Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses jalatsite lattu paigutamise ja väljastamisega viivitamisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Janek Riives
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Teha kindlaks, et viivitamine kaebaja jalatsite lattu paigutamise ja väljastamisega 19.04.2020 - 31.08.2020 oli õigusvastane.
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 26).
7.Otsus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Nikolai Lilitškini ja vastustaja Tartu Vangla vahel on seoses kaebaja jalanõude lattu paigutamise ja laost väljastamisega toimunud järgmised haldusmenetlused.
1.1.03.04.2020 registreeriti kaebaja vene keeles esitatud taotlus nr 2-3/1158-1 (tl 20) talvesaabaste ja plätude lattu paigutamiseks ning spordijalanõude laost väljastamiseks. Taotluses on lisaks märgitud, et valvur ei anna blankette, ei ole kontaktisikut ja see kestab. Vangla tagastas 27.04.2020 nr 2-3/1158-2 (tl 21) võõrkeelse pöördumise eesti keelde tõlkimise korraldamiseks. Vangla lisas, et vajadusel saab kaebaja pöördumiste koostamisel abi küsida inspektor-kontaktisikult või valvurilt.
1.2.27.05.2020 registreeriti kaebaja vene keeles esitatud taotlus nr 2-3/2041-1 (tl 22) talvesaabaste ja plätude lattu paigutamiseks ning kahe paari spordijalanõude laost väljastamiseks. Vangla tagastas 01.06.2020 nr 2-3/2035-2 (tl 23) võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Vangla märkis, et tema andmetel ei oska kaebaja piisaval määral eesti keelt ja tema isikuarvel on 0,02 eurot. Kuid pöördumine ei ole seotud kaebaja õiguste ja vabaduste kaitsmisega, mistõttu ei ole vangla kohustatud seda tõlkima või võõrkeelses versioonis lahendama.
1.3.09.06.2020 registreeriti kaebaja vene keeles esitatud avaldus nr 2-3/2166-1 (tl 34-36). Avalduse pealkirjaks oli vaie (возражение). Kaebaja muuhulgas avaldas rahulolematust, et inspektor-kontaktisik ei anna talle blankette asjade lattu paigutamiseks ning tema taotlused nr 2-3/1158-1 ja 2-3/2041-1 tagastati seadusliku aluseta. Vangla tagastas 15.07.2020 nr 2-3/2613-1 (tl 37) võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Vangla märkis, et tema andmetel ei oska kaebaja piisaval määral eesti keelt ja tema isikuarvel on 0,02 eurot. Kuid pöördumine ei ole seotud kaebaja õiguste ja vabaduste kaitsmisega, mistõttu ei ole vangla kohustatud seda tõlkima või võõrkeelses versioonis lahendama.
1.4.30.07.2020 registreeriti kaebaja vene keeles esitatud avaldus nr 1-11/425-1 (tl 24). Kaebaja esitas vaide (возражение) sellele, et taotlust nr 2-3/2041-1 ei ole lahendatud. Kaebaja viitas kohtuasjale 3-20-1112 (kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja selles kohtuasjas kohustamiskaebuse jalanõude lattu paigutamiseks ja laost väljastamiseks ning kaebus tagastati põhjusel, et kaebaja ei ole vaiet esitanud). Avaldus saadeti vaidena tõlkimiseks. 21.09.2020 vastuses nr 2-3/3302-1 (tl 28) luges kaebaja eeltoodud avalduse taotluseks toimingu sooritamiseks (võtta taotlus nr 2-3/2041-1 menetlusse ja rahuldada). Vangla teavitas kaebajat, et võttis taotluse nr 2-3/2041 menetlusse ja on taotletud toimingu sooritanud. Vastuses kaebusele täpsustas vastustaja, et toimingud sooritati 31.08.2020 (tl 92).
