Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 21. september 2021, Tartu 3-21-1789 Xe esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 19. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/576-1 täitmise peatamiseks Tartu Halduskohtu 12. augusti 2021. a määrus Xe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. augusti 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta Xe menetluskulu tema enda kanda.
3.Jätta rahuldamata tõendite kogumise taotlus.
4.Tagastada määruskaebuse lisad.
5.Asendada avaldatavas määruses Xe nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Viru Vangla tunnistas 19. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 Xe süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning määras talle selle eest distsiplinaarkaristuseks 26 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt ei allunud kinnipeetav 18. juunil 2021. a Viru Vangla valvuri korraldusele eemaldada rulli keeratud lina voodilt ning ütles valvurile, et võta ise ära. Valvur andis korralduse keerata näoga seina poole, kus on aken. Kinnipeetav ütles, et tema ei täida korraldust. Seejärel tuli teine valvur kilbiga kinnipeetava ette ja valvur võttis lina ise ära. Lina oli ilmselt pandud nari ette selleks, et see öösel ette tõmmata.
2.X esitas 2. augustil 2021. a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul kahjulike tagajärgede vältimiseks peatada Viru Vangla 19. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/576-1 täitmine. X märkis, et esitas vangla käskkirjale vaide ning jääb vaides esitatud põhjenduste juurde. Täiendavalt selgitas X, et vangla 19. juuli 2021. a käskkiri pöörati täitmisele 31. juulil 2021. a, kuid ta viibis kartseris juba alates 6. juulist 2021. a, sest eelnevalt oli teda karistatud 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kuivõrd vangla 19. juuli 2021. a käskkirjaga määratud kartserikaristus pöörati täitmisele koheselt, viibib X kartseris 51 ööpäeva järjest. Xe hinnangul käituti tema suhtes ülekohtuselt ja karistus on ebaproportsionaalne.
3.Tartu Halduskohus jättis 12. augusti 2021. a määrusega Xe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse põhjendused on järgnevad.
3.1.Taotlejal on küll esialgse õiguskaitse vajadus, aga taotluses ja vaides väidetu ning Viru Vangla 6. ja 11. augusti 2021. a vastustega esitatud materjalid ei anna põhjust pidada esitatavat kaebust edukaks.
3.2.Asja materjalidest ei nähtu, et 19. juuli 2021. a käskkiri oleks menetlusnõuete rikkumise tõttu õigusvastane. Taotlejat teavitati ettekande koostamisest ja talle anti võimalus selgituste andmiseks. Taotleja esitas omapoolsed selgitused 2. juulil 2021. a ja 19. juulil 2021. a esitas ta kirjalikud vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Ka vanglale esitatud vaide põhjal ei saa asuda seisukohale, et menetlusnorme oleks rikutud.
3.3.VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada kuni 45 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel ei ole oluline, kas isik juba viibib kartseris või mitte. Halduskohus möönis, et kinnipeetavat ei saa liiga pikka aega kartseris hoida, sest see võib minna vastuollu inimväärikuse põhimõttega. Praegusel juhul ei viibi taotleja aga erinevate käskkirjade alusel määratud distsiplinaarkaristuste alusel kartseris järjestikku kauem kui seaduses sätestatud kartserikaristuse maksimummäär, s.o 45 päeva.
3.4.Vangla selgitas, et arvestab asjaoluga, et taotleja on kartserirežiimil alates 6. juulist 2021. a, ning täidab seetõttu käskkirja nr 6-3/576-1 kahes osas. Kui taotlejal täitub 45 päeva kartserirežiimil viibimist (20. august 2021. a), annab vangla talle vähemalt 7-päevase pausi kartserirežiimist. Seega ei ole põhjendatud taotluses esitatud väide, et taotleja peab kartseris viibima 51 päeva järjest.
3.5.Samuti ei ole asjakohane taotleja väide, et ta ei saa kartseris võimlemismatil teha neuroloogi antud harjutusi seljale ilma täiendavaid vigastusi saamata. Vangla kinnitas vastuses kohtule, et kartserikaristuse ajal väljastatakse taotlejale iga päev kaheks tunniks võimlemismatt. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, milliste vigastuste saamist ta silmas peab ning ka kohtule ei ole see asja materjalide pinnalt ilmne. Ühtlasi ei ole asjakohane taotleja väide, et 19. juuli 2021. a käskkirja tõttu ei võimaldanud vangla talle 3. augustil 2021 toimuma pidanud kokkusaamist pojaga. Vangla pööras käskkirja täitmisele 5. augustil 2021, kui kokkusaamise kuupäev oli juba möödunud. Seega ei saanud taotleja minna pojaga kokkusaamisele varasemalt määratud distsiplinaarkaristuse tõttu.
