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse tervise seisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu. X pole haavatav isik VSS § 67 mõttes, kuid olenemata sellest võimaldatakse talle eluks vajalik (sh ravi). 8.6 PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti on PPA seisukohal, et isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine on vajalik isikule kohaldatud sisenemiskeelu otsuse täitmiseks.

17.Kohtu arvates on isiku kinnipidamine õiguspärane, kuna tal pole õigust siseneda Schengeni alasse tulenevalt Austria, Belgia ja Poola kehtestatud sissesõidukeeldudest. Isikule on Eestis piiril tehtud sisenemise keelu otsus, mis on kehtiv. Kinnipidamiskeskuse režiim pole võrreldav vangistusega, kuigi isiku vabadus on piiratud. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud väljasaadetavaga sarnased kinnipidamistingimused (naasmisdirektiivi art 4 lg 4), s.o toitlustamine, õigus saada vajalikke tervishoiuteenuseid, vaba aja veetmise ja soovi korral kokkusaamiste võimaldamine jm. Kui liikmesriik kasutab naasmisdirektiivi art 2 lg 2 p a) erisust, tuleb direktiivi kohaselt tagada sisenemiskeelu saanud välismaalastele art 4 lg-s 4 sätestatud tagatised, sh art-s 16 ja 17 sätestatud kinnipidamistingimused. Naasmisdirektiivi art 4 lg-s 4 ette nähtud tagatised on järgnevad: 1) sisenemiskeelu saanud välismaalasele tuleb kohaldada väljasaadetavatele sarnaseid riikliku järelevalve meetmeid vastavalt VSS §-des 191 ja § 192 sätestatule (sunnimeetmete kasutamise piiramine); 2) sisenemiskeelu otsuse peatamine vastavalt VSS § 282 lg-le 8 (naasmisdirektiiv art 9 lg 2 p a)); 3) tervisekontrolli tegemine ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus vastavalt VSS § 19 lg 14 p-le 1 (naasmisdirektiivi art 14 lg 1 p b) ja art 16 lg 3); 4) haavatavate isikute erivajadustega arvestamine vastavalt VSS § 282 lg 8 (naasmisdirektiivi art 14 lg 1 p b), art 17 lg 1); 5) kinnipidamine üle 48 tunni kinnipidamiskeskuses vastavalt VSS § 282 lg-le 6 (naasmisdirektiivi art 16 lg 1); 6) kinnipeetavate eraldamine vangidest vastavalt VSS § 19 lg 12 p-le 2 (naasmisdirektiivi art 16 lg 1); 7) suhtlemise ja kokkusaamiste võimaldamine vastavalt VSS § 19 lg 14 p-le 6 (naasmisdirektiivi art 16 lg 2 ja 4); 8) informeerimine välismaalase õigustest ja kohustustest vastavalt VSS § 19 lg 14 p-le 3 (naasmisdirektiivi art 16 lg 5); 9) perekonnaliikmete kokku majutamine vastavalt VSS § 19 lg 12 p-le 3 (naasmisdirektiivi art 17 lg 2). Liikmesriigid võivad naasmisdirektiivi art 2 lg 2 p a) alusel direktiivi mitte kohaldada kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu vastavalt Schengeni piirieeskirjade art-le 13 või kelle pädevad asutused on tabanud või kinni pidanud seoses liikmesriigi maismaa-, mere- või õhuvälispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks. VSS § 282 näeb ette eriregulatsiooni kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu ning nende suhtes ei kohaldata naasmisdirektiivi art 15 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise aluseid (leebemate sunnivahendite olemasolu, põgenemisohu, kaasaaitamiskohustuse täitmise hindamine; vrd VSS § 15 lg 2). See ei välista vabaduse võtmise õiguspärasuse (piiril tehtud sisenemiskeelu otsuse kehtivus ja õiguspärasus; eesmärgipärasus kinnipidamist välistavate asjaolude kontekstis, vt kohtumääruse p 15, 16) ja proportsionaalsuse (eelkõige kestuse põhjal) hindamist. Vastavalt VSS § 282 lg-le 5 ja RiPS § 91 lg-le 1 tuleb välismaalane, kellele on tehtud sisenemiskeelu otsus, kinni pidada ning saata tagasi riiki, kust või mille kaudu ta Eestisse saabus või toimetati. Schengeni piirieeskirja art 14 lg 4 kohaselt peavad piirivalveametnikud tagama, et kolmanda riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile. Sisenemise ärahoidmine saab toimuda, kas isiku jätmisega transiittsooni kuni tagasisaatmiseni (nt lennujaamas) või kinnipidamisega. Isiku riiki sisenemise lubamine pärast piiriprotseduuri ja sisenemise keelu otsuse tegemist on selle eesmärgiga vastuolus, kuigi ka sisenemise järel saaks isiku kinni pidada ja teha lahkumisettekirjutuse, kuid see ei tundu olevat Schengeni piirieeskirja ja naasmisdirektiivi alusel erandi tegemise mõte. 5(6)