1.5.26.08.2020 registreeriti kaebaja eestikeelsel blanketil venekeelsed taotlused nr 6-29/11911 paigutada isiklike asjade lattu talvesaapad ja plätud (tl 26) ning nr 6-29/1192-1 väljastada isiklike asjade laost kaks paari spordijalanõusid, lisamärkega „kaheksas taotlus“ (tl 27). Vangla on 26.08.2020 teinud taotlustele märke „LUBAN“. Vastustaja kinnitusel sooritas ta toimingu 31.08.2020 (tl 12).
2.Kaebaja esitas 22.07.2020 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 18-19), see registreeriti 23.07.2020 numbriga 1-13/174-1. Kaebaja soovis hüvitist sekkumise eest omandiõigusesse, kuna ei anta isiklikke asju vangla laost, ning ebavõrdse kohtlemise ja keelelise diskrimineerimise eest.
3.Vastustaja jättis 02.10.2020.a otsusega nr 1-13/174-4 (tl 15-16) taotluse rahuldamata. Vastustaja hinnangul taotles kaebaja hüvitist seoses väärikuse alandamisega. Vastustaja tegi kindlaks, et kaebaja 03.04.2020.a taotluse jalanõude lattu paigutamiseks ja laost väljastamiseks täitis vastustaja 31.08.2020 ning seda ei saa pidada õiguspäraseks. Kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, tema eesti keele oskus on puudulik ja tal ei olnud 03.04.2020 ja 27.05.2020 piisavalt raha tõlkimise korraldamiseks, siis ei olnud õiguspärane taotluste
tagastamine, mis olid vajalikud kaebaja õiguste realiseerimiseks või inimväärikaks kohtlemiseks. Vangla vabandas oma tegevuse ja sellega seotud ebameeldivuste eest ning kinnitas, et on oma tegevuse selles osas üle vaadanud. Vastustaja leidis, et rahalise hüvitise maksmine kaebajale ei ole põhjendatud, kuna kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd intensiivne või pikaajaline. 03.04.2020.a seisuga olid kaebajal kambris kahed saapad, kingad, kahed plätud ja spordijalanõud. Viivitus kaebaja soovitud jalanõude lattu paigutamisel ei saanud kaasa tuua kahjulikke tagajärgi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Kaebajale ei saanud kahju põhjustada ka viivitus spordijalanõude kambrisse andmisel, kuna kaebajal olid spordijalanõud olemas. Pöördumiste tagastamine võis tekitada negatiivseid emotsioone, kuid ei ole usutav, et see tekitas selliseid kannatusi, mis on käsitletavad väärikuse alandamisena.
4.Kaebaja esitas 30.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavad seisukohad. Kohus võttis 19.02.2021.a määrusega kaebuse menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses jalatsite lattu paigutamise ja väljastamisega viivitamisega. Kaebaja taotles kahju hüvitamist 1000 eurot seoses vangla tegevusetusega alates 19.04.2020 jalatsite väljastamisel ja lattu paigutamisel. Kaebaja leidis, et talle tuli jalatsid väljastada ja teised jalatsid lattu paigutada võimalikult kiiresti ja talle liigseid kulusid ja ebameeldivusi põhjustamata. Kaebaja avaldus sisaldas selgelt sõnastatud sisu vabas vormis paberkandjal, kuid avaldust ei võetud seadusevastaselt menetlusse. Vangla ei andnud avalduse koostamiseks tõlgi abi. Vangla ametnikud peavad valdama vene keelt, mida räägib või millest saab aru enamus kinnipeetavaid. Nad oleks võinud suuliselt avalduse vastu võtta või selle ise oma keelde tõlkida, nagu see on alati olnud. Vangla on kohaliku omavalitsuse üksus, kus ametnikud peavad vastama rahvusvähemuse keeles. Vaide tõlkimise kohustus on vanglal.