3.6.Kohus ei pidanud praegu võimalikuks asuda ka seisukohale, et taotleja suhtes on kartserikaristuse kandmine välistatud tema tervisliku seisundi tõttu või et see tooks kaasa tagajärgi, mille hilisem heastamine ei ole võimalik. Eelnevast tulenevalt ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis võiksid viidata nt inimväärikuse või taotleja muu subjektiivse õiguse rikkumisele.
3.7.Kohtu esialgsel hinnangul ei saa 19.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 määratud karistust pidada ebaproportsionaalseks. Viru Vangla on karistuse määramisel kaalunud piisavalt avalikke huve ja puudutatud isiku õigusi. Avalikuks huviks on antud juhul distsipliini ja julgeoleku tagamine vanglas. Kohus nõustub vanglaga, et asjaolu, et X ei allunud vanglaametniku korraldustele, näitab, et ta ei pea lugu vangla korrast, mis on aga sealse julgeoleku tagamiseks hädavajalik. Ametniku korraldustele allumata jätmine näitab kohtu
hinnangul veel seda, et taotleja ei soovi vangla distsipliini järgida. Kohus leiab, et vangla on karistuse määra valikul õigesti arvestanud ka taotleja kehtivate distsiplinaarkaristustega.
3.8.Kohus märgib veel, et ei saa esialgse õiguskaitse rakendamisega välistada käskkirja täitmist üldse, s.t täitmisele pööramise tähtaja möödumise tõttu (VangS § 65 lg 6). Kuigi taotlejale määratud karistus vaidlusaluse käskkirja alusel pöörati täitmisele 5. augustil 2021. a, siis olukorras, kus kohus peatab karistuse edasise täitmise, võib võimalik kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega ületada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine viisil, mis võib muuta vaidlustatud haldusakti hilisema täitmise võimatuks (arvestades VangS § 65 lg-s 6 sätestatud tähtaega) ja on seetõttu vastuolus avaliku huviga, eeldab vaidel suurte eduväljavaadete olemasolu.
4.X esitas määruskaebuse, milles ta palub halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Viru Vangla 19. juuli 2021. a käskkiri tuleb tühistada ainuüksi ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu. Valvurilt võetud selgitusi ei lisatud distsiplinaarmenetluse protokolli. X sai neist teada alles käskkirjaga tutvudes, mistõttu ei saanud ta esitada ka omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid.
4.2.Määratud karistus on ebaproportsionaalne ja vastuolus Viru Vangla varasema halduspraktikaga.
4.3.Kohus eiras koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud tõendit. Nimelt selgitas Viru Vangla 28. juuli 2021. a vastuses, et 26-päevane karistus pööratakse täitmisele alates 31. juuli 2021. a ning just seetõttu ei toimu 3. augustil 2021. a kokkusaamist.
4.4.Xele väljastatakse võimlemismatt kambrisse ainult kaheks tunniks, üksuse juhi määratud ajal (13.00-15.00). Neuroloog määras võimlemismati aga ilma ajalise piiranguta. Seetõttu ei ole võimalik teha seljavalu leevendamiseks ettenähtud harjutusi. Kõval betoonpõrandal tekib selga äge valu selja sees olevate metallkruvide tõttu. Xele ei võimaldata voodirahu, mis tooks seljavalule leevendust ja kartserirežiim on tema jaoks piinav kehaline karistus.
4.5.X on psüühikahäiretega ning tema suhtes ei tohi seetõttu üksikvangistust kohaldada.
4.6.Halduskohus on jätnud põhjendamata, kuidas ta jõudis järeldusele, et Xe suhtes ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt välistatud kartserikaristuse kandmine.
4.7.X ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vangla kindlustab tema tervisekaitse ja tagab tervisliku seisundi jälgimise. Tervishoiutöötaja ei käi üksikvangistuses olevaid kinnipeetavaid kambrites vaatamas ja vestlemas, et hinnata üksikvangistuse negatiivset mõju.
4.8.Xele tekkiv kahju on seljavalude oluline ägenemine ning rasked psüühilised kannatused, mida ei saa hiljem heastada.
4.9.Kokkusaamise keelamisega rikutakse ka Xe lapse õigusi. Samuti on piiratud helistamine, sest helistada saab ainult kord nädalas kümme minutit.
4.10.Määratud kartserikarsitus on ebaproportsionaalne. Sellise tühise arusaamatuse eest valvuriga 26 päeva kartserikaristuse määramine ei ole kooskõlas vangistuse eesmärkidega.