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et kaebaja isiklike asjade nimekiri (tl 94) tõendab kaebaja soovitud jalanõude lattu paigutamist ja laost väljastamist 31.08.2020. Kaebusele vastamise raames toimus kaebaja kambris olevate asjade täiendav kontroll. Selgus, et kambris ei olnud enam kingi ja musti lukkudega saapaid, mis kaebaja isiklike asjade nimekirja põhjal oleksid pidanud kambris olema (tl 95-98). Perioodil 19.04 - 31.08.2020, mille eest kaebaja hüvitist nõuab, oli kaebajal kambris üks paar saapaid (mille lattu paigutamist ta taotles), kaks paari plätusid (millest ühe paari lattu paigutamist ta taotles) ning ühed spordijalanõud. Kohtu seisukoht
6.Kohus lahendab käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses jalatsite lattu paigutamise ja väljastamisega viivitamisega. Kaebuse kohaselt algas kaebajale kahju tekitanud viivitus 19.04.2020. Vastustaja on tõendanud kaebaja soovitud toimingu tegemist 31.08.2020. Kaebus sisaldas algselt ka muid nõudeid, kuid nende suhtes on menetlus lõppenud ja sellekohane määrus on jõustunud. 26.08.2021 esitatud seisukohas käsitles kaebaja lisaks menetlusse võtud nõudele muid juhtumeid, kus kaebajal on olnud vangla tegevusele etteheiteid, ning nende tõttu tekkinud kahju (sh tervisekahju). Kohus jätab tähelepanuta kaebaja avaldused, mis ei ole seotud menetlusse võetud ja otsuses lahendatava nõudega. Samuti arvestab kohus toimikus olevatest tõenditest üksnes neid, mis on seotud menetlusse võetud nõudega.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
8.Kohtu hinnangul taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega. Ka vastustaja on kohtueelses menetluses mõistnud kaebaja nõuet sellisena. Kaebusest ega kohtueelsete menetluse dokumentidest ei nähtu, et vaidlusalused toimingud oleksid kaebajale tekitanud mittevaralist kahju mõnel muul RVastS § 9 lg 1 sätestatud alusel. Kaebaja nimetab kaebuses, et vastustaja rikkus tema omandiõigust (õigust oma vara vallata ja kasutada). Sellisel alusel mittevaralise kahju hüvitamist seadus ette ei näe. Kaebuse alusena tugineb kaebaja sellele, et ta taotles alates 03.04.2020 jalanõude lattu paigutamist ja laost väljastamist, kuid saavutas selle alles 31.08.2020. Otsuse punktis 1 nimetatud dokumendid tõendavad, et viivituse põhjustas vastustaja seisukoht, et kaebajal tuleb esitada oma avaldused eesti keeles (tõlgituna eesti keelde).
9.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 alusel on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vangistusseadus (VangS) ei käsitle tõlgi kaasamist vangistuse täideviimise raames toimuvates haldusmenetlustes. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 näeb ette kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise.
10.Õiguskantsler on avaldanud seisukohti võõrkeelse pöördumise menetlemise kohta vanglas (kättesaadavad interneti-lehekülje oiguskantsler.ee vahendusel). 15.10.2015.a seisukohas nr 7-4/151212/1504469 vastas õiguskantsler kinnipeetavale, kelle võõrkeelseid pöördumisi vangla ei menetlenud, kuna tal oli vanglasisesel isikuarvel raha ning ta oli läbinud riigikeeleõppe ja sooritanud B1 taseme eksami. Kinnipeetav oli sündinud ja vähemalt viimased 15 aastat elanud Eestis. Õiguskantsler selgitas, et universaalset õigust nõuda vanglas asjaajamist võõrkeeles ei eksisteeri. Eesti Vabariigi riigikeel, asjaajamise ja haldusmenetluse keel on eesti keel ja nii on see olnud juba alates põhiseaduse kehtima hakkamisest 1992. aastal. Riigiasutusel on reeglina õigus võõrkeelne pöördumine läbi vaatamata jätta ja üldjuhul on võõrkeeles pöörduja enda ülesanne pöördumine riigikeelde tõlkida või kanda muul moel tekkiv tõlgikulu. Teatud juhtudel võib olla põhjendatud sellest üldpõhimõttest kõrvale kalduda. Ennekõike on erandite tegemine tarvilik siis, kui objektiivsed põhjused (rahapuudus, ei ole olnud võimalust keeleõppeks) selle tingivad. Arvestada tuleb ka pöördumise sisu ehk seda, millised õigushüved on kaalul. 02.06.2016.a seisukohas nr 7-4/160622/1602408 vastas õiguskantsler kinnipeetavale, kelle emakeel oli Eestis vähe levinud võõrkeel. Õiguskantsler selgitas, et Eestis kehtivatest õigusnormidest ei tulene sõnaselget vangla kohustust suhelda inimestega võõrkeeles või tõlkida eestikeelseid vastuseid võõrkeelde. Vanglal tuleb võõrkeelsete kinnipeetavate õiguste tagamisel
lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest ning käituda kõige üldisemalt inimesesõbralikult. Oluline on vangla ja võõrkeelse kinnipeetava koostöö. Mõistlik on sellisele kinnipeetavale määrata inspektor-kontaktisik, kes kinnipeetava suhtluskeelt valdab. Kinnipeetav peab omakorda leppima asjaoluga, et vangla töötajad ei pruugi tema emakeelt osata ja proovima suhelda vanglaga eesti või mõlemale poolele arusaadavas keeles. Kohtu hinnangul on õiguskantsleri eeltoodud seisukohad mõistlikud ja põhjendatud. Kohus märgib, et õiguskantsleri avaldatud seisukohad on oma olemuselt võrreldavad õiguskirjanduse ja kohtupraktikaga. Tegemist ei ole tõenditega.
11.Keeleseaduse § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Sama seaduse § 9 lg 2 alusel mõistetakse püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku ja tema perekonnaliiget või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub kõnealuses vallas või linnas. Viidatud säte on kohaldatav üksnes kohaliku omavalitsuse üksusele. Seda ei saa kohaldada Tartu Vanglale tähenduses, et arvesse tuleks võtta, kui suur on vanglas vähemusrahvusest kinnipeetavate osakaal. Üldiselt teadaolevalt ei ole Tartu linnas keeleseaduse § 9 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.
12.Eeltoodu tähendab, et õigusaktist ei tulene vanglale otsest kohustust suhelda kinnipeetavaga võõrkeeles, sh kinnipeetava emakeeles. Kinnipeetava taotlusel tuleb kaasata haldusmenetlusse tõlk, kuid see toimub kinnipeetava kulul. Vangla saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, et kinnipeetaval ei tule tõlgi kaasamise kulusid katta. Selle otsustamisel, kas tõlk tuleb haldusmenetlusse kaasata ka juhul, kui kinnipeetav ei saa või ei soovi tõlgi kaasamise kulusid katta, tuleb kohtu hinnangul eelkõige lähtuda VangS § 41 lg 1 sätestatud kohustusest kohelda kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
13.Praeguses asjas tagastas vastustaja otsuse punktis 1.1 ja 1.2 nimetatud kaebaja taotlused tõlkimise korraldamiseks. Punktis 1.2 nimetatud taotluse lahendamisel märkis vastustaja, et kaebaja ei valda eesti keelt ja tal ei ole tõlkimise korraldamiseks raha. Punktis 1.1 nimetatud taotluse kohta tehtud lahendist ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud taotluse sisu. Punktis 1.2 nimetatud taotluse kohta on vangla märkinud, et see ei ole vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks, kuid ei ole seda hinnangut põhjendanud. Kohtu hinnangul on VangS § 41 lg 1 tähenduses inimväärikuse austamise üheks osaks see, et kinnipeetaval on olemas kohane riietus ja jalanõud. Jalatsid ei kuulu vangla poolt antavate asjade hulka (Tartu Vangla kodukorra punkt 3.5). Tartu Vangla kodukorra punkti 8.3.1 alusel võib kinnipeetaval kambris olla kuni 5 paari jalanõusid, see võib tingida vajaduse jalanõusid perioodiliselt vahetada. Vajadust kasutada aastaajale vastavaid jalanõusid saab seostada ka tervise kaitsega. Kinnipeetava taotlust seoses isiklike jalanõude laost saamise või lattu paigutamisega saab reeglina pidada seotuks tema põhiõiguste tagamisega. Otsuse punktis 1.1 ja 1.2 nimetatud taotluste tagastamine tõlkimise korraldamiseks oli õigusvastane. Sellega nõustus kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ka vastustaja (vt otsuse punkti 3).