4.11.Xel puudub tõhusam õiguskaitsevahend.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.X palub peatada Viru Vangla 19. juuli 2021. a käskkirja täitmine, millega määrati talle distsiplinaarkaristusena 26 ööpäeva kartserikaristust. Käskkiri pöörati täitmisele 5. augustil 2021. a.
7.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Xe vaide eduväljavaated on vähesed. Vaide kohaselt on vaidlusalune käskkiri nii formaalselt kui sisuliselt õigusvastane. X heidab vaides ette ärakuulamisõiguse rikkumist ja karistuse ebaproportsionaalsust.
8.Distsiplinaarkäskkiri, millega otsustatakse kinnipeetavat karistada, on olemuselt koormav haldusakt. Koormava haldusakti andmisel on puudutatud isiku ärakuulamine oluline ning selle rikkumine on oluline menetlusviga. Samas ei too menetluslikud minetused alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Nimelt sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega isegi juhul, kui vaidemenetluses leiab tõendamist, et 19. juuli 2021. a käskkirja andmisel rikuti HMS § 40 lg-s 1 nimetatud ärakuulamisõigust, ei pruugi see tähendada, et käskkiri tuleks kehtetuks tunnistada. 19. juuli 2021. a distsiplinaarmenetluse käskkirjast nähtuvalt ei eita X, et ta valvuri korraldustele ei allunud, kuid väidab, et esimene valvuri korraldus ei olnud talle arusaadav ning teist ta ei täitnud, sest ta seisis rahulikult ja tegemist oli ebaseadusliku korraldusega. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtuga, et isegi juhul, kui Xele ei olnud korraldus arusaadav, oli tal võimalus täpsustada, mis ese tal tuleb ära võtta, kuid seda ta ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka teine valvuri antud korraldus seista näoga seina poole ilmselgelt õigusvastane. Tegemist on tavapärase ametnike julgeolekut tagava korraldusega, mida ei saa pidada ilmselgelt õigusvastaseks ja seetõttu tühiseks HMS § 63 lg 2 mõistes. Käskkirjast nähtub, et X on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud 26. mail 2017. a, seega on isik viibinud vangistuses üle nelja aasta. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et X pidi teadma, et korraldus seista näoga seina poole on antud valvurite kaitseks.
9.Määruskaebuse kohaselt on määratud karistus ebaproportsionaalne ning teistele kinnipeetavatele on vangla varasemalt määranud samalaadse rikkumise eest lühemaid kartserikaristusi. Määruskaebusest nähtub, et X peab toime pandud rikkumisi tühiseks arusaamatuseks, mille eest 26-päevane karterikaristus on ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad 19. juuli 2021. a distsiplinaarmenetluse käskkirja p-st 3 kaalutlused, miks on vangla otsustanud Xt karistada just 26-päevase kartserikaristusega. Korraldusele allumatus on vangla hinnangul raske rikkumine, mis ohustab vangla julgeolekut. Xel oli rikkumise toimepanemise hetkel viis kehtivat distsiplinaarkaristust, kolm nendest olid määratud ametniku korraldusele allumatuse eest. Käskkirja kohaselt seab kinnipeetav korraldusele allumatusega ohtu vangla julgeoleku. Allumatus võib kujuneda vastuhakuks, mis annab negatiivset eeskuju teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud. Korraldusele allumatus väljendab kinnipeetava otsest vastupanu vanglasüsteemile ning õiguskorrale. Vangla on karistuse määramisel pidanud silmas asjaolu, et korraldusele mitteallumist esineb massilise rikkumisena ning see mõjutab otseselt vangla julgeolekut, mistõttu suhtub vangla sellistesse rikkumistesse täie tõsidusega ning sellise rikkumise eest karistatakse kartserisse paigutamisega. Vangla selgitas, et tegemist on raske rikkumisega.
Määratud karistust ei muuda ebaproportsionaalseks ka Xe poolt halduskohtule esitatud 2019. a käskkiri, millega määrati teisele kinnipeetavale samalaadse rikkumise eest lühem kartserikaristus. Viru Vangla on selgitanud, et korraldusele mitteallumist esineb massilise rikkumisena ning see mõjutab otseselt vangla julgeolekut. Seega teisele kinnipeetavale kaks aastat varem määratud lühem kartserikaristus ei tõenda praegusel juhul kinnipeetavate ebavõrdset kohtlemist ega Xele määratud karistuse ebaproportsionaalsust.
10.Määruskaebuse kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ka peresuhete säilimiseks ja kaebaja lapse õiguste kaitseks. Viru Vangla selgitas Tartu Halduskohtule 6. augustil 2021. a esitatud seisukohas, et vaidlusaluse käskkirjaga kohaldatud kartserikaristus pöörati täitmisele 5. augustil 2021. Xe kokkusaamine pojaga oli planeeritud 3. augustile 2021 ehk ajale, mil ta kandis kartserikaristust Viru Vangla 27. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/602-1 alusel. Viru Vangla on tõepoolest 28. juuli 2021. a vastuses selgitustaotlusele märkinud, et vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristus pööratakse täitmisele koheselt, mistõttu 3. augustil 2021. a lühiajalist kokkusaamist ei toimu, viidates VangS §-le 24 lõikele 4. Seega kandis X 3. augustil 2021 kartserikaristust 27. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/602-1 alusel, mille üle praeguses asjas ei vaielda.
11.Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide, et halduskohtul oleks pidanud tekkima küsimus, miks oli vaja hilisemalt määratud kartserikaristus täitmisele pöörata varem. Praeguses asjas hinnatakse üksnes seda, kas Xe suhtes tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada 19. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/576-1 määratud kartserikaristuse täitmine. Kui Xe hinnangul on vangla õigusvastaselt pööranud hilisemalt määratud kartserikaristuse ebaõigesti täitmisele, on tal võimalik seda eraldiseisvalt vaidlustada.
12.Viru Vangla on 6. augusti 2021. a seisukohas selgitanud, et vangla arvestab asjaoluga, et kinnipeetav on kartserirežiimil alates 6. juulist 2021 ning täidab käskkirja nr 6-3/576-1 kahes osas. 20. augustil 2021 (selleks ajaks on kinnipeetav kartserirežiimil olnud 45 päeva) annab vangla kinnipeetavale vähemalt 7-päevase pausi kartserirežiimist. Eeltoodust tulenevalt kannab kinnipeetav käskkirja nr 6-3/576-1 alusel määratud kartserikaristust kahes osas: 5. august 2021– 19. august 2021. a (kokku 15 päeva) ja pärast vähemalt 7-päevast pausi veel 11 päeva kartserikaristust. Ringkonnakohtu hinnangul oleks X saanud taotleda uut lühiajalist kokkusaamist 7-päevasele ajale, mil tal kartserikaristuse kandmisest paus oli. Samuti oli sellel ajal ilmselt võimalus ka rohkem helistada ja lähedastega suhelda.
13.Xe tervisekaardi väljavõttest nähtub, et Xele on ajavahemikul 8. juuni 2021 kuni 10. august 2021 osutatud kartserikaristuse kandmisel piisavalt meditsiinilist tähelepanu. 9. augusti 2021. a anamneesis on kirjas, et kinnipeetav soovib võimlemismatti vahetada, kuid sissekandest ei nähtu, et kinnipeetav ei saa võimlemismatti soovitud ajal kasutada. 10. augusti 2021. a anamneesis on kirjas, et kinnipeetav tuli veresuhkrut mõõtma ja hetkel ei kurda midagi. Kui Xe hinnangul on võimlemismati kasutamise aeg ebapiisav, on tal võimalik esitada taotlus vanglale, et vangla võimaldaks tal võimlemismatti kauem kasutada.
14.X juhtis ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohus jättis lahendamata tema taotluse mõista menetluskulud välja Viru Vanglalt. Tartu Halduskohus ei ole tõesti lahendanud menetluskulude väljamõistmise taotlust, kuid tegemist ei ole olulise menetlusveaga ning see on kõrvaldatav määruskaebemenetluses. HKMS
§ 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd Tartu Halduskohus jättis Xe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, siis jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
15.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Xe määruskaebuse rahuldamata.
16.Ringkonnakohus jätab rahuldamata tõendite kogumise taotlused. HKMS § 182 lg 2 kohaselt tuleb uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. X ei ole ringkonnakohtule põhjendanud, miks ta tõendite kogumise taotlust Tartu Halduskohtule ei esitanud. Ringkonnakohus hindab praegu vaidlustatud Tartu Halduskohtu
12.augusti 2021. a määrust. Kui halduskohtule ei ole tõendi kogumise taotlust esitatud, ei ole kohus saanud seda tõendit ka hinnata. Ringkonnakohus ei saa hinnata tõendit, mille osas halduskohus ei ole teinud otsustust, kas see omab asja lahendamisel tähtsust või mitte. Samuti tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisad. Tegemist on tõenditega, mida halduskohtule esitatud ei ole, kuigi need olid halduskohtus toimunud menetluse ajal olemas. Kõik määruskaebuse lisad on koostatud enne halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotluse esitamist s.o enne 2. augustit 2021. a. X ei ole põhjendanud, miks ta ei ole saanud viidatud tõendeid Tartu Halduskohtule esitada.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel ning Xe palvel asendab kohus määruse avaldamisel tema nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.