Otsuse punktis 1.3 nimetatud dokument oli vaie. VSKE § 491 lg 4 alusel oli vastustajal kohustus korraldada omal kulul selle tõlkimine.
14.Kaebaja isiklike asjade väljastamine laost ja paigutamine lattu on toiming. Tartu Vangla kodukorra punkt 8.1.2 näeb ette esemete väljastamise / paigutamise kahe nädala jooksul taotluse esitamiseks ette nähtud tähtajast. Kaebaja saavutas 03.04.2020.a taotluses soovitud toimingu tegemise 31.08.2020, kusjuures kaebaja oli selleks ajaks esitanud neli taotlust ja kaks vaiet. Taotluste lahendamine viibis seetõttu, et vastustaja nõudis kaebajalt õigusvastaselt tema avalduste tõlkimist eesti keelde. Lisaks eespool nimetatud inimväärikuse austamise nõudele rikkus toimunud haldusmenetlus hea halduse põhimõtteid. Seega on aset leidnud avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes ja see rikkus kaebaja õigusi. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu kõrval määravat tähtsust sellel, kas juba otsuse punktis 1.2 nimetatud kaebaja avaldust oleks tulnud käsitleda vaidena. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et tema avalduse ja sellele antud vastuse registreerimisnumbrid alati ei ühildu (vt otsuse punkte 1.2 ja 1.3), kuna vastusest (tl 23, 37) on selgelt aru saada, et tegemist on ühtse vastusega paljude erinevate numbrite all registreeritud avaldustele.
15.Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi ei saa mittevaralise kahju olemasolu ja suurust tõendada, kuna mittevaralise kahju alla mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohtu hinnangul tuleb praeguse kohtuasja asjaolude põhjal eeldada, et kaebajal on mittevaraline kahju tekkinud.
16.Mittevaralise kahju puhul on kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja süü. Süü vormid on võlaõigusseaduse § 104 lg 2-5 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus, kusjuures hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud süü puudumist. Kohtu hinnangul oli vastustaja tegevus süüline ning süü vormiks oli raske hooletus. Seda, et vastustaja ei hinnanud otsuse punktis 1.1 ja 1.2 toodud taotluste lahendamisel avalduste sisu või ei omistanud neile õiget tähendust ning ei käsitlenud punktis 1.3 nimetatud avaldust vaidena, saab pidada haldusorganilt tavaliselt nõutava hoole olulisel määral järgimata jätmiseks. Vastustaja ei ole väitnud ja kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida kohaste õiguskaitsevahenditega.
17.Otsuse punktides 9 - 16 toodu tähendab, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
18.RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt: - hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust; - arvestatakse hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
19.Kohtu hinnangul on praeguse kohtuasja asjaoludel piisav teha kindlaks vastustaja tegevuse õigusvastasus. Vastustaja tegevus ei põhjustanud kaebajale raskeid tagajärgi. Vastustaja tõi välja, et kaebajal oli vaidlusalusel perioodil kambris üks paar saapaid, kaks paari plätusid ja ühed spordijalanõud. See tähendab, et jalanõude puudumine ei saanud põhjustada kaebajale takistusi igapäevases elus. Kaebaja sai liikuda siseruumides ja käia jalutuskäikudel. Kaebajal olid olemas aastaajale vastavad jalanõud. Kohus möönab, et otsuse punktis 1 kirjeldatud haldusmenetlus võis tekitada kaebajas pahameelt. Tegemist ei ole siiski sedavõrd intensiivse kaebaja õiguste riivega, et see tingiks kahju hüvitamise rahas.
20.Arvestada tuleb seda, et kaebajal oli oma osa kahju tekkimises. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli alusel peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduse § 6 ja § 52 alusel on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Põhiseaduse § 55 alusel on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Kaebajal on õigus selles, et eesti keelt võib selle kõnelejate arvu poolest pidada maailma mastaabis väikeseks keeleks. Seda olulisem on Eesti riigi ülesanne eesti keelt hoida ja kaitsta. Kui kaebajalt nõutakse avalduste esitamist eesti keeles, siis ei ole tegemist kaebaja diskrimineerimisega, vaid põhiseaduslike väärtuste kaitsega. Kohtute infosüsteemis kättesaadavate andmete põhjal on kaebaja kodakondsus määratlemata ja ta elab juba aastaid Eestis. Kaebajal on vähemalt alates 1999. aastast olnud elukoht Tartu linnas (tl 146). See, et kaebaja elukohaks on Eesti Vabariik, on kaebaja enda valik. Samas on kaebaja suhtumine eesti keelde rõhutatult pahatahtlik - kaebaja nimetab kaebuses eesti keelt kohalikuks surnud keeleks, mida kusagil maailmas ei kasutata ja väidab, et nõue esitada avaldus eesti keeles tähendab, et kaebajat sunniti kirjutama kalade keeles ja teda koheldi kui looma või kaupa. Kui kaebaja ei ole Eestis elatud aja jooksul õppinud eesti keelt isegi niipalju, et ta suudaks selles keeles kirjutada avalduse jalanõude saamiseks ja lattu paigutamiseks, siis saab selle põhjuseks olla üksnes kaebaja soovimatus või isegi pahatahtlikkus. See tähendab, et otsuse punktis 1 kirjeldatud olukorra tekkimises oli osa kaebajal.
21.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et viivitamine kaebaja jalatsite lattu paigutamise ja väljastamisega 19.04.2020 31.08.2020 oli õigusvastane. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
22.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (vt ka otsuse punkti 23). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
23.Kohus vabastas kaebaja 19.02.2021.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Vastustajal HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumise kohustust ei ole. Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
24.Kaebaja avaldas 26.08.2021.a avalduses rahulolematust sellega, et tal puudub võimalus isiklikult pöörduda selles asjas avatud kohtusse ja olla ärakuulatud ja küsitletud kohtus avalikult. Kohus mõistab seda vastuväitena asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 12.08.2021.a määruse põhjenduste juurde ja ei korda neid.
25.Kaebaja esitas 18.08.2021 taotluse kaebuse ärakirja saamiseks. Kohus jätab HKMS § 28 lg 1 ja 2 alusel taotluse rahuldamata. Kohtupraktika põhjal ei ole menetlusosalisel õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Praegusel juhul on tegemist dokumendiga, mille kaebaja ise koostas ja kohtule edastas. Kohus saatis kaebajale asjaolude ja poolte seisukohtade kokkuvõtte, kaebaja sai selle kätte 17.08.2021. Kokkuvõte kajastas ka kaebuse sisu sellisena, nagu see oli - kaebaja esitas kaebuse algselt poolel leheküljel (tl 1). Kaebuse ärakirja puudumine ei saanud kahjustada kaebaja menetluslikke õigusi, kuna kaebaja esitas 26.08.2021 kohtule ulatuslikud täiendavad seisukohad.
26.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.